3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine Miks algasid vabadusliikumised Saksamaal ja Kreekasolulisemad sündmused ja tulemused. Saksamaal 1818. aastal loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, Püha Liidu kongressil arutati eelkõige Saksamaa üliõpilaste probleemi ja töötati välja abinõud selle liikumise vastu võitlemiseks. 1830. aastate sügise algul elavnes Saksamaal taas võitlus poliitiliste olude vastu. 1832. aastal toimus ülesaksamaaline rahvakogunemine. Kreekas 1820. aastate käigus vallandus Kreekas ülestõus Türgi ikke vastu. 1822. aastal kuulutas Rahvuskogu Euroopa iseseisvaks riigiks ja võttis vastu põhiseaduse. 1830. aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel kokkuleppe, millega Kreeka sai täiesti iseseisvaks riigiks. 2. 1848-1849 aasta revolutsioonide põhjused ja tagajärjed? Põhjused: 1. Absolutistlik riigikord 2. Taheti poliitilist võimu aadliga jagada 3
alla 2.Saksamaa ühendamine revolutsioonilisel teel kukutades Saksa riikide valitsejad ja luua vabariik Revolutsioon · Probleemiks oli võitlus Saksamaa liberaliseerimise ja demokratiseerimise eest · Revolutsiooni tagapõhjaks oli ka Euroopat tabanud majanduskriis ja ikaldus · 1848. aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis andis tõuke revolutsiooni puhkemisele Saksamaal Frankfurdi parlament · 1848 . Aasta mai algul valiti ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu · Pidi lahendama revolutsiooni põhiküsimust Saksamaa ühendamist · Valimised olid demokraatlikud ja Rahvuskogu pidas end rahva esindajaks · Rahvskogu avati pidulikult 18. mail 1848 Frankfurdis Püha Pauli kirikus · Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine Keisririigi konstitutsioon · 1849. aasta lõpuks jõudis Frankfurdi parlament lõpule konstitutsiooni koostamisega · Põhiseadus kuulutas välja ühtse Saksa keisririigi
aastal mitmel pool, sealhulgas Berliinis, esile rahutusi, mille käigus rahvas rüüstas toidupoode. Revolutsiooni puhkemisele Saksamaal andis tõuke 1848.aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis. Mais 1848 valiti Preisi Asutav Kogu, mis võttis vastu põhiseaduse. Nii muutus Preisi konstitutsiooniliseks monarhiaks. Frankfurdi parlament Lahendamaks revolutsiooni põhiküsimust Saksamaa ühendamist valiti 1848.aasta mai algul ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu. Rahvuskogu avati pidulikult 18.mail 1848 Maini-äärses Frankfurdis Püha Pauli kirikus ning seda hakati nimetama Frankfurdi parlamendiks. Rahvuskogu koosnes 585 saadikust. Rahvuskogu esimeheks valiti Hessen-Darmstadti märtsiminister Heinrich von Gagern. Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine ja selle põhiseaduse väljatöötamine. Riigi ülesehitamist alustati sellega, et valiti riigihoidja ajutise täitevvõimu pea
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit
LIBERAALNE JA RAHVUSLIK LIIKUMINE Saksamaal kehtiva riigikorra vastu astusid välja 1. Jena üliõpilased. 1817 meeleavaldus - võimudevastane demonstratsioon. Jenas loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit - tunnusvärvid: must, punane, kuldne. 1820. suruti maha. 2. 1830 algab Saksamaal liberaalne liikumine, mis koosnes: · üliõpilasliikumisest · liberaalne liikumine - vaja ühendada Saksamaa, soovisid valitseda koos aadliga . · rahvuslik liikumine - rahvuslik eneseteadvuse tõus, väljendus Noor Saksamaa (H.Heine) Itaalias taastati endiste dünastiate võim. Selle vastu võitlesid: Karbonaarid - soov ühendada Itaalia, kehtestada konstitutsiooniline monarhia . Kreeka kuulus Türgile. -1820 algas Türgi vastane ülestõus, 1822 kuulutas Kreeka ennast iseseisvaks riigiks. Türgi hakkas seda maha suruma. olukorda raskendas kreekasisesed kodusõjad. Tänu suuriikidele 1830 sai Kreeka iseseisvaks. Kodusõjad jätkusid - muudeti kuningriigiks...
Märksõnad: Otto von Bismarck, Põhja-Saksa liit, sõjad, Versailles, liitriik Miks Saksamaa ühendajaks oli Preisimaa? Saksamaal oli kümneid riike, neist kõige võimsamad olid Preisimaa ja Austria, kes tahtsid mitmest väiksest riigist moodustada ühe suure riigi. Ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit oli seadnud eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ilma Austriata. Sooviti ühtlustada Saksamaa poltiitikat, majandust ja juhtpositsiooni Euroopas. Hiljem võitles juba Saksamaa ülemvõimupärast maailmas. Otto von Bismarcki üks peamisi eesmärke oli Saksamaa ühendamine ja tugeva armee loomine võimaldas tal seda ellu viia. Bismarck provotseeris Austriaga, kes alguses aitas neil võita Taani. Austria-Preisi sõda lõppes Austria kaotusega ja Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riig...
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki
kaotati tsunftisundus. Pärast viini kongressi(1815) saksamaa killustatus püsis kuigi saksa riikide arv vähenes 34-le, millele lisandus neli vabalinna(hamburg, bremen, lübeck ja frankfurt). Moodustati saksa liit, kõrgeim võim Liidupäeval mis koosnes riigijuhtidest. Rõhutati suveräänsust ja ei olnud ühist sõjaväge, raha jms. Otsused olid soovituslikud mitte kohustuslikud. Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid. 1818 asutati ülesaksamaaline üliõpilasliit, liidu lipp oli must-punane-kuldne. Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse- tekkisid seltsid mille põhisuunitulus oli kultuuriline. 1845- esimene saksa laulupidu. Rahvuslik poliitiline liikumine tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass - kodanlus keda huvitas maa liitmine majanduslikel eesmärkidel. Preisi algatusel loodi Saksa Tolliliit 18 riiki, v.a austria. Kasvas liberalism
Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvaliikumine Itaalia ühendamise eest riigiks. Saksamaal nõudsid tudengid ühtse riigi loomist ja asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. Kas aga 19. sajand oli pöördepunktiks ka eesti rahva ajaloos? Kartus revolutsiooni ees, valgustuse mõjud mõttemaailmas, aga ka püüded panna talupoegi huvituma tööst, viisid reformideni Eesti- ja Liivimaal. 1802. aastal ja 1804. aastal kinnitatud talurahva seadused aga ei rahuldanud ühtki osapoolt: ei mõisnikku, ei talupoega ega ka riiki. Seetõttu hakati seadusi ümber vaatama. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Uute seadustega kaotati pärisorjus, talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1856. aastal fikseeriti ka Eestimaa talurahvaseaduses Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõ...
Riigi ühendamiseks oli kaks teed: a) ühendamine ülaltpoolt. Siin konkureerisid omavahel Austria (Habsburgide dünastia) ja Preisimaa (Hohenzollernite dünastia) b) ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. 1815-1866 eksisteeris Saksa Liit. Seal oli juhtivaks riigiks Austria. !9. saj keskel muutus Preisimaa aktiivseks. 1861 sai troonile teovõimeline Wilhelm I, kes vahetas välja oma mälunõrkuse all kannatanud venna Friedrich Wilhelm IV. 1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel. Saksamaa ühendamises hakkaski juhtivat rolli mängima Preisimaa ja Preisi kantsler Bismarck, kes oli kantsleriks nimetatud 1862. aastal. Ta otsustas Saksamaa "raua ja verega" ühendada. Kõigepealt oli nüüd vaja lahti saada konkurendist Austriast. 1866 puhkes Preisi-Austria sõda. Selle võitis Preisi. Saksa Liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa ühendamise plaanist.
SAKSAMAA, PRANTSUSMAA, INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi
Uus ajastu Preisimaal Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esiplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm 4. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama.
KOOL NIMI vald Referaat Kus kohas 2013 SISUKORD 1.PREISIMAA Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esilplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm IV. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I va...
Osalejad olid üliõpilased. * Taotlused, eesmärgid: * Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse Liberaalne liikumine: * Osalejad, keskus, esindajad: Osalejad kodanlus. * Taotlused, eesmärgid: * Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse: Sm ühendamine: 1814-1815.a Viini Kongressi otsusega oli loodud 39 riigist koosnev Saksa Liit, see oli nõrgalt seotud Saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa, Austria. Loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. 1858.aastal loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtumisel ja ilma Austriata. 1862.aastal kutsus Preisimaa minister-presidentiks Otto von Bismarcki. Bismarck ei hoolinud tihti maapäeva arvamustest, vaid tegutses oma tahtmist mööda. Bismarcki eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine. 1866.aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai lüüa. Selle sõja ajal kaotati Viini Kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati 1867
150 liikmeline Turni selts 1) U. 12000 turnijat>keelati ära> sajandi keskel asutati meestelauluseltsid (1848.a kuulus sinna u. 100 000 meest) · 1845.a toimus esimene saksa laulupidu> baltisakslaste kaudu mõjud · 1807.a kaotati Ida-Saksamaal pärisorjus>kapitalismi-ja tööstusareng · Saksamaa ühendamiseks oli 2 võimalust: 1) Dünastilisel teel nt: Habsburgid 2) Revolutsiooni teel · 1848.a Saksamaal revolutsioon>koguneb ülesaksamaaline parlament> Saksa riigid tegevust ei tunnustanud · 1850.-datel tööstuse kiire areng> tekstiilitööstus, raudtee-ehitus ja Ruhri orus söe-, maardla- ja rauatööstus>lihtrahva tööstuse tõus · 1861.a Wilhem I (Preisi kuningas)>1862.a sai tema peaministriks Otto L. Von Bismarck, kes valitses ilma parlamendi toeta · Preisi välispoliitika muutus agressiivseks: 1) 1864.a võesti Taanilt ära Põhja-Saksa alad 2) 1866
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele...
1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine tudengid, kooliõpetajad Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt kultuuriline, mis haaras masse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik ,,Saksamaa, Saksamaa üle kõige" Poliitiline liikumine erakondade loomine, esiplaanil 1834 Saksa Tolliliit, 1832 Hambachi peol nõutakse
Dekabristid korraldasid venemaal riigipöördekatse, läks pekki. Prantsusmaa kukutas 1830 kuninga ja pani asemele Louis- Philippe (kodanlasest kuningaks). Tsartistid ühendasid tööliskonda. Esitasid parlamendile palvekirju. Ei rahuldatud, puhkesid rahutused. Saksa filosoofia arenes - Immanuel Kant ja Georg Wilhelm Hegel. Dialektiseadused! Killustatud saksamaa rahvas tahtis ühineda, kuid valitsejad mitte. 1820. tolliliit! Kujunes ülesaksamaaline turg. Moodustati Saksa riikide konföderatsioon ja Frankfrundi parlament. Poola, Kreeka, Belgia võitlesid oma riigi eest. 1848. toimus revolutsioonilaine, “vaeseid ühendas kadedus, rikkaid hirm”. Pariisis kukutati LP ja tuli Teine Vabariik, mida valitses Napoleon III. Ungari konflikt, tulemuseks oli 1867 kaksikmonarhia: Austria-Ungari. Uuusaegse euroopa paikaloksumise protsess käis. 1853-1856 toimunud Krimmi sõda lõppes V haledusega. Vkong. lepete lõpp! Pärisorjus kaotati Vl
! Saksamaa killustatud. Napoleoni sissetung aitas kaasa vana Saksamaa lagunemisele. Prantslased toovad kaasa demokraatia põhimõtted, kuid Napoleon lähtub oma huvidest Reini Liit. Tuleb viha prantslaste vastu. Voltaire leiab, et haritud inimesed oskavad hästi otsustada, mis on viga ja seda parandada. Vaja harida rahvast. Saksa valgustus küllaltki leebe, algab elitaarse liikumisena. Rahvusliku liikumise esimene üritus Wartburgi pidustused 1817 (mälestab reformatsiooni). Esimene ülesaksamaaline selts- Üliõpilasliit. 1845 esimene saksa laulupidu. Üliõpilasliidu lipp ka saksa riigilipuks. Rahvuslik kultuuriliikumine (elitaarne). Eesti kirjakeele töötab välja Arens pastor. Eesti rahvuskultuuri töötasid välja baltisakslased, kes rääkisid eesti keelt. Maa ühendamise eesmärk - 'Noor Saksmaa' I ühendada dünastilisel teel Habsburgid <-> Hohenzollernid II ühendada rahvusliikumise tulemusel vabariik. Majandus: industraliseerimine: Ruhrimaa, Sileesia, raudteed.
17 Saksamaa Rahvuslik liikumine algas Saksamaal Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul eliidi tegevusega kultuuriliselt ühtse Saksamaa kujundamiseks. Napoleoni sõdade, valgustuslike reformide, Saksa Rahva Püha Rooma riigi likvideerimise ja Viini kongressi mõjul hakkasid tegutsema üliõpilased. 1817.a. tähistati reformatsiooni ja Rahvastelahingu aastapäeva, sh esitati Saksamaa ühendamise nõue. 1818.a. üliõpilaspäevade ajal loodi ülesaksamaaline üliõpilasliit, mille lipuvärvideks valiti must-punane-kuldne. 19.sajandi keskel loodi üle Saksamaa võimlemis- ja meestelaulu-seltse, toimusid piirkondlikud seltside ja kooride ühislaulmised. 1845.a. toimus esimene Saksa laulupidu, levisid patriootlikud laulud. Saksamaa rahvuslikku ühendamist taotlev poliitiline liikumine tärkas seoses majandusliku arenguga. Saksamaal tekkisid suured tööstuspiirkonnad, rajati raudteed, kujunes uus ettevõtjate
· Liberaalsed hoiakud inimeste elus välistasid võimu koondumise ühe inimese kätte · Rahvusküsimus ei olnud aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid, eralduda tahtvaid rahvusvähemusi oli vähe · Töölisliikumine oli sulatatud poliitilisse süsteemi 10. Weimari vabariik 1919-1933 · Sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel puhkes mässulaine üle kogu Saksamaa · 9. nov läks võim Rahvavolinike Nõukogu kätte. · Detsembris tuli kokku I ülesaksamaaline nõukogude kongress võim Rahvuskogule. · Rahvuskogu pidas istungid Weimari linnas (siit ka nimi) · 1919 konstitutsioon kehtestati parlamentaarne riigikord · Saksamaast sai vabariik kõrgeim seadusandlik organ Riigipäev. · 1919-1933 Weimari vabariik president Fr. Ebert · Vabariigi vastu eksisteeris tugev pahempoolne vastasrinne Saksamaa Kommunistlik Partei · 1919 jaanuar SKP üritab võimu haarata Berliinis
· Aktiviseerus separatistlik liikumine (nt. Baieris) kas Saksamaa suudab ühtsuse säilitada või laguneb nagu AU? · 1919.a. - Berliinis üritasid kommunistid võimu haarata, Ebert surus selle sõjaväe abil maha, kommunistide juhid K. Liebknecht ja R. Luxemburg tapeti. Mõni kuu hiljem analoogilised sündmused Münchenis - kuulutati mõneks ajaks välja Baieri Nõukogude Vabariik, 1923 Hamburgi puts. · dets. 1918 tuli kokku ülesaksamaaline nõukogude kongress, mis otsustas võimu üle anda Rahvuskogule, mille valimised toimusid 1919. a. algul · Rahvuskogu (asutav kogu) pidas istungeid Weimari linnas, juulis 1919 võttis vastu konstitutsiooni, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra (vabariik, proportsionaalne valimissüsteem, esimene president Ebert) Saksamaa pärast I maailmasõda · pärast Compiegne´i vaherahu sõlmimist jäi Saksamaa täiesti omapead, pidi
13. Saksamaa majanduse mahajäämuse põhjused teistest riikidest 16. Sajandil. Kuna seal: · säilisid feodaalsed igandid (mineviku jäänus) · säilis poliitiline killustatus, mis süvendas majanduslikku mahajäämust · jäi pärast geograafilisi avastusi kõrvale peamistest kaubateedest · vähe oli manufaktuure, säilis tsunftisüsteem. 14. Tolliliidu moodustamise tähtsus Saksamaa majandusele 1834. aastal kujunes välja ülesaksamaaline tolliliit. Likvideeriti Tolliliidu liikmete vahel kõik tollipiirid (38 Saksa riigist ühines tolliliitu 18 riiki). Tolliliidu loomine aitas kaasa siseturu laiendamisele ja tööstuse kiiremale arengule. Tööstuse kasvuga kaasnes transpordi ja kaubanduse areng. Muutus ekspordi struktuur: 19. sajandi esimesel poolel vedas Saksamaa välja peamiselt põllumajandusprodukte, sajandi teisel poolel domineerisid tööstustooted (metalltooted, nahktooted). Pärast 1848
Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem ...
1834 loodi Saksa Tolliliit (osad piirkonnad juba ühendati majanduslikult). Samalaadseid etappe on võimalik täheldada ka Itaalias. Ainult et Itaalia puhul polnud haritlas ega seltsiliikumist, vaid toimus salaühingute liikumine. RAHVUSRIIGI RAJAMINE SAKSAMAAL Oli 2 suunda, kuidas Saksamaal rahvusriiki rajada: 1) rahvusriigi rajamine alt erinevates Saksa väikeriikides tõuseb rahvas valitsuse vastu üles, valitsused kukutatakse võimult, valitakse ülesaksamaaline esindajate kogu, kes määrab kindlaks tulevase Saksa riigi riigivormi. Ühendamine alt tähendas ühendamist revolutsioonilisel teel. Sellist katset viidi läbi 1830. aastal erinevates Saksa väikeriikides puhkesid liberaalse kodaluse poolt juhitud mässud. Nendel mässudel ei olnud mitte mingisugust tagajärge, sest need suruti maha Püha liidu poolt. Teine katse toimus 18481849. aastatel, kui samuti erinevates Saksa väikeriikides puhkesid
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
Tema aja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel. Saksa Tolliliit. 1815-1866 eksisteeris Saksa (tolli)Liit. Seal oli juhtivaks riigiks Austria. Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni "Lied der Deutschen". Reaktionsära. Rochau ja Realpolitik. Ludwig von Rochau oli ajakirjanik, kelle väljaannete hulka kuulus ka Grundsätze der Realpolitik ehk praktiline poliitika ja sealt arenes välja poliitfilosoofia, mis põhines pragmaatilisel lähenemisel1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel. Otto von Bismarck ja tema "vere ja raua" poliitika (von Roon, Wilhelm I, sõjaväereform, konstitutsiooniline konflikt). Usaldus kuninga ja ühiskonna vahel murenes, kui taheti Preisi armeed ümber korraldada. Preisi maapäev jättis aga reformid osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja sellepärast kutsus ta 1862
tahte sõltumatus · Haritlaskonna laiemad ringkonnad üliõpilasliikumine, Saksa Liit, Jena ülikool, kogunemine Wartburgi lossi juures 1817, Ülesaksamaaline üliõpilasliit 1818 · Seltsiliikumine turniliikumine F.L. Jahn, meestelaulu seltsid · Erakondade loomine vabrikutootmine, Saksa Tolliliit 1834, kogunemine Hambachi lossi juures 1832 · Võitlus oma riigi loomise eest Frankfurdi parlament 1848 ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu Eesmärk Saksa riigi loomine, põhiseaduse väljatöötamine Olmützi alandus 1850 Venemaa sekkumine Saksamaa ühendamisse, ei tahtnud tugeva Saksa riigi loomist, juhtiv roll läks Austriale Raua ja vere poliitika, Otto von Bismarck 1862 sai Preisi valitsuse juhiks, sõjaväereform Tema provokatsioonid: · 1866 Austria-Preisi sõda likvideeriti Saksa Liit · 1867 Põhja-Saksa Liit
Charles x pages inglismaale Pr-l kehtestati Ajutine Valitsus Kuningaks Louis Philippe-tema valitsusaega nim ka juulimonarhiaks Legitimistid soovisid enda sugupuu ennistamis võimule Keisririigi poolt olid bonapartistid Aktiivsed olid ka vabariiklased Biidermeieri ajastu-saksamaal katkes tsensuur Üliõpilasliikumine-keskuseks kujunes jena ülikool Karl august kindlustas sm-l sõna-ja mõttevabaduse 1817-tähistati 300 a möödumist reformatsioonist ja leipzigi 4. Rahuaastapäeva 1818-jenas loodi ülesaksamaaline üliõpilasliit selle lipp on ka praegune saksa lipp. 1818-püha liidu kongress 1830-tugevnes poliitiline võitlus-tugevamaid oli liberaalne liikumine Noor-saksamaa- kirjanduslik rühmitus Selle liider heinrich heine Võimlemisliikumine ja lauluseltsid olid samuti saksamaal populaarsed Itaalia sattus austria võimu alla Sardiinia kuningriik jäi sõltumatuks riigiks Karbonaarid hakkasid itaalia eest võitlema eesmärk itaalia ühendamine
Kriminaalõiguse alale tõi õiguspositivismi sakslane Karl Georg von Wächter (1797-1880). Tema järgi oli kuritegu kehtivaid seadusi rikkuv tegu, karistuse õigustatus ja paratamatus peitusid kehtiva õigussüsteemi kaitsmises. Juriidilise uurimistöö peamiseks püüdluseks sai õigusinstituutide mõisteline defineerimine. Õiguse uuendamist käsitlesid õiguspositivistid tema täiendamise ja parandamisena (de lege ferenda). Kodifikatsioonid: 1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik 1877 ülesaksamaaline tsiviilprotsessiseadustik, kriminaalprotsessiseadustik 1873 Reichstag teeb valitsusele ülesandeks asuda ettevalmistama uut tsiviilseadustikku. 1900 1. jaanuar seadustik jõustus. Nimeks sai ta Bürgerliches Gesetzbuch (BGB), Saksamaa tsiviilseadustik. See oli kirjutatud väga raskepäraselt, peaaegu ainult juristidele arusaadavas keeles. 1907 Sveitsi tsiviilseadustik, Schweizerisches Zivilgesetzbuch (ZGB). Sõnastuselt lihtsam ja
Raamat Narva linna ajaloost. Tallinna ajaloo ja kunstimälestiste uurijad on jurist Eugen von Nottbeck (1842-1900) ,,Geschihte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" koos Neumanniga, ilmus 1896, 1894. Arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann, tegevarhitekt. Huvi kunstkäsitöö vastu Baltikumis keskajast uusajani. Neumann projekteeris Läti kunstimuuseumi ja oli üle kümne aasta selle direktoriks. Georg Dehio (1850-1932) Hausmanni õpilane, koolitas Tartus, ülesaksamaaline korüfee, töötas kümme aastat Königsbergi ülikoolis (1883-1892) ja Strassburgis (1892- 1899). VII loeng Hindrik Prants, räägitud eelmisel loengul. Villem Reiman (1861-1917) hariduselt teoloog, Kolga-Jaani kirikuõpetaja. Vaimulikkonnale tugev surve karjääri alguses. Võimudega konflikt, sest laulatasid õigeusklikke ja luterlaste abielusid. Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik. Endised õigeusklikud astuda luteri kirikusse.
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
