Uus info lisandub uudise algusesse ja muudab uudise uudisväärtuslikumaks. • Vahel teha uus juhtlõik ning kogu uudis ümber kirjutada. • Kui teised väljaanded on mingeid fakte kirjeldanud, tuleb need viia teema-arenduse osast taustaosasse. • Kontrollida üle kõik faktid ja parandada. Kohalikustamine Inimesele läheb korda see, mis toimub tema lähedal ning millega on emotsionaalselt seotud. Rahvusvahelistesse uudistesse otsitakse seoseid Eestia ja üleriigiliste uudiste suhtes kohalike inimeste- sündmustega seos. Kui on lähedus olemas, siis kogu uudisväärtus tõuseb ning uudise sees oleva info suhteline väärtus tõuseb, sest mida lähedam materjal seda uudisväärtuslikum on. Kohalikustada saab suuri rahvusvahelisi sündmusi. Näiteks kui on lennuõnnetus, siis kas pardal oli eestlasi. Põhimõtted on lihtsalt selleks: • Rahvusvahelistesse-üleriigilistesse uudistesse lisatakse kohalik materjal ja paigutatakse sobivasse
Sisukord Sissejuhatus Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. Viimane tungib sügavale India oo...
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberal...
· Vesta Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovilikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Ühed kõige tähtssamad olid pontifeksid, kelle eesotsas seisid riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuse eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Flaamenid pidid hoolitsema jumalate pühamute ja rituaalide eest. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Keiserriigi ajal oli keiser ka ülempreester.
II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d’Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud 9 Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
Nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse. territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigiorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom.
· II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule · III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud 8
Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3) Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. 4) Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (näiteks linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on
Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse üldine professionaliseerumine. Selle üheks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (1922), Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924) ja teiste üleriigiliste kutseühingute asutamine. Professionaliseerumisega kaasnes ka kultuuritegevuse üha tihedam koondumine linnadesse: kui veel 19. sajandi lõpu peamine eestikeelse loome tarbija oli talurahvas, siis Eesti Vabariigi ajal moodustasid põhipubliku linna kolinud eesti haritlaskond ja kodanlus. Võõrvõimude seatud piirangute kadudes ning eestlaste eneseteadvuse ja ka jõukuse suurenedes kasvas hüppeliselt eestikeelse kirjasõna hulk: ilmunud raamatute arvult ühe
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
Lokaalsed 200 100 0 1996 1998 2000 2002 2004 Tervisedenduse paikkondlik võrgustik Arendusprojekt, aastast 1996 •Koolitus maakondade võtmeisikutele- Inglismaa, Soome, Norra, Holland, Kanada 1997 – Eesti Tervisedenduse Ühing 1997. tervisedenduse koordinaatorid maavalitsustes ▪ kohaliku olukorra hindamine, tervisestatistika analüüs, ▪ tervisevõrgustike loomine, ▪ üleriigiliste terviseprogrammide elluviimine maakonnas ▪ omaalgatuslike kogukondlike projektide koordineerimine, nende teostajate ▪ nõustamine, infopäevade korraldamine, terviseteave ▪ ettepanekud maakonna arengukavade tervisevaldkonda Alates 2001: Edendamine ja ennetus avalik- õigusliku Haigekassa eelarvest •RKS paragrahv 4 ja paragrahv 34 alusel osaleb Haigekassa tervise edendamise ja haiguste ennetamise projektide rahastamises kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
Teaduskoolis saab sel õppeaastal süvendatult õppida 33 kaugõppekursusel. Suur osa neist toimib WebCT keskkonnas, nii et Marju Lauristini igatsetud e-kool on Eestis teaduskooli näol teatud mõttes juba olemas. Kursustel saab õppida kodukoolist lahkumata, piisab ainult huvist ja valmisolekust iseseisvaks tööks. Õppijaid on meil üle 1500. Üks suur tegevusvaldkond on ainevõistlused ja olümpiaadid. Teaduskool on institutsioon, mis vastutab üleriigiliste olümpiaadide koordineerimise ja neist suurema osa läbiviimise eest. Lisaks korraldame mitmesuguseid teisi võistlusi ja huviüritusi. Hoolitseme selle eest, et õpilastel oleks meie kodulehelt leida materjali nuputamiseks ning õpetajatel võimekamatele õpilastele tunni huvitavamaks tegemiseks. 32 Eesti paremate ainetundjatega töötame ka statsionaarsetel õppesessioonidel. Kutsume
1. Ametiühingute kaudu; 2. Usaldusisikute kaudu. Ametiühingute seadus Ametiühingut võib luua kolmel tasandil: Äriühingu, asutuse vm organisatsiooni ametiühing. Ametiühingu võib asutada vähemalt 5 töötajalt Ametiühingute liit-teatud territoorium või kutsealade/tegevusharude ametiühingute ühendus. Asutada võivad vähemalt 5 ametoühingut. Keskliit- üleriigiliste ametiühingute liitude ühendus. Asutada võivad vähemalt 5 üleriigiliselt tegutsevad tegevus või ... Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate, töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine. Ametiühingute ühinemise vabadus. Isikutel on õigus vabalt ilma eelneva loata: Asutada ametiühing Nendega ühineda või mitte ühineda
vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) n Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi n Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule n III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID n Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel n Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) n Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim n Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud n Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas
järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse. 4)territoriaalse kehtivuse järgi- üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei
mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi 1. -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) 2. -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) 3. -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi 1. Üleriigilised(seadused) 2. Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) 3. Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi 1. -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) a)neid ei saa kokkuleppeliselt muuta.(valgusfoori tuled)Perekonnaõigus ja asjaõigusnormid on imperatiivsed.
järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse. 4)territoriaalse kehtivuse järgi- üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei
Enne valimisi tuleb valija postkasti 21 valijakaart, seega peab valimisõiguslik kodanik olema kantud Eesti elanike registrisse. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni (kaks alampalka). Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks või said valimisringkonnas hääli vähemalt 1/2 lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt. Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud
Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal. Neptunus merejumal. Mars sõjajumal, keda peeti ka talupoegade ja karjuste kaitsjaks. Janus uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal oli kahe vastassuunas vaatava näoga, oli ka sõjajumal. Rooma riigi pühamud olid riigi kontrolli all, preestreid valiti kui riigiametnikke nende seast olid olulisemad pontifeksid ehk sillaehitajad. Riigi ülempreester oli pontifex maximus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ja korras hoidma kalendrit. Konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsesid flaamenid. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid teenida, st tuua annetusi. Ohvriloomi tapeti altari juures, siseorganeid põletati, liha söödi kohapeal ise ära. Mõne asja viltuminekul tuli ohvrit korrata. Patriitsid ja plebeid Patriitsid olid poliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlenevad kuulsatest esiisadest.
ehitus-arendustööettevõtuskeem. 3)Professionaalne maha müüa (isegi enne valmimist), teised soovivad seda tase. Nad sisaldavad regionaalpoliitika kujundamist, asustuse Kulude katmise hinnaga tööettevõtt: Eelised tellija poolt juhtimistööettevõtt: a-tellija-agent, b-ehitus-juhtimisettevõtja. kasutada renditulu saamiseks. Nende soov on odavalt ehitada ja suunamist, looduskaitsealade ja üleriigiliste vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus; 2)lühem summaarne 4)Omal jõul ehitamine. mitte arvesse võtta kasutuskulud. kommunikatsioonide kavandamine); 2)Maakonna projekteerimis-ehituskestus nende ühildamise arvel; 4
II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) 41
2)Töömahtude loendil põhinev hind. 3)Läbirääkimisel põhinev hind. 4)Hinnakirjal tööettevõtu lepingud. 2.Kulude katmisel põhinev hind. 1)kulud + protsendina maksumusest määratav teenustasu; 2)kulud + fikseeritud summana määratav teenustasu; 3)piirkuludel põhinev hind. 20.Loetle planeeringute liigid. 1)Üleriigilised planeeringud. (See on kõige üldisem ja kõrgem tase. Nad sisaldavad regionaalpoliitika kujundamist, asustuse suunamist, looduskaitsealade ja üleriigiliste kommunikatsioonide kavandamine); 2)Maakonna planeeringud. (riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine); 3)Üldplaneeringud linnale ja vallale; 4)Linna- või valla väiksema osa detailplaneeringud, mis on lähiaastatel ehitustegevuse aluseks. *Kui planeering on koostatud, siis seda avastatakse avalikult. Detailplaneeringu kinnitab lahkhelide järelevalve ja kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus annab välja ehitusload. 21
kehtivuse järgi. Enamik õigusakte kehtestatakse nende ajalisi piire kindlaks määramata (need on reeglina alalise iseloomuga ja kaotavad oma kehtivuse, kui võetakse uus õigusakt vastu) Ajutised normid määratakse kindlate tähtaegadega. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme. Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks.
Enne valimisi tuleb valija postkasti valijakaart, seega peab valimisõiguslik kodanik olema kantud Eesti elanike registrisse. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni (kaks alampalka). Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks või said valimisringkonnas hääli vähemalt 1/2 lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: o ringkondade kaupa, o üleriigiliste koondnimekirjadena. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust: Kolme liiki mandaadid o isikumandaadid - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...
Sellega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu ülemeelitamine. Just viimane oht varitseb meid, kuna eelkõige noored ja haritud ettevõtlikud töötajad lahkuvad Eestist. TALO delegatsiooni juht esines kriitilise seisukohaga regionaalministri Siim Valmar Kiisleri aadressil, kes ei ole korduvatele pöördumistele reageerinud, ega aidanud kaasa omavalitsusüksuste liitude kaasamisele üleriigiliste kollektiivlepinguliste läbirääkimiste protsessi. Selle tulemusel jäävad tuhanded kultuuri, huvihariduse, spordi jne sektori töötajat üleriigilistel läbirääkimistel tööandjapoolselt esindamata. Küsimusele, kas TALO liikmeskond kavatseb palgaküsimustes lähiajal aktsioone, vastas Tuuling, et seda teemat ei ole käsitletud. Jätkuvalt püütakse küsimused lahendada läbirääkimiste laua taga. Ka tänase kohtumise üheks otsustuspunktiks
Alkoholi tarvitamine (18+) Samasooliste abiellumine o Õigustavad ehk lubavad õigusnormid Alkoholi-, tubaka ostmine Abielu registreerimine Kõrghariduse omandamine Juhtimisõigus Valimisõigus II Territoriaalse kehtivuse järgi o Üleriigilised õigusnormid Kiirusepiirang o Lokaalsed õigusnormid (kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks) Maastikukaitsealad Riigimets o Kohalikud normid (kehtestab kohalikomavalitsus) Parkimiskord Pärnu linnas Kasside ja koerte pidamine Tartu linnas Öörahu III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi o Imperatiivsed e kategoorilised (peab käituma ainult nii kuidas on kirjutatud)
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sih...
Mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Valituks osutuvad erakonna üleriigilises nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist (häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool). Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade üleriigiliste nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid kokku vähemalt 5% häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2 0,9, 30,9, 40,9 jne. Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui kahe või enama erakonna võrdlusarvud on võrdsed, siis saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid on varem registreeritud
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
Enne valimisi tuleb valija postkasti valijakaart, seega peab valimisõiguslik kodanik olema kantud Eesti elanike registrisse. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni (kaks alampalka). Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks või said valimisringkonnas hääli vähemalt 1/2 lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt. Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle
Augustusele meeldis, sest pidas end vabariigi taastajaks Jupiter kreeklaste Zeus, taeva-, pikse- ja tormijumal, tema pühamu Kapitooliumil, seal austati ka Junot ja Minervat Juno kreeka Hera Neptunus Poseidon Venus Aphrodite Mars Ares, ka talupoegade ja karjuste kaitsja, tema järgi nim. märts, linnamüürist väljapool Marsi väljak muistne rahvakoosolekuplats Pontifex maximus riigi ülempreester, pontifekside eesotsas; pontifeksid kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korras kalendrit, pidasid arvestust riiklike tähtpäevade üle; keisririigi ajal kuulus see tiitel ainuvalitsejale, Augustusest alates hakati keisrit jumalustama, algul kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes jumala pojaks 21.Mis on keskaeg? Giovanni Andrea võttis 1469.a. kasutusele mõiste "keskaeg", paavst Paulus II raamatukoguhoidja; vaheaeg enne kaasaegseid inimesi
2) Korparatiivne autonoomia (keelekoosluse olemasolu, teatud arv kohti riigiaparaadis, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis) 3) Territoriaalne autonoomia a. Etnoterritoriaalne e. poliitiline (etnilised rühmad asuvad kompaktselt, autonoomsed vabariigid, oblastid jne., oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, oma parlament ja täidesaatva võimi organ, tal ei ole oma kodakondsust ega kohtusüsteemi) b. Kultuuriautonoomia (elavad hajutatult, kultuuri ja keele hoidmine, osalevad seaduses määratud ulatuses riigi poliitilises elus) Õiguse mõiste Õigus on sotsiaalsete suhete spetsiifiline reguleerimisvahend. 1) Õigus on käitumisreeglite kogum
3. Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamus norme on alalised. 4. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom.
teadmine oma minevikust ja selle mõjust olevikule, edu või ebaedu pida- Kuidas aidata andekal lapsed saada õnnelikuks täiskasvanuks 109 mine kas omaenese võimetest ja oskustest või välistest mõjuritest tingituiks (sisemise või välimise kontrolli lookus). Enamik uuringuid kinnitab, et andekatel on üldiselt positiivne eneseteadvus, eriti akadeemiliste võimete asjus (Robinson, 2002). Nii iseloomustas näiteks üleriigiliste olümpiaadi- de lõppvoorust osavõtjaid eelkõige usk oma võimetesse, edu olümpiaadil kandsid nad valdavalt oma ande ja iseseisva töö arvele (Sepp, 2002). On leitud ka mõningaid individuaalseid iseärasusi: keskkooliõpilaste hulgas on andekatel tüdrukutel madalamad enesehinnangu skoorid kui poistel ja teismelistel “loodusteadlastest” poistel on positiivsem enesehinnang kui Enesekontsept- matemaatikas, muusikas või kunstis andekatel poistel
auditooriumile on see oluline. Ettevõtte kümnenda aastapäeva puhul on tarvis meeles pidada töötajaid ning ehk teavitada ja tänada koostöö eest ka kliente. Kuid kas tegemist on infoga, mida peaks meedia vahendusel edastama kogu Eesti rahvale? Kas ettevõtte uuest reklaamikampaaniast (kui tahes loomingulisest ja kallist) on mõttekas teavitada Äripäeva turundusrubriigi toimetajat või saata pressiteade kõigi üleriigiliste ajalehtede majandustoimetustele? Tõenäoliselt on otstarbekam esimene variant. Ettevõtte suhtekorraldaja või organisatsiooni avalike suhete spetsialist peab siinkohal olema see "filter", kellel jätkub julgust niisugune algatus, kui see tuleb ettevõtte juhtkonnalt, turundusosakonnalt või kolmandatelt osapooltelt, tagasi lükata, argumenteerides, miks läbimõtlematu ja koormava info saatmine meediale ei ole kaugemas tulevikus ettevõtte või organisatsiooni huvides
Nüüd arvutatakse, mitu korda ületab iga nimekirja häälte arv valimisringkonnas lihtkvoodi. Nimekiri saab nii mitu mandaati, kui mitme võrra ringkonnas selle nimekirja poolt antud häälte arv ületab lihtkvoodi ringkonnas. Kui näiteks lihtkvoot oli 100 ja nimekiri sai 300 häält, siis saab nimekiri teises voorus juurde kolm mandaati. Esimeses kahes voorus jääb osa mandaate jagamata. Seda tehakse kolmandas voorus üleriigiliste kompensatsioonimandaatide jaotamisega. Kasutatakse d'Honti jagajate meetodit. Hiljemalt 10 päeva pärast valimisi peab Vabariigi Valimiskomisjon välja kuulutama valimiste tulemused. President peab Riigikogu uue koosseisu esimeseks istungjärguks kokku kutsuma hiljemalt 10 päeva jooksul pärast valimistulemuste väljakuulutamist. § 2. Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ning tema asendamine Peale PSe reguleerib seda küsimust Rkogu töökorra seadus
Joonis 2. Parteiline samastumine Allikas: Patterson, 2012, p. 195 Üleriigilised parteiorganisatsioonid tõusevad tähelepanu keskmesse iga nelja aasta järel, mil nad organiseerivad üleriigilisi parteikongresse ning avaldavad toetust kandidaatidele, ent siiski tehakse tööd ka ülejäänud ajavahemikul. Just sel perioodil teeb parteiorganisatsioonide personal tõsist tööd, mida juhivad esimees ja kõikide osariikide esindajatest koosnevad üleriigilised komiteed. Nad organiseerivad üleriigiliste ja osariigi valimiste jaoks rahastamist nind arutavad kampaaniate korraldamist ja nende rahastamise taotlemise moodustamist. Parteiorganisatsioonide rolli valimiskampaanias on viimastel aastatel hakanud kõigutama huvigrupid ja nende rajatud poliitilise tegevuse komiteed. Kuna föderaalseadused ja paljude osariikide seadused keelavad huvigruppidel raha annetamise poliitiliste kampaaniate tarvis, on sellised huvigrupid loonud endale lähedalasuvaid PAC-sid (poliitilise tegevuse komiteed),
siin suuri maavaldusi. Kui oleks toimunud ühtlustamine, oleks nende privileegid ära kadunud. Riigi nõukogu soovis seetõttu eripära hoida ja unifitseerimist ei tohtinud toimuda. Mängu tuleb oluline küsimus, milline on side emamaaga. 3. Läänemere provintside seisused ise- Mõlemad rüütelkonnad ja riigi seisused nävad sidet läbi personaaluniooni. Reaalunioon ei ole sest pole riigipäeva esindust, ennast on allutatud rootsi kuningale, viidatakse ka et siinsed seisused ei võta osa üleriigiliste seaduste vastuvõtmisest, vaid vastupidi, siinsetel seisustel on oma privileegid ja seisused. Otsene side kuningaga. Taheti saada kaitset, säilitada õiguse juhtida ennast. Rootsi keskvõim siiski sai aru, et tegu on reaauniooniga ( mitte personaalunioon). Mitmed etapid ja baasid: 1. 1561a sümboolselt lõpetab ära 1634- kuningavõimu tahe siinseid alasid inkorporeerida Rootsi riiki. Hertsog Karli arusaam oli "võrdsed õigused, võrdsed kohustused). Per
3. Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamus norme on alalised. 4. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
