klassis ja oli sama lauluga tänavuse Eesti Laulu konkursi üks poolfinaliste. Muusikalis esitas seda lugu solist Kaire Saar. Taustalauljaks oli Paula Kivimäe, kitarril saatis Timo Mäeots ja kontrabassil mängis Kaarel Piibeleht. Kaire etteaste meeldis mulle, sest ta on vokaalselt võimekas solist ja professionaalse häälekasutusega. Teiseks meeldis mulle noormeeste ansambli ,,Unistajad'' etteaste. Vaid kahe kuu eest said Unistajad üleriigilisel vokaal-ansamblite konkursil esikoha ning aasta tagasi samal ajal üleriigilisel kvartettide konkursil võitsid nad Grand Prix ja said endale tiitli Kuninglik Kvartett. Solistid Kauro Tafitsuk, Timo Mäeots, Fred Lausvee ja Karl Tipp on eraldi võimekad solistid, kuid ometi kõlab nende hääl väga ilusti kokku, andes kohati külmavärinaid tekitava harmoonia. Koori etteasted olid küll nauditavad, ent kahjuks ei olnud kohati koori nii kuulda nagu peaks. Olen külastanud ka varem muusikale
Üldlevinud kolmeosalise mudeli kohaselt tähendab kodanikuühiskond suutlikku avalikku sektorit, tugevat ärisektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kujundlikult võiks sellist kodanikuühiskonda käsitada kui kolme jalaga taburetti, mille kõik jalad on ühepikkused ja ühtviisi tugevad, tagamaks süsteemi stabiilsust. Selles mudelis kaitseb avalik sektor üldisi ja rahvuslikke hüvesid, kujundab asjakohaseid poliitikaid ning tegeleb seadusandluse ja muu sellisega üleriigilisel ja kohalikul tasandil. Ärisektor omakorda tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu. Kolmas (mittetulunduslik, EKAKis kodanikualgatuslik) sektor on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvirühmadena toimiv kodanikuühiskonna keskne osa. Kolmanda sektori võib omakorda jagada kaheks: professionaalseks mittetulundussfääriks, kus inimesed palgatööd tehes esindavad
luua rohkem vene noorteorganisatsioone. Ka suvelaagrid, huviringid jm tegevus peaks elavnema. Kultuur ja haridus VEE esmane eesmärk on aidata kaas Eestis vene kultuuri arengule ja rikastumisele. Nad soovivad haridust kogu ulatuses vene keeles ja seda riigi ning omavalitsuse rahadest. Samuti ka tuleks saada ameti asjaajamises ja asutustes töökeelena kasutada vene keelt. Riigikogu ja omavalitsused VEE arvates tuleks valida president üleriigilisel hääletusel. Peaks võtma aktiivselt osa valimistes, et suurendada oma osalust nendes. Omavalitsuse koosseisu valimist tuleks muuta- salajane hääletus, valida saavad kõik selle ala territooriumil elavad isikud, valida saab vaid sellel alalisel territooriumil elavaid isikuid. Samuti tuleks valimisseadusest jätta välja riigikeele tundmise astme nõue. Välispoliitika VEE on vastu Eesti astmisele sõjalistesse liitudesse (NATO jt) ning et sinna
1952. aasta mais paar abiellus. Reaganil oli Nancyga kaks last. Reagan alustas oma poliitikukarjääri demokraadina, kuid 1962. aastal astus ta ametlikult Vabariiklikusse Parteisse. 1966. aastal kandideeris Reagan California osariigi kuberneriks ning pärast edukat kampaaniat teenis sellel ametikohal kaks järjestikust ametiaega. Hoolimata Ühendriikide ühe suurima osariigi kuberneriks olemisest jätkas Reagan veelgi kõrgemale pürgimist. Nii 1968. kui ka 1974. aasta vabariiklaste üleriigilisel konventsioonil peeti teda potentsiaalseks presidendikandidaadiks. 1980. aastal vabariiklasi esindades kandideeris Reagan Ameerika Ühendriikide presidendiks ning võitis valimised eelmise presidendi Jimmy Carteri ees. Reagan oli USA eesotsas kaks järjestikust ametiaega alates 1981. aastast. Tema esimene ametisseastumise avalik pöördumine toimus 20. jaanuaril 1981. aastal ning see algas dramaatilisel moel. Ajal, mil Reagan pidas ametisseastumise kõnet, vabastati 444 päeva Iraani
Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv, suurenesid jäätmete taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Kohalikul tasandil on Tallinna linn huvitatud, et järjest lisanduvate uute
kvaliteedile. Seetõttu on palgapoliitika organisatsiooni juhtidele oluliseks instrumendiks inimressursi haldamisel ja suunamisel ning seda valides tuleb lähtuda organisatsiooni eesmärkidest ja inimressursi strateegiast laiemalt. Palgasüsteemi luues tuleb arvestada, kuidas on üles ehitatud organisatsioonisisene motivatsioonisüsteem. Motivatsioonisüsteem haridus- ja tervishoiuvaldkondades pole just kõige paremini üles ehitatud? Märtsi alguses toimunud üleriigilisel õpetajate streigil osales 16 000 koolmeistrit, kes korraldasid pikette ja miitinguid. Haridustöötajate liidu nõue oli, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks palka üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja metoodikul 1066,66 euroni. Lisaks palgale käsitleti ülekoormuse vähendamise võimalusi, pensioniarvestust, klasside suurust ja muud
Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. Vormiline määratlus - hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil. 5. Riskianalüüs riskihalduse (riskijuhtimise) osana - Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes. 6. Riskianalüüsi meetodid - Üldised (ligikaudsed); Detailsed (üksikasjalikud); Kvalitatiivsed (kirjeldavad); Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid); Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud). 7
Ta on Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ja Eesti sümfooniaorkestri peadirigent ning sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog. Aastast 1998 on ta Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. 2009. aastal tunnustas Eesti riik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Pianist oli Irina Zahharenkova, kes äratas suurt tähelepanu VI Esti pianistide konkursil pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Ta on võitnud esimese koha üleriigilisel Bachi konkursil ja teise preemia rahvusvahelisel Ciurlonise-nimelisel konkursil Viinis. Aastal 2007 novembris saacutas ta 60.rahvusvahelisel Genfi pianistide konkursil Sveitsis kolmanda koha ning J.S. Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis esikoha ning publikupreemia. Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Lilian Semperi juures Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, olles täiendanud end Sibeliuse Akadeemias magistriõppes Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures
teistega arvestamist. Paaris- ja rühmaharjutustes tuleb arvestada partneri ja grupiga. Seega peavad tugevamad nõrgemaid aitama, samuti on võimalik kasutada igaühe eripära, tõstes esile tugevusi ja peites nõrkusi. Kehalise treeningu vajalikkust on õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatika harjutuste oma. Ühine valmistumine näiteks koolidevaheliseks kergejõustiku- või korvpallivõistlusteks või rühmakavaga esinemiseks üleriigilisel võimlemispeol arendavad kohuse- ja vastutustunnet eriti hästi. Kehalised harjutused aitavad vabaneda pingetest. Sportimine enda rõõmuks on teraapilise efektiga. Kehalise kasvatuse abil saab avastada iseennast, oma keha, selle piire ja võimalusi. Muidugi annab kehaline kasvatus võtme ka emotsioonide juurde, õpetades tajuma ja kasutama seoseid liikumise ja meeleolu vahel. Spordiga tegelev inimene jõuab lähemale oma sisemisele minale.
keskkond (www.coe.ee). 8 Noored vs sport Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma. Kes puudub, hilineb või viilib, see omandab ka vastavad oskused kehvemini. Ühine valmistumine näiteks koolidevaheliseks kergejõustiku- või korvpallivõistluseks või rühmakavaga esinemiseks üleriigilisel võimlemispeol arendavad kohuse- ja vastutustunnet eriti hästi. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Elus tuleb ette palju olukordi, kus ei piisa soleerimisest, oluline on grupi tulemus.
(MTÜ), sihtasutus (SA) ning seltsing. Eestis toimub kodanikuühiskonna arendamine vastavalt Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonile. Kodanikuühiskond on laiem mõiste kui kolmas sektor; termin põhineb järgneval loogikal: Ühiskonda saab jaotada kolmeks koostoimivaks sektoriks. 1. Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. 2. Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (osa erasektorist). 3. Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks segunenud osaks(osa erasektorist): · professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne,
Kusjuures see teema tuli erinevatel lugejatega kohtumistel nii sageli päevakorda, et ma olin lausa sunnitud kirjutama ühte Eesti kirjandusajakirja essee teemal "Miks ma ropendan". 3)Oma raamatut tutvustasite ka koolides. Millise vastukaja saite õpilastelt ja õpetajatelt? Vastukaja on üldjoontes olnud väga positiivne. See on mind isegi üllatanud. Praegu on "Mängult on päriselt" üsna paljudes Eesti koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjas. Ja möödunud aastal käsitleti seda ka üleriigilisel kirjanduse olümpiaadil. See teeb muidugi palju rõõmu. Mulle on jäänud mulje, et õpilastel on olnud huvitav seda lugeda. Ja see on pannud neid mõtlema nende probleemide üle, mis Mikku ja Mirjamit vaevavad. Võib-olla on see sellepärast, et nad tunnevad seal raamatus ära iseennast või neid ümbritsevaid inimesi. Need teemad on neile lähedased ja arusaadavad, nad on nendega ise kokku puutunud. Mõned õpetajad on väitnud, et minu ja veel mõnede minuga samal ajal
Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004 2007 on põhinenud peamiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv (tavajäätmeprügilaid jäi pärast 2009. a 16. juulit 6), suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem.
aastal vastu võetud lastekaitseseaduses, mis reguleerib lapse õigusi, vabadusi ja kohustusi ning nende kaitset Eesti Vabariigis. · Nii laps ise, lapsevanem või muu isik võib helistada kohalikule või üleriigilisele usaldustelefonile, et saada informatsiooni edasise tegutsemise kohta. Usaldustelefoni number on 126, alati võib pöörduda ka politsei numbrile 112. Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lasteabi lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist. (Ka on avatud Skype: Lasteabi_116111.) Kadunud laste telefon 116 000 käivitus 2011. aasta algusest
kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone [1]. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit: Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. Sinna kuuluvad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik- õiguslikud institutsioonid. Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (kui kasutatakse sõna 'erasektor', loetakse selle alla nii äri- kui mittetulundussektor). Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohuset...
Õigus kuuluda erakonda 1. Balti Ajakirjanike Föderatsioon 2. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele 2. Eesti Lasterikaste Perede Liit 3. Õigus osaleda üleriigilisel rahvahääletusel 3. Harjumaa Naiste Ümarlaud 4. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel 4. Järvamaa Kodukant 5. Õigus tervise kaitsele
Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus (vabariigi valitsuse käepikendus maakondades). Maakonna tasandil ei ole rahva poolt valitud esinduskogu. Maakonda juhib 5 aastaks vabariigi valitsuse poolt nimetatud maavanem. Vald ja linn Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Vallal/linnal on rahva poolt valitud esinduskogu volikogu. Volikogu teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab kohaliku eelarve. Valla/linna volikogu on sama mis parlament üleriigilisel tasandil. Erinevus kui Riigikogus olemine on liikmele põhitöö, siis kohaliku volikogus töötatakse põhitöö kõrvalt, palka selle eest ei saa (võib saada hüvitist). Kohalikud omavalitsused korraldavad: 55 sotsiaalabi 56 elamumajandust 57 heakorda 58 koolide, muuseumide, raamatukogude jne ülalpidamist 59 Kui Riigikogu (parlament) ja vabariigi valitsus lahendavad riikliku tähtsusega küsimusi, siis kohaliku tähtsusega asjadega tegeleb kohalik võim
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuk...
Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 20042007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009 keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 6-ni, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem.
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...........................................................................
kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. (2) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta
linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta
Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet;
1. Kommertsliiniveo ja juhuveo teenuste hinna kehtestab vedaja. 2. Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna kehtestab: 1) majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, v.a linnasisene vedu; 2) majandus- ja kommunikatsiooniminister või tema volitatud ametiasutus laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel ja üleriigilisel sõitjateveol; 3) maavanem bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol; 4) valla- ja linnavolikogu või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol; 5) linnavolikogu või tema volitatud ametiasutus raudteeliikluses korraldataval linnasisesel sõitjateveol. 3
fotonäitus, temaatiline stend jms. 2) projektid: õppekäigu, näituse, muusikaürituse, konverentsi vm korraldamine; ürituse (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu jne) korraldamine, projekti kirjutamine ja juhtimine; suurema projekti raames (nt rahvusvaheline projekt) väiksema projekti (konkreetne üritus, kompleks tegevusi vm) läbiviimine; praktiline töö võib olla ka osalemine üleriigilisel või rahvusvahelisel olümpiaadil ning see vormistatakse projektina või olümpiaadiks valmistumist toetava õppematerjalina; 3) õppematerjalid: eksami või olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine; õppevahendite valmistamine; veebipõhise õpikeskkonna loomine; 4) õpilasfirma: põhineb Junior Achievement Eesti (JA Eesti) õpilasfirma programmil. Õpilasfirma registreeritakse JA Eesti juures. Õpilane tohib tegutseda üksnes JA Eesti
(5) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta
linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta koostatakse
lõpetamist ja rikkumisest hoidumist; 2) osaleda üldhuviteenuse osutaja ja tarbija vaheliste lepingute tüüptingimuste üle peetavatel läbirääkimistel, sealhulgas hinnakujunduse läbirääkimistel. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud üldhuviteenuse osutaja on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 3 määratletud isik. (5) Riik võib toetada riigieelarves selleks ettenähtud vahendite piires üleriigilisel tasandil tarbijate huve esindavat ühendust või ühenduste liitu, kelle tegevus on oluline tarbijate õiguste ja huvide edendamise ning tarbijakaitsealase teabe ja nõustamise kättesaadavuse parandamiseks. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega toetuse andmise täpsemad tingimused ja korra. (7) Tarbijaühendus esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 lõike 5 ja § 78 lõike 3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta. § 21. Tarbijakaitseamet
(5) Kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestab ja koosseisu kinnitab valla- või linnavalitsus. Põhimääruse eelnõu ja kriisikomisjoni koosseis kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega. 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus § 6. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil: 1) hädaolukorda; 2) hädaolukorda põhjustavaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele ja muule sellisele teabele, millest tulenevalt on riskianalüüs tehtud. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega nende hädaolukordade nimekirja, mille kohta
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata. ............................................................................................................ Loovtöö ja olümpiaadid, konkursid Loovtöö võiks lugeda sooritatuks, kui õpilane on osalenud ja saavutanud märkimisväärse koha üleriigilisel või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimustööde konkursil 55 (näiteks Archimedese Eesti õpilaste teadustööde riiklik konkurss, GLOBE õpilasuurimustööde konkurss, Tartu keskkonnahariduskeskuse õpilaste keskkonnaalaste uurimustööde konkurss jne). LOOVTÖÖDE JUHENDAMINE Loovtöö juhendamise põhimõteteks võiksid olla:
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
liiduks või ühe maakonna spordiklubid ühineda selle maakonna spordiliiduks. Need ühendused on juba nn teise taseme ühendused juriidilised isikud on moo- dustanud liidu (mittetulundusühingu). 127 ÜLDTEADMISED NB! Edasi saame rääkida nn kolmanda astme ühendustest, kus klubide asutatud spordiliidud on ühinenud üleriigilisel tasandil spordi katusorganisatsiooniks Eestis EOK-ks või rahvusvahelisel tasandil näiteks vastavaks rahvusvaheliseks spordialaföderatsiooniks. Sellist ühte kõikehõlmavat püramiidi näitlikult välja joonistada on võimatu, sest spordiliikumine ei ole üks asutus, kus tippjuht paik- neks püramiidi tipus ja erinevad osakonnad, talitused ja harud allpool. Spordi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
