valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses (Poggi 1978: 60-61) Absolutism ja suveräänsus Viis institutsioonilist innovatsiooni absolutismi tekkimi- sest (Anderson 1974): püsisõjavägi, tsentraliseeritud bürokraatia, süsteemne ja üleriigiline maksukorral-dus, formaliseeritud diplomaatiline teenistus püsisaatkondadega välismaal ning riigi poliitikad kaubanduse ja majandusarengu edendamiseks Suveräänsuse väline külg: westfaalilike lõpliku võimuga riikide võitlus, sõjavägede (ja kulutuste) kasv Suveräänsuse sisemine külg: westfaaliliku lõpliku siseriikliku õigusvõimu nõue ja kasvanud suutlikkus seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe-
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
Hildebrandtil ja Alois Wolfmülleril,kes 1892. aastal said valmis kahesilindrilise,kahetaktilise mootoriga varustatud igati sõidukõlbliku mootorratta ja kohe seejärel esimese neljataktilise mootoriga kaherattalise kepsülekandega sõiduki. Aastatel 1898-1900 hakati neid valmistama Saksamaal,Inglismaal,Austrias,Tsehhis,Slovakkias. 1899. aastal jõudis mootorratas Venemaale ning Peterburi lähistel toimus isegi esimene võistlus.Eestis toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921. aastal Tallinnas.Võistlejail tuli sõita 149,2 km marsruudil Tallinn- Nõmme alev-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ja Raudalu maanteed mööda Tallinna. 28.augusti hommikul oli stardipaigas ainult kaheksa autot ja kaks mootorrattast.Seda sündmust loetakse Eesti auto-ja mootorrattaspordi sünnipäevaks.Sport sai õige hoo sisse Pirita ringraja valmimisega,kus hakati korraldma rahvast ligi meelitavaid rahvusvahelisi võistlusi
Sisu poliitilistel kaalutulustel - Sisu üle kultuurilistel/moraalsetel kaalutlustel - Infrastruktuur - :Kontrolli tingivad asjaolud Suurem poliitiline mõjupotentsiaal - Suurem moraalne, kultuuriline, emotsionaalne mõjupotentsiaal - Parem võimalus kontrollida - Rohkem majanduslikke ajendeid regulatsiooniks - Enam on reguleeritud need meediakanalid, mille levi allub kõige lihtsamalt järelvalvele üleriigiline .ringhääling, kohalik filmilevi Meediakasutuse liigitamine ?Kodus või väljaspool kodu ?Individuaalne ja kollektiivne kogemus ?Avalik või privaatne kasutus ?Interaktiivne või mitte Praegu meediat ja ühiskonda puudutavad muutused viitavad sellele, et üldiselt pole enam vajadust meedia nii suure järelevalve ega regulatsioonide järele. Probleemid tulenesid soovist kindlustada kollektiivset kontrolli välja ilmunud uue meediumi üle, et kaitsta haavatavaid üksikisikuid ning piirata
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Korvpall Eliise Vilepill 11.a 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Tutvustus................................................................................................................................ 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Mänguväljak ja varustus.......................................................................................................... 4 Mängu eesmärk...................................................................................................................... 5 Mängureeglid.....................................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee) Tallinn-Narva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Jõhvi-Tartu-Valga Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu-Rakvere-Sõmeru Valga-Uulu Riia-Pihkva Tallinn-Paldiski Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla Tallinna ringtee Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme 10. Nimeta planeeringute liigid ning kirjelda neid (5) 1) üleriigiline planeering - riigi territoriaalse arengukava kogu riigi territooriumi kohta. Üleriigilise tähtsusega teede paigutuse määramine. 2) teedevõrgu arengukava - riigimaanteede võrgu arengukava, riigimaanteede paigutuse määramine. 3) maakonnaplaneering - maakonna territooriumi või või selle osa kohta, põhiliste maanteede paigutuse määramine, kehtestab maavanem. 4) üldplaneering - valla või linna territooriumi kohta
Eesti ja EL lühiajalugu Aastal 1995 25. novembril allkirjastas Eesti peaminister avalduse taotleda Eesti vastuvõttu Euroopa Liitu ning avalikke liitumisega seoses läbirääkimisi alustati alles aastal 1998. Eesti liitumist EL-ga kajastas Eesti ajakirjandus ning lisaks võtsid sellel teemal sõna paljud kultuuritegelased, sealhulgas Leelo Tungal, Jaanus Vaiksoo, Enn Soosaar, Contra, Linnar Priimägi ja paljud teised. Aastal 2003 korraldati referendum ehk üleriigiline hääletus ning allkirjastati liitumisleping, mille tulemusel sai Eestist 1. mai 2004 Euroopa Liidu liige koos teise üheksa riigiga. Eesti poolt allkirjastasid lepigu president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojulaid. (Välisministeerium, Eesti Euroopa Liidus) (Vikipeedia, Eesti astumine Euroopa Liitu) Aastal 2010 soovitas Euroopa Komisjon ka Eesti vastu võtta euroalasse. Komisjoni sõnul vastab Eesti euroalaga liitumise kriteeriumitele ning on majanduslikult jätkusuutlik riik
htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine, tiheasustusega alade määramine loodusvarade, maastike ja looduskoosluste kaitsmise säilitamine, (seaduses
Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea kodaniku ning oma ülesannete kõrgusel seisva naise ja ema kasvatamine. Motoks oli sama hüüdlause, mis noorkotkastel: “Isamaa Auks – alati valmis”. Tütarlaste laagritesse suhtus Naiskodukaitse esialgu tõrjuvalt, kuni 1936. aastal korraldas Pärnu ringkond esimese laagri Reius. See õnnestus ja juba järgmisel suvel toimus üleriigiline laager Elva lähedal Vapramäel. Sellised laagrid kujunesid iga – aastaseks traditsiooniks. Kodutütarde tegevusaastad 1932-1939 näitasid edu kõikidel tegevusaladel. Juba alguses seadis keskjuhatus esmaseks ja kõige tähtsamaks ülesandeks kodutütarde üksustele juhtide ettevalmistamise. Aastate jooksul toimus juhtide väljaõpe kursuste kaudu. Nii noored ise kui ka noored juhid suhtusid vastutustundega oma töösse, mille tagajärjena saavutati distsipliini tõus,
kasutamata ja võsastuvad. Viimasel kolmel aastal on lammaste arvukus 10 stabiliseerunud ja ületalve peetavate lammaste ja kitsede arv on jäänud 30 tuhande piirimaile. Keskmine lambakarja suurus on väike. Kitsede kasvatamise täpseid statistilisi andmeid momendil Eestis ei ole, sest üleriigiline põllumajandusloendus oli 2000.a., mille kohta andmed veel puuduvad. Kitsede arvukus Eestis on väga madal (1992.a. 1120 põhikarja kitse, 1999.a. 1800 kitse). Suurimas kitsefarmis peetakse 50 lüpsvat kitse. Enamik kitsi peetakse väikemajapidamistes üksikute isenditena või hobiloomadena. Kitsepiima kasutatakse farmisiseselt toorpiimana või juustuna. Praegusel hetkel on Eestis paar suuremat kitsefarmi, kus peetakse 20-30 kitse. Viimaste andmete järgi on
Muuhulgas tähendas see passiivsust poliitilises mõttes. Hilisem elu näitas, et raadio tegevus seostati küllaltki tihedalt just riikliku poliitikaga. Majanduskriisiga samal ajal tabas Eestit sisekriis. Ükski valitsus ei püsinud võimul üle 6 kuu. Võeti vastu uus põhiseadus, mis laiendas presidendi võimu. Valitsust hakkas juhtima Konstantin Päts, kes koos Johannes Laidoneriga 1934. sõjalise riigipöörde korraldas. Kehtestati üleriigiline sõjaseisukord, mis väikeste vahedega kestis kuni 1940ndani. Sama aasta sügisest algas ,,vaikiv ajastu" parlamenti ei aetud küll laiali, kuid ei kutsutud ka enam istungitele, see jäi nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei. 1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus,
Kasutas sõjas kreeklaste taktikat. 886 vallutas ta taanlastelt Londoni ja kuulutati Inglismaa kuningaks. 893 lõi tagasi taanlaste rünnaku Danelaght( Danelaw )- ala Inglismaal (Ida-.Anglia, Essex, Northumbria), kus valitsesid taanlased ja kehtisid taani seadused. Danelaw moodustati 878 Wessexi ja taanlaste vahelise rahuga. Danelaw's puudus ühtne riik. See vallutati aegamisi Inglismaa poolt, viimane riik (York) langes 954 Danegeld- Inglismaa kuninga Aethelred II (978-1016) poolt kogutud üleriigiline kõrge maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 1013 vallutasid taanlased Inglismaa. Knud Suur( 1016- 1035) Taani päritolu. Ema oli poola printsess. Bioloogilise isa osas spekulatsioonid, arvati olevat Thorkell Pika poeg, aga kuningas Svend Harkhabe pidas teda omaks. Esimesed suuremad teod leidsid aset 1013, kus Knud oli Taani sõjaväe eesotsas Gainsboraugh`s. 1014 suri Svend Harkhabe. Sõdalased kuulutasid Knudi esialgu oma kuningaks, aga inglastel oli teine plaan
-ajakirju, maailma lastekirjanduse klassikat ja auhinnatud teoseid originaalkeeltes, lastekirjandusalaseid teatmeteoseid, monograafiaid, ajakirju jm materjale. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogudes on kokku üle 44 000 teaviku. Vanim seal säilitatav eestikeelne lasteraamat pärineb aastast 1820. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab lastekirjanduse ja laste lugemise alaseid üritusi. Igal aastal 20. oktoobril viiakse läbi üleriigiline ettelugemispäev. Igal aastal 6. aprillil korraldatakse Lastekirjanduse ümarlaud. Igal aastal detsembrikuu esimesel pühapäeval korraldatakse eesti lastekirjanduse päev. Iga kahe aasta tagant korraldab teabekeskus Nukitsa konkurssi lastele enim meeldinud eesti lastekirjaniku ja lastekirjanduse illustraatori väljaselgitamiseks. Samuti antakse iga kahe aasta tagant välja Muhvi auhinda parimale lastekirjanduse kajastajale ajakirjanduses.
rahvas nõudis uut ps,riigikogul liiga suur võim ja nõudsid presidendi ametikohta,riigikogu töötas välja uue ps eelõu. Rahvahääletusel aug 1932 kukkus see aga läbi tänu rahva rahulolematusele riigis valitseva olukorrale ja sotsialistide ning vapside vastupropagandale.valitsus parandas põhiseadust ja pani selle uuesti juuni1933 rahvahääletusele,kuid see kukkus läbi. Vatuolud teravnesid veelgi rahva,poliitikute ja erakondade vahel.rahva rahustamiseks kehtestati aug1933 üleriigiline kaitsesisukord.sellega piirati kodanike vabadusi ja õigusi.keelustati ka vapside keskliit mille tagajärjel halvakspanu valitsuse vastu veelgi suurenes.oktoobris toimus kolmas rahvahääletus kus vapside koostatud ps saavutas võidu. Üleminekuaeg pärast rahvahääletus astus tõnissoni valitsus tagasi ja ametisse tuli üleminekuaja valitsus eesotsas konstatin pätsiga.kaitseseisukord tyhistati ning vapside tegevus taastus. Kohalikel omavalitsuste valimistel saavutasid nad suure edu,seadsid
aastas mitte üle 60 päeva. Välislaagreid ehk väljaspool Eestit toimuvaid laagreid on võimalik osta nii turismibüroode kaudu. Üheks vahendajaks on näiteks ka rahvusvaheline noortelaagrite võrgustik "Platform". Eestit esindab võrgustikutöös Eesti Noorsootöö Keskus. Popid laagrid on päästeala noortelaagrid, mille raames jagatakse uusi teadmisi ning toimuvad treeningud päästealaga seotud valdkondades. Eesti päästeala noorsootöö kulminatsiooniks on üleriigiline 5 päästeala noortelaager, mis toimub igal suvel ja millest võtavad osa lisaks eesti lastele ka noored välisriikidest. (Lisa1, 2) Uurides vaba aja veetmise viise ja paiku selgus, et sisukaid tegevusi leiab mitmelt poolt. Kuna Eesti suvi on lühike, korraldatakse selle perioodi vältel paju huvitavaid ja erinevaid üritusi, etendusi ja kontserte. Olles toimuvaga kursis võib
Kasutas sõjas kreeklaste taktikat. 886 vallutas ta taanlastelt Londoni ja kuulutati Inglismaa kuningaks. 893 lõi tagasi taanlaste rünnaku Danelaght( Danelaw )- ala Inglismaal (Ida-.Anglia, Essex, Northumbria), kus valitsesid taanlased ja kehtisid taani seadused. Danelaw moodustati 878 Wessexi ja taanlaste vahelise rahuga. Danelaw's puudus ühtne riik. See vallutati aegamisi Inglismaa poolt, viimane riik (York) langes 954 Danegeld- Inglismaa kuninga Aethelred II (978-1016) poolt kogutud üleriigiline kõrge maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 1013 vallutasid taanlased Inglismaa. Knud Suur( 1016- 1035) Taani päritolu. Ema oli poola printsess. Bioloogilise isa osas spekulatsioonid, arvati olevat Thorkell Pika poeg, aga kuningas Svend Harkhabe pidas teda omaks. Esimesed suuremad teod leidsid aset 1013, kus Knud oli Taani sõjaväe eesotsas Gainsboraugh`s. 1014 suri Svend Harkhabe. Sõdalased kuulutasid Knudi esialgu oma kuningaks, aga inglastel oli teine plaan
mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks Tätte koju lausa joostes, juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui kuulutati välja üleriigiline kirjandite konkurss tuletõrje teemal, osales seal muidugi ka Jaan. Oma koolis jäi ta kolmandaks, kuid sellest hoolimata otsustas õpetaja Tätte töö edasi saata. Ringkonnas sai ta teise koha ning järgmises voorus, üleriigilises arvestuses võitis Tätte selle konkursi, see tähendas tema jaoks väga palju. 4 2.HARIDUS JA ERAELU Peale keskkooli astus Tätte Tartu Riiklikku ülikooli, kus ta õppis kaks aastat bioloogiat.
olnud juhtide ning hea uue maailma sümbol. Sellest tulenevalt taheti riigi etteotsa sihikindlat, tahtejõulist, rahvale leiba ja tööd andvat juhti, kes viiks riigi välja muredest ja kriisist progressi ja tõusu suunas 4. Vaikiv ajastu Eestis- aeg, kujunemise asjaolud, autoritaarsuse tunnused, põhjendatud hinnang; Vaikiv ajastu oli 14 märts 1934 kuni 21 juuni 1940 a . Vaikiv ajastu algas Konstantin Pätsi üleriigilise riigipöördega nn üleriigiline kaitseseisukord kuna Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne 1. detsembri mässu. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil . Vapside liidud suleti ning nende ajalehed pandi kinni, liidrid vangistati. Raudteed, telefon ja telegraaf läksid kaitsevägede ülemjuhataja otsealluvusse. Autoritaarsed tunnused-
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
....................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sissejuhatus Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, mille põhiesinejad on täiskasvanud. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja
julgeolekut. Samas on küberkaitse defineeritud kui riigi kriitilise infrastruktuuri toimimist toetavate info- ja sidesüsteemide kaitse korraldamine, mis seisneb nii infotehnoloogiliste, organisatoorsete kui ka füüsiliste turvameetmete kasutuselevõtmises ja ajakohastamises. Eesti eesmärgiks on olla kõrge infoturbealase kompetentsuse ja teadlikkusega riik. Kaitseliit kui riigikaitset toetav vabatahtlik üleriigiline organisatsioon pakub sobiva raamistiku küberkaitse ekspertide kompetentsuse ja teadlikkuse organiseeritud tõstmiseks. Eesti küberkaitse edu alus on akadeemik Ülo Jaaksoo poolt alustatud infoturbe alaste teadmiste arendustegevus ja infoturbe spetsialistide koostöö alates 2000. aastast. Valikuline kronoloogia koostöö arengust: Eesti Vabariigi sünniga alustas Küberneetika Instituut infoturbe alaseid töid.
olid lubatud ainult mõisniku loal. Talupoegadel ei olnud võimalik korralikult maad künda, kuna nad tegid seda käsitsi, ei olnud atra. 4) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Üheks põhieesmärgiks oli kaubanduse arendamine, et tugevdada rahvusriiki. Ekspordi suurendamine ja impordi vähendamine kaitsetollide abil– et arendada tööstusharu ning tekiks üleriigiline siseturg. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed
M. Koppel ,,Teeehituskorraldus" Tallinn 1994 J. Sutt ,,Ehituskorraldus" Tallinn 2001 A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujun...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turundus? Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke HINNAPOLIITIKA, LOGISTIKA, MÜÜK, REKLAAM, TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba p...
Avatud nimekiri reastatakse ümber vastavalt igale kandidaadile antud häälte hulga alusel 1. Lepp 7000 häält - isikumandaat 2. Mets 4500 3. Paju 3000 4. Puu 1500 5. Kask 600 Kokku 16 600 häält 16 600 : 5000 = 3, jääk 1600 Partei on saanud ringkonnas 3 saadikukohta, siia arvestatakse ka otsemandaadi saanud isik(ud) Täidetakse u. 1/3 RK kohtadest III voorus jagatakse kohad parteide üleriigiliste kinniste nimekirjade alusel üleriigiline kompensatsioonimandaat Riigikogu valimisseadus: § 62. Valimistulemuste kindlakstegemine (1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. (2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. (3) Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm..........................................7 3. Taasloomine ...........................................................................
kehvasti: 14 000 pealtvaataja ees võitsid rootslased esimese poolaja 4:0. Teise poolaja esimese veerandtunniga suutis küll Eesti meeskond kaks väravat tasa teha, aga lõpptulemuseks kujunes Rootsi 6:2 võit. Alagrupi kolmanda meeskonna Leeduga Eesti ei kohtunudki, sest Rootsi kindlustas endale 2:0 võiduga Leedu üle koha finaalturniiril. Toimuvad I Eesti mängud juuni 1934 1934. aasta juunis toimusid I Eesti mängud, mis polnud mitte ainult üleriigiline võimlemispidu, vaid ka sportlaskonna oskuste ja võimete ülevaatus. Mängudel osales üle 3500 sportlase. Üritust, mida veel mõni aastat tagasi oli nimetatud utoopiaks ja hulluseks, ülistati 1934. aastal ülivõrretega. Nii kujuneski mängudest omamoodi rahvuslik olümpia. Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattaspordis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti ka järjestust, mis reastas maakonnad. Tallinnale ja Tartule järgnesid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa
kaevandustööstuse ja transpordi arengu). Tänu viinamarjakasvatusele hakkab tuntumaks saama ka veinitööstus. Rauamaagi- ja boksiidkaevandused. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Maavarad annavad 1/10 Austraalia SKT ja üle poole koguväljaveost. Transpordisüsteemid Vaatamata ülisuurele torritooriumile on välja ehitatud teiste tööstusmaadega võrreldav üleriigiline õhu- ja maanteede, sadamate ning tele- kommunikatsioonide infrastruktuur. Austraalias on kokku seitse lennujaama. Kõik need on väga tähtsad sest kesk- ja lääneosa on väga hõredalt asustatud. Suurte vahemaade tõttu on õhutransport väga oluline. Väga plaju kaupu veetakse ka veoautodega. Oluliseks transpordivahendiks on ka rongid. Austraalias on maailma pikim täiesti sirge teelõik (478km pikkune)
aastased PERE (hundipojad e. hundud), 12-16 RÜHM (skaudid), 16-19 RING või SALK (kogemustega noortejuhid, individuaalne kasvatusviis – 6-8 poissi). Salkades kantakse vastavalt tähtsusele eri värvi kaelarätti. Tegevus algas juba 1907, Eestis 1911-1912 Pärnus, traditsioon Inglismaalt, kus tegutses maailma peaskaut Robert Baden Powell (skaudiraamatute autor). Eesti peaskaut koolidirektor Nikolai Kann. 1921 Eestis I üleriigiline skautide kongress. 1940 tunnistatakse organisatsioon ideoloogiliselt valeks ja keelatakse. Gaidlus Esimene gaidide rühm asutati 1919 Tallinnas. Gaidid kuulusid skautide malevasse, alles 1920 hakati eralduma ja koonduma iseseisvaks rühmaks. Noorkotkad olid Kaitseliidu noorteorganisatsioon ja samuti rõhutatult skautlik organisatsioon. Samuti kodutütred gaidlik organisatsioon. Need loodi 1930ndate alguses. TEADUS 1919.a. avati Tartu Ülikool eestikeelsena üleminekuajaga - kui 20
2. Reklaami liigitus tellija järgi: tootja-, kaupmehe-, kasumit mittetaotleva organisatsioonide ja ühisreklaam. 3. Reklaami liigitus meediumi järgi: raadio-, televisiooni-, ajalehe-, ajakirja-, posti-, interneti-, plakati- ja tänavareklaam). 4. Reklaami liigitus reklaamitava objekti järgi: kauba reklaam (kaubagrupi või kaubamärgi reklaam), ettevõtte reklaam (maine- või kaitsereklaam) 5. Reklaami liigitus ulatuse järgi: kohalik, üleriigiline, rahvusvaheline reklaam. 37. Reklaami eesmärgid ja funktsioonid. Eesmärgid: luua mainet oma firmale, tootele, teenusele, muuta tarbija suhtumist, hävitada eelarvamusi, tabada läbimüüki, arendada toote või teenuse omaksvõttu, selgitada firma seisukohti. Funktisoonid: ettevalmistamine (soovide ilmutamine, tuntuse loomine), veenmine (soovide võimendamine, tuntuse süvendamine, hoiakute esilekutsumine, eelistuste loomine), turgutamine (ostu õigustamine,
kriteeriumiks määratlemiseks on see, et neid on võimalik osta ka mitteliikmetel (Kõuts ja Vihalemm, 2004). 2. Ajakirjade liigitus Ajakirju liigitatakse ilmumissageduse, levi ulatuse, suunitluse tüübi, temaatilise suunitluse, omandisuhte ja keele järgi. Ilmumissageduse liigid on nädalakirjad, kuukirjad, kvartalikirjad ja 3 2-3 korda aastas ilmuvad ajakirjad. Enamus Eestis ilmuvates on kuukirjad. Levi ulatus võib olla nii globaalne, riikidevaheline, üleriigiline ja kohalik. Eestis ilmuvad ajakirjad on kõik üleriigilised, kohalikud väljaanded puuduvad. Ajakirjad jagunevad üldsuunitlusega ajakirjadeks, mis on universaalse temaatikaga ning huviala- ja eriala-ajakirjadeks, mis on mõeldud kindlale inimgrupile. Laiale lugejaskonnale mõeldud väljaanded jagunevad poliitika-, filosoofia-, usu ja kultuuriväljanded; meeste-, naiste ja pereväljaanded; turismi-, reisi-, puhkuse- ja
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
seotud ehitiste planeerimiseks. Ülesanded: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: trendid ja poliitikad, üleriigiline planeering (visioon, asustus, transport, energeetika, rohevõrk), elluviimine. Eesti 2030+ arengueesmärgid. 1) Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine
Dir 2001/42/EC: strat hindamine, eesmärgid: kaitstuse kõrge tase, integr varases staadiumis; plaanid ja programmid (mille töötavad välja avaliku võimu organid; mille väljatöötamine on kohustuslik); hinnata tuleb plaaneprogramme (valdkonnad: põllumaj, turism, energeetika, maakasutuse planeeringud jne millel vo oluline KM); otsus plaani/progr mitte hinnata tuleb avalikustada. Strat plan.dok üleriigiline, maakonna ning üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, strat arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või KOV organ õigusaktiga. KM strat hindamist korrald strat plan.dok koostamise käigus enne selle kehtestamist õigusaktiga,
Jackson meenutab: ,,Kui ma pärast lasku kiiresti ümber keerasin, tõttas igast küljest ligi politseinikke. Neid jooksis sealtpoolt, kust oli kostnud lask. Meil ei tulnud politseinikke välja kutsuda, neid sagis juba hulgana ümberringi." Kasulikum oleks olnud joosta teisele poole oli ju lask kostnud Kingi motelli vastas asuvast majast. Mõrvar jättis kuriteopaigale maha teleskoopsihikuga vintpüssi. Tal läks korda minema kihutada läheduses oodanud valge ,,Mustangiga". Kuulutati välja üleriigiline jälitus Föderaalse Juurdlusbüroo jõududega USA kohtuministri juhtimisel. Mõrvari jälitamisest võtsid isiklikult osa kohtuminister Ramsay Clark ja Föderaalse Juurdlusbüroo seff Edgar Hoover, kes lendasid Memphisesse. Kui südamega nad aga asja kallale asusid, võib otsustada arvamuse järgi, mis Hooveril dr. Kingist oli. Talle nii iseloomulikult, tseremoonitsemiseta, väitis ta, et ,,King on Ühendriikides kõige tuntum luiskaja"
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkon...
(Raudla 2014) Sellega on arvestanud ka põllumajandusministeerium, kes on uues maaelu arengukavas (MAK) näinud ühistutele ette võimaluse taotleda ELi vahenditest investeeringutoetust uute piimatööstuste rajamiseks. Paljude riikide praktika näitab, et mõttekas on rajada üks suur ühistuline tööstus. Seda on tõestanud ka teiste riikide kogemus piimanduses. Seal, kus on tugevad piimandusettevõtted, tegutseb üldjuhul üks üleriigiline ühistu. 90% Soome, Rootsi ja Taani, Uus-Meremaa piimatööstustest on ühistulised, Euroopas on see näitaja keskmiselt üle 60% ja USAs 50%, ehk teisisõnu ̶ tööstusi omavad piimatootjate ühistud. See näitab, et turumajanduse tingimustes on piimandusühistud tõestanud oma jätkusuutlikkust. (Raudla 2014) Uut maaelu arengukava koostades on tõsiselt mõeldud töötlemisvõimekuse ja - efektiivsuse tõstmise peale. Eelmise perioodi investeeringutoetuste maksmisel jagati
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu ...
lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu. Loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. EVKL. Nende juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. 1932-1933 kriisi kõrgpunkt, parlamendis jamad. 1932. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. See kukkus napilt läbi. 1933. aastal teine katse, kuid see kukkus rohkem läbi. Augustis kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 1933. tehti ka kolmas katse põhiseaduse kohta ning see saavutas kindla võidu. Tõnissoni valitsus astus tagasi. Moodustati üleminekuaja valitus Konstantin Pätsiga. 1934. jaanuaris astus jõusse uus põhiseadus: selle kohaselt laienesid riigivanema võimupiirid. Riigipea valiti ka nüüd otse. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Ka majanduskriis oli taandumas. Tõnisson oli 1933. krooni 35% devalveerinud. Vaikiv ajastu
Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi. Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel
Jagamisele lähevad kolme liiki mandaadid o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit Võimulolijad ei saa ajada rahvast sõltumatut poliitikat. Võimu stabiilsus sõltub poliitilise süsteemi efektiivsusest ja legitiimsusest. Efektiivsus - kui edukas on võim olulisemate sotsiaalsete gruppide põhihuvide rahuldamises
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid................................................
KÜSIMUSED 2013 sügissemestril teede projekteerimise eksamiks Loetlege teeprojekti erinevad liigid (faasid, etapid) Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussa...
1934. a. algus · Vapsid hakkasid alates veebruarist 1934. a. saama hoiatusi kavandatavast endavastastest repressioonidest. · Midagi aga ette ei võetud, sest arvati, et asi piirdub Tõnissoni 1933. a. 11. augusti stiilis sammuga ja see elatakse üle. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 12. märts K. Päts, J- Laidoner teostavad Sõjakooli ja Kaitseliidu abil riigipöörde - Vahistatakse 500 vabadussõjalast. · Kehtestatakse 6. kuuks üleriigiline kaitseseisukord. · Laidoner määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks. K. Pätsi riigipööre 1934. a. Laidoner: keelustas sundmäärusega poliitilised koosolekud ja rongkäigud; sulges kõik EVL osakonnad ja ajalehed. Vapside arreteerimist ja nende osakondade sulgemist tervitasid kõik ülejäänud erakonnad, eriti sotsialistid. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 15. märts K. Päts esineb kõnega Riigikogus, kus ta süüdistas vapse ``riigielu
DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim rii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
