tasu, üleiirigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu PLANEERIMISSEADUSE EESMÄRK – tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering planeering peab olema: demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritud pikaajalisusele MAAKONNAPLANEERINGU ÜLESANDED – maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; loodusväärtuste säilimine ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete
anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Vaikiv ajastu algab Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opositsiooniga
öeldakse üles tööandjast tuleneval põhjusel 3.Täiendada § 37 (Töötasu vähendamine) lg 1 selliselt, et tööandjal puuduks majanduslikult raskes olukorras õigus vähendada kuni kolmeks kuuks töötajate tunnitasu riikliku miinimumini. Praktikas esineb juhtumeid, kus töötasu vähendamisel rakendatakse tunnitasu üleriigilist alammäära, mille tulemusena saavad töötajad kuu töötasuna vähem kui üleriigiline alammäär ette näeb. 4.Täiendada § 88 (Töölepingu erakorraline ülesütlemine) lg 3 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: ,,Hoiatus kehtib kuus kuud arvates selle tegemisest." Täiendus on oluline õigusselguse ja kindluse tagamiseks. Tööandja ja töötaja peavad teadma, kui kaua on tööandjal õigus tugineda töölepingu ülesütlemisel hoiatusele. 5. Täiendada TLS uue paragrahviga 21 järgmises sõnastuses: ,,Sätete vastuolu korral kohaldatakse töötajale soodsamat sätet"
Sekulariseerumine- mis see on? Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti nä...
Valgamaa Kutseõppekeskus Pakendid ja pakendamine Pakendite ringlussüsteem ja toimivus Eestis Õpetaja: Veiko Ardel Töö koostaja: Heimar Halliste LKT 12 Kuupäev: 02.01.2013 Valga 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Eesti pakendiringlussüsteem..........................................................................................................4 Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Pakendiaktsiis.................................................................................................................................5 MTÜ Ees...
3) Mõtle hoolsalt, millal, kus ja kelle poolt seadus luuakse/loodi; 4) Toimingule tuleb leida seaduslik alus, mitte toimingu järgi õigusnormi väänata; 5) Mõista õigust õigluse reeglite järgi. Johann Oldendorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 19 Planeeringute liigid planeerimisseaduses 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine
koolist tulevad, on kui ühe puuga löödud. Ja seda juba aastakümneid, sealjuures kahtlemata, kas see süsteem ehk aegunud pole. (Teidla-Kunitsõn 2013) Toodetakse noori, kes ei suuda asju siduda, kokku viia. Kuna neil puudub selline võime, siis on neil raske omandada kogemusi, mis aitaks neil lõpuks tööle saada. Saame teada, et tööturu probleemid saavad alguse juba koolidest. Eesti üldhariduskoolide üleriigiline tase on üldjoontes samasugune. Erinevus ilmneb aga koolisiseselt: tulemusi on seinast seina, andes kokku ikkagi teiste koolidega võrreldava keskmise (vt lisa 1). (Strenze 2012) Kuna toodetakse inimesi, kes ei suuda loovalt mõelda, ei saa neist tööotsijatest kiiresti asja ja üha enam inimesi muutub selle tõttu heitunuks. Kuna tööturul valitseb passiivne tööturupoliitika, siis nende inimestega, kes tahaksid kohe pärast kooli lõppu tööle minna, ei tegeleta. (Teidla-Kunitsõn 2013)
tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriisi haripunkt oli 1932-1933. Valitsused vahetusid pidevalt, erakondade liitumine ebaõnnestus. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Parandatud variant, mis pandi 1933 juunis teisele rahvahääletusele, kukkus taas läbi. Toimusid kokkupõrked rahvakoosolekutel. Ebapopulaarsust kogus J. Tõnissoni poolt moodstatud valitsus. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilisi organisatsioone sh EVKL. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. Tühistati kaitseseisukord ning moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K.Pätsiga. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks
Sirje Koitmets ütles, et puuduvad ka kasutajagrupid lastevanemate jaoks. 8. klassi õpilane Anett ütles: "Kui aus olla, siis mulle ei meeldi see e-kool ja need värvid ei sobi ka omavahel kokku, need sinine ja roheline." 7. klassi õpilane Kevin ütles, et tema arust on uus e-kool nõme ja eelmine oli parem. Õppelajuhataja Tiina Bogens rääkis, et e-kooli ei muutnud meie kool, vaid üleriigiline e-kooli keskus, mis tegeleb selliste asjadega. Uurisime, kas ta teab, miks osadel õpilastel on e-kool inglisekeelne. Bogens ütles, et keskkonda on õpilastel ise võimalik eestikeelseks muuta oma e- koolis profiilide alt. Õppelajuhataja on e-kooli välimusega suhteliselt rahul, kuid sisekorraldus annab soovida. Koolitants vallutab kontserdimaja 27
Saksamaa kokkuvarisemine I maailmasõjas võimaldas taas kokku tulla Eesti Ajutisel Valitsusel, kes alustas saksa okupatsioonivägedet võimu ülevõtmist. 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriiki 20 aasta jooksul. 1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu. Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord. 1934 a. toimus riigipööre: Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, arreteeriti vapside liidreid, Keelustati nende organisatsioon, alustati puhastust riigiaparaadis. Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Vaikivaks ajastuks nimetataksi perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud. 28. septembrul 1939 a. suruti Eesti peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn.baaside lepingu. Leping sisaldas vastastikuse
käsitlemisel, tarbijale kättetoimetamisel. 8. Kirjelda (mitte liiga pikalt) kuidas on korraldatud pakendijäätmete kogumine ja taaskasutus. Kes vastutab pakendite kogumise korraldamise eest? Kes ja kus viib kogumist läbi? Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Akrediteeritud taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on tagada üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine. Pakendijäätmekäitlejad ja -ettevõtjad viivad läbi jäätmete kogumist. Tarbija on kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korrale. 9. Selgitage, mis asi on biotsiid. Selgitage nõudeid, mis peavad olema tagatud turule lubatud biotsiidi hoiu- ja turustuskohale.
Lennu- ja kosmosetööstus Logistika sektor SAKSAMAA TÖÖTURG Saksamaa tööturg liigub rekordite kursil töötajaid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel jätkus langus. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib Saksamaal üleriigiline alampalk. Tunnitasu alammääraks on 8,50 eurot tunnis (bruto), alates 2017. aastast 8,84 eurot. Mõnedes sektorites oli juba varem kehtestatud kõrgem tunnitasu alammäär ning need jäid kehtima. Lisaks kaasnevad alampalgaseadusega täiendavad aruandlusnõuded nii Saksamaa kui välisettevõtetele. Ka välisettevõtted, kelle lähetatud töötajad Saksamaal teenust osutavad, peavad olema valmis esitama kontrolli käigus Saksa tollile täiendavaid dokumente nagu näiteks tööleping; tõendid
olema elanud rohkem kui 3 aastat- see vähendas valijate arvu. Mida tähendab otsedemokraatia, mida esindusdemokraatia? Kumma suuna ilming on referendum? Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta (nt, Sveits). Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu ehk siis valimistega. Referendum on üleriigiline hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. Esindusdemokraatia riikides toimub perioodiliselt referendum, mida kutsutakse valimisteks ja mille käigus määratakse rahvaesindajad. Referendum eksisteerib peamiselt otsedemokraatias Kiriku ja riigi vahekord Prantsusmaal revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni. Mis on Konkordaat
rahutused 120 mõisas 1. mai poliitilised streigid ja koosolekud. Koostati märgukirju, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ja omavalitsuse,-kooli,- kiriku,-ja maareformi. 7. okt. - üleriigiline poliitiline üldstreik 14. okt Eesti töölised ja üliõpilased ühinevad poliitilise üldstreigiga. 17. okt. - keiser andis välja "Oktoobrimanifesti", milles lubati 16. oktoober Tallinnas uuel turul tulistati konstitutsiooni ja seadusandliku võimu rahva meeleavaldusel. 94 inimest sai surma ja parandamist. Lubati ajakirjanduse,- ja 200 haavata. sõnavabadust.(Baltimaades poliitiliste erakondade moodustamine)
Suurbritannia ülemvõimu kehtestamine Indias 16. sajandil tekkis Põhja-Indias Suurmoguli riik. Padisahh Akbar Suure valitsemisajal saavutas riik õitsengu, mis kestis kogu 17. sajandi. Vallutati peaaegu kogu India. Arenes nii majandus kui kultuur. Samal ajal alustas Suurbritannia India hõivamist. Ta lõi oma armee, mida juhtisid inglise ohvitserid. Sõduriteks olid kohalikud- sipoid. Kohalike vürstidega sõlmitud kokkulepete ja sõjalise jõu abil laiendati Suurbritannia mõju ja nõrgendati Suurmoguli riiki. India Inglise Ida-India Kompanii võimu all India valitsemise üldised alused määras kindlaks Suurbritannia parlament. Kuid parlament ja Briti valitsus ei sekkunud konkreetsetesse probleemidesse. Need jäeti Ida-India Kompanii direktorite nõukogu ja India kindralkuberneri hooleks. Ida-India Kompanii oli Indias huvitatud eelkõige kohaliku tooraine kasutamisest Suurbritannia tööstuse arendamiseks. Indiast veeti välja puuvilla, kanepit, salpeetr...
aastal Eestis üks sõiduk keskmiselt iga kahe minuti tagant. 1994. aasta oli uute autode murdepunkt, mil Hansa Liising hakkas esimesena pakkuma autoliisingut. Peamiselt olid autoostjateks firmad. Liisinguintress oli keskmiselt 18 protsenti. Aastal 2000, mil majandus elavnes langes liisinguprotsent 9 protsendini. Hetkel on liisimistingimused aga palju paindlikumad kui varem. Ka autohinnad olid varem madalamad ja ei olnud nii uhkeid mudeleid kui hetkel. Praegusel aastal 2009, mil on üleriigiline majanduslangus on autohinnad langenud alla oma hinna, et kuidagigi kaubast lahti saada ja võib-olla nii õnnestubki see. Eestis on väga palju muutunuda kahekümne aasta jooksul. Inimesed kes on elanud kakskümmend aastat tagasi ja ka nüüd, mõistavad kõige enam vahet nende aegade vahel. Mina sündisin alles 20 aastat tagasi ja oskan vaid panna fakte kokku külastades raamatukogusid, interneti ja kuulates
27. Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse üritusi ja projekte Eesti rahvaraamatukogude lasteosakonnad osalesid Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel IFLA projektis „Maailm läbi pildiraamatute” (The World Through Picture Books), mille tulemusena valmis 2015. aasta alguses kataloog maailma pildiraamatute paremikust. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab lastekirjanduse ja laste lugemise alaseid üritusi. Igal aastal 20. oktoobril viiakse läbi üleriigiline ettelugemispäev. Igal aastal 6. aprillil korraldatakse Lastekirjanduse ümarlaud. Igal aastal detsembrikuu esimesel pühapäeval korraldatakse eesti lastekirjanduse päev. Iga kahe aasta tagant korraldab teabekeskus Nukitsa konkurssi lastele enim meeldinud eesti lastekirjaniku ja lastekirjanduse illustraatori väljaselgitamiseks. Samuti antakse iga kahe aasta tagant välja Muhvi auhinda parimale lastekirjanduse kajastajale ajakirjanduses. 28
8. Eesti rahvuspargid Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula, Matsalu 9. Kliimasoojenemise juhitegurid (3). Kasvuhoonegaasid, aerosoolid atmosfääris (põllumaj. protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks) 10. Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses. Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised. a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering, detailplaneering ja üldplaneering. b. planeering peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritus pikaajalisusele 11. Keskkonnaõiguse rakendamise printsiibid. Mis need tähendavad? Ettevaatus oluliste poliitiliste lünkade täitmine keskkonna valdkonnas. Jätkusuutlik areng järgnevatele põlvkondadele peab tagama samaväärse keskkonna nagu me kasutame. Integreerimine erinevad valdkonnad peavad olema omavahel tihedalt seotud.
Nende koosolekute mõjul hakati mõne aja pärast põletama mõisaid. Sellel järgnesid loomulikult karistussalgad, kes tegutsesid väga jõhkralt. Nad lasid tihtipeale maha süütuid inimesi ja seda ka ilma kohtuotsuseta. Paljud ajalehed suleti, teiste seas ka "Uudised" ja "Teataja". Keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Kokku mõisteti surma ligi 500 inimest, rohkem kui 700 pandi vangi või saadeti asumisele. ELU PÄRAST REVOLUTSIOONI Tsaar Nikolai II andis loa kutsuda kokku üleriigiline rahvaesinduse Riigiduuma, mille tegevusele olid küll juba algul suured piirangud ette seatud. Nimelt ei saanud nad ühtegi tsaari poolt varem tehtud otsust muuta. Selle liige oli ka Jaan Tõnisson. Tema pööras suurt tähelepanu haridusele ja suutis välja võidelda loa eestikeelseks õppetööks kahel esimesel õppeaastal. Rahvas moodustas mitmesuguseid ühistuid ja põllumeeste seltse. Seda kõike raha kokkuhoiu eesmärgil. Võideldi välja luba asutada
sõlmimine, analüüs, finantseerimine, ehitamine, turustamine. Maa hindamise liigid: Korraline, erakorraline, õigusvastaselt võõrandatud. Turuväärtusmeetod on statistika peale ülesehitatud. Puhastulumeetod- aastane kasu. Tegevustulu= kogutulu- tegvuskulud. Kulumeetod- kulu, kui sama hoone tuleks täna uuesti ehitada. Maamaks- maa maksustamishinnast lähtuv maks. Planeeringud- planeeringu liike on 4. ruumiline, üleriigiline, maakonna, üldplaneering, detailplaneering. Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maakorraldus- tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoiminguid tehes luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasutuses. Maakorraldustoimingud: kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, piiri kindlaks määramine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine.
seksiäris ning sattus löögi alla New Yorgis ametiühingutelt raha väljapressimine, seega oli hädasti vaja uut sissetulekuallikat. Selleks uueks sissetulekuks osutus salaviinaga kaubitsemine ja rummi vedu, mis puhkes õitsele, kui 1920. aastal jõustusid Kaheksateistkümnes parandus ja Volsteadi akt, mis keelas alkoholimüügi. Äkitselt oli avanenud uus suur mitme miljoni dollariline üleriigiline illegaalne turg ja ellujäänud kuritegevuse jõugud olid suurepärases positsioonis teenimaks kasumit, varustades üleöö tekkinud tuhandeid salakõrtse. See oli Keeluseadus, mis pani jõugud kasvama ja viis maffia tõusuteele. Keeluseaduse kehtestamine ei oleks saanud sattuda paremale ajale. Kui see oleks vastu võetud mõned aastad hiljem, oleks itaallaste kogukondade kasv
reaalajas suhelda üle kogu maa annab põhjuse rääkida digitaalmajanduse tekkest. Interneti tekkimine Külmasõja perioodil, kui NSVL oli 1958.a jõudnud esimesena kosmosesse, seadsid sellest ärahirmutatud ameeriklased endi eesmärgiks kiirendada USA tehnoloogilist arengut ning parandada side kvaliteeti ja ulatust. Arenenud Uuringuprojektide Agentuuri poolt loodi omavahel ühendatud arvutite võrk ARPANET, mis arenes tänapäevaseks internetiks. Esimene üleriigiline ARPANET sideliin loodi 1970 AT&T poolt. Tärkava sidevõrgu tähistamiseks hakati üha laiemalt kasutama terminit internet. 1991. a võeti kasutusele nimi World Wide Web. 2006. a aprillis oli hinnangute kohaselt internetis avatud üle 80 miljoni võrgulehekülje. Maailma online-elanikkond 2005. a ületas internetikasutajate arv 1 miljardi piiri ja 2011. a arvatakse see ulatuvat 2 miljardini. Valdav osa kasutajate arvu kasvust tuleb tänapäeval arenenud maadest
-liitlased türgi bulgaaria, rumeenia, A-u(a-u laguneb kolmeks suuremaks riigiks) -saksamaa probleeme suurendas ka see et 11 järel langesid sõjast välja saksamaa liitlased -29 sept pöördus saksamaa väejuhatus keisri poole palvega sõlmda otsekohe rahu -valitsusele tuli see üllatusena sest kogu aeg oli räägitud võitudestr Revolutsioon saksamaal ja süja lõpp lk 62 -sõjalise lüüasaamise mõjul alustasid Kielis ülestõusu saksamaalaevastiku madrused, hiljem kasvas sellest välja üleriigiline revolutsioon -Wilhem II loobus kroonist, saksamaal kuulutati välja Weimani vabariik -11.11.1918 kirjutas saksmaa vaherahu delegatsioon alla Compiegne vaherahule -vaherahu tingimused saksamaa jaoks: 1saksamaa pidi loovutama prantsusmaale Elsassi ja Lotringi lossi, samuti mõned alad belgiale ja taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele Leedu Poola ja Tsehhoslovakkia ; 2pidi vähendama sõjaväge 100 000-ele mehele kellest 400
Maal elavate eakate väärkohtlemise sotsiaalpoliitiline analüüs. Seoses Eesti rahvastiku kiire vananemisega on esile kerkinud rida erinevaid probleeme meie ühiskonnas. Üks muret tekitavatest probleemidest on maal elavate eakate väärkohtlemine, mida on Eestis vähe uuritud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Üksi elavaid 65 aastaseid ja vanemaid inimesi on Statistikaameti 2011 aasta seisuga 6,1% Eesti elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle viiekümne aastastel inimestel (Statistikaamet). M. Tuherma järgi ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja neid olukordi peavad lahendama kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad. Eakad ise ei julge või ei soovi s...
3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. § 4. Planeerimisalase tegevuse korraldamine (1) Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004] (2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu;
Kuna 1990. aastate algul kehtestatud seadused ei vastanud Euroopa Liidu nõuetele, muudeti ja täiendati neid kõiki. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu uue jäätmeseaduse, mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. - Jäätmemajanduse arendamiseks ja jäätmeseadusega seatud eesmärkide saavutamiseks koostatakse üleriigiline ning maakondade, valdade ja linnade jäätmekavad. Kohalik omavalitsus võib lisaks sellele nõuda jäätmekava ka haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt. Jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse korraldamist riigis ja haldusüksuses - kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Üleriigiline jäätmekava on säästva arengu seaduse kohaselt koostatud jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi
(reklaamivõimalus) ja visuaalne domineerimine (tähelepanu köitmine), on vastuolus ruumilise planeerimise üldise põhimõtetega, mille järgi peaks iga ala maakasutus arvestama ka kohaliku maastikulise eripära, visuaalse elamuslikkuse ja liiklusturvalisusega kõigile liiklejagruppidele. 30. Eesti planeerimistasandid ja KOV tasandi arendusdokumentide seosed Kohalik tasand üldplaneering ja detailplaneering Riiklik tasand maakonnaplaneering ja üleriigiline planeering, kehtestatakse riigikogus Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku (tekstiosast ja kaartidest) kahest erinevast osast. 31. Eesti planeeringute liigid ja eri liiki planeeringute kasutuseesmärgid
teiste isikute ja rahvusvaheliste organisat-sioonidega, kuid kuulumine liitu ei ole kohustuslik. Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Üleriigiliste liitude eesmärgid: liikmeks olevate KOV ühishuvide esindamine ja kaitsmine; üldisele arengule kaasaaitamine; KOV-st puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; koostöö edendamine ja korraldamine; ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eesti Linnade Liit (ELL) on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2010. aasta seisuga 31 Eesti linna, lisaks 15 valda ja 1 alev. Kõrgeim organ on Linnade Päev, mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord valimiste vahelisel perioodil. Liidu volikogu pädevus: liidu tegevus-suundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutami-se korraldamine, tegevuskava kinnitamine, KOV majandusli-kute ja poliitiliste küsimuste otsustamine. Volikogu töövorm on
Kinnisvara turundus kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasu...
Kinnisvara turundus – kordamisküsimusi õigus 1. Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus 2. Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riiklikust ehitisregistrist, mida haldab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Register on avalik ja seda peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Riikliku ehitisregistri (edaspidi ehitisregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle 3. Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister – Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2) Maakataster – riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutam...
*1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised *Johan Laidoner(Asunike Koondis); Konstantin Päts(Põllumeestekogud): August Rei(Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde *Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid(väidetav v õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku)
NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. ...
Kallimad neist võimaldavad isegi sõita kuni 400 kilomeetrit. Tüüpilisemaks on 100 kilomeetrised vahemad. Eestist on saanud Norra järel teine riik elektriautode kasutamise arvu poolest. Iga tuhande auto kohta on Eestis registreeritud üks elektriauto, kui Norras on see näitaja neli. Eestile järgneb Holland, kus on registreeritud 0,6 elektriautot 1000 auto kohta. Kuid Eesti on tänasel hetkel ainuke riik maailmas, kus on olemas üleriigiline elektriautode laadimisvõrgustik, ent elektriautode osatähtsus moodustab 2015. aasta seisuga paraku suhteliselt kasina 0,1% kogu registreeritud sõiduautode mahust. Kuid prognooside kohaselt moodustab elektriautode turuosa 2020. aastal maailmas 6,3 protsenti. Autotootjad teevad aga pingutusi, leidmaks lahendusi, mis vähendaksid kulusid akudele ning sõidukitele üldiselt. Töö eesmärgiks ongi uurida ja analüüsida elektriautode ehitust, omadusi ning võrrelda seda tavaautoga.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme ko...
saadeti surma, põletati tuleriidal. 1119 Bologna linnas Põhja-Itaalias rajati esimene ülikool 1302 Philippe IV kutsus kokku generaalstaadid, et saada oma poliitikale toetust. 1066 Normandia hertsog William tungis Inglismaale. Peeti Hastingsi lahing, kus anglosaksid said lüüa. William pääses võimule. 1215 anti välja Suur vabaduskiri, selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused. 1265 kutsuti kokku üleriigiline rahvaesindus. Selle sammuga pandi alus Inglise parlamendi kujunemisele. 1337-1453 saja-aastane sõda, sõdisid Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsuse kuningatrooni pärast, lahingud peeti peamiselt Prantsusmaal. XIV saj. Keskpaik Lõuna-Euroopast levis kogu Euroopasse katkuepideemia, must surm. 1358 puhkes Pariisi ülestõus. Ülestõusnud haarsid oma kontrolli alla kogu linna. Seda hakati kutsuma zakeeriks. Selle käigus hävitati ka dokumente, kus olid kirjas talupoegade kohustused
kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju. Tihti kestsid sellised koosviibimised hiliste õhtutundideni. Olümpiamängud Kreeklastel oli kombeks korraldada jumalate auks igasuguseid võistlusi. Võisteldi nii tantsudes ja koorilaulus, kuid tähtsamaks peeti võistlusi Zeusi pühapaigas Olümpias. Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht
tähendus. Näiteks polnud Nõukogude Liidus sellist sõna nagu rahvus. Kasutati ümberütlemist: põliselanikkond, põhirahvas, etniline grupp, põliskeelne elanikkonna grupp. Selline sõnakasutus aitab hästi peita tõsiasja, et Eestis elab eesti rahvas. Nõukogude võim püüdis saavutada seda, et kõigi liidus olevate rahvaste esindajad kasutaks selliseid sõnu ja väljendeid nagu meie, meie maa, kogu maa, meie sportlased, üleriigiline Nõukogude Liidu tähenduses, mitte kohalikus tähenduses. Nõukogude võim taotles seda, et eestlaste jaoks oleks peallinn Moskva, mitte Tallinn. Näiteks esines selliseid absurdseid juhtumeid, kus ühes ja samas ajalehenumbris võis pealinn tähendada kord Tallinnat, kord Moskvat. 2. Grammatiline sarnastumine 2.1 Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine Vene keele mõjul on refleksiivverbide kasutamine eesti keeles määratu palju laienenud.
Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3
auditooriumi järgi (lõpptarbijale või organisatsioonile) tellijate järgi (tootjad, edasimüüjad või mittetulundusühingud, samuti ühisreklaam) meediakanalite järgi (ajalehed, teatmikud, otsepostitus, välireklaam, müügikoha reklaam, pakendireklaam, massimeedia, reklaamkingitused, sealhulgas internet) Reklaam turunduses objektide järgi (kauba reklaam ja ettevõtte reklaam, ideereklaam, üksikisiku reklaam) mastaapide järgi (kohalik, üleriigiline või rahvusvaheline) Ökoloogiline turundus Ökoloogiline turundus on turundusharu, mis reklaamib keskkonnahoidlikke või keskkonnaprobleemidele lahendusi pakkuvaid tooteid ja tootmisviise. Ökoloogiline turundus kujunes välja 1990. aastatel. Ökoloogiline turundus Ökoloogilise turunduse osakaal on kasvuteel ning see on põhjustanud ka rohepesu fenomeni levikut. Ökoloogilise turunduse edu sõltub peaasjalikult tarbijate keskkonnateadlikkusest, samuti
formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva sunniga), õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldamisel. Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme liikmeteks on 2016. aasta seisuga 27 Eesti linna, 15 valda ja 1 ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. alev. Riiklikud Omavalitsuste üleriigiline nõupäev 11. veebruar 1994 maksud:tulumaks;sotsiaalmaks;maamaks;hasartmängumaks;kä
eestlased tunnevad sellest rohkem puudust kui Laulu- ja tantsupeost, mis on Eestimaa au ja uhkus. Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kuhu on esinemiseks kokku tulnud laulukoorid ja orkestrid üles kogu Eesti. Traditsioon sai alguse 19. sajandi keskel ja nüüd on sellest välja kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (Laulupidu 2011) Tantsupidu on üleriigiline rahvatantsupidu. Tänapäeval ühtivad tantsupidude toimumisajad laulupidude omaga, need on toimunud Tallinnas ning neid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Esimeseks tantsupeoks peetakse 1934. aastal Eesti mängude raames toimunud suure tantsijate arvuga rahvatantsu etteasteid. Nõukogude ajal toimunud kolmas ja neljas tantsupidu kandsid rahvakunstiõhtute nimetust. Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja
riigipöörde: Vahistati umbes 400 vabadussõdalast ja suleti nende Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning organisastioonid. Väidetav võimuhaaramis katse ja ,,eesti rahva vaimne seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, haigus"- propakandast. Keelustati poliitilised koosolekud ja vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid. meeleavaldused.Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Algas puhastustöö riigiaparaadis.Riigikogu saadeti Majanduselu: Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa suvepuhkusele (e saadeti laiali) ja seausandlik võim kogunes valisuse huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. kätte(riigivanema dekreedid).
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahenda...
Kohalikud maksumäärad on kehtestatud kohalike omavalitsuste poolt. Samas need määrad ei tohi ületada teatud piiri, mis on paika pandud keskvalitsuse poolt. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009). Ettevõtlusmaks Ettevõtlusmaks on kohalik maks ja selle suurus määratakse igal aastal kohalike omavalitsusorganite poolt. Ettevõtlusmaksu arvutatakse lähtuvalt nii firma kinnisvara ja vallasvara suurusest kui palgasaajate arvust. Keskmine üleriigiline ettevõtlusmaksu määr on 7%. (Deflasseux, 2011). Ettevõtlusmaksust on vabastatud valitsusvälised ja mittetulundusorganisatsioonid ning ettevõtted, kes tegutsevad kultuuri, hariduse, spordi ja turismi alal või sotsiaalsfääris. Ettevõtlusmaksu ei maksa ka firmad, mis asutatakse või tegutsevad majanduslikult vähemarenenud või suure tööpuudusega piirkondades (Euroopa Komisjon, 2009). OTSESED MAKSUD Tulumaks
1.Turunduse mõiste ja olemus. turundus ehk. Marketing seisulohti kasutavad kõik kes soovivad midagi vahetuse teel saavutada . Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Turundus on tegevuste kompleks, mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid, toote arendamist, hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast. 2.Turunduse üldised funktsioonid ja probleemid 1. "Turundus" teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest, mille järel inimesele on juba niikuinii vajadus siin vahendab "turundus" vajadust ja selle rahuldamist; 2."Turundus" mõjutab inimest valima olemasolevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel, millest inimesele tõepoolest kasu võiks olla siin suunab "turundus" vajadust; 3."Turundus" kujundab inimeses varem temas mitte olnud hoiakuid ja...
vabaõhuürituste pärast. Peamiseks looduslikuks vaatamisväärsuseks on Taevaskoda, millel on Suur- ja Väike Taevaskoda. Põhilisteks turismimagnetiteks on Taevaskojas Neitsikoobas ja varasemalt ka Emalätte koobas (varises kokku 2013. aastal). Uue traditsioonina on peetud Põlvas juba mitu aastat Uue Ajastu Festivali, mis on kujunenud suureks turistimagnetiks, samuti on viimastel aastatel palju rahvast kohale meelitanud uudne üleriigiline tantsutüdrukute võistlus. Usklike inimesi meelitab kohale ka kuulsa legendi poolest tuntud keskaegne Maarja Kirik. Just selle kiriku loomislegendist on tulenenud ka Põlva valla nimi. Põlva valla rahvastikust moodustab 58% tööealistest elanikest 10 7. Keskkonna mitmekesisuse säilitamine Minu arvates teeb Põlva vald hetkel piisavalt, et säilitada ja hoida valla piires olevaid metsasi ja
Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
Riigivanema kohale oli 4 kandidaati A.Larka, J.Laidoner, K.Päts, A.Rei. Võimalusi osutuda valituks oli tegelikult vaid kahel esimesel, kusjuures Larka võimalusi võis hinnata paremaks, arvestades vabadussõjalaste populaarsust. Selles olukorras otsustas valitsusjuht K.Päts (alates 1934.a. jaanuarist kandis ametinimetust peaminister riigivanema ülesannetes)koos J.Laidoneriga läbi viia sõjaväelise riigipöörde. 12. märtsil 1934 arreteeriti vabadussõjalaste juhid. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, valimised lükati määramata ajaks edasi. Kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Valitsusjuht Pätsi ja sõjaväge ülemjuhataja Laidoneri kõrval sai riigi kolmandaks võtmeisikuks siseminister Karl Einbund (eestistatuna Eenpalu) Oktoobris 1934 lõpetati Riigikogu töö, kuid teda laiali ei saadetud - parlament jäi vaikivasse olekusse. Kaitseseisukorra kehtivust pikendati. Järgmisel aastal keelustati
Euroopa Liiduga liitumise taotluse esitas Eesti valitsus 24. novembril 1995. aastal. Pärast Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut tegi Euroopa Liit Eestile 1997. aasta detsembris toimunud Luxembourgi tippkohtumisel ettepaneku alustada liitumiskõnelusi. Kõnelused algasid 31. märtsil 1998 ja kestsid kuni 2002. aasta detsembrini. Läbirääkimiste strateegia lähtus eesmärgist sõlmida Euroopa Liiduga ühinemisleping, mis vastaks valitsuse antud mandaadile, Riigikogu soovitustele ja avalikkuse ootustele. Esialgu loodeti saavutada riigi liitumisvalmidus aastaks 2002, kuid riigisisene ettevalmistusprotsess osutus palju keerukamaks, kui algul arvati. Läbirääkimiste tulemusena jõudis Eesti ühinemislepinguni, mis sisaldab eelkõige läbirääkimistel kokkulepitud tingimusi Eesti liitumiseks. Ühinemislepingu tekstide koostamine algas 2002. aasta kevadel mitmesuguste tehniliste lisade koostamisega. Lepingu heakskiitmine Euroopa Liidu poolel toimus mit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
