Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Meetmed maailma kalanduse jätkusuutlikuks arenguks. 3.1. Püügi kvoodid. Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks On
sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi: Kasvu ülepüük Täiendi ülepüük Ökosüsteemi oluliselt mõjutav ülepüük Ülepüük põhjustab teatud liigi arvukuse vähenemist ning see mõjutab oluliselt ka teiste liikide arvukust. Maailma kalavarude biomass on kahanenud piirini, kus saaki pole enam võimalik endises koguses püüda. Arvatakse, et Aafrikas on parasiitse imiussi poolt põhjustatava haiguse ehk skistosomiaasi esinemissageduse tõus tingitud sellest, et on vähenenud
Kalavarude paiknemine, tähtsamad püügipiirkonnad, miks? Kalavarude kaitse, mis kalavarusi ähvardab? Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel.
reguleerida kvootidega. Veekogu võime taastuda pärast ülepüüki oleneb ökosüsteemi tingimusest. Suured liigilise koosseisu muutused on sageli ettearvamatud. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist. Bioloogiline ülepüük tekib siis, kui kalasuremus on jõudnud tasemele, kus varu biomassi kasv on aeglustumas. See tähendab, et kalu püütakse nii ruttu, et varude loomulik taastumise kiirus väheneb. Kui populatsioonide taastootmise kiirus jääb liiga madalaks, siis jõuab kätte piir, millest edasi hakkab isendite arvukus kahanema.
Sarnaselt metsadele on kliimamuutuste vastases võitluses oluline roll ka mere ökosüsteemidel. Seetõttu on mõlemad ökosüsteemid Maale olemasolevate kliimatingimuste säilimiseks üliolulised, samas ei suuda me siiani piisavalt mõista, millise kiirusega elu ookeanides muutub. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Ülepüük Kala vähenemise peamine põhjustaja on ülepüük. Euroopa suurte veealade: Kirde- Atlandi, Vahemere ja Läänemere kaubanduslikest kalaliikidest 90% kannatab ülepüügi all. Sellest kolmandikus võib taastumise võime ülepüügi tõttu jäädavalt langeda. Viimasel kümnendil on kalapüük kogu Euroopas vähenenud kolmandiku võrra, püügi vähenemist pole suutnud korvata ka kalakasvatus. Vastupidiselt püügi vähenemisele on kalatarbimine inimese kohta Euroopas enam kui kahekordistunud viimase kolmekümne aastaga. Euroopas tarbitakse kala inimese kohta keskmiselt 21 kg. aastas, ületades sellega veidi maailma keskmist (17kg.).
1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest (enamus tuleb sealt): -rannikupüük väikeste paatide või laevadega lühema perioodi jooksul toimub peamiselt territoriaalvetest - territoorium, mis kuulub sellele riigile, 3-12 meremiili rannikust. Teised loata siseneda ei tohi
Kagu-Aasias, natuke müüakse aga üldiselt püütakse oma perele.(rannapüük kalurikülades,põhiliselt siseturu vajadusteks) · Ookeanipüük- ookeanipüüki saavad teha need, kellel on meri kui ei ole siis saab kas osta või rentida. Tööd tehakse suurte laevastikega, see on võimalik vaid jõuaktel riikidel. Venemaal, Jaapanis · Ülepüük- kui kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, rohke väljapüük vähendab kalavarusid. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng,, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvand ( nt moodsatrl kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist; hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need, kalad keda tegelikult püüda ei tahetagi) kui püütakse krevette, siis iga kreveti kilo kohta on
1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatusest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontroll. Kalapüük suurenenud arengumaade arvelt: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Venemaa, India. Euroopas Taani, Norra, Suurbritannia, Island. Kalatoodetega kauplemine: 5/6 siseturul (nt Venemaa, Ida-Aasias). eksport suurem kui import Ladina-Ameerikas (kalajahu) ja Põhja-Euroopas (toidukala) ja Põhja- Ameerikas. Rannikupüük
prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 154 elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud
ELURIKKUSE KADUMINE Laura-Liis Sander Janeli Rammo 10c ELURIKKUS Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluslooduse vormid ja nende elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on üheskoos elu aluseks Maal. Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus moodustab keerulise ja omavahel tihedalt seotud võrgustiku, millest meie oleme vaid osake ning millest me täielikult sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Elurikkuse kadumine Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kuna...
soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik on vikerforell · Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Kalavarud olid vahepeal väga väikesed, aga õnneks nüüd kasvavad nad. · Norra mereliste elusvarude majandamise tähtsaim eesmärk on kindlustada nende jätkusuutlik kasutamine püügimahud peavad olema kooskõlas varude isetaastumisvõimega · Suuremat osa oma püügipiirkonna kalavarudest jagab Norra teiste riikidega. Kõige olulisemad
Norra on teine maailma suurim kala eksportija. Kõige rohkem eksporditakse Taani, Venemaale, Prantsusmaale ja Jaapanisse. Mereandide eksport on ühtlasi Norra suuruselt teine suurim ekspordi sektor. Kalatööstuses leiab rakendust endale 30 000-40 000 inimest. Seega ei ole kalapüük norralaste jaoks ainult meelelahuhutus või riigi sissetulekute allikas, vaid paljude inimeste elu sõltub sellest looduse annist. Kalapüügi rohkus on Norras alati kõikunud. Osalt on see looduse vemp, osalt aga ülepüügi tulemus. Diagrammilt võib näha, et kalapüügi rohkus on viimasel ajal kõvasti kasvanud samas, kui kalastusega tegelevate inimeste arv on järk järgult vähenenud. Tänapäeval on kalastus põhitöökohaks ca 10 000 inimesel, samas kui aastal 1950 töötas sel alal ligi 70 000 inimest. Rääkides Norra kalandusest siis suure osa moodustab sellest just vaala- ja hülgepüük. Vaala- ja hülgepüük on juba ammustest aegadest olnud oluline osa Norra majanduses. Tööstusliku vaalapüügi
Kiiresti on arenema hakanud kalakasvatus. Kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänud tarbitakse riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas, kus püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest. Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid Norra ja Taani; importijate seas Jaapan ja USA ning EL. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70 % kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Suur osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 1980. aastatel töötati välja ÜRO mereõiguste konventsioon, kuid leping jõustus alles 1994
· paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega riigid Hiina Peruu Jaapan India USA Indoneesia Tsiili Venemaa Tai Muutused maailma kalanduses · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused · Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · Maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega · Keskonnaprobleemid moodne püügitehnoloogia rikub mere ökösüsteeme Mõisted · Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood- ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3. Püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades 4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust 5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias Avamerepüük 1
5.Kalavarude vähenemise põhjused. *rohke väljapüük, *tehnoloogia on arenenud ja leiutatud rohkem viise kalapüüdmiseks, *vajadus kala järgi kasvab *maailmamere reostumine 6.Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *maailmamere reostumine *ülepüük, liikide vähenemine (püütakse koos kaladega tahtamatult ka teisi võrku kinnijäänud loomi) *vääriskalade varud vähenevad *kannatab ökosüsteem *kalade peamiste toidu- ja elupaikade vähenemine 8.Meetmed, mis on võetud kasutusele ülepüügi vähendamiseks kvoodid e piirangud. rahvusvahelised kokkulepped
halvimal juhul ka surma. Põhjuseid võiks tuua mitmeid, näiteks rahvastiku kiire juurdekasv, vaesus ja sõjad. Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Näiteks kõrbestumine takistab toidutootmise võimalusi, kuna tekib kõrbe pealetung karjatatatele maadele ja/või põldudele, mis omakorda tekitab haritava maa puudust. Samuti takitstab toidutoomise võimalusi ka see, et kalaressursid vähenevad ülepüügi tõttu. Ka põhjavee pidev langus, halvad loodusolud ja looduskatastroofid ei aita kaasa toiduprobleemide lahendamisele. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Goals). Arengu eesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015). Üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja näljahäda vähendamine maailmas, mis tähendas siis vähendada poole võrra inimeste arvu, kes
äriteenused ja kalatöötlemisettevõtted suuremates sadamalinnades. - Ookeanipüük Kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Seda saavad lubada vaid suured ja rikkad riigid. (Venemaa, USA, Jaapan) - Kalakasvatus Enamasti Aasia riikides. Kalakasvatus väikestes tiikides, merelahtedes või sumpades. Maailma kalavarud vähenevad - 70% kalaliikudest kannatavad ülepüügi all. - Ülepüük on põhjustatud tehnoloogia kiirest arengust. - Võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. - Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. - Maailmamere reostumine - Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter)
Kalakasvatus Hiinas Kauplemine kalatoodetega 1/3 püütud kalast jõuab maailmaturule Ida-ja Aasia riigid suured kalapüüdjad ja töötlejad Arenenud riigid on suurimad väljavedajad Norra, Taani, Hiina suurimad eksportijad Jaapan, Taani, Hispaania, USA suurimad importijad Suurimad kalapüügiriigid Maailma kalavarud vähenevad Suurem osa kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne) Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport jm) vähendab samuti kalavarusid
veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. 8) 1. Kalapüügi maht on kasvanud. 2. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. 3. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist) 4. Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala. 9) Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale. 10) 1. Tankerite õnnetustel satub naftatvette. 2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. 3. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. 4. Nafta ammutamine merepõhjast. 5
Põllumajandus Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajandus maa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaksmaaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritavat maad on enamjaolt põldude ja mitmeaastaste istanduste all. Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajand...
järele aina kasvab, siis on kiiresti arenema hakanud kalakasvatus. Väga palju kasvatatakse kala Aasia riikides. kasvatatakse : karpkala, forelle Suured kalakasvatused : Hiina, India, USA Suured kalapüügiriigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, (Norra) Eksport: (arenenud riigid) Norra, Taani, Hiina, Kanada Import: Jaapan, Taani, Norra, Hispaania, USA Kalavarude vähenemine Maailmameri kannatab ülepüügi all. Eeelkõige on vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja väheväärtuslikumat kala. See põhjustab ka nende varude vähenemist - lõpuks väheneb üleüldine väljapüük, mis mõjutab mitmeid majandussektoreid (nt toiduainetööstus) Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud . (radarid, hiigelvõrgud, peenesilmalised võrgud,
suurel maa- suureneb, tuuletõkked, alal, Mullaviljakus nõlvadel harida risti sademeteroh väheneb kuni nõlvakaldega, kel alal muldade terrasspõllundus nõlvadel kadumiseni 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme *püük siseveekogudest suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väiksed, paljudes kohtades vookogud saastunud *rannikupüük väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul *avamerepüük toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul *ookeanipüük toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, tegelevad ainult suurriigid 6
Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad. 5. Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid. Maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport, tööstuse (ja ka põllumajanduse) reostus juhitakse jõgedesse/merre) vähendab samuti kalavarusid. Maalimamere kalavarude kaitseks on loodud erinevad piirmäärad, püügipäevade piiramine, kalastusvahendite maksustamine (nt
energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8. Maailma 5 olulisemat toiduprobleemi · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad liha väidetavalt varsti luksuskaup · Kalavarude vähenemine maailmameres ülepüügi ja inimeste tekitatud reostuse tõttu 6. Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energialiik Kasutamise eelised Kasutamise puudused Nafta Mugav meritsi ja Varud otsakorral, kõrge hind, torujuhtmeid pidi ammutamise käigus oht transportida. Suur pinnase (vee) reostuseks.
Aasias. Kalavarude vähenemise põhjused: *rohke väljapüük, *tehnoloogia on arenenud ja leiutatud rohkem viise kalapüüdmiseks, *vajadus kala järgi kasvab *maailmamere reostumine Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *maailmamere reostumine *ülepüük, liikide vähenemine (püütakse koos kaladega tahtamatult ka teisi võrku kinnijäänud loomi) *vääriskalade varud vähenevad *kannatab ökosüsteem *kalade peamiste toidu- ja elupaikade vähenemine Meetmed, mis on võetud kasutusele ülepüügi vähendamiseks: kvoodid e.piirangud, rahvusvahelised kokkulepped.
KALANDUS JA VILJELUS Kaisa Linder 11 klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 2019 Sisukord Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3 Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4 Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5 Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5 Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsio...
aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 2400 EEK elaniku kohta); kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud riigid kujundanud
sademeterohke terrasspõllundus l alal nõlvadel 5. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Rannikupüük: väikeste laevade või paatidega lühema perioodi jooksul, suure osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul Ookeanipüük: toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas
vastavalt põhja või lõuna suunas. Euroopas, ja ka Aasias asuvad enamus suuri mäestikke - Alpid, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja - ida-lääne suunaliselt, seega risti võimaliku liikide ja koosluste levimiskoridoridega. Neljandaks ohustab elurikkust looduses elavate populatsioonide üleekspluateerimine, taimede ja loomade korjamine söögiks, materjaliks ja ravimiteks suuremal määral, kui see populatsioonide isetaastumist silmas pidades mõistlik oleks. Aastatepikkuse ülepüügi tulemusel on siniuim-tuunikala Atlandi ja Vahemere populatsioonid kahanenud alla isetaastumise piiri. Tööstuse tugeva lobby-surve all ei käitu püügikvoote reguleerivad institutsioonid alati jätkusuutlikkuse printsiipe arvestades. Sellest hoolimata saab siniuim-tuunikala aidata meist igaüks, jättes ostmata sellest liigist tehtud tooted. Enda tarbimisvalikutega saame palju ära teha, vältides ohustatud liikidest või nende osadest tooteid
kasvatusi. Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades. 59.Kõige rohkem kala püütakse Hiinas, Ida-ja Kagu-Aasias. Suurimad eksportijad on Norra ja Taani. Suurim importija on Jaapan. Muutused maailma kalanduses: o Kalapüük on kalavarusid oluliselt vähendanud. o 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. o Arengumaade osatähtsus kasvab. Põhjused: o Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale. o Maailmamere reostumine. Suurimate müügimahtudega riigid: 1. Hiina 2. Peruu 3. Jaapan 4. India 5. USA 6. Indoneesia 7. Tsiili 8. Venemaa 60. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid: Ülepüük, maailmamere reostamine ja veeelustiku hävitamine. MÕISTED Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood.
Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid) Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Läänemerd ohustavad faktorid..............................................................................................................4 Meretransport...................................................................................................................................4 Eutrofeerumine.................................................................................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus.....................................................................................................................................
· Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus. Väga levinud Aasia riikides. Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA. Maailma kalavarud vähenevad · Suurem osa püügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine. Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Taastuv loodusvara, nõuab aega
olulisem tööstusala, selle käive läheneb 24 miljonile eurole. Iirimaa peamine majanduslik ressursid on suured viljakad karjamaad saare kesk-ja lõunaosas. Kõige rohkem saadetatakse välja veiseliha- ja piimatooteid, eriti Suurbritanniasse. Iirimaal jääb puudu aga metsast ja puidust, tegemist on Euroopa Liidu kõige metsavaesema riigiga, seega veetakse sisse enamasti puitu. Iirimaa rannikujoon on kalarohke, eriti tursa poolest, ning on seepärast minevikus kannatanud ülepüügi all ja alates 1995.aastast on kalatööstus keskendunud rohkem vesiviljelusele. Iirimaa ekspordib EL-i palju tsinki ja seal kaevandatakse ka palju piid ja alumiiniumoksiidi. Lisaks sellele on riigis palju kipsi, lubjakivi, väiksemas koguses ja vaske, hõbedat, kulda ja dolomiiti. Ajalooliselt on olnud oluline ka turba kaevandamine, eriti Kesk- Iirimaal, aga keskkonnakaitse ja efektiivsemate kütuste pealetuleku tõttu on turba tähtsus majanduses vähenenud
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS. METSAMAJANDUS 52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Kliima Kasvuperiood e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil kultuurtaimed intensiivselt kasvavad ja arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid v...
tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. Kalapüügi maht on kasvanud. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist). Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala. Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale. Merereostuse põhjustajad: Tankerite õnnetustel satub nafta tvette. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. Nafta ammutamine merepõhjast. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. Suurimad kalapüüdjad:
Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus . Väga levinud Aasia riikides. · Kauplemine kalatoodetega · Kolmandik püütud kalast maailmaturul, ülejäänu riikide siseturul. Kõige rohkem kala püütakse Hiinas. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Suurimad eksportijad: Norra, Taani. Suurimad importijad: Jaapan, USA. · · Maailma kalavarud vähenevad · Suurem osa püügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine . Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. 15 · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. · · METSAVARUD JA METSATÜÜBID · ·
piki rannikut võimas, külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja toidupaiku. Maailma ökoloogiline seisund on halvenenud ja bioloogiline produktiivsus on vähenenud. 4. Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? Suur osa inimeste töökohtadest on seotud kalandusega ja kui kalavarud
· külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega rigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, Venemaa, Tai · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (kalavarud ei suuda taastuda ülepüügi tõttu). Kalavarude vähenemise põhjused: o massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, o maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel). Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. o Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
Piirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde muutusi maailma kalanduses ning muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid Muutused: · püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb · arengumaade osatähtsus kasvab · väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala Põhjused: · massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale · maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport, majanduselu rannikualadel) · maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab Suurimate püügimahtudega riigid Hiina,Peruu,Jaapan,India,USA,Indoneesia,Tsiili,Venemaa Sisevetest ja kalakasvatusest maailmamerest 1
Põhjenda, miks nemad. · Võrdle rannikupüüki ja ookeanipüüki. Too välja 3 erinevust. · Miks kalakasvatuste osa väljapüügis suureneb? 55. oskab iseloomustada muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli, Kalapüük Indias 1990-1999 ( tuh t) 6000 · Analüüsi joonise abil kalapüüki Indias 5000 kogupüük
Lõhe ihaldatud ja ohustatud kala Eestlased on ajast-aega olnud rannarahvas, teeninud elatist kalapüügiga. Sügisel võrku nõutama minnes või spinningut loopides tuksub rinnus soov saada lõhet, seda suurt ja tugevat, kahtlemata ihaldatuimat kala siinsetes vetes. Meeldejäävad elamused püügil ja hurmav maitse teevad lõhest vetekuninga, keda rahvasuus kutsutakse veel hõbelõhe, kooknina, laks ja merelõhe. Eesti rannas ja jõgedes pole lõhe sage, ent ei saa ka öelda, et ta oleks meil haruldus. Põlula kalakasvatuskeskuses võib korraga näha ujumas kümneid tuhandeid (noor)lõhesid. Pealegi on meil veel jõgesid, kus koeb looduslik või kasvandustest sinna asustatud lõhe. Meie suhe selle kalaga on lõhestunud selles mõttes, et ta on ühtaegu nii ohustatud ja kaitstav liik kui ka kutselise ja sportliku kalapüügi objekt. Kalakasvatuse toeta ja kaitsemeetmeteta elaks lõhe tõesti vaid meie mälestustes. Lõhe ja meriforell. Kala ladinakeelse nimetusega Sal...
[24] Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Kalandus ja vaalapüük Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Norra kalapüügitsoon ulatub Atlandi ookeani lääneosas Newfoundlandini. Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Samal ajal on kalurite ja kalapüügialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku võrra. Tänapäeval nimetab oma peamise tegevusalana 18 kalapüügi üle 10 600 inimese, kuna 1950. aastatel oli vastav arv üle 68 000. Püütakse peamiselt turska, heeringat, kiltturska, makrelli ja krevette.
riigid). Peale kalade kasvatatakse ka limuseid ( austrid, pärlikarbid), vähke, krabisid, krevette, veetaimi jne. Kalakasvatus muutub üha olulisemaks tegevuseks, eriti Aasias. Hiinas püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides maaelanike oluliseks lisatoidu ja sissetuleku allikaks. Maailma kalavarud ja EL-i 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Tehnoloogia kiire areng põhjustab kiiret kalavarude kahanemist. Suured reostused hävitavad massiliselt mereelukaid ja taimi. Kuna kalade arv väheneb, siis kannatavad selle all ka linnud, loomad ja teised kalad. Üha rohkem linde ja kalu sureb, sest ei leia veest piisavalt toitu. Suureks probleemiks on ka maavarade kaevandamine ookeanide põhjast. Meretranspordi kiire areng jõuab kalade kasvust ette. ELi kalatööstus on maailmas suuruselt kolmas ning toodab igal aastal umbes 6
suhteliselt püsiv. Lapihaigete osakaal on jäänud endisele tasemele. Kurtna Suurjärves on vähkide suhteline arvukus suure röövpüügi koormuse tõttu vähenenud. Kubija järve seirealal olid enamus püütud vähkidest mõõdulised (kuni 89% esmapüügil). Haigusi ei esinenud, vähikaane oli suhteliselt palju. Vähi suhtelises arvukuses oli 2001. aastal oluline tagasiminek. Mustoja jões kannatab vähi asurkond tugeva ülepüügi all. Samuti oli püükides kõrge lapihaigete osakaal. Pülme järves on viimaste aastatega jõevähi arvukus langenud. Põhjuseks arvatavasti ameerika naaritsa tegevus. 2001. aastal lapihaigeid vähke seirepüükide käigus ei leitud. Seega vähipopulatsiooni hõrenedes on kadumas ka lapihaigus. Ärma jõel, Luguse jõel, Paadrema jõel ning Tänavjärvel esineb salapüügi surve vähiasurkonnale, mistõttu on toimunud vähi arvukuse langus
Sageli pole olulised mitte muutused ise, vaid nende muutuste kiirus. Mitmed kooslused ei suuda liiga kiirelt muutuva kliimaga kohaneda. o Üleekspluateerimine Elurikkust ohustab looduses olevate liikide üleekspluateerimine: taimede ja loomade kasutamine söögiks, materjalideks, ravimiteks rohkem, kui see on populatsioonide isetaastumisvõime. Näiteks on aastatepikkuse ülepüügi tulemusel siniuim-tuunikala (pildil) Atlandi ja Vahemere populatsioonid kahanenud alla isetaastumise piiri. Tööstuse tugeva lobisurve all ei käitu püügikvoote reguleerivad institutsioonid alati jätkusuutlikkuse printsiipe arvestades. Meie saame siniuim- tuunikala aidata, kui jätame sellest liigist tehtud tooted ostamata. Elurikkuse säilimisele aitame kaasa ka siis, kui me ei vali kaupu ja
Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. See on nt USA-s, Jaapanis, Venemaal. Kalakasvatus- kala kasvatatakse nt väikestes tiikides, nt Aasia riikides. Sest vajadus kala järele kasvab, kuid väljapüüki maailmamerest ja sisevetest ei saa enam suurendada. Ülepüük- kuigi kalavarud taastuvad, on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud. Metsamajandus Metsatüüp- parasvöötme okasmets (suurim levik, kasvavad aeglaselt, suhteliselt hõredad, väikese aastase juurdekasvuga, tselluloosi ja paberi tootmiseks), parasvöötme leht- ja segamets (lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad, okasmetsadest mitmekesisemad, mööblitööstus), lähistroopika mets
Läänemere keskkonnale ja ökosüsteemile ÜLEPÜÜK EUTROFEEUMINE REOSTUS (!?) MERETRANSPORT (!?) KAEVETÕÕD (??) Kalandus Läänemerel • Läänemere kalavarud on ülekasutatud ning ohus • Alates 1960-st on püük pidevalt kasvanud • 90% püütud kaladest on räim ja kilu, varem ka tursk • Tursa varud vähenesid järsult peale 1985. aastat eelkõige Läänemere hüdrofüüsikaliste olude kuid ka ülepüügi tõttu. • Kõige ohustatum on seni Läänemeres olnud lõhe, mis vajab kudemiseks puhtaid jõgesid. • Viimasel aastakümnel on ohtu sattunud ka emakala. • Vähenenud on kalade mõõtmed (väljapüügi mõju). 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kalandus Läänemerel Kalavarusid ohustavad veel inimtegevusest ja kliima soojenemisest tingitud muutused mere ökosüsteemis, sissetoodavad võõrliigid ja reostus
kaubanduslikult olulist mere kalavarud on täielikult püütud, liiga intensiivselt, või kahanenud. Aastal kolmandik maailma suurima mere püügipiirkondade, saak on vähenenud 20% või rohkem, maksimaalne aastat Fueled by suurenev nõudlus, kiiresti arenev tehnoloogia ja massiline valitsuse subsiidiumid, globaalse kalalaevastiku on jõudnud, ning paljudes valdkondades ületatud, piirid jätkusuutlikkust ohustamata oluline toiduaine kogu maailma jaoks. Lisaks ülepüügi kulud töökohtade kaubandusliku ja harrastuskalapüügi sektori häirib sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri kalurite kogukondade arengumaade ja arenenud riikide sarnased, ning ohustab merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust. ÜRO Toidu-ja Põllumajanduse Organisatsioon on hoiatanud, et "kui tööstusliku kalalaevastiku kontrollivad siseriiklike ja rahvusvahelisi eeskirju, ... katastroofilisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
