Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
panna rollisuhted (N: kui mees on seksuaalsuhetes naise ja naise tütrega, siis pole ju enam tegemist ema ja tütrega, vaid kahe rivaaliga partneri pärast. Või kui mees saab oma tütrega lapse, siis kes see laps on, kas laps või lapselaps?). Tekkis segadus hierarhias. Intsesti tabuga sooviti tugevdada ka arengupotentsiaali "võõras veri" toob juurde genofondi täienemise. Intsesti tabu kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. * Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe tabu, kuid erineda võib sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Hõimudevahelised abielud. Kui rännakul (hõimud ei olnud veel paikseks jäänud) kohtuti oma abielulistes suhetes oleva hõimuga, siis selle liikmetega ka seksiti
1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida...
Tallinna Tervishoiu Keskkool Optomeetria õppetool OP2 SELJAAJU TRAUMAD Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Sisukord Seljaaju ehitus.........................................................................................................................3 Hallaine..............................................................................................................................3 Spinaalnärvid......................................................................................................................4 Tekkepõhjused ja mehhanismid...........................................................................................5 Sümptomid ehk avaldumine...................................................................................................5 Diagnoosimine........................................................................................................................6...
4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine) - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine 5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid seljaajust peaajju (nt valu- või külmaaisting) - alanevate e destsendeeruvate jt kaudu (motoorsed) viiakse käsklused peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käske 6. Seljaaju MEDULLA SPINALIS anatoomia
õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegevus. Koosnev hallollusest. Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev. Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega
160. Ajuvedelik, teke, paiknemine, tähtsus: Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on ajuvedeliku kogumaht u. 200 ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning ta voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 161. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom: Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevate ehk aferentsete juhteteede kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määram...
! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse ! Valutundlikkus alahuulelt, juhtetee a) Perifeerne närv – tractus trigeminothalamicus b) 1 ja 2 neuroni kehade nimetused - ganglion trigeminale, nucleus spinalis n. trigemini ! valu ja temperatuuri tundlikkus reie mediaalselt küljelt a) perifeerne närv – n.spinalis b) trakt – tractus spinothalamicus
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone....
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatami...
160. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest 161. Pea-ja seljaajuu ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad sensoorsed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast. 162. Alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad - motoorsete juhteteed, antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele.
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
Suuraju poolkeradesse suunduvad ja sealt lähtuvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaksussiks. Ussis eristatakse sõlmekest
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille ...
Suuraju poolkeradesse suunduvad ja sealt lähtuvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool hooldus Hok11, Hop11 AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE Referaat Õppejõud: K. Adra Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………. 3 1. MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)? ......................... 5 1.1. ATH definitsioon ………………………………………………………. 5 1.2. Ajaloolise käsitlus ………………………………………………………. 5 1.3. Tänapäevane käsitlus ……………………………………………………6 1.4. ATH tüübid …………………………………………………………….. 6 1.5. ATH põhjused ………………………………………………………….. 7 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDED ……………………………… 9 2.1. ATH ravi ……………………………………………………………….. 9 2.2. Kasulikud nõuanded ….……………………………………………….. 10 3. MÜÜDID JA TEGELIKKUS ……………………………………………… 14 4. PATSIENT JAN-I ATH JUHTUM……………………………………….... 16 KOKKUVÕTE ………………………...
1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks p...
ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Armukadedust kui sellist, arvatakse, ei esinenud – armukadedus on tekkinud koos eraomandi tekkimisega. Sugulusabielu Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel. Miks on sugulusabielud halvad? Sugulusabielud hävitasid Hispaania Habsburgid Lähedaste sugulaste vahelised abielud vähendavad järglaste saamise võimet, võib tekkida viljatus. Võimu enda käes hoidmiseks hakkasid Hispaania Habsburgid eelistama sugulusabielusid.
varustada. AJUKOORE JA LÄHIMATE KOOREALUSTE TUUMADE FUNKTSIOONI NIMETATAKSE KÕRGEMAKS NÄRVITALITLUSEKS!!! - selle aluseks on tingitud refleksid - nende abil toimub ajukoore kontroll KNS-i teiste osade üle - ja teostub organismi kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (käitumine) - Funktsionaalsete tunnuste järgi jagunevad ajukoore neuronid: 1. SENSOORSED NEURONID - nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud 2. LÜLINEURONID - vahelmised e kontaktneuronid - peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel 3. EFEKTOORSED NEURONID - jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde ● nt kui peaks midagi üles kirjutama, aga kui kirjutamiskeskus on viga saanud, siis info jõuab keskusesse, aga sõna asemel tulevad mingid konksud - ülekanne on häirud, keskus on vigastatud
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
mis saabuvad erutuva neuroni aksoni kaudu. 56. Seljaaju funktsioonid. Seljaaju põhiliselt juhtefunktsioon, kuid teostab teatuid kindlaid reflekse. Siia suunduvad aferentsed teed naharetseptoritelt, liigutusaparaadi proprioretseptoritelt, veresoonte, seedetrakti ning eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt. Lülitusneuronite vahendusel seostuvad aferentsed ja eferentsed neuronid. Perifeeriast seljaajju tulevad aferentsed impulsid kanduvad ülenevate närviteede kaudu peaajju. Impulsid peaajust juhitakse alanevaid juhteteid mööda seljaaju efektoorsetele neuronitele. Seljaaju motoorsed neuronid innerveerivad kõiki skeletilihaseid peale näolihaste, samuti roietevahelihaseid ja diafragmat. Spetsiaalsed vegetatiivsed neuronid innerveerivad kõiki siseorganeid, veresooni, higinäärmeid jne. 1. Juhtefunktsioon läbi seljaaju kulgeb kogu informatsioon, mis tuleb retseptoritelt ning suunatakse
Ärevuse bioloogiline komponent Andmed osutavad püsiärevuse pärilikkusele. Gray mudeli (Gray, 1982; Gray & McNaughton, 1996) kohaselt on tendents aju teatud osade kõrgeks aktiivsuseks pärilik. Hirmu põhjustab võitle-või-põgene süsteemi aktiveerimine ja ärevuse tekitab käitumusliku pidurduse süsteem (BIS). BIS koosneb vaheseinatuuma ja hipokambi süsteemist ning seostub locus coeruleus-est ülenevate adrenergiliste ja õmblustuumadest ülenevate serotonergiliste ringetega, mis innerveerivad vaheseinatuuma hipokambi süsteemi ja ajukoort. See süsteem tekitab mittespetsiifilise aktivatsiooni, mis suunab indiviidi tähelepanu keskkonnast pärinevatele stiimulitele (Chorpita & Barlow, 1998). BIS aktiveeritakse nii tingimatute kui ka tingitud stiimulite poolt. Tingimatul tasandil aktiveeritakse ellujäämissüsteem kaasasündinud hirmude ja uudsuse poolt
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
