Kogub arhiivimaterjali, kohtub inimestega jne. "Mahtra sõda", "Kui Anja mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvelt". Tema üheks parimaks teoseks on peetud "Maeküla piimameest", mis ilmus 1916 aastal. Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" 1912 ja komöödia "Pisuhänd" 1913, mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. Kirjutis valmis paguluses. Kõige viimistletum romaan. Tegevuse aeg on ülemöödunud sajandi algus. Selleks ajaks olid mõisnikud kinnitanud oma jõu. Peamine teema on naise roll ühiskonnas. Tegevuse kinnitab tehing Prillupi ja Kremeri vahel. Teatri huvi oli temas pidevalt. Kirjutanud draama "Side" 1917. Eduard Vilde teosed on olustikulised draamad linna keskkonnas. Tegelased on staatilised ja palju laval. Dramaturgia on muutunud psühholoogilisemaks
Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval. Mõnikord on ühel paaril kaks pesa, mida asustatakse kordamööda. Ühe- või kahemunaline kurn munetakse pessa märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel ja enamikul juhtudel saab neist juuli alguseks lennuvõimeliseks vaid üks. Levik ja arvukus Kaljukotkas on levinud üle Eesti. Ta asustab suuremaid loodusmassiive, kusjuures eelistatuim elupaik on raba
NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150- rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. Üheks peamiseks plaatina tarbijaks on klaasitööstus. Klaasniiti tõmmatakse läbi peente filjeeride temperatuuril 1200...1450°C. Sulaklaas on siis väga agressiivne:
võitlemiste ja saatusega." Müüte on mitut liiki, on loomismüüdid, mis pajatavad elu ja maailma tekkimisest(igal rahval on omalaadne lugu), siis on veel kangelasmüüdid, mis pajatavad muinasrahvaste kangelastest(näiteks Kalevipoeg) ja viimasena on tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid selle üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamat ,,Rehepapp", milles on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. On öeldud, et kui rahval pole oma eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Eestil on oma eepos ,,Kalevipoeg", mille kirjutas F.R Kreutzwald. Selle peategelane on Kalevipoeg, keda kujutletakse kui töörügajat, võitlejat ja teomeest, kes hoolib oma rahvast ja kaitseb neid. Eestlasi on alati hüütud töörahvaks, ja seda on ka Kalevipoeg, aga eestlased on ka võitleja rahvas. Eestlased on algusaegadest saati oma vabaduse eest võidelnud ja teevad seda ka tulevikus
Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimasei...
vesinikkloriid- ja väävelhppega, soojendamisel ka lämmastikhappega. Kõigis püsivais ühendeis on tema oksüdatsiooniaste II. Loodusliku berülliumi moodustab stabiilne isotoop. Plaatina: Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas kuni Art Deco
kaua väljas hoida), munaputru tehes tuleks veenduda, et mass küpseks korralikult läbi, ega jääks kusagilt toores. Legionella bakter Pikliku kujuga bakter, mis paljuneb soojas vees (25-45-kraadises). Inimese organismi jõuab bakter enamikel juhtudel sissehingamisel. Bakter põhjustab tõsist hingamisteede haigust legionelloosi. Riskigruppi kuuluvad krooniliselt haiged, vanurid ning suitsetajad. 2013. aastal registreeriti Saksamaal 922 legionelloosi haigestunud inimest, mida on ülemöödunud aastaga võrreldes 41 protsenti rohkem. Kus leidub? Levib pinnavetes – järvedes, jõgedes, ojades, ka soojendatud majapidamisvees. Kuidas ennetada? Selleks, et olla veenunud, et joogivee kaudu ei satuks organismi mikroobset saastet, tuleks vett enne joomist kuumutada vähemalt 60 kraadini. Enterohemorraagiline E-coli (EHEC) See bakter esineb veiste ja teiste mäletsejate soolestikus. Levivad kehva hügieeni tõttu ning võivad põhjustada vereeritusega kõhulahtisust
Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012. Ajalugu: Idee Otepääl MK etappi korraldada ringles suusafunktsionääride hulgas ilmselt juba 80ndatel. Konkreetset kuupäeva või detailset plaani selleks aga polnud. Mõte sündmuse organiseerimisest tundus tol ajal lihtsalt üpris utoopiline. Kõik hakkas reaalsuseks muutuma üsna ootamatult kui FIS-i tollane murdmaasuusatamise juht Bengt Erik Bentsson saatis 1998 aasta augustis faksi, et Venemaa on loobumas Raubitsi etapist ning kas Eesti oleks juba valmis. Vastati jaatavalt ja saadigi korraldusõigused ning 1999 aasta 5. jaanuaril võisteldi esmakordselt Otepää MK etapil. Sellest ajast on Eestil oma koht MK etappide uhkes rivis. Huvitavaid fakte võistlusest üldiselt: · Otepää maailmakarika etapp murdmaasuusatamises ehk Otepää MK etapp toimub tänavu 12. korda. · Otepääle oodatakse alati võistlema maailma absoluutseid suusatippe....
Leiba peeti pühaks, seda ei tohtinud maha pilduda ega leivaraasule peale astuda. Pätsi ei tohtinud panna lauale lõigatud ots ukse pool. Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti. Võõrale leiba andes, lõigati leival otsad ära. Kui oma pere sõi, anti leivanukid tütarlapsele, et tal kasvaks ilusad rinnad. Leivapätsi ei võinud lauale selili panna, kuna siis võis pereema ära surra. Paljudes peredes lõikas peremees ise leiba. Kartul ja soolasilk Kartul kodunes ülemöödunud sajandi keskel. Taludes söödi reheahju tuhasel põrandal küpsetatud kartuleid. Küpsed kartulid pandi sõela või mati sisse, õues puhuti kartulitelt tuhk pealt ja pandi sama nõuga lauale. Kõrvale söödi soolasilku või kasteti kartul silgusoolvette. Tagakambris söödi jõukamades peredes paksupiima, mis oli koorega segatud, või pandi kartulile võid peale. Perelauale seda ei pandud. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu oli soola lisatud
NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas kuni Art Deco
NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted
See asub omaaegses 94, lk. 9. Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877 algas. 7 Välislingid 4 Vabrikuhooned 21. sajandil • Eha Laanepere Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel Õhtuleht, 10. august 2007 • Lutheri vabrikust Eesti Arhitektuurimuuseumi ko- dulehel (arhiiviversioon) Lutheri vabriku tuletõrjedepoo. Lutheri kvartal asub 2,3 ha suurusel maa-alal. Selle 20. sajandi algul rajatud hoonestus kuulub ajaloolise töös-
sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas kuni Art Deco perioodini ning tema tähelend lõppes Teise maailmasõjaga, mil ta kuulutati strateegiliseks metalliks ja selle mittesõjaline kasutus keelati. o Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. o Keeld seostus plaatina ulatusliku kasutusega tööstuses. Plaatina on oluline tooraine autotööstuses, elektroonikas, naftakeemias, aga
valmistamiseks. Selles muundatakse kahjulikud ja mürgised heitgaasi komponendid keskkonnale kahjutuks. Naftafraktsioonide töötlemisel plaatina-katalüsaatoriga saadakse kõrge oktaaniarvuga autobensiini. Lennukites kasutatakse plaatina-katalüsaatorit, et sissehingatavas õhus lõhustada mürgist osooni hapnikuks. (Karik 2001:59) Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted.
Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. ...
Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülemöödunud sajandil. Keskajal ja hiljemgi nimetasid eestlased end lihtsalt maarahvaks. Enne XIII sajandit käibel olnud nimetraditsioonist pole aga midagi teada. Nimi Eesti on laenatud muistsetelt skandinaavlastelt. Nii kutsusid nad algul kõiki rahvaid, kes elasid neist ida pool. Lõunanaabrite lätlaste keeles oleme me igaunid. See nimetus tuli muistse Ugandi maakonna järgi, sest just ugalastega oli lätlaste esivanematel kõige pikem piir ning tihedam läbikäimine
toolid. Neid hakati ka väiketöökodades järgi tegema.7 4 Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond 5 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. 6 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. Õppematerjalid, 2011. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=7i7s 7 Laanepere, E. Lutheri vineerpõhjaga toolid tegid ilma ülemöödunud sajandi vahetusel. 2007. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/241504 5 1920. aastatel jõudsid Eestisse uued mööblistiilid art deco ja funktsionalism. 1930ndatel kasvas nõudlus eestipärase mööbli järele. Mõisteti, et rahvapärane mööbel peab olema selline, mis sobiks ka rikkamasse perre. Samuti oli oluline, et mööbel oleks funktsionaalne. Mööbel pidi
Kliimaga on tõepoolest midagi lahti. Kõige enam on soojenemist tunda Siberis ja Alaskal ajavahemiku 1965 1995 jooksul üle pooleteise kraadi. Mis juhtuks aga siis, kui igikelts sulama hakkaks? Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte...
Uurimustöö VAARAO TUTANHAMON Saku Gümnaasium 10a Koostaja: Annaliisa Täht Juhendaja: Reet Heinat Saku 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 Hauapanused pajatavad.........................................................................................................................................4 Noorusaeg............................................................................................................................................................4 Haridus....................................................................................................................................................................
ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool, lämmastik, väävel ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas kuni Art
" Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased? Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. sajandi alguseks olid täis tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi. Pärast neid käisid meie esivanemate maadest ehk sakslaste vallutatud aladest üle veel
Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultmus? Kas sind põrmugi ei heiduta Palatiumi öine kaitse ega linna öised valvepostid, ei rahva hirm ega kõigi tublide kodanike kogunemine, ei kõige kindlamini kaitstud senatikoosoleku paik ega senaatorite näoilmed? Kas saei märka, et kõik su kurjad kavatsused on avalikuks tulnud? Kas sa ei näe, et nad kõik teavad sed ja see on kammitsaks su vandenõule? Mida sa tegid möödunud, mida ülemöödunud ööl, kus sa viibisid, keda kokku kutsusid, mida otsustasid kes meist sinu arvate ei tea seda? 2. Oh ajad, oh kombed! Senat teab, konsul näeb, tema elab ikkagi! Elab? Vähe sellest, ta tuleb isegi senatisse, võtab osa avalikust nõupidamisest ja silmitsedes määrab igaühe meist tapaohvriks. Ent meile, vapradele meestele, näib, et teeme riigi heaks küllalt, kui püüame kõrvale hoida tema märatsemise ja relvade eest. 3
NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja –tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on endiselt asendamatud, plaatinaserviisid on muutunud aga muuseumieksponaatideks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted
stjuardess - naisteenindaja reisilaeval või tragöödia - kurbmäng, traagiline sündmus -lennukis transs - teadvuse häire, hämarolek stress - organismi pingeseisund tsekk - kauba eest tasumist tõendav kviitung substantiiv - nimisõna tsuktsid - Kirde-Siberis elav rahvas suflöör - etteütleja teatris tunamullu - ülemöödunud aastal summutama - vaigistama tuuker - allveetöötaja suureformaadiline - suuremõõtmeline tosin - arv 12 sümbol - tinglik tähistaja, märk U sümpaatia - poolehoid, poolehoiuobjekt ulme - fantastika, väljamõeldis stseen - etteaste; olupilt; äge sõnavahetus, tüli ulgumeri avameri stsenaarium - (filmi, balleti, pantomiimi) ultramoodne ülimoodne sündmustiku kirjeldus, tekst suhtluses
muuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu. Oskar Luts õppis selles 7 koolimajas aastatel 1895-1899, kes kirjutas oma koolipõlvemälestustest nüüdseks juba klassikaks saanud "Kevade", mis esmakordselt ilmus 1912. aastal. Praeguseks on raamat eesti keeles ilmunud 21, vene keeles 12 korda. Teost on tõlgitud 13 keelde. 2.2.1 Köstri söögitoas, kus ülemöödunud sajandi lõpul ööbisid tüdrukud, on väljapanek, mis annab põgusa ülevaate Palamuse kihelkonna ajaloost, kultuurielust ja usuõpetusest. 2.2.2 Kunagises köstri köögis võib tutvuda vanema kooliajalooga. Üleeelmise sajandivahetuse kooli-raamatud on valdavalt venekeelsed, sest vene keel oli kihelkonnakoolides õppekeeleks. Siin on veel vanu koolitunnistusi, vihikuid, kirjutustarbeid ja kõike muud, mida tol ajal koolis kasutati.
Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval. Mõnikord on ühel paaril kaks pesa, mida asustatakse kordamööda. Ühe- või kahemunaline kurn munetakse pessa märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel ja enamikul juhtudel saab neist juuli alguseks lennuvõimeliseks vaid üks. Levik ja arvukus Kaljukotkas on levinud üle Eesti. Ta asustab suuremaid loodusmassiive, kusjuures eelistatuim
omad varjuküljed ka. Sel õppeaastal ei ole meil õnneks kiusamisjuhtumeid olnud, suuresti tänu ka sellele, et vanemad ja ka õpilased ise tulevad ja julgevad rääkida, kui midagi toimub. Siis me saame jälile ja saame aidata. Ma kiidan neid vanemaid ja lapsi, kes julgevad rääkida. On olnud ka seda, et kaasõpilased märkavad ja räägivad. Väikeses koolis on kindlasti lihtsam selliseid probleeme lahendada. Mina olen ka õpilastelt tagasisidet küsinud, näiteks ülemöödunud aastal oli kiusamisjuhtum, nüüd ma ikka küsin, et kuidas on, ja olen saanud vastuseks, et enam ei kiusata. Tähtis on abi küsida. Põhiline kiusamisviis on tõrjumine, ja mõnel lapsel ei ole sõpru. See on kurb. Maret Aardam Orissaare gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Mind see arv väga ei üllatanud, ma arvan, et tänapäeva laps on hästi tundlik ja hästi haavatav
Ca/Mg suhe, mis omakorda halvendab toiteelementide omastamist taimede poolt ja kahaneb lubiväetiste mõjul saadav põllukultuuride enamsaak. Suures koguses muldaviidud Mg jääb Ca/Mg suhet mõjutama pikaks ajaks ja seepärast tulebki seda eelnevalt arvestada muldade lupjamisel. Talu põllud on enamasti neutraalsed või siis nõrgalt happelised. Põllud, mis on tugevalt happelised pH kuni 4,5 või mõõdukalt happelised pH 4,6-5,5 tehti lupjamine ülemöödunud aastal. 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kokku on talul 110 looma. 43 lüpsilehma (43lü), 42 noorlooma(25,2 lü) ja 25 vasikat(5lü). Kokku 73,2 loomühikut. Loomade intensiivsus talu maal on 2,8 lü/ha. Loomad aastaringselt väljas ei ole, vaid talve ja umbes pool kevadest veedavad laudas. Allapanuks kasutatakse põhku. Kõiki sõnnikut kätte ei saa, sest tavaliselt jääb karjamaale 25 % karjatavate loomade poolt toodetud sõnnikust.
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest. 3 Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine 1886. aastal avastas prantsuse õpetlane Antoine-Henri Becquerel uue kiirgusliigi. Ta uuris fosforestseeruvat soola kaaliumuranüülsulfaati. See uuritav aine asus laual ning selle läheduses asus fotoplaat. Meenutame, et ülemöödunud sajandil kasutati fotoaparaadis filmi asemel valgustundlikke fotoplaate. Kui fotoplaati hiljem ilmutati, siis avastati sellel fosforestseeruva aine kristallide. Sellest järeldus, et uraaniühend kiirgas mingit kiirgust, mis läbis musta paberit. Uraaniühendeist eralduvat kiirgust hakati nimetama radioaktiivkiirguseks (ld radio 'kiirgan'; activus 'toimekas'). Eraldunud radioaktiivkiirgus jagunes elektriväljas kolmeks ja kiirguskomponente hakati tähistama ja nimetama kreeka tähtedega
tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski. Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastaid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid ülemöödunud sajandist ja möödunud sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858., 1869., 1877. ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel
saatmise ja muu sellisega. Uusvenestamise pealetungiga muutusid niigi suhteliselt tagasihoidlikud suhted Välis-Eesti ja Kodu-Eesti vahel taas juhuslikuks. Ka ametlik propaganda muutus järjest agressiivsemaks. Välis-Eesti ja Kodu-Eesti suhted hakkasid taastuma 1980.aastate teisel poolel ning vabanesid lõplikult kammitsatest omariikluse taastamisega 1991.aastal. Venemaa eestlased Suur väljarändamine Venemaale sai alguse ülemöödunud sajandi keskel, kus lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. Peale 1920.aaste sundkollektiviseerimist, massirepressioone, emakeelse koolihariduse keelustamist hakkas eestlaste arvukus Venemaal kiiresti vähenema. Lõppsõna Eestlased olid peaaegu pool sajandit Nõukogude Liidu võimu all. Valitsuses olid juhtival kohal venelased, hiljem said sinna ka üksikud eestlased. Eestlasi kontrolliti
,,Verioja mõis" (1936), ,,Ummiktänav" (1937), ,,Inimsaatused" (1938) ja ,,Elutee" (1938). Uues olukorras pöördus Roht kõigepealt mineviku poole. Kuid ajalooprotsessi mõistmine ja kujutamine on Rohu nõrgaks küljeks; ta kaotab minevikusündmuste edasiandmisel reaalse pinna jalgade alt, eksides ajaloolise tõe vastu. Nõnda on romaanides ,,Esimene armastus" (1935), milles kujutatakse kodusõja-aastaid, ja ,,Verioja mõis" (1936), mis hõlmab ajavahemikku ülemöödunud sajandi viimasest veerandist kuni eelmise sajandi 20-ndate aastateni. Esimeses neist püütakse anekdootide lahingukirjelduste ja terava nõukogudevastase hoiakuga teenida ametlikku positiivsust, teises jälgitakse ühe mõisa ja selle rahva saatust, kusjuures eriti ajaloolisi murranguid ja nende mõju on ühekülgselt valgustatud. Kõik see kisub romaanide kunstilise taseme alla. Subjektiivsust on ette heidetud ka R.Rohu memuaaridele; see käib eriti noorusmälestuste
Nestor umbes aastal 1113, ning Novgorodi ja Pihkva kroonikates leidub teateid Balti piirkonna ja Eesti ala sõjakäokude ja rüüsteretkede kohta.8 Nüüdisaegsetest Eesti kroonikatest on välja antud erinevate autorite poolt erinevaid teoseid, mis kajastavad Eesti ajalugu aastatel 1899-2007.9 Nii või teisiti jääb ikkagi üle konstateerida, et uute tekstide avastamise hiilgeajad on ammu möödas ja et nüüd ning edaspidi saab uurimistöö seisneda põhiliselt juba ülemöödunud sajandil kindlaks kujunenud allikmaterjali raames. Mis ometi ei tähenda, et möödas oleks võimalused meie vanemast ajalookirjutusest midagi uut leida.10 6 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 90 7 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 92-94 8 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 95 9 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 95 10 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 995 Memuaarid Memuaarkirjandus on üks ajalookirjanduse liike, mida loetakse enam kui ajaloolaste teaduslikke uurimusi
advokaatide kutseühendustega. Äramärkimist vajab seegi, et advokatuur on oma arengus jõudnud täna tasemele, mis võimaldab ka ise pakkuda kolmandatele riikidele abi ning tutvustada Eesti kogemusi advoka- tuuri ja advokaaditegevuse korraldamisel. Esimesed asjakohased kontaktid on Välisministeeriumi ja Eesti Idapartnerluse Keskuse kaasabil tänaseks ka loodud. 4. Kokkuvõte Eesti Advokatuur, millel ülemöödunud aastal täitus 90 tegevusaastat, on tänaseks kujunenud riigi suuri- maks õigusvaldkonna kutseühenduseks. Käesoleva aasta oktoobri alguseks oli selle liikmete arv kasvanud juba 777-ni. Organisatsioon on kasvanud ja arenenud aasta-aastalt. Advokatuuril lasuvad avalik-õiguslikud kohustused ja administratiivne koormus on viimase kümnendi jooksul samuti märkimisväärselt suure- nenud. 6. mail 2011 toimunud advokatuuri üldkogul kiideti heaks advokatuuri uued arengusuunad aas-
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust isese...
neid ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. • Hõim on kogukonnast väikseim etniline üksus, mille liikmeid ühendab keel, kultuur, päritolu( Eestlaste vabadusvõitluste ajal kuulusid eestlaste hulka saarlased, ungarlased, kes olid hõimud). Eesti rahvuse juured Huvi Eestlaste ja teiste rahvaste vastu tekkis ülemöödunud sajandi alguses. • 1893 hakati Tartu Ülikoolis õpetama eesti ja • 1813 Johann Rosenplänter hakkas avaldama ajakirja „ Beiträger“ hakkas avaldama artikleid eesti ajaloost, rahvaluulest. • 1838 asutati „Õpetatud Eesti Selts“- hakkas koguma kõike, mis on seotud Eestlastega. • 1842 loodi Tallinnas „ Eestimaa kirjanduse ühing“ sinna kuulusid peale Eestlaste ka sugulasrahvaste uurijad Johann Wiedemann, see selts aitas Kreutswaldil
hajunud valgus pole sedavõrd sinine kui selge taevas, sest pilvise taeva kiirguses on vähem spektri sinist osa. Kuna atmosfääri tiheduse fluktuatsioonid põhjustavad hajumise, mistõttu esemete kontuurid muutuvad ebateravaks, kasutatakse tihti - näit. vaatlusteks udus ja pimedas- terava kujutise saamiseks infrapunast valgust, mis hajub vähem. 41. Valgusallikad ja nende olemus. Tänapäeval on peamiseks tehisvalguse ja-kiirguse allikaks ülemöödunud sajandi 80. aastail laiemalt kasutusele võetud elektrilamp. Mitmesugustest elektrilampidest sobivadvalgustuse tarbeks ainult hõõg- ja lahenduslambid, sest muude elektrilampide näitajad ei vasta valgustehnilistele või ka hügieeninõuetele. Võrreldes Päikesekiirgusega mis sisaldab nähtavat valgust kuni 40% ja bioluminestsentsvalguse allikatega, muutub elektrilampides valguseks veel küllalt vähe energiat; lahenduslampides kuni 20%, hõõglampides ainult 4%. Kunstlikud valgusallikad
Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid sõjajärgse külma sõja ajal olid minimaalsed ning juhuslikud. 1950. aastatel hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega. 1960. aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks kultuurkontaktid.Propagandat suunas Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA). Oluline roll oli teaduslikel kontaktidel. Eestlaste massiline väljarändamine Venemaale sai alguse ülemöödunud sajandi keskel. Suure väljarände(1858- 1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. Sõjajärgsetel aastatel on suur osa Venemaa eestlasi ümber asunud Eestisse. Uus ärkamisaeg Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, mis sai alguse Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas Karl Vainoga oli veendunud, et Moskvas alanud
Keskajal üritati periodiseerida. 19. sajandit on nimetatud ajaloosajandiks, kuna ajaloo uurimine vaadati metodoloogiliselt üle ning sellega puutus distsipliinina kokku ka kirikulugu. Muutub ajalooliseks uurimisobjektiks. Seetõttu on kirikulugu nii teoloogia kui ka religiooniuuringute jaoks ei liha kui ka kala – ühtpidi kasutab ajalooteaduslikke meetodeid, teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana. Lisaks on ka ideede roll kristliku kiriku ajaloos tähtsamaks muutunud. Ajaloo jaotamine 1) Vanaaeg 2) Keskaeg 3) Uusaeg (4) Uusim aeg Katoliiklaste Huberti Jedin, kes kasutas nelikjaotust: - Kristlus roomaaegses ühiskonnas: piir umbes aastas 700, kui frangid ühendavad Euroopa. - Kirik kui kristlik Õhtumaise rahvaste osaduse vormiprintsiip: 700-1300
kohustus nende dokumentide aktsepteerimise osas. Fikseeritakse poolte kohustused kauba kontrollimise, pakkimise, markeerimise ja inspekteerimise osas. Fikseeritakse poolte teised kohustused, eelkõige kohustus abistada teist poolt viimase palvel, kulul ja riisikol tolliformaalsuste täitmiseks vajalike lisadokumentide muretsemisel. Igale konkreetsele müüja kohustusele on esitatud vastav ostja kohustus. Incoterms´i ajalugu FOB ja CIF juba ülemöödunud sajandil 19.sajandil Incoterms 1936 esimene 9 tarneklauslit Parandused ja täiendused 1953, 1967, 1976 Incoterms 1980 14 klauslit Incoterms 1990 13 tarneklauslit, alates 01.07.1990 Incoterms 2000 13 tarneklauslit, alates 01.01.2000 Incoterms on fakultatiivne õigusallikas rakendub poolte kokkuleppel ei laiene automaatselt kolmandale poolele kasutusala on piiratud müügilepingu poolte õiguste ja kohustustega kauba tarnimisel
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
