Loeng Ants Käärma Andra Udeküll Sellel ajal kasutasid inimesed ära vabadust, mis neile tekkis tänu segadustele ja muudele põhjustele, ning kasutasid seda ära. Tänu vabadusele tekkis nt. Eesti Muinsuskaitseliit, Rahvarinne jne. 1988.aastal võeti Ülemnõukogus vastu iseseisvusdeklaratsioon, samuti võeti vastu uued valimisseadused, mida kasutati juba 1990.aasta valimistel kus oli juba 105 liikmeline koosseis. Uute seaduste järgi sai nüüd ühele kohale kondideerida mitu isikut. Nii kandideeris 1990.a üle 4 inimese ühele kohale. Järvamaal nt oli 3 mandaati kuid kandideeris 9 inimest. Nõukogusse valiti ka 4 sõjaväelast, mis sel ajal oli suur saavutus, samuti oli valitud 23 venelastest tsiviilisikut ja 78 eestlast. Selle kõige tulemusel tunnustas Eesti iseseisvust terve maailm. Hakati koostama õigusakte (lipp, hümn jne) iseseisvuse taastamiseks. Vene pooldajad Nõukogus (Le...
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1...
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IM...
parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader loovutama oma positsioonid ENSV võimuhierarhias. *Moskva korraldusel muudeti Eesti piire ja haldusjaotust. 1944-1945 vähendati Eesti
demokraatidega. Moskva kesklinna viidi oma jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad. Riigipööre oli aga halvasti ette valmistatud. Kontrolli alla ei võetud massiteabevahendeid ega sidekanaleid. Riigipöörajad olid veendunud, et nende korraldusi ei söanda keegi ignoreerida. Ometi tehti seda nii Baltimaades, Moldaavias kui ka mitmel pool Venemaal. Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones, nn valges majas. Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. Sündmused liikusid avaliku vastasseisu suunas ka Baltimaades. Riigipöörde esimese päeva hommikul teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi
RAHAREFORMI KRONOLOOGIA: · November 1989 november 1990 Valmistatakse ette kaks oma rahale ülemineku kontseptsiooni: Eesti Panga (Rein Otsasoni juhtimisel) ja valitsuse (nõunik Bo Kragh' juhtimisel) kontseptsioon. · 1. jaanuar 1990 Tegevust taasalustab Eesti Pank, mille esimene president on Rein Otsason. · 12. aprill 1990 Eesti Pank sõlmib lepingu firmaga USBC kroonide trükkimise kohta (neist lähevad hiljem käiku 1- ja 2-kroonised). · 27. märts 1991 EV ülemnõukogu moodustab rahareformi komitee koosseisus peaminister, Eesti Panga president ja üks sõltumatu teadlasest liige. · 10. mai 1991 Eesti sõlmib kroonide trükkimise kohta uue lepingu firmaga Thomas de la Rue, kes valmistab kroonide suuremad nominaalid kuni 500seni. · September 1991 Otsason lahkub erinevate skandaalide tagajärjel ametist. Keskpanga presidendiks saab Siim Kallas. · 23. jaanuar 1992 Ülemnõukogu eraldab Eesti Panga bilanssi 150 miljoni USA dollari eest kasvavat metsa, mis
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korral...
Uued pingekolded: NSVL aladel: Mägi-Karabahhia, Abhaasia, Tsetseenia; Jugoslaavia kodusõjad; NATO rahuvalvajatel suur roll rahu tagamiselanalüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku; 1991. aasta: 3.märts toimus referendum eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses; Augustis nõukogude liidu riigipöörde katse; 20.august EV ülemnõukogu otsus eesti riiklikust iseseisvusest; 21.august riigipöörde katse läbikukkumine, olukorra normaliseerumine eestis; 24.august venemaa tunnustab eesti iseseisvust; selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma; Eesti sai aru, et vabanemine kommunismist tähendab integreerumist Euroopasse. Eesti tahtis integreeruda Euroopasse võimalikult kiiresti. Kiire integreerumine ning liitumine Euroopa Liiduga ja NATO-ga oli alates 1992. aastast iga Eesti valituse eesmärk. 1993
Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused Esimene põhiseadus · Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks · 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hak...
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
KOLGA KESKKOOL Luise Tiks TAASISESEISVUMINE Referaat Kolgaküla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI.........................................................4 2. LÕPU ALGUS..........................................................................................5 3. LAULEV REVOLUTSIOON...................................................................6 4. TAASISESEISVUMINE...........................................................................9 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11 SISSEJUHATUS Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panev...
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvuse taastamine toimus aastatel 1987-1991. Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? 1985. aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks raskel ajal: imppeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse umikusse. Gorbatšov pidi riigi kriisist välja tooma ning tema uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale ka avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud kuritegevsutest, katastroofidest ja õnnetustest täpsemalt ning avalikustati rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendit...
Vastseliina Gümnaasium EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat Koostaja Laura Kivilo 10 klass Vastseliina 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti minevik on olnud väga keeruline. Kord oleme me olnud saksa võimu all, kord rootsi võimu all. Mitmeid kordi on meie üle valitsenud Venemaa. Nõukogude Eesti oli täis töökaid inimesi, kes siiski armastasid oma riiki. Paljud uskusid, et ükskord saame me ikka vabaks. Leidus ka neid, kes olid Eesti vabariikluse vastu. Kuid siiski, mingi hetk ärkasid eestlased ja nõudsid oma riiki, oma vabat Eestit. Korraldati mitmeid kampaaniaid ning miitinguid. Inimestes tõusis mäss Nõukogude võimu vastu. Veel suurem oli tahe näha Eesti Vabariiki. 1.ESIMESED ÄRKAMISE MÄRGID Eestis ei usaldatud juba pikemat aega Nõukogude võimu. 1986 aasta aprillis toimunud Tsernobõli katastroof sisendas i...
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keelesead...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
Karl Vaino19781988 EKPjuht.üdini moskva meelne ja peaaegu umbkeelne Eesti NSVs algas uus venestamisaeg.eriti venekele kasutamise propaganda.haripunkt1980 Boris Jeltsinbene föderatsiooni eesotsas.8.dets.1991.sõlmis gorbatsovi teadmata veneM,valgevene,ukraina omavahelise liidulepingu,moodustades sõltumatute riikide ühenduse(SRÜ)25.dets.1991 võttis Gorbatsovilt üle ,,tuumanupu" 1921 aug.1991Moskva riigipöörde katse.eesti iseseisvumine ja selleni jõudmine 16.nov.1988eesti NSV ülemnõukogu võttis vastu suvenäärsusdeklaratsiooni,millega sätestati eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 23.aug.1989 moskvale surve avaldamiseks korraldasid baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni:moodustati katkematu inimkett tallinnast vlniuseni:balti kett(660 km,2 milj inim)aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 9.nov.1989Honecker astus tagasi ning rahvamass lõhkus Berliini müüri.päevakorrale tõusis
Kernu Põhikool Juhan Smuul Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 9.klass Juhendaja: õp Leili Orumäe Kernu 2012 Sisukord.................................... 2 Sissejuhatus................................3 Kirjaniku elukäik..........................4 Smuuli looming...........................5 Tema teosed................................6 Mälestades Juhan Smuuli.................7 Kokkuvõte..................................8 Kasutatud allikad..........................9 -2- Sissejuhatus Eesti kirjanik. Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. Reisis palju, eriti merel. -3- Kirjaniku elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lüh...
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele ...
10 kunstiteost, mis mõjutasid maailmakultuuri 20.sajandil Koostaja: 1900-1910.a. kunstiteosed. Kristjan Raud (1865-1943) o Kristjan Raud kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. o Ta alustas õpinguid 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias. o Kristjan Raud oli ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. ”Puhkus rännakul”. 1905 ”Inimene ja öö” söejoonistus 1907-1909 1911-1920.a. kunstiteosed. Ants Laikmaa /Hans Laipman (1866-1943) o Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. o Maalikunsti õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias. o Akadeemia jäi lõpetamata, vähese huvi tõttu. Laikmaa huvitus rohkem kunsti- ja seltsielust. "Itaalia poisike". 1911 Carl Robert Jakobsoni portree. 1920 1921-1930.a. kunstiteosed. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) o N.V.Triik sündis 7. a...
vigadest ja puudustest EK(b)P töös. Märtsi teisel pooleli tuli Tallinnas kokku EK(b)P 8. pleenum, et arutada meetmeid olukorra parandamiseks.Tolleaegset juhtkonda süüdistati kod.nats. alahindamises,vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus jpm möödalaskmistes.N.Karotammele pandi süüks kod.nats mahitamises.Ta vabastati parteijuhi kohalt ning asemele nim Ivan Käbin.ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees E.Päll asendati August Jakobsoniga. 8. pleenumi tagajärgi oli suurpuhastus võimuorg,haridussüst,kultuuriasutustes.Mitmed tollased juhtpoliitikud saadeti vangilaagritesse|Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtuti Eestis pikalt eitavalt.1944-1953 oli vastupanu vormiks metsavendlus(samal ajal loodeti,et lääneriigid aitavad iseseisvuse taastada). Metsades võis olla umbes 30000 inimest, kellest relvavõitluses osales 10000
Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine 1985. a alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistliku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. NSV liidu vabamaks muutumine vähendas aga ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus iseseisvumisest ei olegi nii täitumatu kui see viimastel aastakümnetel paistis ning asusid aktiivselt püüdlema omariikluse taastamise poole. Esimene üldrahvalik liikumine Eestis perestroika ajal oli 1968. aasta fosforiidikampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustat...
Eesti Taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise taastamist tähistatakse nähtavasti 20. augustil 1991, mil parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Kuid eestlaste seas tekkisid mõtted ja liikumised seoses iseseisvumisega juba perestroika aegadel. Eesti oli teatavasti Nõukogude Liidu võimu all peale Teist maailmasõda ning Eesti suurim ning peamiselt ainuke võimuorgan oli Eesti Kommunistlik Partei. 1985. aasta kevadel, toimus üks murrangulisematest muudatustest Eesti jaoks. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatšov, kes omakorda tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra...
poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988, mis pani sisuliselt aluse NSV Liidu lagunemisele. Arnold Rüütel sai maailmas tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga. 1990. aasta märtsis valis Eesti rahvas Arnold Rüütli ülemnõukogu liikmeks ja seejärel valis ülemnõukogu oma esimesel istungil ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis toonane Eesti kõrgeim legitiimne võim vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest". Selles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees kuni oktoobrikuuni 1992. 12
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poe...
1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim: Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil: Ülemnõukogu istungjärkudel. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu. Esinduslik oli Ülemnõukogu, EKP ülemnõukogu, mida isegi nimetati uhkelt parlamendiks. Ülemnõukogu tegeles seadusandliku võimu esindajana. Enamik seadusandlike akte olid kinnitatud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Ülemnõukogu Presiidiumil oli kinnitav roll, kuid ei arutatud seadusi. Nõukogu Presiidium esindas liiduvabariiki terves NSVL'us. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946- Johannes Vares-Barbarus. - Poeet, doktor. Võttis vabatahtlikult endalt elu. 1946-1950- Eduard Päll
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles ...
Kool Nimi Klass MIHHAIL GORBATSOV Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... 3 2. Elulugu ............................................................................................ 4 2.1 Perekond .................................................................................... 5 3. Kokkuvõte ........................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Mihhail Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. 3 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergeje...
Riigikogu 28. november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilas...
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maav...
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise...
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt oku...
NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brez ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic) Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik, juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus. Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta. NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja. SAH akad, füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel SOLZ kirj, diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla. Valiti 1978 Rooma paavst. Võttis endale paavstina nime. Vab idee lev. Atentaat (KGB). Ida-eur päritolu, võitles kom. vastu. WAL elektrik, S juht, taasises poola 1. pres, nobeli preemia laur...
Teemad kontrolltööks kordamiseks. 1. Külm sõda Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit...
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid • 1944-1947.a Üleliidulise Kommunistliku Pa...
-1962 Kuuba kriis -Hruštšov pahandas nomenklatuuri: 1)Laitis kunsti 2)Muutis ametnike valitsusaja tähtajaliseks -Hruštšovi valitsuaega mahtus: 1)Juri Gagarini lend kosmosesse 2)Inimeste parem elatustase 3)Hruštšovkade rajamine-eluasemed, et võimaldada inimestele elukoht 4)Kehtestati vanaduspension 5)Utoopilisus -1964-kukutati Hruštšov võimult. -1964-1985- Stagnatsioon Suurema osa Stagnatsioonist oli võimul Brežnev. -1964-1982- Brežnev oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. -Sai võimule, kuna ta oli piisavalt tundmatu (hea maskott, kelle varjus saab tegutseda) -Lasi omale omistada igasugu aurahasid ja -märke, marssali tiitli. -Müüs naftat--> saadud tulu eest osteti lääneriikidest kokku aineid, mis olid NL vajaka. Brežnevi aega iseloomustab: 1)Gigantomaania 2)Tühi käigul töötamine 3)5-aastaku plaanid 4)NL kaotas arenguvõime; Suurenes keskvõimu osakaal majanduses 5)Muutis nomenklatuuri tähtajatuks 6)Partei muutus suletuks
interrindest. See ühendas Eestis elavaid mitteeestlaseid. Baasiks … (tööstustöölised?). IL (Interliikumine). 1988 aasta suve kulminatsiooniks septembris toimunud üritus Eestimaa laul. Toimus Tallinnas lauluväljakul ja vähemalt müüditasandil olevat sellel osalenud 300 000 inimest (ilus müüt). Miks Eestimaa laul oluline? Esmakordselt käidi seal välja mõte, et Eesti peaks saavutama iseseisvuse taastamise. 1988 aasta sügisel, 16 november võttis toona veel Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selle sisu oli selles, et Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSVL seaduste ees. Eesti NSV-s kehtivad omad seadused ja ei pea NSVL seaduseid silmas pidama (võimu tasandil oli see väga suur samm edasi). Aasta lõpust võib välja tuua kolm erinevat poliitilist suundumust: 1. Ei mingeid muutusi, kõik, mis seni on toimunud (Selle suuna järgijad: Interliikumine, EKP vanameelne osa); 2. Eesti peab saama NSVL
millal ja millise dokumendiga taastati Eesti riiklik iseseisvus? 20. august 1991, “Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” Peatükk 30 Millised olulised muutused toimusid Euroopas 1990.ndate aastate algul? 1.eesti kongress alustas tegevust, valiti eesti komitee 2.kuulutati välja üleminekuperiood 3. ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi 4.ENSV ülemnõukogu valimine Milliseid etappe Euroopa liidu arengus tähistavad järgmised daatumid? 1992- rajati Euroopa Liit 1995- loodi tolliliit 2005- Euroopa Ülemkogu vastu stabiilsuse ja kasvu pakti muutmine 2004- Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Peatükid 31, 32, 32 a. Kirjuta lühikokkuvõte järgmiste teemade kohta
Nõukogude okupatsioon eestis 1.slaid · Eestilt võeti osa ida poolsetest maadest ja liideti Venemaaga, kuid püüti arvestada rahvustega ning selle tulemusena Venemaale liidetud aladel elasid peamiselt venelased. · Võrust sai ENSV ajutine pealinn, kuni 25. sepembril valitsusorganid äsja "vabastatud" Tallinna ümber kolit. 7. septembril 1944 tühistasid ENSV valitsejad aga kõik Saksa okupatsiooni aegsed seadused Eesti alal, sealhulgas ka need, mis pärinesid Eesti Vabariigi ajast. · Punaarmee oli Tallinna vallutanud 22. septembril. Pika Hermanni tornist rebiti alla sinimustvalge lipp. 2.slaid · 1945 15. augustil algas küüditamine mille käigus küüditati Eestist väga palju inimesi -Küüditati üle neljasaja saksalase, sisuliselt kõik kes olid veel eestisse jäänud. -Samal ajal jälitati halastamatult ka kõiki eestlasi, keda süüdistati koostöös sakslastega, ...
Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus 1910 – esimene raadiosaade 1924 – Lenini surm ja Stalini võimuletulek 1928 – penitsilliini avastamine 1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“ 1936-1939 – hispaania kodusõda 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin) 1962 – esimene sat-TV ülekanne 1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist 1991 – esimene veebileht maailmas 1993 – TÜ esimene kodulehekülg 2000 – Google tõus 20...
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
- Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi.
Taasiseseisvumine Esimene murrang 1987 fosforiidikampaania-suunatud moskva kava vastu,rajada lääne-virumaale kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. ...
Vaino Väljas Üldiselt Sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vallas Endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik Nõukogude Liidu Diplomaat Haridus ja töö Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest (16. november 1988) NSVL lagunemine Tähtsustas Eesti iseseisvuse saavutamist (XX Kongress) EKP lõhenemine, eestimeelse tiiva juhtimine Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Veel... "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel" Riigivapi III klassi teenetemärk Aitäh!
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevast...
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist. Käesolevad põhiseaduse kommentaarid on seega juba kolmandad. Eriti akuutseks muutus põhiseaduse mõtte sisustamine seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu, st alates 1. maist 2004. Eesti rahvas otsustas rahvahääletusel 14. septembril 2003 Eesti riigi Euroopa Liitu astumise ja põhiseaduse täiendamise üle. Rahvahääletusel vastu võetud Eesti ...
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
