4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. ...
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse.
Õmble pea sissevõtted. Aseta peadetailid paremate pooltega vastamisi, kõrvad märkide kohal nende vahele. Õmble peapooled kokku, jättes pealaele õmblusesse ava. Pööra pea õiget pidi, kinnita lõngast juuksed. Kinnita tikkides suu, õmble nööpidest silmad,nina. Täida pea vatiiniga ja sule ava. Käed ja jalad. Õmble käedetailid paarikaupa kokku, jäta ülaserv lahti. Keera käed õiget vidi ja täida vatiiniga. Õmble jalasäärte küljeõmblused, jäta ülemised ja alumised servad lahti. Keera jalad õiget pidi, täida vatiiniga. Õmble jalalabad paarikaupa kokku, jäta õmbluse ava. Pööra jalalabad õiget pidi, täida vatiiniga, sule ava. Õmble jalalabad käsitsi säärte külge. Keha. Õmble sissevõtted ja ühenda omavahel kehapooled, ülemine serv jääb lahti. Kinnita käed ja jalad käsitsi keha külge. Ühenda käsitsi pea ja keha. Tepi jalad põlvekõrguselt ning käed küünarnukikõrguselt läbi
4. Puusaliiges : liikumisteljed iga juurde liikumised selle ümber Art coxae a) Reieluupea, puusanapp( a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os sacrum) 3 telge : frontaal ( ette-taha painutus), sagitaal ( eemaldamine, lähendamine), vertikaal (sisse-välja pööramine). KOONUSLIIKUMINE. 5. Ülemine kuklaliiges (kandelüli-kuklaliiges) liigese, tüüp, teljed ja liikumised Art atlantooccipitalis kandelüli ülemised liigeslohud + kuklaluu põndad, ellipsoid (frontaal ja sagitaaltelg). 6. 5 näokolju luud ninaluud os nasale, sahkluu vomer, pisaraluu os lacrimale, üla- lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid
Küsimused 1. Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? 2. Milliseid niisutussüsteeme teate? 3. Millistest osadest niisutussüsteem koosneb? 4. Kuidas nimetatakse joonisel antud niisutussüsteemi osi: 5. Kuidas toimub poognate transport trükimasinas? 6. Milleks on trükimasinate sektsioonide vahel ülekandesilindrid? 7. Milliseid ülekandesilindreid tead? 8. Milleks on vaja poognate kiirendusseadet? 9. Kuidas toimub poognate üleandmine pealepanemisaparaadist trükisektsiooni? 10. Milliseid forgreifereid tunnete? 11. Kuidas toimub trükitud poognate vastuvõtt? 12. Kuidas vähendatakse poognate kiirust masinast väljumisel 13. Mis on poognate stoosimine (otsastamine) ja kuidas see toimub? 14. Kuidas eemaldatakse paberipakk trükimasinast? 15. Nimeta poognate väljatoomisseadmete nimetused joonisel: 16. Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? 17. Milleks kasutatakse kattevalts...
Teraviljarühmade eristamistunnused Tunnused I rühm II rühm 1.Pikivao esinemine tera kõhtmisel esineb puudub poolel 2.Tera idanemisel nähtavale idujuuri mitu, millede arv on liigiti üks idujuur ilmuvate idujuurte arv erinev 3.Õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam pähiku ülemised õied on enam arenenud arenenud 4.Soojusnõue väike suur 5.Niiskusenõue suurem väiksem (va.riis) 6.Tali-ja suvivormide esinemine esineb tali ja suvivorme esineb ainult suvivorme 7
tavaliselt kive, harvem laudu või vaskplekki. Kangialune paiknes suuremate hoonete korral tihti omaette viilu- või poolviiluga (vahel ka lameda katusega) hooneosas, mida nimetati väravahooneks. Hoovihoonetes asusid majapidamisruumid, aidad, tallid, laudad ning sulaste ja teenijate eluruumid. Viimased asusid harilikult hoovimaja teisel korrusel, kuhu pääses kas puust välistrepi või siis müüritrepi kaudu. Müüritrepp paiknes reeglina poolümaras väljaastes. Hoovihoone ülemised korrused toetusid vahel ka sammastele, et kitsastel kinnistutel paiknevaid õuesid avardada. Ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud sõltumata omaniku jõukusest üksteisega võrdlemisi sarnased. Teineteisest erinesid nad ainult mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest
12. Ankeedile vastamise kuupäev Mean 42979.74 Standard E 1.839294 Median 42984 Mode 42983 Standard D 26.84361 Sample Var 720.5792 Kurtosis 20.76526 Skewness -4.376422 Range 245 Minimum 42803 Maximum 43048 Sum 9154685 Count 213 1. kasutad tundides digiva 2. kasutad tundides? [Nutit 2.kasutad[Tahvelarvuti] 9/11/2017 18:50:48 0 Harva Harva 9/10/2017 21:35:04 Jah Harva Ei kasuta 9/10/2017 22:50:11 Jah Harva 9/10/2017 16:58:57 Jah Sageli Harva 9/13/2017 14:49:21 Jah Sageli Harva 9/13/2017 20:04:36 Jah Sageli Ei kasuta 9/13/2017 20:15:08 Jah Sageli Ei kasuta ...
5.4. Luustiku jaotus Täiskasvanud inimese luustikus on veidi üle 200 luu. Vastavalt keha jaotusele jaotatakse luustik kere, jäsemete ja pea luustikuks. Kere luustiku põhilise osa moodustab lülisammas e. selgroog. Ta on kerele toeseks, peale kandjaks ja seljaajule kaitseks. Püstise kõnnaku tagajärjel on inimese selgroog S- kujuline. Selline kuju aitab ühtlasemalt jaotada selgroole mõjuvat survet. Selgroo alumised lülid on jämedamad kui ülemised. See on tingitud suuremast koormusest alumistele lülidele. Selgroog koosneb üksikutest segmentidest selgroolülidest. Lülisid on inimesel 32-34. Selgroog koosneb viiest osast: - kaelaosa (7), - rinnaosa (12); - nimmeosa (5); - ristluuosa (5); - õndraosa (3-5). Kaela-, rinna- ja nimmeosa lülid on lahus, ristluulülid ristluuks ja õndralülid õndraluuks liitunud. Rindkeres kinnituvad selgroolülidele roided, mis eesmises osas on ühenduses rinnakuluuga
rindkere – nimme väikeköbrukesele langetab suure jõuga sidekirmelt, niudeluu ülestõstetud kätt(ujumisel) harjalt ja kolmelt alumiselt roidelt Trapetslihas Kuklaluult Abaluu harjale, õlanukile ja Tõstavad ülemised kimbud rangluu õlanukmisele õlavöödet, vahelmised kimbud otsale lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad
rindkere – nimme väikeköbrukesele langetab suure jõuga sidekirmelt, niudeluu ülestõstetud kätt(ujumisel) harjalt ja kolmelt alumiselt roidelt Trapetslihas Kuklaluult Abaluu harjale, õlanukile ja Tõstavad ülemised kimbud rangluu õlanukmisele õlavöödet, vahelmised kimbud otsale lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad
laienev), mis jätab temast petlikult suurema mulje. Isasel on tagakeha esimesed lülid helehallid, tagumised mustad, sabalisandid tagakeha tipus silmatorkavalt valged. Tiibade tipus olevad tiivatäpid on isasel kahevärvilised: tiiva pealmisel küljel valged, alumisel küljel aga pruunid. Emase tagakeha esimestel lülidel on seljapoolel väikesed kollakad laigud ning tagatiibade alusel olevad tumepruunid laigud on mõnikord ümbritsetud kollase sõõriga; ülemised sabalisandid on neil valged nagu isastelgi, tiivatäpid mõlemalt poolt tumepruunid. 9 Suur-rabakiil (L. pectoralis) on teiste rabakiilidega võrreldes natuke suurem ja jässakam. Isasel on laiem pea ja rindmik ning ühtlaselt jäme tagakeha, mis on alt must, kuid seljapoole esimesel kuuel lülil oranpunaste laikudega. Iseloomulik tunnus on suur sidrunkollane laik seitsmendal lülil
Pooleldi tahkunud vahevöö kivimid surutakse laamade liikumise käigus vastu kõvemaid kivimeid, mis moodustavad maakoore. Seal, kus maakoor on kõige hapram, toimub ka murrang, mille põhjustatud võnked levivad igas suunas. Piki murranguvööndit tekivad maapinda mitmes suunas lähtuvad lõhed ja rikked. -Liustikud. Kui mägedesse koguneb pidevalt lund, mis ära ei suuda sulada, tiheneb see pikapeal jääks ning paneb aluse liustike tekkele. Liustiku alumised kihid on vanemad ja tihedamad, ülemised kihid kergemad ja nooremad. -Ookeanid. Kui vaadata lõunamandri kohalt põhjasuunas, jääb maakerast mulje kui ülekaalukalt sinise värvi meelevallast planeedist. Sest ookeanid hõlmavad maakera pindalast üle kahe kolmandiku. Maailmameres leidub tuhandeid saari. Maailmamere põhjas on oma riftivööndid, mäeahelikud, vulkaanid, tasandikud, süvikud ja kõik see, mida kohtame maismaalgi. [6] Meie planeedi maismaa, õhk ja veekogud on täis hämmastavalt mitmekesist elu ning
Sooviks anda sisse KredExille rekonstrueerimistööde toetust selle summale, aga juba 4 kuud toetuste vastuvõtmine on peatatud. 9 KOKKUVÕTE Talvel jaanuaris 2005a Energiasäästu büroo tegi meie maja termoülevaatuse. (Näidis: Lisa 3,4). Termokontroll näitas et hoone seinte soojapidavus on kehv. Paneelid on väga erineva ehituskvaliteediga ning soojapidavusega. Kuna katuse ja seinte soojapidavus on kehv ülemised nurgad väga jahedad ning suurema õhuniiskuse korral tekkib sinna kondensaat. Elamus olemasolev loomulik ventilatsioon ei rahulda ülemistel korrustel. Maja välimised nurgaseksioonid on ehitatud silikaattellistes ja nad on soojustatud ehitusvillaga ja kaetud fassaadiplekiga. Maja samasugused silikaattellistest hoovisisemised nurgad ei ole veel soojustatud ja termopildil on näha kui suur soojakadu on siin.
kirglik hääl, lühikesed käed Joseph Grand Kantseleiametnik, umbes viiekümneaastane, heledate vurrudega, kühmus, kitsad õlad, kõhetu, oskab ladina keelt, käinud lütseumis, linnavalitsuse ametnik, vastutuleliku iseloomuga, pärines Montelimarist, pikk ja kõhn, lotendavate riietega, alumised hambad olid enamjaolt alles, ülemised aga ära, naeratus kergitas tema ülemist huult, seminaristi kõnnak, keldri-ja suitsulehaga, teenistus oli väike, ei leidnud kunagi õigeid sõnu ennast väljendamaks, abiellus üsna varakult vaese naabritüdrukuga, usaldas doktor Rieux'i, Cottard Tüse härra, proovis ennast üles puua, imelik mees, Richard Linna kõige tunnustatuim arst, Rieuxi ametivend, Orani arstide ametiühingu
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti.
Sissejuhatus Kreeklaste titaan Kronos ehk roomlaste Saturn oli Zeus-Jupiteri isa. Saturn, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja, Uranuse, ei olnud kõrgemate olendite hulgas kuigi populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturn ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. ...
innervatsiooni ajukoorelt just kontralateraalselt poolelt ning kolmandaks, ipsilateraalse madalama näo motoorse tuuma innervatsioon ajukoorelt on tunduvalt tugevam kui ipsilateraalse ülemise näo motoorse tuuma innervatsioon. Eelnevate tulemuste põhjal on oletatud, et peale hemisfääri kahjustuste ilmnemist saab näo lihaste kahjustuse ulatuse põhjal oletada, mil määral on vähenenud ajukoore innervatsioon näo motoorsele neuronile. Siit tulenevalt on ülemised lihased ka vähem mõjutatud, kuna nad ei saa ajukoorelt nii tugevat innervatsiooni. Samuti selgitab see, miks kahjustuskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad motoorsed neuronid kaotavad oma funktsiooni-see tuleneb sellest, et nad on kõige enam sõltuvad just otsesest kontralateraalsest ajukoore innervatsioonist ning allesjäänud ipsilateraalne ajukoore innervatsioon on ilmselt ebapiisav nende funktsiooni toetamiseks
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. ...
Et riiki õiglaselt ja targalt valitseda, ei tohi neil olla eraomandit ega perekonda, mis võiksid neid viia omavahelisele võimuvõitlusele. Olmemured nende eest lahendab riik. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi.
Pillide tundmine Samuel Adler ,,The Study of orchestration" Alfred Blatter ,, Instrumentation/orchestration" Dan Sebesky ,,The Contemporary Arranger" *Klaaspärlimäng suur klaaskuul löödi puruks *Avet Terterjan Sümfoonia põranda lauda kasutades *John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülem...
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
· Hajukiirgus tänu sellele näeme taevast. Kõik hajukiirgus ei jõua maapinnale. Umbes 1/3 satub kohe tagasi kosmilisse ruumi ning 2/3 jõuab maapinnale. Mõõdetakse püranomeetriga. Hajukiirguse intensiivsus horisontaalsele pinnale langevad kiired ajaühikus (v a otsekiirgus). Mõõdetakse püranomeetriga. Sõltub suuresti Päikese kõrgusest. Päikese kõrguse kasvades hajukiirgus kasvab. Suuresti mõjutab hajukiirgust pilvisus (keskmised ja ülemised suurendavad hajukiirguse intensiivsust). Rünkpilved suurendavad hajukiirgust ning vähendavad madalad kihtpilved. Tähis D. Summaarne kiirgus tähis Q = S' + D. Insolatsioon ja hajukiirguse intensiivsus. Hajuvuse protsess (kiirgus muudab oma leviku suunda) ja teine protsess, kus energia muundub soojuseks (molekulid, vastastikmõju atmosfääris jne). Hajuvuse koefitsient sõltub lainepikkusest. Ta on võrdeline mingi konstant k ~ a/4 . See
mees Vähk 172 65 42 mees Jäär 170 85 43 mees Ambur 173 67 41 Pikkused 6.245 155 Intervallide arv k: 6 164 Intervalli laius: 7 166 Intervallide ülemised piirid: 166 168 170 170 170 170 170 Tunnuse pikkus jaotustabel 171 Intervallid Sagedus Osakaal 171 [155;162] 1 0.03 172 (162;169] 4 0.10 172 (169;176] 19 0.49 173 (176;183] 7 0.18 173 (183;190] 4 0.10 173 (190;197] 4 0.10 173 Kokku: 39 1.00 173
Tallinna Ülikool Matemaatik ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Optilised nähtused atmosfääris Referaat Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIRAAŽID.................................................................................................................................4 Alumine miraaž.......................................................................................................................4 Ülemine miraaž.......................................................................................................................4 HALOD.......................................................................................................................................6 22° ja 46° halod....................
tagarindmikuks. Jalad pikad ja peenikesed; koosnevad puusast, pöördlast, reiest, säärest ja lülilisest, küünistega varustatud käpast. Mõlemad tiivapaarid ehituselt sarnased; kilejad, tiheda soonestusega; puudub tiivaliiges, mis võimaldaks tiibu kokku panna. Tagakeha pikk ja suhteliselt kitsas; koosneb 10 lülist. Tagakeha tipus paiknevad sabalisandid: isastel kaks paari ülemised ja alumised, emastel vaid ülemised. Suguelundid asetsevad isastel tagakeha teise lüli alumisel poolel, emastel avanevad suguteed tagakeha kaheksandal ja üheksandal segmendil
mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. 62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub.
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Planeet Saturn Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Planeedi pind..........................................................................................4 Saturni pilvkate.......................................................................................5 Saturni rõngad.........................................................................................6 Rõngata saturn........................................................................................7 Saturni kuu...
keskmisest tugevamad. See suurima tuulekiirusega tsoon võib-olla väga kitsas. Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel võib-olla orkaanitugevusega tuulte riba silma ümbruses ainult 10-30 km laiune. Orkaani tekkeks on vaja väga sooja mere või ookeani pinnakihti, kus temperatuur on vähemalt 26°C ja selle paksus sadakond meetrit. Kui nii sooja vee kiht oleks väga õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ning temperatuur langeb liiga madalale. Orkaan tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tuulenihe ning troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Kui need tingimused on täidetud, võib äikesepilvede süsteemist areneda alguses tavaline troopiline madalrõhkkond, hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan. Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord
viiul, tsello, altviiul) Missa- on üks tähtsaim ja ulatuslikem liturgilise muusika zanr. Algselt tähendas jumalateenistust ,mis koosnes 3-mest toimingust. Tantsusüit- Süit on üldnimetus instrumentaal teosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Sisaldab nelja põhitantsu. Gregooriuse laul- on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Motett- on laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. (vaimulik motett ladinakeelne) Madrigal- 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest- Barokk- on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT kujutise lähedale. Seejärel kinnitatakse survekruvi 9 ja pööratakse alust ning seega ka pikksilma edasi peene kruvinihutiga 8, kuni niitrist jääb pilu kujutise keskele. Pikksilma asendile vastava nurknäidu leidmine toimub järgmiselt. Esiteks tuleb ketast 11 (joon. 19.3,b) liigset jõudu kasutamata alati ühes ja samas suunas ettevaatlikult pöörata nii, et limbi skaala alumised ja ülemised vertikaalsed jaotuskriipsud satuksid täpselt kohakuti. Alles seejärel loetakse näit kahelt skaalalt – horisontaalselt ja vertikaalselt. Näidu võtmist selgitame joonisel 19.4 toodud näite varal. Joonis 19.4 Vaatame kõigepealt horisontaalset skaalat, kus on kraadid. Limbi mõõtekriipsust 13 lähim vasakpoolne täisarv annab täiskraadid (siin 103º). Suurte jaotiste arv, mis asub täiskraadi (103°) ja
viiul, tsello, altviiul) Missa- on üks tähtsaim ja ulatuslikem liturgilise muusika zanr. Algselt tähendas jumalateenistust ,mis koosnes 3-mest toimingust. Tantsusüit- Süit on üldnimetus instrumentaal teosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Sisaldab nelja põhitantsu. Gregooriuse laul- on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Motett- on laul, kus alumisele häälele, milleks oli tavaliselt Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled. Erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. (vaimulik motett ladinakeelne) Madrigal- 2 või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest- Barokk- on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks
lükka lõuga alla). Käed olgu maandumisel piisavalt laiali, et oleks mugav nende vahele vajuda. Küünarvarred jäägu veepinna lähedale. Vaju. Kannatlikkuse säilutamine annab eelise; samuti on kasulik iga tõmbetsükli ajal veidi kauem pikemat kehajoont säilitada. Kui küünarvarred on veepinna lähedal, siis ära lase rinnal vee alla vajuda, kuni tunned, et puusad on rinnast kõrgemal. Aja käelabad ja küünarnukid veidi eemale, kaasates nii ülemised seljalihased töösse, lukusta vesi. Hoia paigal. Vajuv rind tõstab puusi, ent survestab ka haaravaid käsi. Jäta jalalöökide tegemise väike paus, hoia jalgu sireglt veepinna lähedal ja tunneta keha keskkossa salvestunud jõudu. Seejärel lükka end pehmelt, et mitte tagasi vajuda. Libise. Jalad kõrgelt ja sirgelt painuta neid veidi põlvist ning vii rind käte ja kerelihaste abiga üle käelabade. Peopesad tõmbuvad paigale jäämiseks sissepoole (mõtle lukuaugule), seejärel
Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinrkadele taimedele vimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja krkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Krgvesi kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis vimaldab jätkuvat soolase vee mju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetttu on rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarajatatavatel aladel. Tallamine phjustab ka mätastumist, eriti märjal maal. Mättad tekitavad suurema mikrokeskkondade variatsiooni floora ja fauna jaoks. Mätaste moodustumine rannaniitudel vrreldes sisemaa niiskete niitudega on mdukas. Seetttu tekib mererannikul tunduvalt vähem probleeme spetsiaalseid hooldusabinõusid vajavate
tegemist võib olla ka parfüümiga seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi. Tajuvead tekivad sellest et me otsustame erinevalt on kaks süsteemi 1. intuitiivne, kiire ja automaatne ja 2. aeglane, kaalutletud, teadlik ja loogiline. Kui otsustame kähku võime sageli eksida. On erinevaid näiteid internetist näiteks kus on paralleelsed jooned aga küljed on viirutatud tekitades efekti nagu oleks ülemised otsad joontel koos, või kui kahele sirglõigule joonistada lõpud nii , et ühel on nagu nooled ja teisel tagurpidi nooled automaatselt tundub see joon lühem mille otsas on nooled. Aju veab alt kui otsustada kiirelt. Kuidas jõuavad teadmised psüühikasse I.Kanti ja J.Locke arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia seisukoht? I.Kant- inimestel on kaasasündinud ruumi ja ajataju kuhu siis hiljem kogutakse juurde informatsiooni J
vaprus ja eneseohverdus. Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi
korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena. Prantsusmaa varaseim gooti stiilis ehitis oli Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik) kooriosa
korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Elu- ja töökorruseks olid peamiselt alumised korrused, ülemisi kasutati laoruumidena. 4 Ehitusmälestised
Kool Üleminekueksam PÕHJAVESI Autor : Juhendaja : Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. PÕHJAVESI.............................................................................................................................4 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele..............................................................................................4 1.2 Flouri sisaldus......................................................................................................................5 1.3 Radioaktiivsus põhjavees.....................................................................................................5 1.4 Reostuse kaitse..............................................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast rõngast, mis omakorda koosnevad lugematust hulgast Saturni pisikestest, nummerdamata kaaslastest. Ka teistel hiidplaneetidel, sh Jupiteril, on rõngad, kuid märksa vähem silmapaist...
TÕMBEKATSE Tõmbejõudu rakendatakse tavaliselt proovikeha sümmeetriatelge pidi. Proovikeha on vardakujuline ja see rebitakse pooleks. a- puidust proovikeha; b – metallist proovikeha; c- tõmbekatse skeem KUUMSIN 12 PAINDETUGEVUS Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. P purustav jõud, N või kg, l tala tugede vahe, mm või cm b - tala laius, mm või cm, h - tala kõrgus, mm või cm PAINDETUGEVUSE VALEM See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormus. Katse tulemus sõltub mõningal määral ka proovikehade suurusest. Väiksemad proovikehad annavad pinnaühiku kohta suurema tugevuse. Seepärast on proovikehade mõõdud normeeritud või kasutatakse paranduskoefitsiente. 𝑴
(Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004) Kuid ikkagi jääb küsimuseks, miks just dinosaurused surid välja, aga näiteks imetajad jäid ellu. Supernoova plahvatuse teooria 1971. aastal tegid füüsik Wallace Tucker ning paleontoloog Dale Russell ettepaneku, et Päikese süsteemi lähedal asuva supernoova plahvatus Kriidi ajastu lõpus võis olla saatuslik Maa elustiku jaoks. Sellise supernoova plahvatuse tulemusena planeedi atmosfääri ülemised kihid sattusid X-kiirte ja teiste liiki kiirguse mõju alla, mis sai kiire kliima muutuse põhjuseks ning õhutemperatuur Maal hakkas kiiresti langema. Kuid niisuguse sündmuse tõestust pole senini leitud. (Kuzina, S. 2013) Munavaraste teooria Tänapäevaste roomajate munadest toituvad mitmed imetaja- ja linnuliigid. On võimalik, et Mesosoikumi väikesed imetajad toitusid dinosauruste munadest, nad varastasid dinosauruste mune ning sõid neid ära. („Dinosauruste müsteerium?“.
ristvõlvi siilude liitejoonele laoti kividest või tellistest latitaoline kaar, mis aitas võlvi kanda. Roiete abil koondati võlvide raskus võlviku nurkadesse, mida kiriku keskel kandsid piilarid. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, kuid olid suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gootipärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda. Hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Joonis 11.Ristroidvõlv 12 RENESSANSS Levinumaks ehitiseks sai aga palazzo ehk linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaaln...
Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka l...
loovad konkurentsinõrkadele taimedele võimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja kõrkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Kõrgvesi 8 kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis võimaldab jätkuvat soolase vee mõju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetõttu on rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarjatatavatel aladel. Tallamine põhjustab ka mätastumist, eriti märjal maal. Mättad tekitavad suurema mikrokeskkondade variatsiooni floora ja fauna jaoks. Mätaste moodustumine rannaniitudel võrreldes sisemaa niiskete niitudega on mõõdukas. Seetõttu tekib mererannikul tunduvalt vähem probleeme spetsiaalseid hooldusabinõusid vajavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
