Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjav...
VANEM RAHVALAUL.Varane vm-sageli kõnelähedane,teksti vähe,2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet, lauldi üksi.Huiked,hüüded,loitsud,loodushäälte jäljendused,itkud. Regivärs.laul-tekkis u 2000 aastat tagasi Soome lahe ümbr. Hõimudel.muusikaline välje ndusviis,seotud in. igapäevaelu,mõtteviisi,keelega,esikohal tekst.liigid-töö-ja tavandilaul ud,jutustavad laulud,lüürilised laulud,laste-ja hällilaulud.tekst jaguneb värssideks,igale värsireale vastab 1 viisirida,igale tekstisilbile 1 silpnoot.algriim-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas.parallelism-ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea .vanema murdekeele kasutamine,pikad tekstid,sündmuste aeglane kulg.viis- lihtne,järgib teksti ülesehitust(3-5 astet),astmeline liikumine.Hilisemad regilaulud 5-8 astmega,helikõ rgused täpsemad.regiviisid kas ühe- või kaherealised. Regilaulud enamasti ühehäälsed,esi neb heterofooniat.Lä-E-s burdoon,setumaal mitmehäälsus.esitus-eeslaulja j...
(mardilaul) kolmeduurilood · sageli improv. esituse · oli refrään käigus · 20 saj. levib · lauldakse ka üksi mitmehäälsus (hällilaul) ESITUS: · Siirdevormiline · eeslaulja ja koori rahvalaul - üleminekuvorm vanemalt vaheldumine väheneb regilaulult uuemale rahvalaulule. · lauldakse koos ja üksi (võivad esineda koos alg- ja lõppriim ning · laulmine pilli saatel parallelism ning salmid) (kannel, lõõtspill ja viiul) · levik on kirjalik (vanasti oli suust suhu)
jahedad ja sademeterikkad . Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses, sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks .Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega . Tuuled : Põhja-ja kirdetuuled valitsevad põhjapoolkeral, aga lõunapoolkeral lõuna-ja kagutuuled. Kliima : Lähistroopikas on suvekuudel troopiline kliima, aga talvekuudel on parasvöötme kliima. Sealne kliima on üleminekuvorm troopiliselt kliimalt paraskliimale. Päikeselt saadav soojushulk on tunduvalt väiksem kui troopilises kliimavöötmes. Vahemeri, oma madaldunud õhurõhuga osutub kahe kõrgrõhkkonna vahele haaratuks ja tema kohal tekivad tsüklonid, mis toovad rannikumaadele muutliku vihmase ilma . Suvel on temperatuurid 25-30 kraadi, aga talvel umbes 0-10 kraadi . Talvel on lähistroopiline kliima läänetuulte ja tsüklonite vallas. Samas idarannikute lähistroopikas sajab vihma küll kogu
SS'i ja Gestapo juht Joseph Goebbels propaganda- minister Hermann Göring majandusminister, lennuväe (Luftwaffe) ülem Alfred Rosenberg ideoloogiajuht, Idaalade riigiminister Rudolf Hess Hitleri sekretär, NSDAP tegelik juht Joachim von Ribbentrop välis- minister Rassi- ja rahvuspoliitika Põhikriteeriumiks rass, seejärel rahvus Aarialased enamik Euroopa rahvaid; põhjarass! Saavutada põhjarassi levik ja germaniseerimine Must rass üleminekuvorm loomalt inimesele Juudid on... - bakterid (juudiküsimus = hügieeni küsimus!) - kommunistide käsilased - saksa töörahva vereimejad - terava mõistusega, kavalad, kohanemisvõimelised Vaid rassisisesed abielud, verepuhtus Juudiküsimuse (Judenfrage) lahendamine 1933 riigiametitest välja 1935 Saksa kodakondsus ära - segaabielude keeld (sakslase ja juudi laps = juut!) 1938 Kristalliöö - 300 000 laagritesse
Sood ...liigniisked alad, kus suurem osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Soode tekkimine: 1)maismaa soostumise tagajärjel 2) veekogude kinnikasvamine 3) põhjavee taseme tõus. Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3) turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3) hapniku liiga vähe 4) liiga happeline keskkond Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus:
Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel. Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina ka veel Venemaa Euroopa-osa stepialadel kuni metsavööndini ja lõuna pool kuni Musta Aasovi mereni. Tagakarüaati mesilane asub väikesel maa-alal Tagakarpaatias. [http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/krainimesilased] Kraini mesilased Eestis Kõige enam on Eestis levinud kraini mesilane ja selle baasil moodustunud ristandid. Kraini mesilasi hakati sisse tooma Austriast juba nõukogude ajal. Kõige esimesena
Hobuseid on erinevaid: on väikeseid jässakaid ja suuri nõtkeid hobuseid. Erinevad hobused võib rühmitada suurtesse perekondadesse, kuhu kuulub palju tõuge. Suurem osa neist tõugudest on saadud sajanditepikkuste tõuaretuse tulemusena, kuid on ka looduslikus keskkonnas elavaid poolmetsikuid tõuge. Üldiselt eristatakse seitset suuremat hobuste rühma: araabia tõuhobused, täisverelised, soojaverelised, traavlid, külmaverelised ja ponid. Hobuste varaseim eellane oli eohippus ehk eotseeni hobune, kes elas eotseenis Põhja-Ameerikas umbes 54 miljonit aastat tagasi. Eohippus oli väheldase koera suurune. Tema lähim sugulane oli umbes sama suur hürakoteerium, kes asustas põhjapoolkera, sealhulgas ka Lääne-Euroopa soi- seid metsi. Nii eohippusel kui hürakoteeriumil oli eesjalgadel 4 ja tagajalgadel 3 varvast. Nad sõid peamiselt puude-põõsaste lehti ja võrseid. Järk-järgult, miljonite aastate jooksul muutusid hobuse eellased tõelisteks rohusööjateks,...
Uimedest oli ainult olemas suur sabauim. Silmud on tänapäevased lõuatud kalad- sõõrsuud Kõhrkalad said alguse 400 miljonit aastat tagasi. Neil oli kõhrest luustik, lõualuu ning hambakesetaolised soomused. Soontaimed- organitega taimed (varred). Tekkisid 440-410 miljonit aastat tagasi (veest maismaale). Ürgraikad- sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega (puudusid lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid). Vihtuimne kala on kalade ja kahepaiksete vaheline üleminekuvorm. Tänapäeval on nendest alles nt. latimeeria. Kopskalad- ka üks vahevormidest Karboni ajastul levisid hiiglaslikud eostaimed (360- 280 miljonit aastat tagasi). Mõned olid 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga. Hiiglaslikud eostaimed surid välja permi ajastul, sest nad on tugevasti sõltuvad veest (permi ajastul muutus kliima kuivaks). Karboni ajastul tekkisid esimesed lendajad- kiilid. Palmlehikud- käbide ja seemnetega taimed. Ei ole palmi sugulane.
värvus, lehtede värvus jne. Sageli kasutatakse taimekompositsioonide loomisel üldiseid eeskujusid või otsitakse näiteid olemasolevatest loodusmaastikest. Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, solitäär ning lillepeenrad. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus. Masiivid loovad head raamid ülejäänud kujundusele. Domineerivaks liigiks on harilikult lehtpuuliik. Salu on looduslik või istutatud üleminekuvorm metsalt pargile või masiividelt avatud aladele. Kuuluvad enamasti suuremate haljasalade juurde. Istutused on hõredamalt kui masiivides, nägemaks igat puud. Grupp on mitmest liigist koosnevate omaette kompositsiooni moodustavat puude või puude ja põõsaste kogumik. Grupp võib olla üleminekuvormiks. Grupeeritakse mitte ainult taimi vaid ka teisi elemente. Solitäär on üksikelement - üldjuhul dekoratiivsete omadustega üksikpuu.
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
Pa ja T=273,15K) standardtingimused (P=10^5 Pa ja T=273,15K) Olekuvõrrand:PV=nRT (n- gaasi molkulide arv, R-universaalne gaasikonstant) Gaasi molaarruumala:V(m)=22,4 või V(m)=22,7 Osarõhkude seadus(Dalton):gaasisegu üldrõhk võrdub kõikide komponentide osarõhkude summaga Boyle´I-Mariotte´I seadus: n,T=const Gay-Lussac´I seadus: P,n=const Ühendatud gaasiseadus: (P1*V2)/T1=8P2*V2)/T2 VEDELIKUD: kindel ruumala, puudub kuju, puudub kaugstruktuur, üleminekuvorm gaasi ja tahkise vahel, lähistruktuurid on olemas, vedelike sisestruktuuri väljendavad: viskoossus- väljendab vedelikukihtide hõõrdumist; pindpinevus-pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata; difusioon-väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust AMORFSED AINED: kristallivõre puudub, kuid omavad kindlat kuju(silikaatklaas, pigi, paljud org polumeerid) KRISTALLILINE OLEK: aineosakesed moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri;
Atlaste ja üldisemalt kaartide paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas Soomes 19. saj lõpp) Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms. Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning süstematiseerida, et ka tavainimene nendest aru saaks. 8. Kaardi elemendid. Enamus elemente on matemaatilised: 1. kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) 2. kaardi raam 3. mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) 4
pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. 65. Kuidas liigitatakse tardkivimid? 66. *I Tekketingimuste järgi: süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga. Poolsüvakivimid/ soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. Purskekivimid - tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. 67. *II SiO2 järgi: happelised - SiO2 75%, heledad keskmised - SiO2 65%, heledad aluselised - SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised - SiO2 40%, ülekaalukalt mustad leeliselised - SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20%. 68. Maakoore kurrutusliikumised
Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib.Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. *(4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? I Tekketingimuste järgi: süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga. poolsüvakivimid/soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. purskekivimid- tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. II SiO2 järgi: happelised- SiO2 75%, heledad keskmised- SiO2 65%, heledad aluselised- SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised- SiO2 40%, ülekaalukalt mustad leeliselised- SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20% *(3) Maakoore kurrutusliikumised
Teised metalli ioonid käituvad kui hapetena ja vesi nagu alusena nt NH4+. Moodustuvad raskestilahustuvad ühendid Näiteks tinakloriidi (SnCl3). 67. Kristalsed ained: Tahkesse olekusse üleminekul suureneb osakeste korrapärase paigutuse aste ja suurenevad jõud osakeste vahel. Energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest- võreenergia (kJ/mol). Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°). Nt FeS 2. 68. Amorfne aine on üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Neil puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja võivad võtta suvalise kuju. Nt silikaat, orgaaniline klaas, polümeerid. Tugevad, hea elektrijuhtivusega isotoobid. Ei voola, ei oma kindlat kuju, pole kindlat sulamistemp.-i. Soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedeliku omadused tugevnevad. 69.Kristallvõrede tüübid: Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse
kollegeenseid fibrille. Elastne kõhrkude: Esineb elastsust vajavates struktuurides – kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu kõhres, epiglottise kõhres, väikeste bronhide kõhretükikestes jne. Lisaks kollageensetele kiududele on kolmemõõtmeline võrgustik elastseid kiude. Isogeensed grupid koosnevad peamiselt kõhreõõnte paarilistest kondrotsüütidest (vahel on õõntes üksikud rakud). Fibroosne kõhrkude: Eelmise kahe vahepealne üleminekuvorm, esineb eeskätt liigeseketastes ja – meniskides ning selgroolülide intervertebraaldiskides. Põhiaine sisaldab paralleelselt või läbipõimunult paiknevaid kollageensete kiudude kimpe. Kondrotsüüdid paiknevad tavaliselt kõhreõõntes üksikult, kuid esineb ka 2-rakulisi isogeenseid gruppe. 4. Astrotsüüdid Astrotsüüdid jagunevad kaheks tüübiks: protoplasmaatilisteks (suurema tsütoplasma hulgaga,
· Uuemad leiud näitavad, et Aafrikas samal ajal kui Javal rännates. Võidi üle minna bambusest tööriistade valmistamisele, ehk vastavalt loodusoludele kasutas eri abivahendeid N 08.10.09 Hominiidide kujunemine II · Euroopas kõige varasemad (1,6-1,8 mln a) luukillud (Homo erectus) Tblisist (Gruusia) · Ardi (Ardipithecus ramidus - ,,ardi" kohalikus keeles ,,põhi", ,,alus") 4,4 mln a vana, leiti 1992 (Etioopia, Aramis) üleminekuvorm ahvist inimeseks. Kokku on seda uurinud 47 spetsialisti. Ta oli 122 cm pikkune naine, kaalus 50 kg, taimetoitlane ning suutis osavalt ronida puude otsas, aga ka kõndida. Leiti 70 km kaugsel Lucy'st · Gran Dolina 800 000 a vanad luukillud ja tööriistad NEANDERTAALLASED uurimisspektris olnud juba 150 a. I leid 1856 Saksamaal Neanderi orust (Neanderthal org saksa keeles), mida esmalt peeti Vene kasaka või süüfilist põdeva inimese luustikuks
Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; 2- 10, levinumad 4 ja 6, ligandide arv Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. 1. Koordinatiivühendite nomenklatuur vt eelmist küsimust 2. Amorfsed ained. Klaas üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel; ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näiteks klaas). Amorfsete ainete omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju, mehaaniliselt suhteliselt tugevad, pole kindlat
pikkuskasv (primaarne kasv) Sekundaarne meristeem lateraalne, toimub varte ja juurte paksenemine (teiskasv). 3. Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed Kimbukambium sekundaarne ksüleem ja floeem Korgikambium sekundaarne kattekude, mis moodustab peridermi. 4. Nimetage kolm peamist kudede tüüpi, mis moodustuvad tipumeristeemidest Juhtkude, põhikude ja kattekude 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid preglobulaarne globulaarne üleminekuvorm südamekujuline vorm torpeedo - embrüo 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
kristallide poolest. Suure- või hiidkristallilise ehitusega soonkivimeid nimetatakse pegmatiitideks. Purskekivim on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. Happelised, aluselised, ultraaluselised, leeliselised I Tekketingimuste järgi: ➔ süvakivimid - tarduvad kaua, on selge kristallilise struktuuriga ➔ poolsüvakivimid/soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline ➔ purskekivimid- tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. II SiO2 järgi: ➔ happelised- SiO2 75% ➔ heledad keskmised- SiO2 65% ➔ heledad aluselised- SiO2 52%, kvarts pole nähtav ➔ tumedad ultraaluselised- SiO2 40% ➔ ülekaalukalt mustad leeliselised- SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20% 45
suurenevad jõud osakeste vahel. *Energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest -võreenergia (kJ/mol). Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°). Näiteks: NaCl, SiO2, 75. Amorfsed ained, iseloomustus, näited. üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel; - ühendid, millel puudub korrapärane 3- mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näiteks klaas). Amorfsete ainete omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas – nad on isotroopsed 17
Sisaldab vähem lipiide, glükogeeni ja kondroitiinsulfaate kui hüaliine kõhrkude Fibroosne kõhrkude Fibroosse kõhrkoe põhimassi moodustavad paralleelselt paiknevate kollageensete (kollageen tüüp I) kiudude kimbud Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes üksikult või moodustavad väikseid isogeenseid gruppe – tsütoplasma tihti vakuoliseeritud Fibroosne kõhrkude on üleminekuvorm tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vahel Inimese organismis on sellest moodustunud liigeskettad, liigesmeniskid, selgroolülide vahekettad e intervertebraaldiskid LUUKUDE, LUUKOE RAKUD Luukude kuulub tugikudede hulka ning tagab organismile toese – luudele kinnituvad lihased ja seeläbi on luud otseselt seotud ka organismi liikumisfunktsiooniga Nagu teisedki koed, koosnevad ka luukoed rakkudest ja rakkudevahelisest ainest
Osakesi iseloomustab soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem on t°. Aine: Tahkesse olekusse üleminekul suureneb osakeste korrapärase paigutuse aste ja suurenevad jõud osakeste vahel. Energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest - võreenergia. Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°). Kvarts, SiO2, NaCl, rutiil – TiO2 75. Amorfsed ained, iseloomustus, näited. - üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel; - ühendid, millel puudub korrapärane 3- mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju Amorfsete ainete omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas – nad on isotroopsed. Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju. Mehaaniliselt suhteliselt tugevad; Pole kindlat sulamistemperatuuri- soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad;
Põhimõtteline küsimus on, kas psühhopaatia on ikkagi psühhiaatriline diagnoos või eetiline kategooria isiksuse hindamiseks. K. Leonhard toetab pigem teist seisukohta, väites, et negatiivse üldpildi korral eelistavad arstid rääkida psühhopaatiast ja positiivse korral aktsentueeritusest.A. Litsko eristab latentseid ja ilmseid aktsentuatsioone ning keskmise astme ja rasket psühhopaatiat. Aktsentueeritus on selle autori arvates üleminekuvorm normist psühhopaatiasse. Täpsetes nüanssides orienteerumine on aga väga keeruline ja siit on vaid üks samm olukorrani,kus normaalsete inimeste eluavaldusi hakatakse käsitlema patoloogiast lähtuvalt. K. Leonhard pooldas isiksuse uurimisel ühetähenduslikult kliinilist meetodit,rõhutades eriti vaatlust ja isiklikku kontakti uuritavaga. Küsimustike ja testide kasutamist luges ta vähe usaldusväärseks. A. Litsko ja tema kaastöötajad koostasid aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
