Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"üleminekuala" - 69 õppematerjali

üleminekuala – biosfäärikaitseala samaväärne mõiste piiranguvööndile.
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Alumiiniumiga kaetakse konservipurkide sisepindu ning valmistatakse fooliumpaberit, mida kasutatakse isolatsioonimaterjalina, aga ka toiduainete säilitamiseks ja küpsetamiseks. Peamised kaevandajad: Austraalia, Hiina, India peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Austraalia Pilet 15. 1. Atmosfäärifrondid. Tsüklonite kujunemine ja mõju kliimale. Front on üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel. Kui peale tungib soe õhk, siis on tegemist sooja frondiga, kui külm õhk, siis külm front. · Külm front: külm õhk tungib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilvi, mis toob kaasa temperatuuri languse ja tugevaid sademeid · Soe front: soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid, talvel põhjustab jäidet...

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets (metsataimkond), palumets (tüübirühm), kui ka pohla kasvukohatüüp. Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum ­ taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum ­ topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. 1 Kasvukohatüüp - ......

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Kõrbed

) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Kõrbetega seotud mõisted Oaas- koht, kus põhjavesi on maapinna lähedal Vadi, kriik- ajutine voolusäng Sukulent- taim, mis säilitab veevaru lihakates vartes ja lehtedes Soolak- sooldunud nõgu kõrge põhjaveetasemega Jurta- kuplikujuline vildist telkelamu kõrbes Nomaad-rändeluviisiga kõrbeelanik Kõrbestumine- kõrbealade laienemine Sahel- üleminekuala kõrbelt savannile, rohtlale Pilte kõrbeloomadest...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Lapimaa

Ka leidub kohapealseid linde: metsis, laanepüü, kassikakk, vint jt. Taiga vööndis on vähe inimtegevust. Enamus elanikkonnast on koondunud üksikutesse suurematesse asulatesse jägede ääres. Peamine tööstus haru on seal metsandus. Põllumajandus ei tasu ennast ära, sest valet ja sooja aega on liiga vähe. Omatarbeks on võimalik siiski midagi kasvatada. (Maailma Loodusvööndid) 7.2. Metsatundra Metsatundra on üleminekuala okasmetsavööndi ja tundra vahel. Mida rohkem põhja poole seda tundrale iseloomulikum taimestik hakkab silma. Lõuna poolone osa meenutab aga rohkem okasmetsavööndit. Tundrale lähendes muutuvad taiga metsad hõredamaks ja puud kiduramaks. Alustaimestik asendub tundra taimestikuga ja ka loomastik hakkab muutuma. (Maailma Loodusvööndid) 7.3. Tundra Nimi tundra tuleneb saamikeelest tndâr ja tähendab metsatut ala. Lapimaa tundra on...

Maailma loodusgeograafia ja...
6 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Saksamaa

lk 13 Üldinfo Pealinn: Berliin Poliitiline süsteem: parlamentaalne liitvabariik, mis koosneb 16 liidumaast. Pindala: 357 111 km2 Rahvaarv: 80 327 900 Riigikeel: saksa Rahaühik: euro Suuremad linnad: Berliin u. 3,5mln elanikku, Hamburg u. 1,8mln elanikku, München u. 1,4mln elanikku. Asustustihedus: 229 in/km2 SKT: 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta: 33 023 USD Usundid: protestantism, katoliku usk Kliima Saksamaal on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala . Seal on valdav parasvöötme kliima koos selgete aastaaegade vaheldumisega. Valdavad on niisked läänetuuled. Sademeid tuleb aastaringselt, kuid kõige enam suvekuudel.Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talved on pehmed, kuid suved suhteliselt jahedad. Keskmine temperatuur: suvel 17 °C ja talvel 1 °C kraadi. Alpides on talved märksa karmimad. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Võrkpall

ANTENNID Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kaks antenni kinnitatakse kummagi piirdelindi välisservale, üks ühele ja teine teisele poole võrku. Kummagi antenni ülemine 80 cm pikkune osa ulatub üle võrgu ääre ja on märgistatud 10 cm laiuste kontrastset värvi triipudega (soovitavalt punane ja valge). Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt. 2.5. KINNITUSPOSTID Võrku hoidvad kinnituspostid paigaldatakse külgjoontest 0,5 kuni 1 m kaugusele. Nad on 2,55 m pikad ja kergesti paigaldatavad. Kõigil FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel võrku hoidvad kinnituspostid asuvad 1 m kaugusel külgjoontest. Võrgu kinnituspostid peavad olema ümmargused ja siledad ning kinnitatud väljakule trossideta. Kinnituspostidel ei tohi olla ohtlikke või segavaid seadeldisi. 2.6. TÄIENDAV VARUSTUS...

Sport
9 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m  mandrinõlv – maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala . Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000-4000 m, kaldenurk on tavaliselt 4-7°, paiguti kuni 45°  mandrijalam – mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000-4000 m  abüssaalne tasandik e. abüssaalitasandik – tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset...

Maateadus
76 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.

o. kus alumisel korrusel ärid täiesti ülekaalus. Võib ka näiteks esineda juhtumeid, kus ühe tänava algus või lõpp on äritänav, ülejäänud osa aga esindab üleminekut või kuulub korteri- jm. tänavale. Üksteisega ühenduses olevad äritänavad moodustavad äritänavastiku. Sellise korralduse puhul ei pruugi piir nii selgelt välja tulla, sest äritänavastiku siseosad on tüüpilisemad aga ääreosad esindavad üleminekuala , kuid teravaid piire ongi geograafiliste üksuste juures harva. Sellest vaatekohas lähtudes on järgmisel 9 joonisele märgitud üksikud äritänavad ja seega kinnistatud, kus ja millistes piirides levib Tartus äritänavastik. Tulemusena näeb kokkulangevusi linnasüdamega. Geograafiliselt saab äritänavad kahte liiki rühmitada, nimelt: a) Linnasüdame (city-keha), ja...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Geotehnika alused

Kõige kriitilisemaks asutub olukord peale mldkeha ehitamist, sest aluspinnaste kiire ülekoormaise tlemusel on märkimisväärselt kasvanud nihkepingeid, mis võin viia konstruksiooni jõudude tasakaalu kadmise ning mulde purunemiseni. 3.töö 1. Soolade kasutamine külmaohtlikel pinnaste parandamiseks ? 2. Kus tuleb kasutada üleminekuala ? Kohtades, kus saavad kokku kaks erineva külmakerkega konstruktsiooni, tuleb ette näha nn üleminekuala (tavaliselt tehakse kiilukujuline), et vältida külmakerke puhul astme tekkimist teekonstruktsiooni pinnale. 3. Millal sobib lubistabiliseerimine külmaohtlikel pinnaste paradamiseks? Nõrgalt kuni tugevalt seotud Struktuurimuutus, mõningane siduv toime 4. Iseloomust mehaaniliselt sabiliseerimist külmakerke vähendamiseks....

Geoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR

Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala , kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused anatoomia I kursuse esimese kontrolltöö jaoks

Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...

Meditsiin
24 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi....

Geoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Litosfäär

Kanjon- kitsas ja sügav, sageli astmeliste veerudega org, on tek jõe uuristava tegevuse tagajärjel. Kõrgtasandik e. kiltmaa- orgudega liigestatud tasandik, paik enamasti üle 500m merepinnast. Liustik- tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass polaaraladel ja mäestikes, eristatakse mandril ja mäel. Igilumi- lumekogum,tekib sadanud lumest, kui see aastakümnete ja -sadade vältel ära ei sula. Rannik- maismaa ja suure veekogu üleminekuala : liigestuse järgi eristatakse: fjord- ja säärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut. Rand- suurt veekogu ääristav maismaaosa, mõjutab lainetus. Rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon. Skäär- saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju. Skäärrannik- skääride- ja lahtederikas rannik. Pankrannik- mere kulutava tegevuse tagajärjel tekkinud astanguline kõrge rannik...

Pinnavormid
4 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43,...

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
42
odt

Karula kõrgustik

[4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega madalate ooside (kõrgus umbes 10 m) pinnavormide orientatsioonis on suuri erinevusi. [4] 5 6. Perajärve mõhnastik- on eristatud omaette maastikuüksusena suurte mõhnade tõttu....

Eesti loodusgeograafia
10 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Maateadus

Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...

Maateadus
5 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Anatoomia 1. KT

A: Kuhu kinnitub ja kust algab? - Algab rinnakult ja alumiste roiete kõhredelt - Kinnitub häbemeluu peale B: Peamine funktsioon? - Kahepoolsel tööl kogu keha painutus ette, ühepoolsel painutab keha kõrvale C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid) 25. Luude üldosast: a) Kuidas nimetatakse toruluu laienenud otsi, kuidas pikka keskosa ja kuidas üleminekuala - Epifüüs, diafüüs, metafüüs b) Millega on kaetud luu liigespindadel ja millega mujal - Liigespindadel liigeskõhr, mujal (väljaspool) periost ja (seespool) endost 26. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. - Ninaluu (2), ülalõualuu (2), alalõualuu (1), sarnaluu (2), pisarluu (2), suulaeluu (2), sahkluu (1), keeleluu (1) 27. Lihaste üldosast: a) Millest koosneb "motoorne ühik" - Koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

6. klassi Saksa Liitvabariigi eluolu kokkuvõttev referaat

Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Maavarad: Saksamaa on maavaradelt, eriti kütustelt, üsna rikkas. Saksamaa idaosas leidub pruunsütt, idaosas aga kivisütt, Põhjamerel pumbatakse gaasi ja naftat. Suurim kaevanduspiirkond on Ruhri bassein läänes. Kliima: Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala . Kõige mõnusam aeg Saksamaal on juulis, kuna siis püsib temperatuur 16 kuni 20 °C piires. Saksamaa kliima on piirkonniti üsna sarnane. Alpides on üsna karmid talved ning vihmased ja pehmed suved. Keskmäestike vöönd on parasniiske. Põhja saksa madalikul valitseb niiske mereline kliima – taevas on tihti pilves. Talvel kõigub temperatuur 1 kuni 6 °C Sademeid esineb Põhja- Saksamaal 600- 800, mägedes aga üle 1000 mm aastas....

Geograafia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun