Lolita oli mitme näoga. Samas ta pirtsutas nagu väike laps ning samas osaks täiskasvanud mehe enda sõrme ümber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal milliseid nuppe vajutada , et mees teeks nagu tema tahab. Samas ta oli väike tüdruk kes jäi varakult oma emast ilma ja jäi oma kasuisa meelevalda, tal ei olnud ju kedagi teist. Nagu ütles tema kohta Humbert Humbert:"Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks." Humbert Humbert. Humbert oli kena, meeldejääv, hurmav, natuke imelik, armikas, kindlasti kaval ja tark. Talle meeldis väikesed tüdrukud, neid ta kustsus nümfettideks. Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega, keda ta tahtis (mõtles) mitmeid kordi ära tappa , et ta saaks Lolitaga üksi olla ning et keegi neid ei segaks
proloogiga, mida esitas(id) näitleja(d), sellele järges koori saabumine ja avalaul e. parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e. eksood- ja koori lahkumine. Atika ajajärgu perioodil on juhtivaks kirjandusliigiks draama. See arenes välja dionüüsiatest e. Dionysosele pühendatud pidustustest, kus korrladati suuri rongkäike, joodi veini ja lõbutseti. Rongkäigus esines ka saatüreid, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ditürambe e. ühislaule jumalale. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida esitasid dionüüsiatel saatürid ja lõbusad meestesalgad. Atika komöödia üks tähtsaim oli: Aristophanes pilkas poliitikuid ja kirjanikke. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_kirjandus www.oesel.ee/27a/6ppe/kirj11.doc Samuti leidsin lühikokkuvõtte raamatu ,,Kirjandus antiigist renessansini" kohta.
Emily kaks kasupoega, John ja Lawrence Cavendish, elavad Stlyesis, nagu ka mitmed teised inimesed. Ühel hilisööl ärkavad Stylesi elanikud, et leida surev Emily Inglethorp. Tema surma põhjuseks juhtub olema strihniinne mürgitamine.Kapten Hastings, maja külaline, võtab endale appi oma sõbra Hercule Poirot, kes peatub lähedal asuvas külas, Styles St. Marys.Poirot viib kokku kõik sündmused, mis ümbritsevad mõrva. Päeval, mil Emily tapeti, vaidles too ülemeelikult kellegagi, kõige tõenäolisemalt oma mehe Alfrediga või kasupoja Johniga.Tagantjärele paistis ta üsna murelik ja ilmselt koostas uut testamenti, mida keegi kunagi ei oleks leidnud. Ta sõi natuke õhtust ja läks varakult oma tuppa koos dokumentide mapiga.Hiljem oli keegi mapi jõuga lahti murdnud ning dokumendi ära võtnud. Alfred Inglethorp lahkus Stylesist varem ja peatus öösel lähedal asuvas külas.Seega ta ei viibinud kohal kui mürgitamine toimus.Keegi ei oska seletada,
Lolita oli mitme näoga. Samas ta pirtsutas nagu väike laps ning samas osaks täiskasvanud mehe enda sõrme ümber keerata. Ta oli kaval , ta teadis kuidas ja millal milliseid nuppe vajutada , et mees teeks nagu tema tahab. Samas ta oli väike tüdruk kes jäi varakult oma emast ilma ja jäi oma kasuisa meelevalda, tal ei olnud ju kedagi teist. Nagu ütles tema kohta Humbert Humbert:"Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks." Humbert Humbert. Humbert oli kena, meeldejääv, hurmav, natuke imelik, sarmikas, kindlasti kaval ja tark. Talle meeldis väikesed tüdrukud, neid ta kustsus nümfettideks. Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega, keda ta tahtis (mõtles) mitmeid kordi ära tappa , et ta saaks Lolitaga üksi olla ning et keegi neid ei segaks
mitmesuguseid lahendusi, aga mitte alati sinule soovitud suunas. Violetset iseloomustavad sõnad: intuitiivne, tundlik, ebatavaline ja fantaasiarohke. Violetne nagu mustki ei ole üheselt võetav värv. Lilla on sinise mutantvärv, seotud saladuse ja maagiaga. Violetsed negatiivsete tähenduste hullka kuuluvad ka sõjakus ja sõnamurdlikkus. Violetne on ebatavalise ja tegutsemishimulise inimese värv. See värv võib mõjuda ebapratiliselt, kummaliselt ülemeelikult ja isegi ebaküpselt.Violett on kõige hingelisem värv, ta hingestab kõike. Lootuse, aususe väärikuse ja jumalikkuse värv. Tal on lõdvestav toime, rahustab ja aeglustab ainevahetusprotsesse. Toob lõdvestust südamele, närvidele musklitele ning on unerohuks. Toimib kui antibiootikum. Stimuleerib leukotsüütide tööd organismile ohtlike bakterite hävitamisel. Ravib lootusetusetunnet ja sisendab eneseusku. See on kõrgeima mina värv, hingeline, rahustav ja peatav
Mis temast lõpuks saab? Ta lasi ennast politseil kinni võtta ja hiljem suri vanglas. Dolores Haze ehk Lolita – Tema iseloom ja käitumismaneerid, suhted emaga? Ta oli kaval tüdruk kes teadis kuidas ja millal mida teha , et Humbert tal peos oleks. Samas ta oli ikkagi väike tüdruk kes pirtsutas, nuttis ja mossitas. Nagu tsitaat raamatust, mida oli Humbert Lolita kohta öelnud: "Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks." Enne Humbertit oli neil emaga kõik hästi, nad olid õnnelikud. Lolitale ei meeldinud see, et ema uue mehe koju võttis. Miks oli nõus Humbertiga magama juba esimesel ööl? Lolita ei olnud süütu ja võrgutas Humberti nagu see oleks vägistamine. Miks ta lõpuks Humberti juurest põgeneb? Ta põgenes, kuna ta armastas Quilty't. Mis temast lõpuks saab?
mitte orjuse pooldajad ja mittepooldajad. Orjust ei ole enam. Kodusõda on tõend sellest, et sõda võib lahendada ühe probleemi, aga toob juurde 10. Näiteks rassism, jah mustanahalised on vabad, aga endised orjapidajad pole selle üle õnnelikud. Kõdusõda oli esimene samm rassismi probleemi lahendamise poole, nüüd on vaja teada saada mis on teine samm. Kodusõjas langes 620000 ameeriklast, see jättis ülemeelikult suure armi USA-le. Kasutatud allikad 1. https://www.battlefields.org/learn/articles/brief-overview-american-civil-war 2. https://www.ducksters.com/history/civil_war/causes_of_the_civil_war.php 3. https://en.wikipedia.org/wiki/American_Civil_War 4. https://www.aarp.org/politics-society/history/info-04-2011/8-ways-civil-war-changed- lives.html 5. https://www.google.com/search? q=how+many+casualties+were+in+the+civil+war&oq=how+many+casualties+were+i
e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak;
e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak;
mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänaseni säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Selleks kasutati erilisi ehitisi või nende territooriume, mis vaatamata pühakspidamisele polnud ometi templid. Viljakus jumala Dionysuse auks peeti pidustusi, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dinoysuse mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ülistuslaule. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysuse auks pidustuste kavva. Dionysuse teater kerkis Akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni 17 000 pealvaatajat mahutav väljak. Viienda sajandi Ateenas, mille teatri kohta on kõige üksikasjalikumad andmed, toodi pidustuste esimesel päeval jumala kuju uhkes rongkäigus Atika äärealal paiknevast templist
Lolital oli justkui mitu nägu vahel pirtsutas nagu väike laps aga kui vaja, oskas täiskasvanud mehe enda sõrme umber keerata. Ta teadis kuidas, millal ja milliseid nuppe vajutada, et Humbert teeks nii nagu tema tahab. Ta meeldis mulle, kuna oli väga kaval, taibukas ning oskas inimestega ümber käia ning vajadusel ka oma pilli järgi tantsima panna. Humbert ise kirjeldas Lolitat nii :"Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult rõõmus tüdrukunähvits." Ta oli teose üks tähtsamaid tegelasi sest raamat jutustas enamjaolt tema ja Humberti elust ja üleelamistest Räägin ka tegelastevahelistest konfliktidest. Charlotte ja Lolita vahelised suhted ei olnud väga head. Charlotte ei meeldinud Lolita ülbe ja üleolev käitumine ning ta tahtis teda peale suve teise linna rangesse tütarlastekooli saata. Raamatust jäi mulje nagu nad teeksid kõik, et mitte ainult ühes majas elada.
Järelikult teab jutustaja rääkida Huhuu välimusest rohkem kui koera omast. Julgen oletada, et Huhuu on novelli ainuke sügav personaaz, kes muutub teose lõpuks. Alguses oli pärdik alandlikult puuri sees kinni teda koheldi üsnagi karmilt, söögiks anti vaid juurikatest ülejääke. Ilmselt oli Huhuu sellist käitumist ära teeninud, olles väga agressiivne. Kui aga kõnealune tegelane vangistusest välja pääses, hakkas ta muutuma. Esialgu käitus samuti agressiivselt ning ülemeelikult, lõpuks, alkoholi mõju all, hakkas leebemaks ning leplikumaks muutuma. ,,Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid ühes ja soojendasid teineteist. Purjus Huhuu otsis Popi pead ja Popi lakkus ta käsi.'' Mina leian, et novelli mõte on küllaltki sügav. See pani mind mõtlema selle üle, et isegi inimene, kes elab külluses, võib millegi halva juhtudes sellega aja möödudes leppida, üritamata olukorda muuta
muus elus hästi minema. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kommetest välja näitekunst, mis oli eri rahvastel isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil. 2.1. Jumalateenistus teatrina Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas poeet Thespis
Arvatakse, et violetsel valgusel on tervendav mõju. Feng shui järgi sobib lilla iseaalselt töötuppa, sest stimuleerib loovust ning inimese vaimsust. Öeldakse, et laste kujutlusvõime töötab paremini, kui ruumis on kasutatud natukenegi violetset tooni. Lilla värv inspireerib inimesi ning on unistama panev. [3] Violetne on teistsuguse ja tegutsemishimulise inimese värv. See toon võib mõjuda ebapraktiliseltiliselt, kummaliselt ning ka ülemeelikult. Violeti puhul on tegemist väidetavalt kõige hingelisema värviga, mis hingestab kõike. Lilla on lootuse, puhtuse, väärikuse ja jumalikkuse värvitoon. Tal on lõdvestav toime ja see rahustab ning aeglustab ainevahetust. Lõdvestab süda, närve, ning võib mõjuda ka kui unerohi või isegi kui antibiootikum. Värv peaks ka stimuleerima vere leukotsüütide tööd, aitab organismil ohtlike baktereid hävitada. Leevendab lootuset ja sisendab eneseusku ja enesekindlust
esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati riitusi, mille rongkäigud sisaldasid ka näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatürid, kes kujutasid endast soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime. Saatüreid kehastasid mehed ning nad käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule ditürambe. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul parodos. Edasi tulid
teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaastad olid täis päikest, huumorit ja elurõõmu. Kord vaimustas ta kaasõpilasi oma leidlike improvisatsioonidega klaveril, kord imiteeris pilkavalt pastorit kirikus või naljakana näivat juutide pulmastseeni külas. Siis jälle kirjutas hea õppeedukuse eest saadud vaimuliku sisuga raamatu esilehele ülemeelikult kogeleva nime "Frederyck Chochochochochopin". Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
VIOLETT Violett on väljakutsul, müstiline ja pidulik, võib tekitada rahutust. Violetne on kummaline ja lummav, paneb mõtted liikuma, pakub mitmesuguseid lahendusi, aga mitte alati sinule soovitud suunas. Violetne on tundlik, ebatavaline, fantaasiarohke. Negatiivsete tähenduste hulka kuuluvad sõjakus ja sõnamurdlikkus. See värv võib mõjuda ebpraktiliselt, kummaliselt, ülemeelikult ja isegi ebaküpselt. Kellele violetne sobib, võiks seda kasutada musta ja tumesinise asemel mõjub salapäraselt. Violetne sobib ka hästi teleekraanile. SININE Sinine sisendab ülevust ja vabaduse tunnet, selgust, vaimustust. Sinised on meri ja taevas. Tõe värv. Tumesinine sümboliseerib sügavust, helesinine kaugust. Tumesinine on väärikas, kindel, usaldatav, tahtejõu ja vastupidavuse värv. Helesinine mõjub rahustavalt ja jahutavalt,
Nüüd, aasta hiljem ei ole Kristuse seadusest enam juttu. Kuninga seadus tühistav Kristuse seaduse. Kirikupeaks on sellest päevast peale Henry ja ta on kiriku ainus ja absoluutne pea. Kirik kuulub sellest päevast esmajoones kuningale. Ta võib sellega ette võtta, mida ta eales tahab. ''Kas ma pean nüüd tänasest päevast sulle Teie Pühadus ütlema?'' küsib Anne õhtul kuningalt. ''Oled sa ju nüüd Inglismaa kiriku paavst?'' ''Pilka jah!'' vastab Henry naerdes ja lööb endale ülemeelikult vastu vasakut kintsu. ''Varsti oled sa minu naine ja seega Inglismaa kuninganna.'' Minevikuviirastus... Percy saab teada, et Anne'i kirjutatud lembekiri temale on mängitud kardinal Wolsey kaudu Percy naise leedi Jane'i kätte. Siin ilmub Percy vaimusilma ette stseen ,kui ta paar aastat tagasi kuninga käasul ja muidugi Anne'i õhutusel vahistas kardinali selle maaresidentsis Catwoodis. Ülima mõnuga, kuivõrd ka tema nagu Anne'gi ei ole unustanud, et see oli Wolsey , kes nad
Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati riitusi, mille rongkäigud sisaldasid ka näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatürid, kes kujutasid endast soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime. Saatüreid kehastasid mehed ning nad käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule – ditürambe. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse – proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul – parodos
Dionysose kultusega tema auks korraldaud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal. (pildil) Tema kehastuseks loeti taimi: puid, viinapuuvääti, või loomi: härga, hobust või sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Rongkäikudes osalesid Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid - soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule ditürambe. (Nahkur,A.2005, lk 27) Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr traigoidia: tragos kits, sokk + o(i)de laul). See arenes välja tavapärases jumalate austamises. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Oletatakse, et kõige varasemad teatrietendused olid seotud jumalate meeleheaks sokuohvri toomisega või siis soku kui võitnud koorile ettenähtud autasuga
5 näidendi elemente. Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal. (pildil) Tema kehastuseks loeti taimi: puid, viinapuuvääti, või loomi: härga, hobust või sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Rongkäikudes osalesid Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid - soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule – ditürambe. (Nahkur, A.2005, lk 27) Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr traigoidia: tragos – kits, sokk + o(i)de – laul). See arenes välja tavapärases jumalate austamiseks. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Oletatakse, et kõige varasemad teatrietendused olid seotud jumalate meeleheaks sokuohvri toomisega või siis soku kui võitnud koorile ettenähtud autasuga.
kestade kokkupuuteaeg mahlaga vahel ainult tundidega mõõdetav. rine barrique, kuid laialt on kasutusel ka 500-liitrised vaadid. Saksamaal, Tasahilju algab ka käärimine. See võib toimuda metsiku pärmi abil või laboris kultiveeritud pärmitüve kasutades. Kõik oleneb veini tüübist. Na- gu eespool juba mainitud, peab käärimise ajal olema pidev järelevalve, et protsess liialt ülemeelikult ei kulgeks. Veini laagerdamine ja Tänapäevase tööstusliku tootmise ajastul ei jäta tehnoloogid mitte mi- selitamine vajab pidevat dagi looduse hooleks. Juba viinamarju pressides jälgitakse hoolega, et rõhk tähelepanu. ei ületaks kriitilist piiri. Selle määramiseks maitstakse pressimise lõpus saadavat mahla pidevalt. Kääritamiseks kasutatakse pärmikultuure, mille
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
