Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe sisemäärustiku (SM) (kinnitatud VV määrusega nr 273 14.12.1998.a.) § 3 p 1 sätestab, et SM laieneb isikutele, kes on tegevteenistuses Kaitseliidus. Sisemäärustik määrab kindlaks: kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted, kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid. Käsk ja käsutäitmine Käsk on ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase teenistusalase tahte väljendus sõnas, kirjas või märguandes. Käsk peab olema täpne, selge, lühike ja kindel. Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Täitmisviisi valib käsusaaja,
1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama...
määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.
Selle tulemusel tekkis võitlus mille käigus kõik eesti saadikud tapeti. Esialgu hoiti ordumeistri reetlikkust eestlastele ning eesti kuningate tapmist saladuses, et seda enda huvides ära kasutada. Mind koos ordu vägedega suunati Tallinna lähistele.Lähipäevadel ründaski ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa.Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel. Taanlased andsid endid meie ordu kaitse alla. Eestlased olla Rootsi esindaja , Turu foogti endile appi kutsunud lubades end abi korral end ilma mõõgahoobita nende alamusse anda. Seega on meil praegu valvelolek lähenevate rootsi vägede vastu ning kahjuks ei saa ma niipea kodumaale naasta. Tervita väikest õde Evat ja ütle, et vend Karliga on kõik korras! Karl
VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel
Eesti Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Üldiselt Kaitseväe ülesanneteks on hoida kontrolli Eesti (maismaa, territoriaalvete, õhuruumi) üle, osaleda rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, rahvusvaheline kaitsekoostöö, toetada vajadusel pääste- ja hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul. Kaitseväe juhatajale allub kaitseväe peainspektor ja Kaitsejõudude Peastaap, ning see omakorda peastaabi ülemale. Osakondade ülemate juhiks on peastaabi ülem. Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile alluvad kaitseväe juhatajale keskalluvusega asutused; näiteks: Kaitseväe Logistikakeskus, Luurepataljon ja kaitseväe õppeasutused. Kaitsejõudude suurim põhiväeliik on maavägi, mille põhiroll on Eesti kaitses. Selle väe ülesanded jagunevad kolme olukorda : rahuaeg, kriiside aeg ja sõjaaeg. Rahuajal saab kaitsevägi väljaõpet igaks olukorraks. Kriiside korral peab maavägi valmistuma edasiseks, ka sõja tulekuks
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
tekstiilitööstus(muutused moes, riiete valmistamiseks kulus tunduvalt vähem kangast, kui varem). 1926. a kaevurite üldstreik, taheti suuremaid palku. Inglismaal said kõik mehed võrdselt valimisõiguse. Inglismaal tõusis konservatiivide kõrval esile leiboristlik partei. R. MacDonald- Leiboristliku partei juht. Kõrgmate maksude abil suudeti maksta töötutele abirahsid, pensionikindlustust ja pakuti tasuta haridust. Sõjalised kulutused olid väiksed. Alamklasside aukartus ülemate ees oli kadunud. Inimesed muutusid vabamaks ja sõltusid vähem tavadest ja traditsioonidest, kadus peenutsemine. Saksamaa 1924. majanduslik tõus. Demokraatia oli ebakindel. 1925. a sai presidendiks feldmarssal P. von Hindenburg. Ta pooldas monarhistlikke vaateid, tahtis võimu üleanda keisrile. Riigipäevas polnud tal palju toetajaid, seal oli palju parteisid. Liberaalne erakond Tsentrum- peamiselt lõuna ja lääne aladel. Saksa Rahvuslik Rahvaerakond. Mõõdukalt vasakpoolsed
lõpuni... 17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele. 18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. "...Pirita kloostri viimsed päevad" 2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas. 3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga- lurjus. 4. Ta palus oma isale armu, kui too veel elus peaks olema. 5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia. 6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke. Lõpuks torkas Ivo Gabrielile noa rindu ja käskis ta jõkke visata. 7.Agnes nägi Gabrieli uuesti kirikus, kus ta pidi Risbiter'iga abielluma ja ta ütles:"Ei, ja tuhat korda ei!" 8
Ta suhtleb allhankijatega, loob uusi kontakte ja haldab olemasolevat allhankijate baasi. Koostöös tootmisjuhiga selgitab välja detailid, mida on kasumlikum lasta valmistada alltöövõtuna. Kontrollib valmistatud toodete kvaliteeti ja korraldab nende õigeaegse tarne. Tootmisjuht kinnitab tarnetähtajad müügiosakonnale, koostab tootmisplaani, koordineerib eri tsehhide meistrite tööd, korraldab koostöös tootearendusjuhiga allhanketööde tellimist. Vahetuse ülemate ülesandeks on vahetuse töö organiseerimine, masinate ning seadmete töö organiseerimine vastavalt vajadusele. Statistiliste andmete kandmine arvutisse ning töö kvaliteedi kontroll. Tsehhivanemate ülesandeks on oma vahetuses vastava osakonna (teratöötlus ja viimistlus- pakkimine) töö organiseerimine, masinate ning seadmete töö organiseerimine vastavalt etteantud lähteülesannetele ning töö kvaliteedi kontroll.
Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama. Agnese ja Gabrieli lugu
teada saanud allumistingimuste tagasilükkamisest ordumeistri poolt. Sõjamäe rabas peetud lahingus hukkus 3000 eestlast. Legendi järgi olevat Tallinnast tulnud mitmed surnuid vaatama. Üks paljas ja verine eestlane olevat üles hüpanud lahinguväljal ning püüdnud linnakodanikku ära tappa. Rüütel, kes seal samas oli, seganud aga vahele ning tapnud viimse eestlase lahinguplatsil maha. Rootslased ja venelased Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla. Ja mitte ainult eestlaste vastu, sest vahepeal sai ordumeistrile teatavaks, et eestlased ootavad rootsi abivägesid. Kroonik Renner teatab, et eestlased juba võitluste algjärgul läkitanud saadikud abipalvega Turu foogti juurde, sest nad kandsid kõigepealt hoolt, et neil oleks võõrast abi, sest nii ei võinud nende valitsus kaua püsida. Kui tema(foogt) nüüd tahab neile anda head nõu ja abi, siis tahavad nad temale alamaks olla
RIVIÕPE Christopher Tammet Sandra Kavelitsh Deli Mänd · Riviõppe eesmärk: arendada kaitseväelaste füüsilist vastupidavust, kasvatada distipliini- ja ühtekuuluvustunnet ning harjutada allüksuste kooskõlastatud tegutsemist erinevates olukordades · Riviõpe paneb aluse ülemate käskud korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omane Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele. · Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja
V: Kogu riigi maaalal. 81.Kuhu oli peamiselt pööratud sõjaväe ülemjuhatuse pilk Vabadussõja algul? V: Kõige ohtlikumale Narva Tallinn suunale. 82.Miks koondas vägede ülemjuhatus 1919 aasta suveks suure osa väekontingendist Põhja-Lätimaale? V:Landeswehri purustamiseks. 83.Millisteks väeüksusteks jagunesid kõik pataljonid? V:kõik pataljonid jagunesid roodudeks. 84.kelle käsutuses olid Jala- ja ratsaväes tarvitusel olnud raske- ja kerge kuulipildujad? V:Roodude ja eskadroni ülemate käsutuses. 85.Mitu meest kaotasid Eestlased vabadussõjas kokku? V:2236 meest, nende hulgas 202 ohvitseri. 86.Mitu meest langes üldse Eesti poolel rivist välja surnud, haavatud? V:16 011 87.läbi mille sai haavata või surma enamik Eesti sõdureid? V:läbi püssikuuli, mitte läbi suurtükitule. 88.Milline ligikaudne arv Eesti kroone kulus välismaalt sisseostetud kaupade peale? V:ligikaudu kulus riigil selleks 137,4 miljonit krooni. 89.Milline oli tähtsaim väljaveomaa? V:Inglismaa 90
on luterlast, kaks apostlik-õigeusklast, üks baptist, üks metodist ja kaks nelipühilast. Kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Meie sõdurpoisid peavad nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Kaitseväes aga ei tohiks kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema, erandiks on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Vangist vabanenute rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks sõlmitakse iga aastane leping seda teenust osutavate eraõiguslike asutustega. Riik pöördub antud küsimuses kiriku kui usuteenust pakkuva organisatsiooni poole selle asemel et kasutada psühholoogide, psühhiaatrite ja sotsioloogide abi, just nagu oleks kristlik maailmavaade ainus ja õigeim tee inimeste "õigele teele " suunamisel
1. Põhiseaduse preambul · Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. · · 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - v...
,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused....
kohta algas " Eesti Postimehes" äge poleemika rahvakoolide olukorra üle. Vaidlevateks poolteks olid ühelt poolt Jakobson ja teiselt poolt pastorid ning kumbagi poolt toetavad koolmeistrid. Jannsen avaldas mõlema poole kirjutisi Jakobsoni omadest küll nagu sageli varemgi "karedamaid kohti" välja jättes. Rahva huvi sulesõja vastu oli suur ja tellijate arv kasvas kiiresti. Kahe tule vahel laveerival Postipapal tuli lõpuks otsustada, kumba poolega ta ühineb. Arglik, kasuhne ja ülemate ees aupaklik nagu ta oli, asub Jannsen pastorite poolele. 1871. a. vebruarist keeldus ta avaldamast Jakobsoni kaastööd. Seejärel sai Jannsen üheksa aasta jooksul Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna kassast raha ajalehe suunamuutusest tingitud lugejate vähenemise eest. Selle tehinguga reetis Jannsen oma paljude seniste kaastööliste ja pooldajate ootused, taandus rahva kõige aktuaalsemate huvide kaitsmisest ja jättis üha hoogustuva rahvusliku liikumuse pikkadeks aastateks häälekandjata
Peagi sai Jannsen ülemaaliselt tuntuks "Postipapana" ning lehe kasvav populaarsus ja rahvusliku liikumise aktiveerumine panid teda 1863. aastal ümber kolima Tartusse. 5. EESTI POSTIMEES EHK NÄDDALALEHT 1864. a alates avaldas J. V Jannsen Tartus uut ajalehte - "Eesti Postimees ehk Näddalaleht", milles jätkas nendesamade probleemide ja ainevaldkondade käsitlemist(nagu Perno Postimehes). Jätkus ka tema tasa ja targu liin, et kenasti läbi saada ülemate, ,,roakatsujate"(tsensorid) ja teistegagi. ,,Eesti Postimehe" lisalehtedest olulisemaks oli ilukirjanduslikku materjali pakkuv ,,Eesti Postimehhe juttotubba" mida toimetas väljaandja tütar Lydia, selle ajastu tippluuletaja Koidula. ,,Eesti Postimees" käsitles maa ja valla omavalitsustega seotud probleeme, taunis väljarändamist, avaldas tehnika- (raudtee, aurulaev jm) ja välisuudiseid, sõnumeid seltsielust, laulupeost. Olulisel kohal oli koolide, laiemalt
(1841 1882) Mõisnikud nimetasid teada kõige ohtlikumaks mässajaks. 1878 hakkas ilmuma ,,Sakala". Suur lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid. 1880 Janseni ja Jakobsoni vahel. Jakobson nõudis eestlastele samu õigusi nagu balti sakslastel. Samas Hurt kartis seda ja ei tahtnud mingisuguseid tülisid mõisnikega. Jakobson nägi liitlasena vene valitsust. Hurt jällegi manitses rahvast kõigi ülemate sõna kuulama. Jakobson nõudis kooli vabastamist kiriku alt. Ühel meelel olid nad, et rahvas peab saama emakeelse hariduse. Venestamine 1881. troonile astunud Aleksander III-daga algas Veneriigi äärealade venestamine. 1885 määrati Eestimaa kuberneriks Sergei Sahhovskoi. Asjaajamine riigiasustustes läks vene keelseks. Eesti sajandivahetusest Esimese maailmasõjani Rahvastik
linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et „kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega“. Jaques Le Goff. „Keskaja Euroopa kultuur“. Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol. Mis maksud, see sõltus linnast. Näited: Zähringeri Konrad jagas kaupmeestele Freiburgis krunte
linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et ,,kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega". Jaques Le Goff. ,,Keskaja Euroopa kultuur". Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol. Mis maksud, see sõltus linnast. Näited: Zähringeri Konrad jagas kaupmeestele Freiburgis krunte
see senat võiks teha türanlikke seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on lõpp ka siis, kui kohtuvõim ei ole lahutatud seadusandlikust ega täidesaatvast võimust. Kui see oleks ühendatud seadusandliku võimuga, siis oleks voli kodanike elu ja vabaduse üle meelevaldne: kohtunik oleks ühtaegu seaduste tegija. Kui see oleks ühendatud täidesaatva võimuga, saaks kohtunik võtta enda kätte rõhuja väe ja võimsuse. Kõik oleks otsas, kui üksainus inimene või üksainus ülemate või aadlimeeste või lihtrahva kogu kasutaks kolme võimu: seaduste tegemise võimu, avalike otsuste täideviimise võimu ning kohtumõistmise võimu kuritegude või eraisikute tüliküsimuste asjus." Võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtted leidsid esmakordselt täit rakendust USA põhiseaduses. Selle idee poliitilisõiguslik mõte oli hoida ära nende isikute või institutsioonide võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu kasutamise. PÕHIMÕTTED JA TINGIMUSED
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvuslikule v...
Niisama tunneb eesti rahvasuu veel mitu Rootsi kindrali hauda. Näituseks näidatakse üht niisugust Türi kihelkonnas Röa metsas, teist Nissi kihelkonnas Riisiperes, kolmandat Suure-Jaani kihelkonnas Sürgaveres soo ääres. Ka Tallinna Pärnu maantee äärsete kiviristide kohta teab rahvas, nende alla olla keegi Rootsi kindral maetud; aga ka veel mõne muu kiviristi arvab rahvas Rootsi ülemate mälestuseks olevat püsti pandud. Jälle teisal, nagu näituseks Roosas Mustjõe kaldal, tunneb rahvas Rootsi kääpaid; sinna olla vanasti Rootsi sõjamehi sõja ajal maetud. Palju mälestusi Rootsi kuningast, nimelt Karl XII, on ennast Alistes alal hoidnud. Seal on näituseks Kuivsaapa talu, millest rahvasuu jutustab, Rootsi kuningas kaotanud sohu oma saapa ja saanud kaotatud saapa asemele Kuivsaapa peremehelt teise
toetaks kunagi meie rahvausundit ja pühakohtade korrashoidu (Elo Liiv 2002) Nt selline komme oli 2002 (nüüdseks on see ära kaotatud) Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi ühtlaselt, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Kaitseväes ei või kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema. Erandid on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Kaplan peab olema ühe Eesti Kirikute Nõukogu liikmekiriku liige. Viimased kaks lauset on täielikult vastuolus põhiseadusega, mis väidab, et ühtegi usundit ei eelistata teisele. Meie sõdurpoisid peavad igal nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele. Usuvabadus ja usuõpetus
ordumeistri poolt. Sõjamäe rabas peetud lahingus hukkus 3000 eestlast. Legendi järgi olevat Tallinnast tulnud mitmed surnuid vaatama. Üks paljas ja verine eestlane olevat üles hüpanud lahinguväljal ning püüdnud linnakodanikku ära tappa. Rüütel, kes seal samas oli, seganud aga vahele ning tapnud viimse eestlase lahinguplatsil maha. Võitlused ordu vastu Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla. Ja mitte ainult eestlaste vastu, sest vahepeal sai ordumeistrile teatavaks, et eestlased ootavad rootsi abivägesid. Kroonik Renner teatab, et eestlased juba võitluste algjärgul läkitanud saadikud abipalvega Turu foogti juurde, sest nad kandsid kõigepealt hoolt, et neil oleks võõrast abi, sest nii ei võinud nende valitsus kaua püsida. Kui tema(foogt) nüüd tahab neile anda head nõu ja abi, siis tahavad nad temale alamaks olla
Jälitustoiminguteks vajalikke näpunäiteid saadi ka erialakirjandusest. Trükis ilmusid esimesed eestikeelsed politseiväljaanded, nagu "Politseiniku käsiraamat" (1920), "Isikukirjeldus" (1921) ja "Kuritegude jälgimine" (1927). Need kirjutas politseiinspektor A.Liit. Samuti ilmus politsei kutseajakirjas "Kuust kuusse" hulganisti erialaartikleid. Kriminaalpolitsei töö tõhustamiseks ja töökohustuste vahetamiseks korraldati kriminaalosakondade ülemate nõupidamisi. 1924.aastal allutati kriminaalpolitsei siseministeeriumile ning kriminaalpolitsei peavalitsus ühendati siseministeeriumi politseipeavalitsusega. Seeläbi koondati siseministeeriumi alluvusse nii välis- ehk üldpolitsei kui ka eripolitsei - kriminaalpolitsei ja poliitiline ehk kaitsepolitsei. Politseipeavalitsuses moodustati kriminaalosakondade inspektuur, hiljem kriminaalpolitsei inspektuur. Niisugune toimimisviis võimaldas kärpida politsei juhtkonda. Vähendati ka
5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon · Sõmbolite süsteem , mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurim...
terev külatäis rahvast minna? Tema vanaisaga ju küla maha ei põletanud. Varemete vahel liikus ka mingi inimene. Leemet läks lähemale uurima ja leidis, et kuju on Johannes. Johannes kes hoidis Leemetit vana mehe keppiga eemale rääkis kuidas ausad ja väärikad raudmehed tulid ja Leemeti ning ta paganliku sõbra teoste eest milleks oli ka püha piiskopi tappmine küla maha põletasid. Kui Johannes üritas selgitada, et nemad on ristitud inimesed kes ei tõstaks kunagi kätt kõrgete ülemate vastu vastasid rüütlid, et neil ei ole vaega vahet teha nende vahel ning nad on kõik alles kultuuritud ja auta metsalsed kellel tuleb oma kaaslaste sigaduste eest maksta. Kui Leemet päris miks nad vastu ei hakka vastas Johannes , et nemad on ristiinmesed käed laiali taeva poole. Leemet oli juba hüvasti jätnud ja kõike head soovinud ning oli valmis lahkuma kui Johannes tõstis häält, et kuhu Leemet nüüd läheb, metsa haldjatelt teda kiusama paluma
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..................................................
arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade. Friedrich Engels religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses. Ed.B.Taylor (antropoloog) religioon on usk vaimolenditesse. Animism kõik, mis on meie ümber on hingestatud. James Frazer religioon on inimesest ülemate, usutavasi looduse ja inimelu kulgu suunavate ja kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19
• Religioon, mis kuulutas kannatuse mõttekust (rist). Rahu võib olla üksnes seal, kus inimene on valmis kannatama talle osaks saanud ebaõigust kui mõtestatut. • Süütult surma saadetud tõusevad ristilt üles. Uus eetika. Õigus on kristliku halastuse ja jumala armu vili. • Kristlane ei tõsta mässu jumala vastu. • Riigi alused Pauluse kirjas roomlastele ptk 13: heitke ennast ülemate alla ja makske riigimakse. Õigus ja kirik kindlustavad rahu ja täidavad seega jumala tahet • Kristlus tõi leevendust Mooses käskude rangusse. Vabadus ja arm on olemas, jumala kätes, sõltub tegudest. Lääne-Rooma langus (rahvasteränd, 4.-6. saj) Kahe õiguskultuuri kokkupõrge ja süntees • Roomlaste kirjalik, kutseliste juristidega, abstraktne • germaanlaste karjakasvatajate-alepõllundajate arhailine lepitusõigus
rivimäärustik, garnisonimäärustik määrab kindlaks tegevteenistuses ole- ning kaitseväe distsiplinaarseadus. vate kaitseväelaste ja õppekogunemis- Kaitseväe sisemäärustik määrab tel viibivate reservväelaste (edaspidi kindlaks kaitseväelase üldkohustused; kaitseväelane) kohta distsiplinaarme- kaitseväelasele käsu andmise ja sel- netluse ja teenistusliku juurdluse kor- le täitmise korra nõuded; ülemate ja raldamise; distsiplinaarkaristuste täi- alluvate suhted; kaitseväe kombed ja deviimise, kustutamise, kustumise; kaitseväelaste vastastikuse viisakuse distsiplinaarkaristuste peale kaebuste reeglid; väeosa ja allüksuse põhiliste- esitamise ja läbivaatamise täpsema le ametikohtadele määratud isikutele korra ning distsiplinaarkaristuste ja esitatavad nõuded ning nende võimu- kaebuste arvestuse korra.
teha türanlike seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on lõpp ka siis, kui kohtuvõim ei ole lahutatud seadusandlikust ega täidesaatvast võimust. Kui see oleks ühendatud seadusandliku võimuga, siis voli kodanike elu ja vabaduse üle oleks meelevaldne, sest kohtunik oleks ühtaegu seaduste tegija. Kui see oleks ühendatud täidesaatva võimuga, siis saaks kohtunik võtta enda kätte rõhuja väe ja võimu. Kõik oleks otsas, kui üksainus inimene või üksainus ülemate või aadlimeeste või lihtrahva kogu kasutaks kolme võimu: seaduste tegemise võimu, avalike otsuste täideviimise võimu ning kohtumõistmise võimu kuritegude või eraisikute tüliküsimuste asjus." Põhiseadus: § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 63. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivselt tarbida. Selle asemel peavad nad pidevalt praktiliselt harjutama, vajadusel ka sisu vaidlustama
· ära anna oma tegutsemisega põhjust arvata, et soovid põgeneda või sooritada kallaletungi; · kasuta võimalust edastada Punase Risti teateid; · edasta ülekuulamisel ainult oma nimi, vanus, auaste ja isikukood; · jälgi, et sinu isiklik vara ja kaitsevahendid sulle tagastataks; · ära edasta informatsiooni mis võiks viidata oma üksuste tegutsemisele, asukohale või suurusele; · ära edasta ülemate või kaasvõitlejate isikuandmeid (isegi mitte nime); · kui vajalik kasuta oma õigust saada meditsiinilist abi; · ära unusta, et ka sõjavangina jääd sa siiski Eesti Kaitseväe sõduriks. 24 1.5 KEHALISTE VÕIMETE KONTROLLTEST ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS Üldkehalise ettevalmistuse eesmärk on kaitseväelase ettevalmistamine rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks.
kilomeetri kaugusel olevale Saaremaale jõuda. Vees olevad mehed olid heaks märklauaks punaarmeelastele, kes neid tulistama asusid. Kurt koos umbes poole tosina mehega jooksid paanikas mööda kallast põhja poole, lootuses leida kaldalt mõ nd paati, millega üle väina pääseda. Ilmselt kusagilt Rootsivere või Koguva kandist leitigi paat, millega merele tõtati, aerudeks teise paadi pardalauad. Nii kukuti aga oma ülemate seatud lõksu. Mõned päevad varem oli antud korraldus muuta merekõlbmatuks kõik rannas leiduvad paadid, et sõdurid kaitsepositsioonidelt lahkuda ei saaks ja võitleksid viimse veretilgani. Võimalik ka, et paadid olid lõhutud pigem takistamaks kohalike elanike pagemist Rootsi. Äsja saartele saabunud saksa sõdur ei pruukinud veel tunda kohalike probleeme. Igatahes paat lekkis ning üha suurema hooga. Peagi pidid paadis olijad põhjaminemise
ikonograafiline motiiv vaarao kujutamisel üheks tähtsamaks. Egiptuse kaitsmise püüdega seostub soov võimaluse korral "laiendada" tsivilisatsiooni uutele aladele. Seda tingisid kaubanduslikud huvid ja kariloomade ning tooraine vajadus". Sõjakäikudest Aasiasse jutustavad peamiselt ikonograafilised allikad. Eriti olulised on Egiptuse kirdepiiril asuva Siinai poolsaare kuningaraidkirjad ja reljeefid, mis loodi sõjalis-töönduslike ekspeditsioonide ülemate käsul. Enamasti ei kajasta nad ekspeditsioonide käigus toiminud sündmusi, vaid annavad nappide ja stereotüüpsete ütlustega teada rohkearvuliste vaenlaste hävitamisest. Eraldi ikonograafilist analüüsi vääriksid need Siinail olevad reljeefid, millel kujutatakse kinniseotud asiaadi hukkamist. Vang surmatakse traditsioonilisel viisil kuningas virutab kirve või nuiaga vastu vaenlase pead. Kronoloogiliselt vanimad meieni jõudnud kirjamärgid on need, mis räägivad
sai Kuband, kes oli samuti SO vastane mees. Pärast Johannes Ambundii surma jätkas ordu vastast võitlust Schrpenberg. Lubas loobuda ordu rõivastest. 1428. otsustasid Liivima piiskopid hankida ürikuid paavstilt, mida saaks kasutada SO vastu, nende saatkond püüti aga SO foogti poolt kinni. Ordu vastastel õnnestus see tegu väga hästi ära kasutada. Hiljem Aschenberg viidi üle Liivimaal üle Saksamaale, kus tunnistas, et toimis ülemate käsul. 1435 sõlmiti Liivimaa konföderatsioon, mis on Ordu nõrgenemise põhjuseks. Ordu tunnistas Riia peapiiskopkonna augustiinliku reeglit. Seda Liivimaa konföderatsiooni sõlmimist on peetud etapiks, millest al võib rääkida Liivimaa maapäeva väljakujunemisest. Maapäev - vajaduse korral kokkukutsutud, aga enamvähem regulaarne saadikute ja maahärrade nõupidamine, nt reguleeriti mündikorraldust, mündi alust, majanduslikke korraldusi. Ainuke intsitsioon, mis liitis
Krõlenko sai enamlastelt korralduse hoolitseda Duhhonini kõrvaldamise eest, tema madrused ilma mingi põhjuseta kindral Duhhonini otse tema staabis tapsid. 20.nov-st 1917 sai lipnik Krõlenkost Vene armee ülemjuhataja. Enamlased ei üritanud sõjaväge säilitada ega alles hoida, nende sammud olid suunatud Vene armee lõplikult likvideerimisele. Väeosade juhtimine pidi üle minema soldatite komiteede kätte. Kuulutati välja kõigi seniste ohvitseride tagandamine ja uute ülemate valimine. Seati sisse kaksikjuhtimine- sõdurite poolt valitud uue ülema kõrvale seati ametisse pol komissar. Dets II poolel 1917 käivitati sõjaväe demobilisatsioon, algasid vanematest aastakäikudest. Tundus, et õige kiiresti Vm armee lakkab täielikult olemast. 1918 jaan keskel andis RKN dekreedi Punaarmee loomise kohta- Tööliste ja Talupoegade Punaarmee. Jaan lõpus dekreet, mille alusel tuli luua tööliste ja talupoegade punalaevastik. Otsuseid on seostatud jätkuva sõjaga
ristisusutamis retkedel Väina jõelt Koiva jõele,suurimaks saavutuseks jäi Koiva Liivlaste Kaupo ristiusustamine. Meinhard jäi ristiusu levitamisel rahumeelseks.Ta ei jõudnud alustada ristisõda.Henriku liivimaa kroonikale 1196 aastal tahtis liivimaalt väljapääseda et suunduda Bremenisse,aga liivlased ei lasknud teda maalt välja. Theoderich pääses liivimaalt minema ja jõudis välja Rooma ,kus esitas paavstile kirjeldusi ,kuidas liivlased mässavad oma ülemate ja usu vastu .1966 kutsus paavst relvile inimesi ,et sundida vastristitud tagasi kiriku radadele. 1966 Meinhard suri,oli vaja tarvis leida asendaja üksküla piiskopi kohale leiti munk Berthold Loccumi kloostrist, on oletatud et ta oli juba varem ka Liivimaal käinud.Vastutahtmist võttis Bremeni peapiiskopilt määramise vastu ja saabus Ükskülla. Sattus kohe konflikti üksküla Liivlastega,kuidas liivlased tulid kokku ja arutasid koos mida uue piiskopiga teha
Arvamusi ei hinnata tõe, vaid nendesse uskumise tagajärgede kaudu. Usk põrgusse on vajalik, et motiveerida inimesi käituma moraalselt. Arvamuste darvinism? Ideede olelusvõitlus. Tugevam idee jääb ellu. Väitlusnormid. Väitlejad teevad end lolliks, kuid publik saab targemaks. Ühiskondlik arvamus kujuneb: 1. valitsev klass kehtestab moraalireeglid; 2. inimesed ise lepivad oma ülemate või jumalate eelistustega. Siiralt põletavad ketsereid. Konventsionaalsetel normidel on tihti eksimatuse aura nende jaoks, kes nende järgi elavad. Jeesuse ja Sokratese tapsid need, kes uskusid, et on eksimatud. Religioon on nii hea kui halb. Kõige tugevam kõlbeliste normide kujundaja "Kui me lõpetame nende moraalitõdede ignoreerimise, mis ristiusus ei sisaldu, ei pea me veel hakkama ignoreerima seda, mis seal sisaldub." Halb on nii ainult ilmalik kui ainult
? Loodi Leipzigis saksa riigikohus, eraldi senatid erinevate õiguskordade jaoks. Ka pärast BGB jõustumist tõlgendas iga senat seda erinevalt. Tegelikult ühtsus natsi-Saksamaa ajal ja pärast II ms. Perekonnaõigus tekitab probleeme ka pärast II ms, 1949 Saksa LV põhiseadus, mehe ja naise võrdsus, 1950-ndatel kohtud kuulutavad osa BGB perekonnaõiguse norme PS vastaseks. XIX sajandi alguse õigusteaduses on mõneti uus algus, pr rev on valgustus ennast blameerinud, loomuõigus kui ülemate ametnike poolt pealesurutud õigus. Muutudes pos õiguseks kaotas loomuõigus oma kriitilise positsiooni. Loomuõigus tardub pärast Preisi maaõigusesse kirjutamist. Ei ole enam kehtivast õisusest kõrgemalseisev süsteem. Valgustuse ja mõistuse asemel otsitakse uut iidolit, ajalugu, rahvus. Need otsingud toimuvad ka kirjanduses, maalikunstis. Saksamaal uutub oluliseks rahvuslus, ajalooline koolkond Friedrich Carl von Savigny (1779-1861). Seisab Immanuel Kanti pärandil
Süda läigib, kui tema peale vaatad. Oleksin mina preili von Mönnikhusen, ma ütleksin sarnasele peigmehele veel altari ees ei. Mis on tuikesel niisuguse punaseharjalise, tedretähelise, kõverjalgse varesepojaga tegemist?» «Mis näost rääkida!» ütles käega lüües kolmas seltsiline, kes ise looduse poolt vähe kenaduse kaasavara oli saanud. «Nägu on jumala loodud nägu, aga see'p see on, et mees ise kuhugi ei kõlba. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister. Ohe sõnaga -- lurjus. Sinu terviseks, talupoeg! Tubli poiss, et Hansule pükste peale andsid!» Gabriel jõi ja kuulas hoolsa tähelepanuga, mis teda ennast salamahti imestama pani, sõjameeste põhjamist junkur Risbiteri kohta. Ta ei vihanud seda inimest, ta arvas teda ainult albiks poisikeseks, aga siiski täitis tähelepanek, et ükski kiidu-sõna Risbiteri kohta tema kõrvu
«Ma olen Teie Majesteediga ühel ja samal arvamisel, härra de Treville'i garantii on enam kui küllaldane.» De Treville kummardas aupaklikult, kusjuures ta rõõm ei olnud päris vaba kartusevarjundist. Ootamatule järeleandmisele oleks ta eelistanud kardinali kangekaelset vastupanu. Kuningas kirjutas vabastamiskäsule alla ja de Treville lahkus sellega otsekohe. Kui Treville väljus, naeratas kardinal talle sõbralikult ja ütles kuningale: «Kõrgus, kaunis harmoonia valitseb musketäride ülemate ja sõdurite vahel. See on kasuks teenistuses ja teeb au kõigile.» «Vahetpidamata loobib ta mulle kaikaid kodarasse,» mõtles Treville. «Tema juures on võimatu peale jääda. Nüüd aga tuleb kiirustada, kuningas võib oma arvamust uuesti muuta. Ja lõppude lõpuks on hoopis raskem ühte meest Bastille'sse või For-1'Eveque'i tagasi saata pärast seda, kui ta on sealt välja saanud, kui kinni hoida seda, kes seal kord juba sees istub.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
