kuni narudega kaetud aknaauguni, kuni paljaks, varatuks jäänud roovikulattideni. Tühi, tühi huu, huu! laulab tuul, nagu hakkaks temalgi siin igav, ja ruttab üle soo kaela kuusemetsa, kus koguni mõnus on mühiseda. Siin, see on lõuna pool küljes, kuhupoole on ka saunade aknad-uksed, on liivaku looga rõnga seespool linna kaevunud veesopikesed, mõnel koguni rakkedki ning kook peal, see on teivas pika raudnaelaga. Natuke ülemal, looga kõveral turjal, juba selgel liivakul, seisab ilmatu suur kõrge kivi, mille üks nurk õige pikk on. See on kaunisti hobuse pea nägu ja vanast köietükist on talle päitsed tehtud, mis tunnistab, et siin ka lapsi on. Mõnigi sohu visatud saapapea, kausitükk, vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguasjaks ja neid näikse kivi ligidal küllalt. See on kõigele vallale kuulus linn Kukulinn. 4. Epiteedid, mis annavad edasi kukulinlaste elu, viletsust: · porised lapid
Süüdistuskõne Raskolnikovile Raskolnikov väitis, et inimesed on jaotatud kahte klassi ning ülemal klassil on õigus tappa madalama klassi inimesi, kui nad teevad sellega head. Raskolnikov sooritas kaks mõrva, ta tappis liigkasuvõtja ning tema õe. Vastupidiselt Raskolnikovi arvamusele, et ülem klass võib tappa alamklassi inimesi, mida ta tegigi, usun, et see tegu oli väär ja ta peaks kandma võimalikult karmi karistust oma tegude eest. Miks leian, et Raskolnikov on süüdi? Raskolnikov oli jaotanud inimesed kahte klassi: alamklass ja ülemklass. Ta leidis, et
toimepanemist. Sellise käsu peab käsusaaja jätma täitmata ja kandma käsu saamisest viivitamatult ette käsu andnud kaitseväelase otsesele ülemale või oma vahetule ülemale. Käsuandja vastutab antud käsu eest. Käsu täitmise eest, mille tagajärjel paneb käsusaaja toime Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktide alusel karistatava teo, vastutab ka käsusaaja. Käsud, mille täitmisega alluv ei riku seadust ja teisi õigusakte, kuid mille andmiseks ülemal puudub seaduslik õigus, täidetakse vastuvaidlematult. Ülem ei tohi anda käsku, mille täitmine toob kaasa alusetut moraalset ja materiaalset kahju; niisuguse käsu andmise tõttu tekitatud kahjude eest vastutab ja need hüvitab käsuandja. Kaebuse saadud käsu peale võib esitada ainult pärast käsu täitmist. Täitmata jäänud käskudest peab käsusaaja ette kandma nende käskude andjatele. Ülemad ja alluvad
maailma ajalukku. Muistses Egiptuses oli ühiskond kihistatud, ja inimese asukohta selles ühiskonnas määras rikkus, oskus või teadus. Talupojad, kes moodustasid suur osa egiptlastest, oskasid ainult teha primitiivseid asju, nagu maa harimine või niisutussüsteemide rajamine ning asusid alamal ühiskonnaastmel. Aga samad talupojad, kes õppisid kirjutamisoskust, tõstsid ennast astmele ülevale. Või käsitöölised, kes tänu oma oskustele, olid ülemal astmel, kui talupojad. Kõigi ajalugu perioodi ajal ja ka tänapäeval toimub sama süsteem: kes rohkem teab,oskab või omab, seda väärim ühiskonnas see inimene on. Riigi valistes peamine inimene, ,,jumala poeg" vaarao. Ta omas absoluutset võimu, ja vaarao trooni võttis endale uus vaarao poeg. Vaarao aidati preestrid ja järelevaatajad. Teistes uutes riikides tekkis sarnane valimissüsteem. Kuigi tänapäeval on teine valitsemissüsteem, mõtte
2.Kui ostja võtab võlga, siis peab ta maksma talu eest 300 hõbe rubla ning andma terve oma varanduse pandiks. Võla peab ta aga ära maksma kolme aasta jooksul, muidu võetaks talu käest ära. 3.Selle koha omanik annab viimseks teistel Kirsalo(tolle aja Kersalu) küla perekohtadele nimelt: Käspre, Andrese, Klemeti, Tooma, Seppa, Põllootsa, Paiste, Korka ja Kruusiaugo - õigust kalu püüda sellest mere osast, mis tema rajade vastas on. Peale selle, mis ülemal tähendud, ja mis Talurahva seaduse raamatu §§ 202,204,209 ja 267 järel seadust mööda kinnitud on, ei ole selle müüdud Aaviko perekohal midagi teisi. Kõige selle kinnituseks on see neljas ühtesuguses lehtes ülespandud ostmise leping mõlemast kaubategijatest selle tõotamisega allakirjutud, et nemad kõik vastavaidlemised ja õigusesaamised maha jätavad, mis läbi see leping täielt ehk võiks vastavaieldud ümberlükatud saada. (Piibeleht,2008) Joonis 8. Allkirjatud ostuleping
Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud ta tee läbi. Kui keegi iseendas mees oli omale vilja vähe tagavaraks kogunud, siis öeldud selle mehe kohta: "Mis tall viga elada - temal ju vädaja." See vili, mis vädajast toodud, olla kõrbend maitsega ja seemneks kõlbmata. Need ülemal toodud on ümbruskonnast piiru tule valgel räägitud jutustused Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/meteoorid.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html http://www.obs.ee/astro/meteoorid/vaatlusjuhend.html http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoor http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image112.gif&imgrefurl=http://w ww.miksike.ee/referaadid/meteoorid.htm&usg=__FpoG3Mq-
KESKKONNAKAITSE Mis on keskkond? Keskkond on meid ümbritsev maailm, kus kõigel elaval on õigus elada seni kuni elu maakeral (Tapa VÕK- is) kestab. Maailm, milles me elame, koosneb keskkonnakaitse seisukohalt: - inimkonnast, keda on vaja kaitsta endi tegevuse eest - maapinnast koos taimestiku ja - loomastikuga - õhust, mida me hingame - veest, mida joome Mis on keskkonnakaitse? Keskkonnakaitse mõiste tuleneb Eesti Vabariigi keskkonnapoliitikast, mis näeb ette meid ümbritseva keskkonna säästlikku kasutamist erinevates tegevustest tulenevate mõjude vähendamisega miinimumini. Keskkonnakaitse on abinõude kogum meid ümbritseva keskkonna kaitsmiseks inimkonna tegevusest tulenevate negatiivsete ilmingute eest. See abinõude kogum koosneb seadustest, määrustest jt seadusandlikest aktidest, kaasaarvatud kohalikul tasandil kinnitatud juhendid. Miks peab keskkonda kaitsma? - Kõige elava elukeskkond - Mõtlematu tegevusega pöördumatu kahju teg...
pildiga raha ehk siia jääda? (Kõrvale.) Ehk siis saan ka jälle uued pastlad jalga? AADU (ruttu): Ei, ei, pai laps, lase olla peale, küll ma saan nõndagi õigeks! (Iseenesele.) Annel on keelt: see võib mind aidata! Lähme esmalt rehe alla! (Reheuksest välja.) 19 -7- Jüts (ukse juurest ümber pöördudes). Enn (ronib, nagu ülemal, poolelt teelt parsile tagasi). JÜTS: Ihihih! Ah ta arvab, et ma ei tea, mis (sõrm nina ääres) Kure onu meilt otsib? Valla asju meil arutada ei ole, seda ta ise õues ütles! Küllap tean! (Publiku poole.) MAIEL JÄLLE KOSILANE! – Aga – kes ta võib olla? (Rehealuse Enn ei meeldi poole.) Kas kuulatan? Ei, Maie ütles, see olevat inetu! (Murelikult.) Kui ta aga see pealuu ENN ei ole! Seda ma ei taha
vapside/vabadussõjalaste suhtumisele, et on vaja ühte tugevat jõulist juhti). Sundmäärused 1934. a Rahva poolt võetakse vastu vabadussõjalaste põhiseadus (2/3 hääletab selle poolt), jõustub 24.01.34 ….. 1935. a sundmäärused 17.12.1934 sisekaitse ülema sundmäärus: keelav ja piirav teemade ja valdkondade suhtes, ettekirjutav pealkirjade, tooni, väljendusviisi osas, suured õigused sisekaitse ülemal. 26.07.1935 kirjastusühisus „Postimees“ pannake sekvestri alla s.t. toimetusse saadeti sisekaitse inimestest grupeering, kes võtsid lehes ülemvõimu (ehk valitsuse kontrolli all), selleks lõi võimaluse kirjastusühisuse halb majanduslik seis, sest neil oli palju laene ja võlgasid. Postimees oli olnud liiga kritiseeriv valitsuse suhtes ja see maksis neile kätte. Tõnisson eemaldati lehest. Valitsus soovis välja
põllumajanduskaupadeplaanitarneid ning vastupidi, saada rohkem fonde, kindlustamaks Gruusia elanikke esmatarbekaupadega.LK7 37.aastale eelnenud repressioonide osas oleks nagu Lavrenti ammu enne ''suurt puhastust'' saatnud laiali Gruusia, eeskätt aga Abhaasia partei- ja majandusktiivi.kuid see polnud sugugi nõnda. Seoses kollektiviseerimisega 20-ndate lõpul ja eriti 30-algul tui Berial, kui Gruusia GPU ja selle salajase operatiivosakonna ülemal ning iseäranis 1931aastal veel Taga-Kaukaasia GPU esimehena maha suruda lugematuid talurahvarahutusi Aserbaidsaanis ja sealsamas Abhaasias. Kuid pole vettpidavaid andmeid selle kohta, et kist siis ja ka hiljem, aastail 1937-1938 oli Lavrenti Pavlovits oma tsekistidest seltsimeestest ning teiste vabariikide, keaide ja oblastide parteiorganisatsioonide juhtidest julmeim. Pole ka kuigi veenvaid tõendeid selle kohta, et repressioonide haare Gruusias oleks ületanud üleliidulise taseme
Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud ta tee läbi. Kui keegi iseendas mees oli omale vilja vähe tagavaraks kogunud, siis öeldud selle mehe kohta: "Mis tall viga elada - temal ju vädaja." See vili, mis vädajast toodud, olla kõrbend maitsega ja seemneks kõlbmata. Need ülemal toodud on ümbruskonnast piiru tule valgel räägitud jutustused METEOORIDE VAATLUS : 1. Millal korraldada vaatlusi Uued vaatlejad peaksid valima vaatluste aja mõne rikkama/peamise meteoorivoolu maksimumi lähedal, kus tunnis on näha rohkem kui 15-20 meteoori. Mitte üksnes selle pärast, et paljude meteooride nägemine pakub rohkem lõbu, tähtis on näha neid rohkem ka selle pärast, et saada küllaldast praktikat andmete registreerimisel ning tutvuda meteooride ilmumisega
Kaheteistkümneaastane Britannicus nuttis kibedasti. Agrippina astus kasupoja juurde ja püüdis teda lohutada, ise teeseldud valust lõhkemas. Kogu selle salakavala plaani taga oligi just Julia Agrippina, Lucius Domitius Ahenobarbuse, troonipärijaks saades Nero, ema. Kuna aga tähed ei ennustanud 12. oktoobril uuele valitsejalemidagi head oli vaja keisri surm järgmise päevani salajas hoida, sel eesmärgil laskis Agrippina keisri ihukaitseväe ülemal Burrusel keisripalee sulgeda ja tantsijatarid pidid hilisel õhtutunnil juba surnud keisrile tantsima. Neil otsustavatel tundidel peeti Agrippina juures nõupidamine, kus osalesid Agrippina, pretoriaanide prefekt Burrus, Nero õpetaja Seneca, Agrippina ja tema armuke ning nõuandja Pallas. Agrippina Julia Augusta Agrippina oli ainulaadselt intelligentne, haruldaselt ilus ja silmatorkavalt edev naine.
poolest selle arvamise alla on jäänud, et ta tapja on. 13. Endine Mahtra möisa tallitaja Hans Tertius Hans Tertius on Sedasamma 39 a. vana Mahtra-möisa tallitaja möistmist mööda, ammetis teiste talo mis ülemal kirjotud poegadega üheskoos on, peab Hans seatud valitsuse Tertius 1 kord 100 käskusid täitmata mehe läbi kadalippu jätnud, on teiste jooksma. Peale seda talopoegadega selle vöetakse tema käest
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
Kes teab kui kaugel see noormees elada võib. Ta arvas et poiss tunneb piinlikust oma teo pärast, sellepärast pole nägu ka näidanud. Tagantjärele oli Annel oma noomimisest kahju, sest kui ema tuppa kuuldi tulevat siis hakkasid Miinal pisarad mööda silmi alla voolama. Tüdrukud ei saanud kauemaks jääd, eit ajas kodu poole. Ema ja tütre südamed olid veel raskemad, kui tulle, mõlematel olid kahtlusohked. Pärast ülemal jutustatud külaskäikuolid aja rüppe veerenud. Oli saabunud kevad, puud õitsesid, lilled ka, lumi oli ära sulanud, linnud laulsid. Tammiste veskil olid minevatalvised linad kujutud, uhutud ja kapsataimed istutatud. Õues oli soe ilm, päike säras ja kuivatas viimaseid talve veepiisku.Vana Riinuga oli teisiti , selle rinnus matsid paksud lumehanged rõõmu ja rahu kinni ja hirmu-ahastust mässasid vaese eidekese põues, nagu kesk parema talve aegadel
ning taimede, kivide, taevatähtede, lambamaksa või saakali jälgede vahel. Kõige lihtsakoelisem loitsimine on mingi füüsilise tegevuse sooritamine eesmärgiga, et sellele midagi järgneks: nöörile tehakse sõlm sisse ja pannakse sängi alla, et põhjustada suguvõimetust, külvatud põllul sooritatakse suguakt, et suurendada viljasaaki; pildi sisse torgatakse nööpnõelad, et tekitada kellegile valu või vigastusi. Mehaaniliste abinõde kasutamisest aste ülemal on keerukam loitsimine, kus kutsutakse appi vaimud. Kui Uganda lugbara hõimu mõnele liikmele on kurja tehtud, läheb ta oma esivanemate põrmude juurde ja hüüab nende poole; nende hinged tulevad ja nuhtlevad süüdlast. Erinevus üleloomulike abile lootva loitsimise ja religiooni vahel on puhuti ebamäärane, ent loitsija üritab rohkem sunduda, kui anub neid jõude, kes peavad tema soovi täitma. Sageli on aga loitsimisel ühiskonnas täita oluline funktsioon. Mõnes kogukonnas on
tes maja - alumine vasak nurk - Tuld!”. ●● LÜHIKE. Antakse siis, kui aega on vähe ja sihtmärk ilmne: “Jagu - veerand vasakule - kiirtuli - Tuld!”. ●● VIIVITUSEGA. Antakse siis, kui oma vägede või vastase liikumine on teada või äraarva- tav. Käsklusega “Tuld!” oodatakse kuni õige hetkeni: “Charlie tulemeeskond - 200 - pool paremale silmatorkav auk hekis - kiirtuli - oodake käsklust - Tuld!”. ●● INDIVIDUAALNE. Antakse siis, kui ülemal pole mõtet täpset tulistamisaega kindlaks määrata, seepärast annab ta kellelegi vastava ülesande: “Laskurid 1 ja 2 - 200 - pisut vasakul - taluhooned - sellel alal on vastane – „vaata ja lase” Tulejuhtimiskäsk tuleks alati anda alljärgnevate reeglite kohaselt (SVAP): ●● Selgelt, rahulikult ja täpselt. ●● Valjusti, et sõdur seda lahingumöllus kuuleks. ●● Ainult käsuna. ●● Pausidega, mis võimaldavad sihtmärki leida ja vajadusel ka sihtida.
Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare eda...
saajad. Kui enne käesoleva eelnõu jõustumist tegevteenistuspensioni saaja soovib määratud pensioni lasta ümber arvestada, peab pensionisaaja esitama vastava taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Pensioni ümberarvestamisel saab isik igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise korral pensioni arvestamise alusele juurde ühe protsendi. Pensioni ülemmäär on siiski 75 protsenti KVTS § 206 lõikes 2 sätestatust. Kuna Kaitseväe juhatajal ja Kaitseväe peastaabi ülemal on tegevteenistuspensioni erisus, st et nende pension ei sõltu staazist ega vanusest vaid üksnes nimetatud ametikohal teenimisest, neile on ette nähtud tegevteenistuspensioni suuruseks 75 protsenti nende ametikohalt vabastamisel kehtinud põhipalgast. Seega neile enam 75 protsendile ei lisandu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest teistele tegevväelastele ette nähtud lisa protsenti. Tegevteenistuspensioni taotlemisel väljastab Kaitsevägi vastavasisulise teatise, kus on
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Kui peatuda kunsti ja filosoofi suhtel, siis püsib Plotinosel Platoni skeem. Meie siht on saada jumalasarnaseks ja parimad eeldused selleks on armastajal, muusikul, kes viljeleb muusikalisi 24 kunste. Aga lõpuni välja viib siiski intellektuaalsete võimete süvendamine. Kunst ei ole tunnetuse lõpp, tunnetus tipneb seal, kus techne on juba lõppenud, techne`st ülemal. Puhtas mõistuses technet enam ei ole. See valdkond jääb filosoofiale. Intellekt on Plotinosele ühtlasi Platoni ideedemaailm, tõeliselt oleva totaalsus: see on nii mõte ise kui ka mõtlemise objekt. Aristoteles 1982 Luulekunstist Keel ja Kirjandus 7 8 Lepajõe, Marju 2000 1999 Techne mõistest Plotinosel Akadeemia 4/ 849 861 Plotinos 1993 Ilust, Vaimsest ilust Akadeemia 5/n 923 948
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
«Aga minu seltsiline?» «Teie seltsiline nõuab tingimata, et teie teiste jahiliste silmis häbisse ei jääks.» «Aga meil pole koeri.» «Sellest pole viga. Järele, järele!» Nende sõnadega . andis neiu oma hobusele hoobi, nii et see lendu läks. Silmapilk oli Kuuno 51 kui osav ratsutaja jälle tema kõrval. Hirve sale keha vilksatas puude vahel ja kadus. «Ta on ligidalolevasse jõkke hüpanud!» hüüdis Emiilia edasi kihutades seltsilise poole. «Siin kohas on jõgi sügav ja lai, aga ülemal ja alamal pääseme kergesti läbi. Minge teie pahemat, mina lähen paremat kätt, teisel pool jõge püüame ta kahelt poolt kinni.» Nende sõnadega tõmbas ta hobuse pea paremale poole. Rüütel Kuuno, kelles jahilust teise lustiga võitles, kihutas jahioda tõstes teisele poole. Mõni silmapilk hiljem läikis jõgi Emiilia ees. Vesi vulises siin üle madala, kivise põhja. See oli seesama vesi, mis vana eremiidi Prohveti-Pärdi koopa-esist kastis. Neiu peatas jõe kaldal hobuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
