Ühtlasi otsustati, et Saksama aüliõpilaskorporatsioonid peaksid ühinema ja selleks võeti vastu programm. Programmi autor oli Riemann. Programm oli väga poliitiline: kogu Saskamaa poliitilist, majanduslikku ja religioosset ühinemist. Nõuti, et Saksamaa peab kehtestama konstitutsioonilise monarhia, sõnavabadus peab olema kaitstud, eraomandus peab olema kaitsust. Ärritas väga tugevalt riigivõime. 1818 kohtuti taas Jenas Burschenschaft,kus kinnistati ülemaaline Saksamaa üliõpilaskond(vmt), mis võtsid värvid musta-üunase- kollase. Värvid pärinesid Lützowi rügemendi võitlusest Napoleoni vastu. Must senine sulase põli, mis läbi veriste lahingute(punane) liigub kuldse tuleviku poole. Saksa ülikoolidele kehtestati rangemat järelvalvet.Viimaseks tilgaks sai, kui üliõpilane tappis Gotsebue. Selle peale tuli 1819 Karlsbadis kokku Saksa liit, kus võeti vastu 1)ahakirjandusele range tsensuur 2) üliõpilaste ja õppejõudude
hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872–1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s
aastal. Eesti lastekirjanike paremikku kuuluvad Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Pärn, Friedrich Kuhlbars, Karl Eduard Sööt, Ernst Enno, Jüri Parijõgi, Richard Roht, Richard Janno, Karl August Hindrey, Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, Viivi Luik, Tiia Toomet, Leelo Tungal jmt. laulupidu suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupeod said alguse 1845. aastal Saksamaalt Würzbergist. Esimene baltisakslaste laulupidu toimus 1857. aastal Tallinnas. Esimene ülemaaline eestlaste laulupidu korraldati 1869. aastal Tartus (845 esinejat). Sellest ajast on laulupeod kinnistunud eesti kultuuri. Seni suurima osavõtjate arvuga laulupidu toimus 1969. aastal (30 230 esinejat). lausekujundid tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse inversiooni ehk tavapäratut sõnajärge (Täis laukaid sügavaid on soode süli.); ellipsit ehk väljajätet (Kes (on) ees, see (on) mees.); lausekatkestust (Küll ma sulle... Oota vaid
18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Rahvuskultuur ja omariiklus 19.20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele
hakati looma sõjaväe komiteesi ja seati sõjaväe ametisse poliitilised juhid, kes pidid hoolitsema sõjaväelise kasvatuse eest. Likvideeriti kaitseliit, saadeti laiali Isamaa liit ja kutsekojad ning likvideeriti Eesti Akadeemia. Legaliseeriti Eesti Kommunistlik Partei, mis oli ainus erakond. Loodi uus kaitseorganisatsioon ERO ehk Eesti Rahvaomakaitse. Balti valimised: valimisseaduse rikkumised, Eesti töötava rahva liit: 6. juulil tehti teatavaks, et on loodud ülemaaline valitsusorganisatsioon Eesti Töötava Rahvaliit (ETRL). Kõigis 80's valimisringkonnas esitati ühe kandidaadi. Oli võimalik esitada rahva kandidaate, jõuti sisseseada 83 rahvakandidaati. 9. juulil teatati, et kõik kandidaadid peavad järgmiseks päevaks ehk 24 tunni jooksul esitama valimisplatvormi. ETRL koostas ühisvalimisplatvormi 80 kandidaadiga - Tuleb taastada demokraatlik kord, kaotada K. Pätsi aegsed kitsendused, tuleb tõsta töötavate
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
