3) Kaitseliidu sissetulekute eest hoolitsemine ning seisukohavõtmine eelarve ja selle täitmise aruande kohta; 4) seisukohavõtmine Kaitseliidu põhikirja ja kodukorra muutmise kohta; 5) muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu keskkogu pädevusse. Kaitseliidu eriorganisatsioonid Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Naiskodukaitse -Naiskodukaitse on Kaitseliidu tegevust ja eesmärke toetav Eesti naiskodanike vabatahtlik ülemaaline organisatsioon. Naiskodukaitse asutamise peamiseks põhjuseks sai see, et naistest oodati abi Kaitseliidu ülesehitamisel. Nimelt jõudsid 1927. aastaks poliitikud üksmeelele selles osas, et Eesti vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Põhikirja kohaselt on Naiskodukaitse üheks põhiülesandeks toetada Kaitseliitu ja sellest lähtub ka suur osa organisatsiooni tegevusest
Saksamaa Tolliliidu loomine, raudteede rajamine. Saksamaa rahvusriigi loomine Saksamaa koosnes 39 väikeriigist. Sinna on arvestatud ka 4 vabalinna(ei allunud ühelegi riigile, tegutses iseseisvalt). Rahvusriigi tekkeks oli 2 võimalust: 1) Ühinemine alt rahvusriigi loomine toimuks revolutsiooni teel(osalevad rahvamassid). Kõikides Saksa väikeriikides toimub revolutsioon, olemasolevad valitsejad kukutatakse, valitakse ülemaaline esinduskogu ning see esinduskogu määrab ära selle, milline peaks kujunev riik olema. Saksamaal üritati seda läbi viia 1848. 1849. aasta revolutsiooni käigus algas paljudes Saksa väikeriikides. Saksamaal jõuti ka Frankfurdi parlamendi valimiseni esinduskogu, mis pidi Saksamaa ühendama. F. Parlament pöördus ka Preisi kuninga poole, et see hakkaks ühtse Saksamaa keisriks. Preisi kuningas keeldus, sest ta ei tahtnud olla
ja sõna vabadusele ka ühingute vabadust. 1907.aastaks oli Eestimaa kubermangul loodud 13 ametiühingut ja Liivimaal kümmekond. Ilmusid ametiühingute häälekandja ,,Ametiühingute Teataja" ning ajakiri ,,Töö". 1918 Lakkas ametiühingute tegevus. 10 2.2. Ametiühingud Eesti Vabariigis 30. august 1919 Eesti ametiühingute I ülemaaline kongress. Eesti Vabariigi valitsus saatis kongressi laiali. 1922. aasta sügisel oli teine üleriiklik ametiühingute kongress, mis esindas ligi 20 000 töötajat (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 7). 1928 jaanuaris oli Eestimaa Töölisühingute Keskliidu I kongress. Otsustati ühineda Rahvusvahelise Ametiühingute Liiduga (18. jaanuaril võeti Berliinis ETK RALi liikmeks) (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 7). 2.3. Ametiühingute nõukogulikud aastad
keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. Terrori alla satusid ka need, kes selle üles ehitasid. Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha,1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused - hävitati nende juhtivad kommunistid, puhastati pajud asundused (peamiselt mehed). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG , laagrid Siberis ja põhjapiirkondades, tingimused olid ebainimlikud, töö oli üle jõu käiv, peeti väga vähe vastu ning vangid surid massiliselt. Toimus ka tööstuslik sabotaaz. Kasutati ebakorralisi meetmeid uurimine 10p, surmaotsus viidi täide koheselt, sõjaväetribunal, edasikaebamis õigus puudus, kaitse mittelubamine. NL välispoliitika 1920/30ndatel NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus.
venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts — rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse “Teatajas”. Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. “Kunst on kõikide päralt,” esitas Laikmaa rõhukalt oma demokraatliku põhimõtte. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud — A. Weizenberg ja A. Adamson — jäid
paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. "Kunst on kõikide päralt," esitas Laikmaa rõhukalt oma demokraatliku põhimõtte. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud -- A. Weizenberg ja A
Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vallavalitsuste asemele komiteed ja kuulutati välja ,,vabariik". 11. detsembriks 1905 kutsusid Teataja toetajad kokku 2. rahvaasemike koosoleku (Tallinnas). 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist mõisaid põletama. Üheksa päevaga rüüstati 160 mõisat ja 40 viinavabrikut. Mässu lõpetamiseks kehtestati ülemaaline sõjaseisukord, võim anti sõjaväele. Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest. Karl von Sieversi salk lasi Viljandis maha 53 süütut inimest. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma. Sadu inimesi saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Rahvuslikud liidrid (Päts, Teemant, martna jt.) põgenesid välismaale. KAHE REVOLUTSIOONI VAHEL Poliitilised olud Sõjaseisukord tühistati alles 1908. aastal. Jätkus kirjasõna tsenseerimine.
jm. Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. 3 Luba Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks
hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja 4 kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s
Nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtseks kubermanguks, eestlaste õiguste laiendamist, sellega kaasnevalt baltisakslaste omi piirates ning riigimaade jagamist rahvale. Aulakoosolek aga esitas palju rohkem nõudeid. Nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksudest vabastamist, uute revolutsiooniliste komiteede loomist ja ka maade jagamist rahvale. (A.Pajur jt. 2006) Mäss lõppes sellega, et Balti kubermangudesse saadeti sõjaväed ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukorraga. Karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest ning Viljandis tapeti ligi 53 süütut inimest. Inimesi mõisteti surma või saadeti sunnitööle. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.3. Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis kuni 1918. aastani. Eestis otsene sõjategevus ei puudutanud kuni 1917. aastani. Eestlaste suhtumine sõtta oli väga negatiivne. Kardeti sõda, saksastumist, venestumis, puudus igasugunue patriotism. Langes majandus ja tööstus
Aastal Tartus Peakomitee. Jannsen Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes asutas Perno Postimehe ning Eesti Postimehe, millega levitas ärkamisaja meelsusi rahva hulgas Seltsiliikumine Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule. Baltisakslaste ühenduste eeskujul ja ka toel tekkisid Eesti seltsid (1865. Vanemuine, 1866. Estonia) Vanemuine korraldas mitu laulupidu. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. Korraldatud eestlaste üldlaulupidu Tartus (eestlaste esimene ülemaaline kokkutulek). 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts (eeskuju paljudele teistele seltsidele). 1872 rajati Eesti Kirjameeste Selts (pööras tähelepanu eesti keele edendamisele) , see kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Kirjameeste seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Laulupidu Rahvuslik suurüritus. Sai teoks 18.-20. Juuni 1869, Ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid
Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti
SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Ni...
Saksa kui ka Läti ja Eesti kohalikest laulupidudest. Seetõttu ei olnud vaja üldlaulupeo välist vormi ega üksikasju esmakordselt välja mõelda, vaid saadi hästi rakendada aastate jooksul välja kujunenud ja edukaks osutunud traditsioone, mis oli suureks kergenduseks. 3 Eesti üldlaulupeo mõtte areng Algatuse võttis enda peale Jannsen, kellele oli selge, et ülemaaline rahvapeo ,,priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamiseks oli aga vaja vähemalt üht registreeritud seltsi, kes oleks võinud taotleda ametlikku luba ja võtta endale kogu vastutus ürituse läbiviimisel. Nõnda tekibki lauluselts ,,Vanemuine". Kui ,,Vanemuise" selts oli tugevnenud ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde, pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev
94 in sai surma. Kui olid matused, siis prakt. Kogu linn matmas. Järgmisel päeval 17. Okt avaldati Nikolai II manifest- OKTOOBRIMANIFEST (ei sõltunud eelmisest päevast). Lubati: · Kokku kutsuda rahva esinduskogu- riigiduuma · Demokraatlikke vabadusi- õigus ühineda- loodi Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson juht. Ka loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Ühendus rahvusliku värvinguga vasakpoolseid. Tekkisid 1. Parteid. Korraldati Eestis ülemaaline rahvaasemike koosolek. Vallad, linnad, seltsid saatsid esindajaid. See tuli kokku novembri lõpus Trts. Tegelikkuses see läks lõhki, toimus 2 koosolekut. Vasakpoolsemad=radikaalsed pidasid aulas koosoleku. Mõõdukad=parmpoolsed (Bürgermusse koosolek). Radikaale juhtis Jaan Teemant. Mõõdukaid Tõnisson. Radikaale 500, mõõdukaid 300. RADIKAALID MÕÕDUKAD
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult
Tervikuna seati esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised b) Mõõdukas kultuurirahvuslik suund , mida juhtisid Jakob Hurt, Jannsen jt.(1839-1907) pooldas rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamist ennekõike. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva ülesanne saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline – tähtsam on rahvuslik olemine, kui riiklik kuuluvus. Ärkamisajal tekkinud eestlase seltsiliikumise hulgas oli suurim ülemaaline kirjanduslik–kultuuriline organisatsioon 1872.a. loodud Eesti Kirjameeste Selts – kujunes esimeseks kogu Eesti ärksamaid kultuuriinimesi ühendavaks seltsiks. Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus; Viljandis ja Võrus. 1878-1882 trükiti Viljandis esimest Eesti poliitilist ajalehte „Sakala“. Jakobsoni surmaga, J.Hurda lahkumisega Eestist ja Jannseni halvatusega lõppes esimene ärkamisaeg Eestis. Oma osa oli sellel ka algaval venestusel. Venestusaeg (1885-1905)
suunatud "klassivaenlaste" vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõikogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes Stalini võimule olid aidanud. Erilise hoos omandas terror 1937.a., mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis ja NSVL põhajapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangi massiliselt. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Maailmarevolutsioon ülemaailmne revolutsioon, oli marksistlikus ajalookäsitluses lõplik eesmärk, millega pidi kogu maailm jõudma uude, kommunistlikku arengujärku
Lõhenenud Eesti sotsiaaldemokraadid moodustasid(osa neist) Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mille üks juhte oli Peeter Speek. VSDTP'sse jäänute tsentristide- juhtkujudeks olid sellal Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann. Sellisel äreval olukorral hakkasid baltisaksa rüütelkonnad otsima kompromisseivõimalusi eestlastega, kuid eestlased nõudsid rohkem, kui baltisaksad pakkuda suutsid. 27-29.nov toimus J.Tõnissoni eestvedamisel Tartus ülemaaline rahvaasemikkude koosolek. Kokku tuli umbes 800 inimest, vastupidiselt J.Tõnissoni plaanidele, valiti radikaalidest liikmete poolt koosoleku juhatajaks Jaan Teemant. Koosolek jagunes kaheks pooleks ja pooled nõustusid vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Mõõdukad parempoolsed(J.Tõnissoni pooldajad) leidsid et Venemaal tuleb kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus.
kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud laiapõhjaliseks. Peagi avati Tartus ja Tallinnas akadeemilised gümnaasiumid ning loodi Tartu ülikool. 6. Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuseks kujunemise kultuuriline aspekt. Käivitus 1789 a Suure Prantsuse revolutsiooniga. Kultuurilised plahvatused. Euroopa tsivilisatsiooni ajaloos üks olulisemaid sajandeid, muutusterohkeim. Üleminek etnostelt
puhta hõbeda eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest ja alluvatest kõik, mis võtta andis. Seetõttu pole ka ime, et talupojad kannatasid erakordselt suurte koormiste all ning vasallid oleksid sisuliselt enne teise võimu alla minekut oma maad ja selle elanikud surnuks kurnanud. Selle vastu küpseski eestlaste peas plaan korraldada ülemaaline ülestõus. Viimase tõuke andis eestlaste poolt saadikute läkitamine Taani kuninga juurde, et kurta üliraskete tingimuste üle. Sellest plaanist teada saanud vasallid aga püüdsid takistada saadikuid ning tarvitasid eestlaste vastu vägivalda. Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk
Millal tekkis Eesti üldlaulupeo korraldamise konkreetne mõte? Seda on võimatu lõplikult selgitada, võib esitada ainult mõningaid oletusi. Tartu saksa ajaleht väitis, et idee olevat J.V. Jannseni peas tekkinud juba umbes 10 aastat varem, s. o. 1860. a. paiku, kui Jannsen elas Pärnus, toimetas ,,Pärnu Postimeest" ja alustas tegevust koorijuhina. Tal puudunud aga võimalused kavatsuse teostamiseks. Viimaks võttis algatuse enda kätte J.V Jannsen. Talle oli selge, et ülemaaline rahvapidu ,,priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Puudus ainult keskne organ, kes oleks võimeline olnud kogu algatust kandma ja lõpuni viima. Kui ,,Vanemuise" selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Juba 1867. a. alguses plaanitses Jannsen ,, priiuse" juubeli tähistamist ja tegi hoogsalt kavasid
Sisukord Sissejuhatus Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. Viimane tungib sügavale India oo...
a. Kollektiviseerimine e. kolhooside loomine alates 1929.a. ja kulakute küüditamine. Tagajärg 1932- 1933.a. näljahäda. Industrialiseerimine eesmärk rasketööstuse, eriti sõjatööstuse eelisarendamine. Majanduse arendamine viisaastakute kaupa. Esimene viisaastak 1928-1932. 5.7. 30.aastate terror Suur terror 1922.a. oli kaotatud Erakorraline Komisjon (Tsekaa) ja tema funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD). Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG. 1934.a. 1.detsembril Kirovi tapmine - see vallandab massiterrori. Algab kiirendatud korras kohtumõistmine nende üle, keda süüdistatakse kahjurluses või diversioonis ja maksimaalne karistusmäär riikliku kuritegevuse eest tõstetakse 25 aastale. Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega. RK Nõukogu esimehe Molotovi ettepanekul lihtsustati kohtupidamist veelgi - süüdimõistmine nimekirjade kaupa
sotsiaalseid kui ka rahvuslikke õigusi. Rahvuslikuks arenguks oli vaja ka emakeelset kõrgkultuuri ja selle edendamiseks kõrgematasemelist haridust. Veel 19. sajandi keskpaiku olid Eestimaa keskhariduses tugevad seisuslikud vahed. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega, mis tegeles rahvusliku agitatsiooniga ja korraldas mitmesuguseid üritusi. Baltisakslaste vastuseisu ja sisemiste lahkhelide tõttu see teatavasti siiski ei teostunud, kuid liikumine aitas ette valmistada järgnevat haritlaste põlve. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud nii laiapõhjaliseks, et tegi võimalikuks rahvusliku ärkamise ja suutis toetada eestlaste iseolemispüüdlusi.
Aastal kasvas välja Liivimaa maapäev. Liivimaa seisustepäeva aktid avaldati esmakordselt Bunge ,,Urkundenbuch´is"., teist korda Riias kolmes köites (1907-1938). Rüütelkondade, kes täitsid aadlikogu siseasjadele lisaks ka omavalitsuse ülesandeid, täiskogu oli maapäev. Maapäevade protokolle (maapäevaretsessid) on arhiivides säilinud 17. sajandist. 20. sajandi Eesti ajalugu on rikas parlamentaarsete ja muude esinduskogude poolest. Eestlaste esimene valitud esinduskogu oli ülemaaline rahvaasemike koosolek (Tartu 1905). Suuri kuid asjatuid lootusi pandi Eestis Vene impeeriumi parlamendile Riigiduumale (1906-1917),kuhu Eestist valiti 20 saadikut sh 13 eestlast. Neist tuntumad olid Jaan Tõnisson, Anton Jürgenstein, Oskar Rütli, Jaan Raamot. Vene riigiduuma materjalide tähtsamad sariväljaanded on 3 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 61 stenograafilised aruanded, nende lisad ja registrid, komisjonide ja osakondadetöö ülevaated, sisseantud ja vastuvõetud seaduseelnõud. 30
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
1933 kehtestati eeltsensuur (naljakas, selle kõige taga oli mister Tõnisson, kes ajakirjanikuna küll pidevalt tsensuuri pärast hädaldas!), et vaigistada opositsiooni häälekandjaid. Nüüd korraldasid päevalehed valitsusele boikoti ega avaldanud nende teadaandeid. Oktoobris astus Tõnisson tagasi ja tsensuur ning kaitseseisukord lõppesid. 1934 toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis kontrollis ja suunas ajakirjandust. Oli vaid üks ülemaaline poliitiline ühendus (Isamaaliit), millel oli ka üks häälekandja (Uus Eesti). Teiste väljaannete loomine oli maru keeruline. Riik kontrollis ka ringhäälingut. 1938 vormistati kogu see kraam uue trükiseadusena. 14. 19. sajandi USA ja Eesti kodudes kasutatavad kommunikatsioonivahendid ja võimalused: uudiste, ideede kui omavahelise kommunikatsiooni aspektist. * uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon * ideede aspektist: telefon, telegraaf, otsekõne 2. seminar: 1
ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest ja alluvatest kõik, mis võtta andis. Seetõttu pole ka ime, et talupojad kannatasid erakordselt suurte koormiste all ning vasallid oleksid sisuliselt enne teise võimu alla minekut oma maad ja selle elanikud surnuks kurnanud. Selle vastu küpseski eestlaste peas plaan korraldada ülemaaline ülestõus. Viimase tõuke andis eestlaste poolt saadikute läkitamine Taani kuninga juurde, et kurta üliraskete tingimuste üle. Sellest plaanist teada saanud vasallid aga püüdsid takistada saadikuid ning tarvitasid eestlaste vastu vägivalda. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks. Teine versioon märgib, et märgutuli võidi anda ka Saha kabeli juurest, mis
>kurss maailmarevolutsioonile (relvastusprogramm; Punaarmee ettevalmistamine) >industrialiseerimine *eelisarendati rasketööstust *sõjatehnika: tankid, lennukid >majandus rangelt riigi korra alla; viisaastaku plaanid >1932-33 Ukraina näljahäda >1934. a suur terror oma võimu kindlustamiseks *partei sees, julgeolekuorganites, armees jne *rahvusvähemused (mitmetele rahvastele anti hoop, millest ei toibunudki enam) *näidisprotsessid =>loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG 9. Demokraatia Põhjused, miks püsima jäi: >pikaajalised demokraatia traditsioonid (nt USA, Inglismaa, Prantsusmaa) >Suurel Depressioonil vähesem mõju, eelnevalt parem algseis või oskuslikum lahendamine (nt Ingl devalveeriti raha) >äärmusliikumiste sidumine (Prantsusmaal Rahvarinne stabiliseeris poliitilise olukorra) >stabiilsemad poliitilised olud Põhjused, miks püsima ei jäänud: >kriisiolud >rahva soov kindlakäelisi valitseja järele
( ESDTÜ)mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal, eitades VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes -Eestile tulevases Vene föderatsioonis autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. -17.0kt.manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Rahvaasemike koosolek -Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti J.Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaaline rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. -Tartusse kogunes umbes 800 saadikut. -Kui koosoleku algul selgus,et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. -Tekkinud lõhet ei suudetudki ületada. -Peeti kaks koosolekut : mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel '' Bürgermusse'' saalis, radikaalid -Teemanti eesistumisel ülikooli aulas.
koosolekuvabadust ning isikupuutumatust. 16. oktoobril liikus tööliste rongkäik Uuele turule, et pidada miitingut. Kuberneri korraldusel lasti kolm kogupauku millega tapeti ning haavati hulga inimesi. 17. oktoobril ilmus Peterburis tsaari manifest milles anti rahvale ,,kodanliku vabaduse kõikumata alused tõelise isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel" Esimene eesti legaalne partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. 27-29 novembril toimus Tartus ülemaaline rahvaasemikkude koosolek mis lõhenes poliitiliste vaadete erinevust. Ülestõusnute vastu saadeti karistusasalgud. Põletati mõisaid ja kuultati välja kohapealseid ,,vabariike". Tööle rakentati sõjakohtud, paljud ajalehed suleti, keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Kordamine Friedrich Robert Faelmann Ao mõisa valitseja poeg, Tartu ülikoolis õppind arst
Riigiduuma, kindlustada rahvale kodanikuvabadused ja poliitiliste organisatsioonide lubamine. Revolutsiooni tulemused: kindlustati rahvale kodanikuvabadused õigus luua poliitilisi organisatsioone Eesti Rahvameelne Eduerakond- Liberaaldemokraatlik reformipartei, J. Tõnissoni rajatud esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Rahvaasemike koosolek- plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks. Kutsuti kokku J. Tõnissoni algatusel Tartus, ülemaaline rahvaasemikkude esindajate koosolek. Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud
Riigiduuma, kindlustada rahvale kodanikuvabadused ja poliitiliste organisatsioonide lubamine. Revolutsiooni tulemused: kindlustati rahvale kodanikuvabadused õigus luua poliitilisi organisatsioone Eesti Rahvameelne Eduerakond- Liberaaldemokraatlik reformipartei, J. Tõnissoni rajatud esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Rahvaasemike koosolek- plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks. Kutsuti kokku J. Tõnissoni algatusel Tartus, ülemaaline rahvaasemikkude esindajate koosolek. Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud
" Eesti töölised ühinesid ülevenemaalise streigiga, see levis ka teistesse Eesti 14. oktoober linnadesse ja kestis 26. oktoobrini. 16. oktoober Rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul; surma sai 90 ja haavata 200 inimest. Tartus asutasid Postimehe ringkonna tegelased eesotsas J. Tõnissoniga Eesti 26. november Rahvameelse Eduerakonna. Tartus tuli Saksa seltsi Bürgermusse saalis kokku Eesti ülemaaline rahvaesindajate 27. november kongress; see lõhenes ja osa kokkutulnuid jätkas koosolekut ülikooli aulas. 12. Algas mõisate põletamine (Eestis põletati u 120 mõisa). detsember Eestisse saabus maad rahustama 800 madrust, need jagati kaheksaks 100-meheliseks 19. rühmaks; sõja- ja välikohtute otsusel hukati Eestis ligi 300 inimest, ihunuhtlust jagati detsember 600-le.
eelisarendamisega industrialiseerimisega. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. Stalini majanduspoliitika ja jõuga talupoegade viljatagavara konfiskeerimine viis suure näljani 1932-33. Alustati sundkollektiviseerimisega, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitööle või Siberisse. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem - GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
ehk kaitsemalevale, 9mln talupoega Hitleri isiklikule - Suur terror: Stalin tappis relvastatud rühmitusele oma töötajaid ja võimu tugisambale - Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG - Tähtis oli rahvuse kui - Kaotati demokraatlikud - Sundkollektiviseerimine RIIGI HUVID terviku heaolu, institutsionid ja vabadused, - Kolhoosid
bordoo. Õige on kirjutada Balti turg (esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada iseseisvuspäev (väikese algustähega). Nii tiitel doktor kui ka selle lühend dr on lause keskel väikese algustähega. Õige on kirjutada väikese algustähega lihavõttepühad. Kirjakeeles on piibel väikese algustähega. Õige on kirjutada kas üle-eestiline või üleeestiline, ent ,,üle-Eestiline" on väär. Sobivad samatähenduslikud sõnad on ka ülemaaline, üleriigiline. Kas ERASMUS-programm on õigesti kirjutatud? Soovitame suurtähtlühendi teha sõnaks ja kirjutada esisuurtähega Erasmuse programm, Erasmuse vahetusüliõpilane. Õige on noore looduskaitsja auhind. Õige on kirjutada Soome saun ja Türgi saun. Ühendis Tallinna raekoda on teine sõna väikese algustähega. Õige on kirjutada kadripäev, mardipäev (väikese algustähega). Kirjutage Madisepäeva lahing (ajaloosündmused käivad esisuurtähega).
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna kogumikku on koondatud eksmaitöödes olnud ülesannete paremik, ei ole erinevad ülesandetüübid kõikides teemades võrdselt esindatud. Arutlusteemade avamise võimalused ja ülesannete vastused on esitatud ülesannetest eraldi, et õpilane saaks oma teadmisi proovile panna ning õpetaja ülesandeid tunnis harjutamiseks kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poo...
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
3. Ümberkorraldused kultuurielus (TV lk 33 ül 6) 4. Repressioonid (TV lk 33 ül 6) Suvesõda Õpik lehekülg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Läti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad. Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil loodi ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Pealetungivad sakslased vallutasid kiiresti Lõuna-Eestis asuvad linnad. Punaarmee toibus ja alustas vastupanu, mille tulemusena rinne seiskus Kesk-Eestis umbes kaheks nädalaks. Rinde seiskumine andis nõukogude okupantidele võimaluse õiendada arveid Põhja- Eesti metsavendade ja neid toetava elanikkonnaga. Selleks kasutati lisaks punaarmeele ja julgeolekuüksustele ka hävituspataljone (pataljonid, mis loodi Stalini käsul, põletatud maa
Juhtivaks ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NL-i seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL-i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. juuni 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse. 3. 1) Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigil on kolm põhitunnust: 1) maa-ala, 2) rahvas ja elanikkond, 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. Riigivõimu tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist, 3) ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks,
Suur terror · Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Terrori all kannatasid kõik vastased, Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti · Terrori ohvriks langesid ka NSVL'i rahvusvähemused. Hävitati enamik nende juhtivaid kommuniste, teiste seas tähtsamad eesti kommunistid. · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem (GULAG). · Ohvrite arv 20-40miljonit · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Kaardid lk. 80 IV EESTI VABARIIK (EESTI AJALUGU II) Demokraatlik Eesti. (ptk.30) Sisepoliitiline areng · Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega. · Põhiseaduse koostamiseks astus 23.aprillil 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste
kooskõlastada ardenni hobuste aretust. Seltsi tegevus lõppes mõne aasta pärast seoses I Maailmasõja algusega. 1913 Rühm Virumaa mõisnikke ostis Rootsist ardenni tõugu noorhobuseid, mis paigutati Virumaa ja üksikud ka Harjumaa mõisatesse. Sellega pandi alus ardenni hobuste kasvatamisele Põhja- Eestis. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon lõpetas mõisnike tegevuse Eestis. 1920 Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi poolt korraldati ülemaaline hobuste registreerimine, et kindlaks teha tõumaterjali hulk ja leviku piirkonnad. Tõuhobuste registreerimine näitas, et ardennid olid kõige rohkem levinud Põhja-Eestis, vähemal määral leidus neid ka Tartu- ja Võrumaal. Hobuste registreerimisandmete põhjal soovitas Põllutööministeerium oma otsusega aretada Eestis kolme hobusetõugu: eesti, tori ja ardenni hobust. 1921 Ardenni hobuse kasvatajad asutasid Virumaa Hobusekasvatuse Seltsi, mis hiljem nimetati
tagasihoidlikult, kujunesid tema matused 30. jaanuaril grandioosseks. Kahesaja tuhande suurune rahvahulk palistas tänavaid, avaldades lahkunud heliloojale lugupidamist ja armastust. Algul sängitati Verdi maamulda Giuseppina Strepponi kõrvale Milaano kalmistule. 27. veebruaril 1901. a. aga toodi mõlemad põrmud pidulikult Verdi poolt asutatud vanade muusikute kodu "Casa di riposo" kabelisse. Itaalias kuulutati välja ülemaaline lein, heliloojat saatma tulnud rahvast oli seekord veelgi rohkem ning küllap kõnede, austusavalduste ja lillede rohkusest osutus mõjuvaimaks hetk, mil 900 lauljat A. Toscanini juhatusel "Nabucco" koori võimsad helid valla päästsid. Verdi looming kõlas neil päevil kõikjal, kus leidus muusikuid. Milaano "La Scalas" korraldatud kontserdil esitasid silmapaistvad vokalistid, nende hulgas ka noor Enrico Caruso, Verdi ooperiaariaid, A. Toscanini dirigeeris "Nabucco" ja "Sitsiilia verepulma"
Muutused kultuurielus: 1. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. 2. Teatrites, kinodes hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. 3. Kultuuriväärtusi hävitati: purustati mälestussambaid, keelustati seltsitegevus, suleti enamik ajalehti ja ajakirju. Suvesõda Toimus juuni august 1941. Selle võitluse põhijõuks olid metsavendade salgad. Nende salkade põhjal loodi Kaitseliidu eeskujul ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Saksa väed edenesid Kesk-Eestini, kus rinne seiskus paariks nädalaks, mis andis Nõukogude okupantidele võimaluse hävituspataljonide abil õiendada arveid Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga. Saksa okupatsioon (1941-1944) · 4. detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist,
Tõnisson sai peatoimetajaks. 28.11.1896 ilmus uus Postimees, millega võib lugeda alanuks avalikus elus nn Tartu Renessanssi alguse. Tõnisson sattus konflikti nii venestajatega kui saksameelsetega. Selles võitluses oli venestajate pooldaja Grenztein sunnitud 1901. aastal Eestist lahkuma. 1898-1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. 1905. aastal rajas ta esimese eesti partei - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 27.11.1905 toimub Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek. Tõnissoni pooldajad pidasid nõu "Bürgermuse" saalis, radikaalsemad aga Teemanti juhtimisel Tartu Ülikooli aulas. 1906. aasta jaanuaris saadeti protestitelegramm vene ajalehtedele Eestis teostatava vägivalla vastu. Tõnisson taotles Eestimaa ja Liivimaa ühendamist. Järgmised 10 aastat olid Tõnissoni elu kõige aktiivsemad aastad. Ta oli agar seltsitegelane ja eestluse liider. 1907-1908 oli Postimees suletud. Selle asemel ilmus Elu. 1908
2) 1865. a. laulu- ja mänguselts “Vanemuine”, mille eeskujul tekkisid peagi teised samalaadsed - “Estonia” Tallinnas, “Endla” Pärnus, “Koit” Viljandis ja “Kannel” Võrus ¤ eestlased hakkasid esmakordselt oma ajaloos teadlikult kultuuri edendamiseks koos käima 3) 1869. a. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (pühendatud viiekümne aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisest Liivimaal), kus osales ligi tuhat lauljat ja pillimeest ¤ see oli esimene ülemaaline üritus, mis kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks ¤ kogu peo ettevalmistustöö oli Jannseni kanda ¤ Jannseni programmiks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kokkuleppes sakslaste ja valitsusega ¤ oma kirjutistes oli Jannsen õpetav ja valgustav, jagades näpunäiteid tervishoiu, põllumajanduse, rahvusvahelise elu sündmuste ja muu igapäevaselt vajaliku kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
