Peeter I ratsamonument: 1920 7. juulil otsustas Tallinna Linnavolikogu maha võtta Peeter I mälestussammas. Kuju mahavõtmine lükati aga edasi, kuniks selle asemele saab püstitada mõne teise kuju. Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast Delhi sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. Kolooniad 16.sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856. aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all. Aasta hiljem pani ülemaaline mäss, mida tänapäeval nimetatakse India esimeseks iseseisvussõjaks või kompanii võimu tõsiselt kõikuma, kuid kukkus lõpuks siiski läbi. Konflikti tulemusel võeti India Briti krooni otsese valitsuse alla.
· oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline
likvideerida. Suur terror · Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. · 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. · Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused · hävitati nende juhtivad kommunistid · puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades · tingimused olid ebainimlikud, väga raske töö, vangid surid massiliselt Nikita Hrustsovi valitsemisperiood - ühiskonnaelu liberaliseerimine: lõpetati massirepressioonid, sõnavabadus, GULAG-i likvideerimine - Rasketööstus, põllumajandus, palka kolhoosnikele - Elamuehituskampaaniad (hrustsovkad) - hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast
India Mogulite valitsemise esimesed sajandid 1526. aastal rajati Moguli riik ning hõivati 17. sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. Säilisid varnad ja kastid, rassilised ja rahvuslikud erinevused, uskumuste ja traditsioonide rohkus. Akbar Suur püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva olukorra parandamise teel. 16. sajandil tekkinud sihki uskkond kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nad tõusid esile tänu oma töökusesele, lihtsale eluviisile ja haritusele. Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva a...
Vabaduste nõue · 16. oktoober tööliste rongkäik uuel turul sõdurid avavad tule · 17. oktoober Nikolai II maifest demokraatlikest ja kodanlikuvabadustest eesti kodanlus rahuldus sellega · novembris asutab Tõnisson ametlikult I eesti legaalse poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna · lõhenevad sotsiaaldemokraadid: föderalistid (Speek) ja tsentristid (Ast, Rei) · 27.-29. November Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek (800 inimest) lõhenemine: Radikaalid (aulakoosolek) mõõdukad Juhtis Jaan Teemant Juhtis Jaan Tõnisson · tuli kukutada senine · nõudsid demokraatlikult valitud "vägivallavalitsus; rahva esindust; · luua demokraatlik vabariik; · Eesti ühendamist ühtseks · keelduti maksudest ja kubermanguks
koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine.
kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo; selles osales üle 800 laulja ja mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaatajat. Esimesed Eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus (1870), Viljandis (1871) ja Võrus (1874); 1900. aastal oli neid üle 40. Kõige arvukam oli ülemaaline kirjanduslik-kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1870 pandi alus esimesele eesti üliõpilasorganisatsioonile, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...
Eesti Venemaa koosseisus Ajalugu · 20.saj algus oli eesti pärisorjuslikust talurahvast saanud taluperemehed · Millal kaotati pärisorjus?? · Muutused linnades: sakslaste osakaal vähenes, kuid jäid mõjukaimateks ja varakamateks. Eestlaste arvukus kasvas, nende positsioon paranes · Eestlased jõudsid keskkihtidesse. Suurenes ka nende osakaal ametkondades. Jaan Tõnisson · 1868- ? · "Postimehe" toimetaja · Üks uue põlvkonna ideelistest juhtidest · Tugev usk eesti rahva rahvuslikku tulevikku Konstantin Päts · 1874-1956 · "Teataja" toimetaja · Hakkas tähelepanu pöörama majanduslikele küsimustele Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Konservatism esindajaks eelkõige alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus · Liberalism erinevaid tahke siin esindasid J. Tõnisson, kelle vaated olid mõõdukamad ja rahvusidealistlikud ning K. Päts, kelle vaat...
aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870).Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rah...
ning armeed. · 1934.aastal langes Stalini käsul korraldatud atentaadi ohvriks üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat. Süü aeti ,,rahvavaenlaste" kaela. · 1937.aastal mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond,keda süüditati vandenõus Stalini vastu. · Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. ( sealhulgas ka eesti tähtsamad kommunistid ) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem (GULAG) Kokkuvõttes võib kommunistlikku diktatuuri pidada verisemaks diktatuuriks 20.sajandi ajaloos. Avaldatud andmed viitavad kuni 40 miljoni inimese surmale.
1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Millist ajavahemikku nimetame ärkamisajaks? Millised sündmused toimusid ja kes olid sellega seotud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg.
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o
1917 aasta tähtsamad sündmused 20. juuli Maapäeva poolt valitud Ajutine Eesti valitsus astub ametisse. 15. november Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgema võimukandjaks Eestis ja tunnitab kehtetuks Vene riigi ülemvõimu. 15-18. detsember Tallinnas toimub Eesti väeosade esindajate nõupidamine. Eesti diviisi juhtkond jaotab Eesti piirkondadeks ja jagab piirkonnad ära eesti rahvusväeosade vahel. 1918 a. tähtsamad sündmused 3-12.jaanuar -Tallinnas toimub teine ülemaaline eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. 6.veebruar -Moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: K. Päts, J. Vilms ja K. Konik. 30.november -Punaväed vallutavad Petseri. 31.detsember -Punaväed on vallutanud ligi kolmveerandi Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Sellest hetkest vaenlase edasitung peatati ja
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. ...
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. ...
tegevusvabadus, segamajandus · 1929 tuli võimule Stalin (isikukultus) · Uue majanduspoliitika lõpp 1929: likvideeriti igasugune eraettevõtlus, industrialiseerimine e suurtööstuse eelisarendamine · Viisaastaku plaanid, NSVL muutus tööstusriigiks · 1932-1933 suur nälg · Sundkollektiviseerimine · 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada) · GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem · Agressiivne välispoliitika Läänemere maad ROOTSI: võimule tulid sotsiaaldemokraadid, 1920ndatel hakkas kujunema heaoluriik SOOME: 1919 kuulutati välja vabariik ja kokku tuli Eduskunna, rahvuslik-parempoolse Lapua liikumise tagajärjel suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale POOLA: Pilsudski riigipööre 1926, kehtestati autoritaarne reziim, et taastada kehval järjel olev majandus ja parandada riigi üldist heaolu; liiduleping Saksamaaga 1934
kuid seejärel oli ta veelgi populaarsem. Aja jooksul Jakobsoni radikaalsus aga üha suurenes ning seetõttu tekkis tal 1879. aastal tõsine konflikt rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juhi Jakob Hurdaga. · lähemad abilised Sakala toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. · 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · Suri 19. märts 1882 noorelt ( 41 ) juhusliku külmetamise tagajärjel. Maeti Kurgjale. Jakobsoni matus oli ülemaaline sündmus, kus rahvuslikud seltsid oma delegatsioonidega suurt rahvameest ära saatma tulid. Looming ja mõttevaramu · 1867 ,,Uus aabitsaraamat" ,, Kõik meie patt tuleb sellest, et meil nii vähe · ,,Kooli lugemise raamat" ligemesearmastust on" · 1880 lugemik ,,Helmed" ,,Meie tervis, see on meie elu, on meie kõige kallim · 1868 ,,Veikene Geograafia" vara, sest üksi terve ihu sees võib üks terve vaim
Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes: Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti "Bürgermusse" saalis koguneti Tartu ülikooli aulas aulakoosolek mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast radikaalsemad konstitutsiooniline monarhia, Eesti muuta
3. 16. okt 1905 Praeguse Estonia juures toimus tööliste miiting, 94 neist tapeti. 4. Ülevenemaaline streik kõik streikisid. 5. 17. okt andis tsaar välja manifesti, millega lubati kokku kutsuda parlament. Inimestele lubati isikuvabadused (sõna-, kirjavabadus). 6. Osad leidsid, et eesmärk on saavutatud, teine osa sai alles nüüd õige hoo. 7. Eestis hakati looma parteisid: Tõnisson (Eesti Rahvameelne Eduerakond) tema algatusel tuli kokku Tartus ülemaaline rahva asemike koosolek. Tekkis tüli juhatuse valimisel (osad toetasid Tõnissoni, osad Teemanti). Toimus 2 eraldi koosolekut. *1917 veebr. okt. veebruaris algasid Petrogradis rahutused, mis kasvasid üldstreigiks. 3. märtsil loobus tsaar troonist (tuntakse Veebruarirevolutsioonina). 1. korda Vene ajaloos kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi keskpaigas toimus Petrogradis suur eestlaste meeleavaldus sini-must-valgete lippude all (40 tuhat eestlast). 30. märts 1917
Suur terror • Korraldati palju näidisprotsesse olematute “rahvavaenlaste” vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. • 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Suur terror • Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused – hävitati nende juhtivad kommunistid – puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) • Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades – tingimused olid ebainimlikud, – töö oli üle jõu käiv, peeti väga vähe vastu, – vangid surid massiliselt, – Stalini jaoks oli GULAG oluline rasketööstuse ülesehitamisel. GULAGi saabumine, Eufrosinia Kersnovskaya vihikust Kokkuvõte • Kommunistliku diktatuuri all hukkus umbes 20-40 miljonit inimest. • Stalin ise pidas terrorit sotsialistliku riigi
operatsioon «sabotööride ja spioonide» hävitamiseks sakslaste, eestlaste, lätlaste, soomlaste jt seas. Suure terrori ohvrite seas oli üle 30000 eestlase. Kommunistlik diktatuur Venemaal - Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Kommunism sai tuntuks Nöukogude liidus 1917-1991valitsenud reziimi pöhjal. Leninism Lenini poolt marksismi tölgendamisel loodud ideoloogia ja kasutas seda oma valitsemisajal Nöukogude venemaal ja SFNVs GULAG - ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem NSDAP Natsionaalsotsialistliku saksa töölispartei, kuhu koondusid maailmasöja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud. Juhtis A.Hitler Gestapo riiklik salapolitsei, mis allus SSile. SS (kaitsemalev) oli Hitleri vöimu tugisambaks ja seda juhtis Hitleri söber Heinrich Himmler 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit , kuhu kuulusid Ukraini, Valgevene, Taga-Kaukaasia ja Venemaa
komiteede loomist, riigi maade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Otsused pälvisid laialdase heakskiidu! 1905. detsembril 1905. a kutsuti Tallinna kokku koosolek, kus kehtestati kogu Harjumaal sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Põletati 160 mõisa, 40 viinavabrikut Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal. Balti kubermangudesse saadeti täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukord. Kogu võim oli sõjaväe käes. Eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid u. 400 inimest. VEEBRUARIREVOLUTSIOON____________________________________________ 1917. aasta alguseks Venemaal halb seis- krahh! Veebruari lõpul Petrogardis vallandunud toitlusrahustused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. 1917. aasta märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt. 26
tulistada. Tagajärg 94 surnut, u. 200 haavatut. Rahva viha võimude vastu kasvas. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. (eesmärk - Venemaast taheti teha parlamentaarset monarhiat, Eestile taheti enesemääramise õigust. NB! mitte iseseisvust veel!) 1905 novembris loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes. Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti Tartu ülikooli aulas koguneti "Bürgermusse" saalis sealt tuleb selle seltsonna kohta nimetus mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast aulakoosolek
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisapro...
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
Ärkamisaeg ja äratajad Ärkamisaja mõju eesti rahvusluse ja riigi tekkele Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. V...
(sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini
kolhoosidesse. Suur terror(1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes kuritegusid süüdi tunnistati ning seepeale maha lahti. Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. Ebainimlikes tingimustes elanud vangid surid massiliselt. NSVL poleks saanud eksisteerida ilma vägivallata, sest see ei olnud võrdne ühiskond. Stalin pidas terrorit sotsialistliku ühiskonna loomulikuks osaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Kulak- rikas talupoeg, rahvavaenlane 1933- NSVL suur nälg, suri ligi 7 miljonit inimest. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei
(sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks. Saksamaa jõudis ette ja ründas 22. Juunil 1941 ning saavutas kiiresti suurt edu. Eestis toimusid lahingud juunist kuni oktoobrini
Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Rahvusliku ärkamise tähtsamad tegelased on Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson., Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Ärkamisajal sai alguse laulupeo traditsioon, sest just sellel peri...
keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast. Kaitseliidu keskkogu, keskjuahtuse ja keskrevisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Kaitseliidu eriorganisatsioonid Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Naiskodukaitse on Kaitseliidu tegevust ja eesmärke toetav Eesti naiskodanike vabatahtlik ülemaaline organisatsioon. Noored Kotkad on poeglaste ja Kodutütred tütarlaste vabatahtlik ülemaaline noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Kaitseliidu eriorganisatsioonide põhikirjad kinnitab Kaitseliidu keskkogu Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud korras. Kaitseliidu eriorganisatsiooni juhi nimetab ametisse kaitseväe juhataja või
· oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. JUMALAD 1. Zeus- peajumal 8. Artemis- jahijumalanna 2. Poseidon- merejumal 9. Hephaistos- tulejumal 3. Hades- allmaailma valitseja 10. Eros- armastusjumal 4. Hestia- kodukoldejumalanna 11. Dionysos- veini,- ja 5. Ares- sõjajumal sigivusjumal 6. Apollo- valgusejumal 12
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel. Manifesti ära kasutades toimus järgmistel nädalatel hulganisti rahvakoosolekuid ja miitingiud. Ilmnes ka, et eesti kodanlust, kes oli seni samuti muudatusi nõudnud, manifest rahuldas. Novembris asutas Jaan Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 27.-29. novembril Jaan Tõnissoni eestvedamisel kokku tulnud ülemaaline rahvaasemikkude koosolek jagunes kaheks: Tõnissoni pooldajad ja radikaalsemad (eesotsas Jaan Teemant). Siit oli nüüd esmakordselt näha, et eesti ühiskonnas on tekkinud lõhe. Mõlemad koosolekud arutasid põhimõtteliselt samu küsimusi, kuid üksmeelel oldi vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Nende koosolekute mõjul hakati mõne aja pärast põletama mõisaid. Sellel järgnesid loomulikult karistussalgad, kes tegutsesid väga jõhkralt
hakkas, selle jaoks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat, Kagu-Idas viis see kokkupõrkeni Aasias suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga, Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa, kaotus Jaapanile soodustas 1905.revolutsiooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta tule avada, järgnesid rahutused, 1905 oktoobris halvas ülemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda.16.10-vere valamine Tallinna uuel turul 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna,- koosoleku ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi, erakondade moodustamine.Detsembris toimus uus revolutisoon mis uuesti maha suruti, kergenes talupoegade olukord, nõrgenes rahvuslik suhtumine ja laienesid poliitilised õigused. Pjotr Stolõpin-asus teostama reforme Venemaal, kõige olulisem oli agraarreform, mille
sotsialistliku ühiskonna. Mihkel Martna (marksism). Marksismi pooldasid ka Vilde, Suits ja Tuglas. Nii talunikud kui rentnikud olid raskustes maksude, võlgade ning rendirahade tasumisega. Rahulolematus suunatud mõisnike vastu. 1905.a lõhenesid sotsiaaldemokraadid: föderalistid moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (Speek) tugev rahvuslik värving. Teised oli tsentristid Ast, Rei, Pöögelmann. 27.-29. nov tuli kokku ülemaaline rahvaasemikkude koosolek (Tõnissoni juhtimisel). 10. dets toimus Põhja-Eesti valdade saadikute kongress, võimud kuulutasid Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaolukorra. Ülestõusnute vastu saadeti karistussalgad. Suurenes rahvuslike ajakirjanduväljaannete ning omakeelsete raamatute hulk. Eestis hakati kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. 1906 avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus, järgnesid poisslaste gümn-id Pärnus, Viljandis ja Otepääl
Repressioonidest vaevatud Balti rahvad lootsid endiselt, et Lääs hakkab nõudma okupeeritud riikide iseseisvuse taastamist. Vastupanuliikumise tähelepanuväärseimaks osaks olid metsavennad, kes olid end Nõukogude võimu eest varjanud ja/või selle vastu võidelnud inimesed. Kõige organiseeritum oli metsavendade liikumine Leedus, kus neid oli ligi 80 000, sealhulgas u 30 000 organiseeritud võitlussalkades. Leedu oli jagatud parti-sanipiirkondadeks, tegevust koordineeris ülemaaline keskus. Lätis ja Eestis suutsid ülemaalised metsavendade organisatsioonid tegutseda lühemat aega. Nii Lätis kui ka Eestis ulatus metsavendade arv 30 000-ni, neist 10 000 osales aktiivselt relvastatud võitluses. Metsavendade liikumine oli kõige aktiivsem vahetult sõjajärgsetel aastatel, mil nad kontrollisid terveid maa piirkond ning nõukogude võim püsis vaid sõjaväeüksuste toel. Võitluseks metsavendade vastu kasutati nii miilitsapataljone, julgeolekuüksusi kui ka sõjaväge.
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
" Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil
(1)Vaata lisa 1. 2. Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. (4) 2.1 Luba Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versaille...
reforme, aga valitsus ei liigutanud, oli oodata revolutsiooni. 9 jaan 1905 - Revolutsiooni puhkemine - Verine Pühapäev. Tööliste streigid, palvekirjad. K. Päts muutus võimude silmis revolutsiooonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö - nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. Leidis aset suur rahvakoosolek, kus kohaleilmunud sõjaväeüksus tappis 94 inimest. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused. J. Tõnisson rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. (liberaaldemokraatlik). Loodi tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Eesmärk oli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Need koosolekud süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid, rüüstati mõisaid. Selle tõttu tehti karistussalgad, eeluurimiseta ja kohtuta lasti maha üle 300 inimese
,,Teataja" üritas ebaõnnestunult luua erakonda. Eesti sotsiaaldemokraadid P.Speeki ja G.Asti asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mis eitas VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes Eestile Vene föderatsioonis autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. Manifesti tulemuseks olid loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Rahvaasemike koosolek. Rahvamasse ei suutnud järeleandmised enam rahuldada. Tõnissoni algatusel kutsuti novembri lõpus Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike (esindajate) koosolek. Kokku tuli u 800 saadikut, kuid koosoleku algul selgus, et Tõnissoni ei soovitud juhatajaks, vaid hoopis radikaalide liidrit Jaan Teemanti, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Peeti 2 koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ,,Bürgermusse" saalis, radikaalid Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist
KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada. Äärelinnas leidis ta endale odava toa ning hakkas ümberkaudsetele inimestele portreid j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
