ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Infoühiskonna väljendusviisid: 1. Info ja sidetehnoloogiate arengu tulemusel on kapitali paigutamine paindlikumaks muutunud. 2. Tänu ülemaailmsele infosüsteemid on valuuta ja aktsia - kursid pidevas muutumises. 3. Uusi töökohti luuakse seal, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odab energia, kohusetundlikud oskustöölised. 4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool
ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Infoühiskonna väljendusviisid: 1. Info ja sidetehnoloogiate arengu tulemusel on kapitali paigutamine paindlikumaks muutunud. 2. Tänu ülemaailmsele infosüsteemid on valuuta ja aktsia - kursid pidevas muutumises. 3. Uusi töökohti luuakse seal, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odab energia, kohusetundlikud oskustöölised. 4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool
Tegemist on väärtusliku funktsiooniga, mis aitab turundajatel hoida kliente kursis ettevõtte tegevustega ning informeerida neid toodetega seotud uuendustest või muudatustest. Klienditel aitab see funktsioon omavahel suhelda ning luua kommuunis tugev ja lojaalne suhe. Nii tunnevad kliendid end ühendatuna ning kui nad on ettevõtte toodete ja teenustega rahul, meelitavad nad ka teisi inimesi organisatsiooni fännileheküljega liituma. Eelpool väljatoodud tegurid panevad aluse võimalikule ülemaailmsele turundusele. (Nurcahyo, Kowanda, Nur'Ainy 2009) 6 7 2. FACEBOOK TURUNDUSKANALINA Facebooki kasutab aktiivselt ligikaudu 3 miljonit ettevõtet üle kogu maailma, sealhulgas rohkem kui 70% väljaspool Ameerika Ühendriike (Facebook 2016). Ettevõtted jõuavad miljonite klientideni ning enam ei loe reklaami suurus, vaid see, kui kiiresti see sihtrühmani jõuab. Selle saavutamiseks on oluline ettevõtte personaalne lähenemine. Üks suur
· Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele · Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada ''proletariaadi diktatuur'' · Kominternis käisid ettevalmistused riigipöördeks mitmes Euroopa riigis · 1923. aastal valitses Saksamaal sügav poliitiline kriis · Isegi tänu kriisile ei õnnestunud Kominternil maailmarevolutsiooni käivitada
galaktikaid ja tähti. Satelliidid hakkasid etendama tähtsat rolli meie elus 1962. aastal, kui orbiidile saadeti Telstar, mis hakkas vahendama telepilti USA ja Euroopa vahel. Kuid oma orbiidi tõttu suutis Telstar töötada vaid lühikeste perioodide vältel. 1965. aastal lasti käiku "Early Bird" ehk Intelsat I sidesatelliit, mis kasutas teist orbiiti ja mida oli võimalik pidevalt kasutada. Sellega pandi nurgakivi ülemaailmsele sidesatelliitide võrgule. Senini on teele saadetud üle 4000 satelliidi, millest üle poole pole enam kasutusel. Mõned on orbiidilt kõrvale kaldunud ning kadunud kosmosesse, teised on põlenud Maa atmosfääris tuhaks. Mitmed on küll orbiidil, kuid ammu välja lülitatud. Tänapäeval saadetakse teele vähemalt üks satelliit nädalas. 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted Satelliidid kuuluvad maailma kallimate aparaatide hulka. Nende teelesaatmise kulude
ja tähti. Satelliidid hakkasid etendama tähtsat rolli meie elus 1962. aastal, kui orbiidile saadeti Telstar, mis hakkas vahendama telepilti USA ja Euroopa vahel. Kuid oma orbiidi tõttu suutis Telstar töötada vaid lühikeste perioodide vältel. 1965. aastal lasti käiku "Early Bird" ehk Intelsat I sidesatelliit, mis kasutas teist orbiiti ja mida oli võimalik pidevalt kasutada. Sellega pandi nurgakivi ülemaailmsele sidesatelliitide võrgule. Senini on teele saadetud üle 4000 satelliidi, millest üle poole pole enam kasutusel. Mõned on orbiidilt kõrvale kaldunud ning kadunud kosmosesse, teised on põlenud Maa atmosfääris tuhaks. Mitmed on küll orbiidil, kuid ammu välja lülitatud. Tänapäeval saadetakse teele vähemalt üks 4 satelliit nädalas. 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted Satelliidid kuuluvad maailma kallimate aparaatide hulka
ajalookäsitluses lõplik eesmärk, millega pidi kogu maailm jõudma uude, kommunistlikku arengujärku. Maailmarevolutsiooni kiirendamiseks kasutati aktiivselt luure- ja õõnestustööd teistes riikides, korraldati riigipöördeid (revolutsioone) jne. Komiterm 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistil Internatsionaal ehk Komintern. Oma II kongressil 1920.a. kuulutas Komintern avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. 1923.a. sügisel organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaarias ja Poolas. 1.12.1924 Eestis, kuid need lõppesid ebaõnnestunult. 9. Saksamaa: Weimari vabariik ja selle vastased, Hitleri võimuletuleku põhjused, Hitleri sise-, majandus- ja välispoliitika, antisemitism
. Võrdetegur G on kõikjal maailmaruumis ühesugune, seda nimetatakse gravitatsioonikonstandiks G = 6.67*10-11 (N*m2)/kg2 (SI). Paljusid loodusnähtusi on võimalik seletada gravitatsioonijõu abil. Planeetide liikumine Päikesesüsteemis, Maa tehiskaaslaste liikumine, ballistiliste rakettide trajektoor, lennutrajektoor, kehade liikumine Maa pinna läheduses - kõik need nähtused leiavad selgituse, toetudes ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele ja dünaamikaseadustele. Üheks ülemaailmse gravitatsioonijõu väljenduseks on raskusjõud. Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine ........................................................
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
majandusliku instrumendina on praktiliselt tähtsusetu; kui fikseeritud kurss võimaldab kujundada ankru süsteemi stabiilsuse tagamiseks; usalduse taastamisel end kompromiteerinud rahasüsteemi vastu. Rahareformist alates on valuutakomitee põhimõtted Eesti rahasüsteemi alusena end igati õigustanud. Eesti rahasüsteem on stabiilsena vastu pidanud nii spekulatiivsetele rünnakutele kui ülemaailmsele raha- ja börsikriisile, kroon mitte ei erguta, vaid ohjeldab üldist hinnatõusu. Eesti rahasüsteemil on maailmas senituntutega võrreldes mõned erinevused. Nimelt ei tunne maailm üldjuhtumil süsteemi, kus valuutakomitee kõrval eksisteerib ka keskpank. Õigemini, kus keskpank viibki läbi valuutakomitee rahapoliitikat. Tavapärase valuutakomitee puhul on muud keskpanga ülesanded, näiteks pangajärelvalve jmt ära jaotatud kas valitsus- või muude avalikõigulike institutsioonide vahel.
väed Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Tulemus- Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. -Raudne eesriie- Mõtteline piir demokraatliku lääne ja kommunistliku idaploki vahel. -Reagan- USA president aastatel 1981-1988. Vähendas riiklike kulutusi ja makse. Ta otsustas vastu astuda ülemaailmsele kommunismile ning teda saatis edu. Kuulutas välja tähesõdade programmi. Tähesõjad- oli USA presidendi Ronald Reagani 1983 peetud kõnes välja kuulutatud programm, mis nägi ette USA kaitsmise välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste VLO riikide rünnakutest kosmosesse rajatud tuumarelvade abil NSV Liidu lagunemine-1991 Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegi NSV Liit augustis riigipöördekatse, mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam
aastal. ha selgemalt teadvustus samuti ökoloogilise katastroofi - globaalse saastumise ja taastumatute loodusressursside ammendumise - oht. Info- ja sidetehnoloogiate arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Vaga kiiresti on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide
poolelt rahakoti abil: uute alade enda poole võitmine oli eluliselt oluline, sest üks kaotus viivat edasi uutele kaotustele. Põhjendati seda nii julgeoleku tagamisega kui ka demokraatia levitamise ülla ideega. Loodi liite, läänes pigem vabatahtlikult, nt Ameerika Riikide Organisatsioon, NATO Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon, lõimumine toimus ka humanitaarvaldkonnas: Amnesty International, Greenpeace jne, mis kõik rõhusid ülemaailmsele ühtsusele. 31.Väike globaliseerumine Euroopas. Riikidevahelistest vastasseisudest põhjustatud sõjast räsitud Euroopas tekkis idee kujundada ühendusi, mis vähendaksid rahvusriikide suveräänsust. Rahvasteliit ja ÜRO rahvusvahelised, suveräniteete liitvad ühendused. Idee, et vaid riikide tugevamal ühendamisel saab tulevikus Euroopasisese sõja ära hoida, samuti uskumus, et rahvusriik on oma aja ära elanud ja et saavutada
kahjustajaid täielikult tasumakeskkonna kahjustuste eest olelustsükli (elutsükli) põhimõte:Kajastada toote omahinnas kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitse kulutused ja keskkonnale tekitatud kahju kogu toote, teenuse või tootmise elutsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) jooksul rahvusvahelise koostöö põhimõte:Tõkestada maksimaalselt negatiivset riigipiiriülestkeskkonnamõju, laiendada ligipääsu ülemaailmsele oskusteabele jaotatud vastutuse põhimõte: Rakendada keskkonnameetmed sellisel poliitilisel ja haldustasemel, kus nad annavad parima tulemuse "tootja vastutuse" põhimõte: Tootjatel korraldada jäätmeteks muutunud toodete kogumine ja käitlemine ning taaskasutamine võimalikult suures hulgasläheduse põhimõte: Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
1924 - valmib Eesti esimene pikkem mängufilm "Mineviku varjud." 01.12.1924 kommunistlik mäss. Suruti maha mõne tunniga, sest mässajad ei leidnud rahva hulgas toetajaid. Seda organiseeriti Moskvast Kominternist. Hukkus 21 tsivilisti ja 20 mässajat. See aitas kaasa sisepoliitika stabiliseerumisele. Loodi vabatahtlike kodanike relvaorganisatsioon kaitseliit. 1929 - loodi Vabadussõjalaste liit. nn Vapsid. Juhtideks olid Aleksander Larka ja A. Sirk. Pääsesid riigikokku tänu ülemaailmsele majandus kriisile. Hakkasid nõudma uut põhiseadust. Samal aastal läks Eesti lõplikult üle meetermõõdustikule. 1932 - esitati põhiseaduse kava rahvale hääletamiseks, kuid rahvas lükkas selle tagasi. 1932 - Eesti-NSVLi mittekallaletungi leping. 1933 - Vapsid kehtestasid uue põhiseaduse. Selle poolt oli ka enamus elanikkonast. Sellega seati sisse ka Riigivanema ametikoht. Uus põhiseadus hakkas kehtima alates 01.01.1934 ja pidid toimuma ka Riigivanema valimised
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti ökoloogilise katastroofi globaalse saastumise ja taastumatute loodusressursside ammendumise - oht. Info- ja sidetehnoloogiate arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Väga kiiresti on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire
säravaim tehnoloogiahüpe ning näitab meile valgust uude ühiskonda - infoühiskonda. Interneti areng täna jätab oma kiiruses selja taha kõikide teiste valdkondade (isegi arvutustehnika) arengu. 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu Internet kui võrkude võrk erineb teistest laivõrkudest sellega, et kõik arvutid Internetis kasutavad "ühist keelt" e. protokolli. Interneti ühist keelt nimetatakse TCP/IP - protokollistuks. Internet ei kuulu kellelegi. Selles mõttes sarnaneb ta ülemaailmsele telefonisüsteemile, kus igale telefonikompaniile kuulub osake võrgust ning suhtlemine nende osakeste vahel toimub kompaniide omavaheliste kokkulepete alusel. Internet erineb telefonisüsteemist sellevõrra, et üldjuhul ei loe keegi baite, ega tunta muret kas suheldakse kõrvalmajaga või sõbra - tuttavaga Uus-Meremaal. Seega on Internet kõige kiirem ja odavaim kommunikatsioonivahend. Palju on Internetis arvuteid? 1996.a. algul oli püsivalt Internetti ühendatud üle 8 miljoni arvuti
Üha selgemalt teadvustus samuti ökoloogilise katastroofi globaalse saastumise ja taastumatute loodusressursside ammendumise oht. Info- ja sidetehnoloogiate arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Väga kiiresti on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aasta või kahe jooksul ja börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisimaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida kapitali parimaid investeerimisvõimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige neis maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Agraarühiskonnas on inimene kogu oma elu jooksul suhteliselt paikne. Kogu
positiivse laengu. Tekkinud laengud on alati võrdsed, kuid vastandmärgilised, seega nende kehade summaarne laeng ei muutu. Seda arvestades võime sõnastada elektrilaengu jäävuse seaduse. Elektrilaengu jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate elektrilaengute algebraline summa on jääv. Algebraline summa tähendab seda, et laenguid tuleb liita märki arvestades. 10.2 Elektriväli Eespool mainisime, et vastavalt ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele tekitab iga keha enda ümber gravitatsioonivälja, mis on tugevam suuremassiliste kehade korral ja mis nõrgeneb seda tekitanud kehadest eemaldumisel. Gravitatsioonivälja iseloomustab mingis ruumipunktis üheselt vaba langemise kiirendus g . Kui sellesse ruumipunkti asetada mingi proovikeha, mille mass m on väga palju väiksem gravitatsioonivälja esilekutsunud kehade massist, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
