Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ülemaailmsel" - 58 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Amandus Heinrich Adamson

Näituse abil sai Adamson endale raha juurde. 1887.aastal sõitis Adamson Pariisi. Pariisis hakkas Adamsoni huvitama intensiivne kunst. Pariisis arendas Adamson täielikult välja professionaalsed oskused, omandades kerguse ja meisterlikkuse skulptuuritehniliste probleemide lahendamisel. 1888. aasta kevadel eksponeeris Adamsoni kaks tööd. Paavst Leo XIII portreereljeefi ja olustiku teemalise puufiguuri ,,Esimene piip". 1889. aastal esindas Adamson ülemaailmsel näitusel teosed: ,,Esimene piip" ja ,,Laine". Pariisis teostas Adamson ka ühe suurema oma teostest ,,Kamin". Pariisis tehtud tööd on veel ,,Neptuuni jalutuskäik", ,,Neli aastaaega", ,,Amori tervitus", ,,Koidutäht", ,,Vangistatud Amor, ". 1981. aastal tuli ta tagasi Peterburgi. Aga tema looming oli vabam ja antiikmütoloogiliste teemade kõrval algas huvi allegoorilise ja olustikulise ainestiku vastu. 1892. aastal tabas Venemaal viljaikaldus, eriti talupoegi...

Ajalugu
110 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti peaministrid

aprillil 1960 Viljandis [4] Erakond ja peaministri aastad: Isamaaliit 1992-1994 ja 1999-2002 Isiklikku: Mart Laar on Eesti poliitik ja ajaloolane. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel auhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1983 Tartu Ülikooli ajaloolasena. Aastatel 1992­1995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 1998­2002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale. Ta valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega...

Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Riikide arengutase

Riikide arengutase ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT (Gross Domestic Product, GDP)- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. Suurem SKT ei ole sama mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste kog...

Geograafia
86 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus...

Keskkonna kaitse
331 allalaadimist
thumbnail
5
docx

HIV

Liikmesriikide koostööl on oluline osa algstaadiumis epideemiate ohjeldamises. Euroopa Liit on rahastanud projekte ja loonud koostöövõrke kõikide asjaomaste partnerite ühendamiseks, kogemuste vahetamise kiirendamiseks ja haavatavamate inimrühmade probleemidega tegelemiseks. Euroopa Liit on aktiivselt tegutsenud ka arengumaades ja ülemaailmsel tasandil. Euroopa Liit rahastab 55% ulatuses ülemaailmse HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi tegevust. Kuna viimaste andmete kohaselt tõuseb uute nakatumiste arv kõigis ELi liikmesriikides ning Ida-Euroopas asuvates naaberriikides, tuleb tugevdada juba kohaldatavaid meetmeid. Võitluses epideemia viimase laine vastu on peamisteks meetmeteks ennetamine, ravi ja hooldus, toetus ja koostöö. Tulevane raamistik...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...

Loodus- ja keskkonnakaitse
68 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Belgia - referaat

04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Pinnavesi

Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Igiliikur

Nii võib 21. sajandi algusaastail tekkida häireseisund, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ja tõuseks maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70 m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb õhutemperatuur 0,6 kuni 1,5 kraadi võrra ja veetase kerkib vaid 35 cm; ülemaailmsel klimatoloogide konverentsil eeldati, et temperatuuri tõus on 1,5 kuni 3 kraadi ja maailmamere veetase tõuseb 4 kuni 8 m võrra. Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku- ja väävliühenditega.Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades. Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. Iga aasta lendub seda ühendit atmosfääri ligi 2-3 tonni. Pliid lisatakse bensiinile...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Paralleelsed elulood

Adriana Lima Adriana Lima on sündinud 12.juunil 1981.aastal Brasiilia kirderannikul, Bahia osariigis, Salvadoris. Tema ema Maria de Graca Lima ja isa Nelson Torres on mõlemad sotsiaaltöötajad. Isa lahkus oma pere juurest, kui Adriana oli 6-kuune. Adriana Lima avastati 13-aastaselt oma kodulinna ostukeskusest. Kui Adriana oli 15-aastane, võitis ta Brasiilia Fordi supermodelli konkursi. Aasta hiljem osales ta Fordi ülemaailmsel modellikonkursil, kus tuli teiseks. Konkurss tõmbas talle palju tähelepanu ning tõi kaasa moefirmade huvi. 1999.aastal läks Adriana elama New Yorki, kus allkirjastas lepingu Elite Model Managementiga. Tänu sellele lepingule ilmusid tema fotod kuulsates moeajakirjades nagu Vogue ja Marie Claire. Adriana Lima on töötanud paljudele moedisaineritele nagu Vera Wang, Christian Lacroix, Giorgio Armani, Fendi, Ralph Lauren, Valentino. 2000.aastal sai temast moefirma GUESS reklaamnägu. 2001...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mart Laar

maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Aastatel 1992­1995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 1998­2002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale. Ta valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1978 Tallinna 46. Keskkooli ning 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis. Tartu Ülikooli ajaloomagister 1995, doktor 2005. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Aastatöö teemal Bahai usk

Armasta niisiis Mind, et võiksin mainida sinu nime ja täita sinu hinge eluvaimuga. -Baha'u'llah (Peidetud Sõnad, Araabia # 4) Religioon on üldtuntud mõiste terves maailmas. Selle sõnaga viidatakse neile uskumustele, käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele, mis seonduvad arutlustega järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Oma teemaks võtsin baha'i usundi, kuna tahtsin selle usu kohta kõike teada. Baha'i on alles noor usund, kuid sellegi poolest väga levinud kogu maailmas. Mind huvitas, mida baha'i usk õpetab, et see inimestele nii vastuvõetav on. 2 Töö eesmärk on teada saada,...

Religioon
22 allalaadimist
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...

Kultuurilugu
125 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Soojusmasinad

Nii võib 21. Sajandi algusaastail tekkida häireseisnud, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ka tõuseks maailmamerede tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb õhutemperatuur 0,6 kuni 1,5 kraadi võrra ja veetase kerkib vaid 35 cm; ülemaailmsel klimatoloogide konverentsil eeldati, et temperatuuri tõus on 1,5 kuni 3 kraadi ja maailmamere veetase tõuseb 4 kuni 8 m võrra. Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku- ja väävliühenditega. Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades. Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. Iga aasta lendub seda ühendit atmosfääri ligi 2-3 tonni. Pliid lisatakse bensiinile...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jätkusuutlik areng

Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. Aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) - säästva arengu komisjon.Komisjoni töökord näeb teemade kaupa ette kaheaastased tegevustsüklid ning iga-aastased istungid, kus analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel , regionaalsel kui riiklikul tasandil. 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros (Rio konverents) heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa 3 arendamise eesmärgid. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002...

Kodanikuõpetus
106 allalaadimist
thumbnail
188
ppt

Inimõigused

a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelis...

Inimõigused
164 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...

Geoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kuidas ma näen globaliseerumist kultuuris

Lisaks majandusele ja kultuurile hõlmab see keskkonnaprobleeme ja poliitikat. Kuidas aga näha globaliseerumist kultuuri arvesse võttes? Läänestumine ehk ameerikalike põhimõtete levimine muudesse kultuuriruumidesse, on oma teega jõudnud Eestisse. Lisaks televisioonile, muusikale, toidu- ja poekettidele, on see imbunud ka Eesti inimese alateadvusesse. Paljude noorte puhul on märgata uut segakeelt, täpsemalt öeldes slängi. Oma vestlust ilmestatakse inglisekeelsete laensõnadega, mis paraku laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse. Oma olemuselt ohustab läänestumine eesti keelt, mida niigi maailma kontekstis vähene rahvaarv räägib. Usun, et on iga eestlase kohustus oma kee...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia

inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused ­ vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) ­ enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) ­ seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted ­ tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni ­ RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil ­ MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmis...

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Ilja Repin

Teda vapustasid nähtud tüübid ja karakterid, temas tekkis vajadus maalida seda kauget tundmatut vene elu, ja ta maalis niisuguse stseeni, millele võrdset võib leida ehk Gogoli kõige hingestatumast loomingust." "Burlakid Volgal" eksponeeriti ülemaailmsel kunstinäitusel Viinis ja tõi kunstnikule üldise tunnustuse. Pilt asub hetkel Peterburis Vene Riiklikus muuseumis. Maal valmis aastatel 18841888. Maal räägib Vene revolutsiooni aegadest, kus on kujutatud üllatunud perekond pagendusest tagasi tulnud pereliikmest. Maal on üks Repini paremini väljendatud sotsiaalse vaatenurga alt teos, mis iseloomustab Peredvizhnike liikumist. Maal asub hetkel Tretjakovi galeriis Moskvas. Maal valmis aastatel 18801883....

Kunstiajalugu
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun