Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine. Globraliseerumise juures on see hea, et raha, info ja kaubad liiguvad kiiresti kõikide riikide vahel. Halb aga kultuurilise mitmekesisuse vähenemine, globaalprobleemid ning ülemaailmastuv terrorism. Globaliseerumise positiivseks nähtuseks on rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu. Tänu sellele näiteks Euroopa Liidus puudub eksportkaupade maksustamine
Globaliseerumine Sõna "globaliseerumine," on kuulnud iga inimene, aga kas ta selle täpset sisu teab, selles ei saa täitsa kindel olla. Püüan leida vastuseid sellel teemal. Käistlen seda teemat ka Eesti seisukohalt. Mida see kaasa toob? Mis nii saada võib? Tuleb leida lahendusi, mitte seista paigal ja vaadata mis saab. Globaliseerumine, mis see on ja mida ta endast kujutab? Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused. Ülemaailmastumist põhjustavad mitmesugused tegurid, eelkõige majanduslikel ja poliitilistel põhjustel. Majnadust seostatakse eelkõige väliskaubandusest tulenevate nähtustega, selle tõukejõuks on üha suurenev tehnoloogia areng. Missugused tunnused on siis globaliuseerumisel? · Majanduslikud tunnused: rahvusvahelise kaubanduse kasv, suurte kapitalide liikumine üle maailma, rahvusvaheline pank (IMF)
MAFFIA! Gert & Mart Productions. Mis on maffia? Maffia on salajane sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga. Kust sai alguse? *Itaalia -> Sitsiilia -> Manner *Cosa Nostra *Ülemaailmastumine *Auastmed Tunnusmärgid *Must värvus! *Liiguvad jõuguti *Mercedes, 2 Limusiini *Jakid Tegevusalad *Narkootikumid *Prostutatsioon *Valeraha *Raha sissenõudmine *Inimröövid *Salakaup Maffijaid on üle kogu maailma: * Venemaal *USAs (Al Capone kuulsaim) *Türgis *Hiinas ( Triaadid ) *Jaapanis ( Yakuza ) Al Capone * barman *Salaviinaäri *Valentinipäeva veresaun *Süüfilis TÄNAME TÄHELEPANU EEST!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Fukuyama. Ta nõustub sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Teisalt usub ta, aga et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude ning seda, kuidas moderniseerimine sunnib valitsemisinstitutsioone ja -meetodeid üha ülemaailmsemalt lähenema. Fukuyama arvates ei tekita ülemaailmastumine kogu maailmas kultuurilist ühtsust ja tema arvates ei oleks üldse hea, kui see oleks võimalik. Fukuyama arvates on tsivilisatsioonide kokkupõrge võimalik, kui see toetub huvidele, mitte kirgedele ning institutsioonidele, mitte kultuurile. Samuti väidab ta, et see ei ole Lääne vaatenurk, vaid on Globaalne vaatenurk. Pippa Norris väidab oma artiklis, et korraga saab olla nii eestlane kui kosmopoliit ehk maailma osa
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
virtuaalselt. Kui küsimus on mugavuses, siis ei ole messengerile vastast, aga mida see endaga kaasa toob? Kas mugavus on väärt võõrandumist, mille põhjustab üha vähem reaalne suhtlemine. Me ei pruugi seda küll tajuda, aga tegelikult on inimesed tänapäeval paljuski kinnisemad ja enesekriitilisemad just tänu Interneti ja sotsiaalvõrgustike olemasolule. Kuigi ka meie endi emakeel muutub iga päevaga, mõjutab meie suhtlemist paljuski rohkem inglise keele ülemaailmastumine. Me vaatame inglise keelseid filme, loeme Internetist inglise keelseid artiklid ja kuulame inglse keelseid laule. Inglise keeles on saamas justkui kogu maailma ühine keel, aga on see hea? Tõenäoliselt ei oma see väga suurt tähtust suure rääkijate arvuga keeltele, aga need miljon inimest, kes veel eesti keelt räägivad, peaksid tegema kõik, et seda säilitada. Sorryde ja maybede lai levik suhtlemises ohustab meie keelt ning me muutume iga päevaga justkui vähem eeatlasteks.
ja imp. *töö tootlikkus - ühe töötaja poolt valmistatud toodangu koguhulk aastas; * energia tarbimine 1 el. kohta * transpordi ja sidevõrkude tihedus *elatus- ja kultuuritaseme ülenäitajad - nt. kirjaoskuse %, kesk. eluiga, iive. *inimarengu indeks (IAI) 4) *kapital *tööjõud *materjalid *jäätmed *turg *seotud ettevõtted *valitsuse poliitika *transport *side *ümbertöötlemine 5) *globaliseerumine e. ülemaailmastumine - kogu maailma haarav kultuuri, haridusalaste ja muude valdkondade laienemine. *positiivsed küljed: - suureneb rahv. koostöö ja tööjaotus - tootmise efektiivsus suureneb - tooted muutuvad odavamaks - töötajate pidev koolitus - tehn. kiire areng - suureneb rahv. kaubandus *negatiivsed küljed: - suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel - kaovad rahvuste(riikide) isikupärasused ja kaup muutub ühelaadilisemaks
Eesti koht globaliseeruvas maailmas. Globaliseerumine toimub jõudsalt ja kõikjal. See hõlmab endast kultuuride väärtuste ühtlustumist ning muudab maailma justkui globaalseks külaks. Selle kõik on teinud võimalikuks maailmakaubanduse suurenemine, info kiire levik, rahvusvahelise suhtluse tihenemine, mille on toonud kaasa demokraatia levik maailmas jne. Minu arvates on Eesti koht globaliseeruvas maailmas täiesti olemas, tänu kiirele arengule ja avatusele uute asjadega kaasa minemisele, aga meie mõju ülemaailmastumisele või sellega kaasnevatele protsessidele on pea olematu, kuna meil pole vahendeid selle kiirendamiseks, nagu näiteks suurel hulgal maavarade olemasolu ja selle eksport. Kuigi ma usun, et oleme suurepäraseks eeskujuks teistele samal ajal NSV Liidu alt vabanenud riikidele. Kui mõelda Eesti kohale globaliseeruvas maailmas, siis peaksime mõtlema sellele, mis on need vahendid, mida saa...
Uue meedia roll ühiskonna elus Tänapäeval saavad inimesed tänu internetiühendusele olla uudistega pidevalt kursis. Inimesed saavad sotsiaalmeedia vahendusel kaasa rääkida ja meelt avaldada poliitikaga seotud teemades. Samas kasutakse internetti ka propaganda levitamiseks, kuna sellisel viisil saab rahvast väga hästi mõjutada. Uus meedial annab inimestele aktuaalset informatsiooni, kuid samas ka mõjutab neid. Sotsiaalmeedia kui hea platvorm, kus edastada poliitilist propagandat. Propaganda on üks osa sotsiaalmeediast, kuna selles keskkonnas on lihtne massideni jõuda. Paljud poliitikud kasutavad seda võimalust, et oma selgitustööd rahva ette tuua. Üks hea näide, sellisest poliitikust on Donald Trump, Ameerika Ühendriikide president. Trump kasutab tihti Twitterit ja arusaamu teistega jagada, kuid ta kasutab palju demagoogilisi võtteid, mis muudavad propaganda mõjusamaks. Tihti räägib Donald Trump ühisest vaenlase...
Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja
· ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Birma(Myanmar), Tai, Vietnam, Indoneesia, Austraalia. Agraarühiskond.
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... POSTMODERNISM............................................................................................ POSTMODERNISM TUNNUSED...................................................................... ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS...................... KOKKUVÕTE...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida ...
Veokulud Väga kõrged Kõrged Väikesed Osalemine Üksikute kaupade Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses osalemine majandussüsteemid majandussüsteemid, ühtne maailmamajandus Globaliseerumine e. ülemaailmastumine Globaliseerumise eeldused : 1. Koloniaalsüsteemi lagunemine 2. Arenenud riikidevaheline majanduskoostöö 3. Rahvusvaheline kaubanduse liberaliseerumine 4. Uued side ja infotehnoloogiad 5. Transpordi ( eriti lennunduse ) areng 6. Veo-ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. 7. Riigi kohanemisvõime ( kõrge haridustase, pideb koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö ) Globaliseerumise ohud : 1
* Inimeste ulatuslikud ränded. * Aafrika uute tekkinud riikide piirid jäid püsima koloniaalsüsteemi alusel, mis ei arvestanud rahvuslikke piire ja tagajärgedeks sagedased konfliktid. - Dekoloniseerimine pole lõppenud Venemaal(Siber), 8.INFOÜHISKONNA KUJUNEMINE(20 saj. keskpaik, eeldused) *Info liikumiskiirus ja mitmekesised võimalused. *Üleilmne meedia eri valdkondade levik *Arvutiside 1950, satelliitside 1960. *Äriteenuste ülemaailmastumine pangandus, veondus *Kasutusele võeti tuumaenergia 1954 *Inimeste liikumine aktiivsem, tööränded *Kasvas nafta osatähtsus. *Teadus ja haridustase tõusis ja lõimus majandusega. *Uued avastused bioloogiasgeneetikas 1953 *Kiirendas infoühiskonna kujunemist 20. saj teisel poolel. 9. GLOBALISEERUMISE + JA - ..
lahendada ülerahvastumise probleemi. Piiramise vastu esitatakse religioosseid või naise rollist ja huvidest lähtuvaid põhjendusi. Nagu näiteks on hiinas ühe lapse poliitika. Neid peresid, kus on vaid üks laps hellitatakse n.ö. rohkem. Antud juhul pered ei pea tasuma maksu oma laste eest, nagu seda peavad tegema vanemad, kellel on rohkem järeltulijaid. Ka on suuremad toetused ja muud soodustused. Kas eetiliselt on õige riigil piirata laste saamist? Olgu, arusaadav on ülemaailmastumine ja et riigil pole ressurssi kõiki uusi kodanikke ülal pidada, koolitada jne. Aga samas, lapsed on ju hea elu majanduse kasvu ja kõige positiivse alus. Hiinas on küll rahvaarv väga suur, aga siiski ei tohiks vanemaid panna situatsiooni ette, et nende ainus laps jääbki ainukeseks, või siis ohverdada oma sissetulekut ja elukvaliteeti. Teisest küljest kui näiteks võtta mõni pisem riik kasvõi Eesti, siis seljuhul just üritatakse õhutada inimesi järeltulijate saamiseks
Ressursside kasutamise tõhusus 6) Holistiline lähenemine lk 46 Interdistsiplinaarsus ehk erialadevahelisus probleemide lahendamiseks moodustatakse erinevate erialade spetsialistidest töörühm Süsteemsus probleemile lähenemine on kompleksne, arvestades kõiki selle osi ja nende omavahelisi seoseid Tagasiside kasutamine terviku käitumise mõistmiseks ja kontrollimiseks. 7) Globaalne tarneahel lk 61, 65 Äritegevuse ülemaailmastumine ja tööjõumahuka tootmise üleviimine arenenud riikidest madalamate kuludega riikidesse. 8) Virtuaalne tarneahel lk 65-66 Tarneahela lülid on teineteisest geograafiliselt ja ajaliselt eraldatud, ressursse juhitakse ja kontrollitakse elektrooniliselt interneti/suhtevõrgu lahenduste kaudu, mitte otsese füüsilise kohaloleku ja kontrolli abil. Virtuaalse tarneahela 3 põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti
Istanduskoloonia Ladina-Ameerikas, hiljem ka teistes, istandussaaduste saamiseks Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt, võeti piirkond oma valdustesse Ressurssikolooniad Aafrikas, Aasias Reservkolooniad industrialiseerimist ei viidud läbi, vallutati niisama impordiks ja loodusvarade saamiseks tööstuslikult arenenud Põhja riigid mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: lagunes koloniaalsüsteem kolooniad iseseisvusid arenenud riikide vaheline majanduskostöö transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine
Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb, massitootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet) 4. Info-ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni. Infoühiskonna tulemuseks on maailmamajanduse globaliseerumine ehk ülemaailmastumine. See loob paremaid võimalus. Kasvab võõrtööliste hulk. Tänapäeval üle kahesaja miljoni. Leiti, et poliitilised ja majanduslikud otsused peavad tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Teadmusühiskond ühiskond, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult. Küsimused. 1. Mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, mis on tööstusühiskonnas ja mis on põllumajandusühiskonnas.
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
· EL - (EU) Euroopa Liit 1. Majndusliit, ühisturg ja tööjõu vaba liikumine 2. Austria Belgia Bulgaaria Eesti Hispaania Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Läti Leedu Luksemburg Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Taani Tsehhi Vabariik Ühendkuningriik Ungari 21 41. Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine - kogues maailma haarav majandus-, kultuuri-, haridusalaste jm.sidemete laienemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: 1. uued side-ja infotehnoloogiad 2. transpordi (lennunduse) kiire areng 3. kapitali ja tehnoloogia liikuvus 4. kohanemisvõime, kõrge haridustase MÕISTED agraarühiskond ühiskond, mille liikmed tegelevad enamasti põllumajandusega, kalapüügiga jne. industriaalühiskond ühiskond, mille liikmed on enamasti hõivatud tööstuses, ehituses, veonduses
Kohtuvõim: Euroopa Kohus Küllike Jürimäe 10. Regionaalne valitsemine a) Põhja ja Lõuna suhted, näited riikide ebaühtlasest arengust b) Eesti haldusjaotus, maavanema ja maavalitsuse ülesanded plussid miinused, nägemused c) Kohaliku omavalitsuse ülesanded, valimised. 11. Rahvusvahelised organisatsioonid a) Globaliseerimise mõju rahvusvahelistele suhtele ja poliitikale Rahvusvaheline koostöö tähtsam, suurem tähemdus kuulumisel organisatsioonidesse. Poliitiline ülemaailmastumine: 1.Üha rohkem piirkondliku või ülemaailmse ulatusega kokkuleppeid riikide vahel, mis reguleerivad ja mõjutavad nende poliitikat ning seega ühtlasi inimeste igapäevaelu. 2. Ülemaailmses poliitikas on järjest olulisem roll rahvusvahelistel organisatsioonidel (ÜRO, Maailmapanks,Rahvusvaheline Valuutafond) äriettevütetel (rahvusvahelise firmad) ja mitmesugustel kodanikuühendustel nagu rah-, inimõigus- ja keskkonnakaitseaktivistid ja naisühendused. 3
· n-ö ülekuumenenud majandus o liiga suur nõudlus kõrge inflatsioon, toodangu ülikiire kasv, ebakindlad inimesed kulutavad ruttu raha o Tarbimise piiramine maksud kõrgemaks, riiklikud kulutused väiksemaks, raha pakkumine kapitali hinna tõus o Hoiustamise soodustus nõudluse piiramine · Tava-majanduspoliitikate elluviimist raskendab ülemaailmastumine, riikide vastastikune sõltuvus · Teised meetmed: tähelepanu hea ettevõtluskliima arendusele, uuenduslike tegevuste toetamisele · Eesti puhul raskendavaks riigi väiksus, meie majandusarengu suur seotus välismaise majanduskeskkonna arenguga Välismajanduspoliitika pt. 5.8. Väliskaubandus · ehk rahvusvaheline tasand · Eksport · Import · Tollimaksud o imporditoll o eksporditoll · Kvoodid o Mittetollilised piirangud
3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed üleilmastumine ja ülemaailmastumine tulid käibele 21.sajandi alguses. 2. Globaliseerumise mõiste erinevad tõlgendused. Globaliseerumise mõistet kasutatakse eri kontekstides väga erinevalt, see on korraga seisund, nähtus, faas, ideoloogia, diskursus ning eri määratlused näitavad erinevaid väärtuseid ja huvisid, mida globaliseerumisele omistatakse. Üleilmastumise pooldajad (globalistid) käsitlevad seda eelkõige majandusprotsessina, kriitikud kultuurilise protsessina. Jan Aart Scholte tõlgendab
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...