Nad idoliseerivad Prozorovide perekonna ainukest poega Andreid. Ta armastab aga Natasat, keda teised eriti ei salli. Näidend algab õdede isa esimese surmaaastapäeva kui ka Irina nimepäevaga ja kõik, kaasaarvatud sõdurid, tulid seda tähistama. Vaatuse lõpus tunnistab Andrei Natasale, et armastab teda ning teeb abieluettepaneku. Teine vaatus algab umbes 21 kuud hiljem, kui Andrei ja Natasa on saanud poja. Naisel on Andrei ülema Protopopoviga afäär (tegelast laval kordagi ei ole). Masa tuleb koju Versininiga, peadpööritavalt rõõmus nendevahelise salaarmastuse üle. Natasa lõhub plaanid teha nende kodus peo ja kõik on järgneva vaikuse tõttu rõõmutu. Tusenbach ja Soljonõi tunnistavad oma armastust Irina vastu. Kolmas vaatus toimub umbes aasta hiljem Olga ja Irina toas (Natasa üritab üle võtta võimu majas ja palus neil jagada tuba, et saaks oma last paremasse kohta magama panna).
tunnistusel teise järgu vabatahtlikuks. ,, 1. oktoobril 1904 sai Laidonerist portupee junkur, sama aasta 18. detsembril ühendati ta veltveebriks. Mõned nädalad hiljem, 4-dal mail, ülendati ta nooremleitnandiks, kusjuures ta loeti vanusega kehtivaks 22. sugust 1904a." ,,Aasta 1906 14 augustist kuni 15 oktoobrini oli Laidoner staabikomando ajutine ülem. 12 . novembril 1908 ülendati Laidoner leitnandiks e. tolleaegses vene auastmetikus porutzikuks" Neid ajutisi ülema kohti täitis veel Laidoner palju. 1914 aasta lõpus ülendati Laidoner lõpuks staabiohvitseriseisusesse- kapteniks. 1. jaanuaril 1918 jõudis Laidoner Eestimaa kubermangu pealinna ning asus Eesti diviisi juhtimisele. ,,1920 aastal pöördus põllumeeste kogude erakond kindral Johan Laidoneri poole ettepanekuga kandideerida I riigikogusse. Valimised kujunesid põllumeestele võidukaks, nad said Riigikogusse 20 saadikukoha. Kindral Johan
käskisid tal Jumala nimel minna dofääni, troonipärija juurde, viia tema väed sissetungijate vastu ja kroonida ta siis Reimsi linnas kuningaks. 3 Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil Liitumine sõjaväega ning ilmutuse täideviimine Jeanne lahkus oma kodukohast ning pääses takistusi ületades Vaucouleurs’i linna ja saab linna väesalga ülema niikaugele, et too juhatab ta Charles’i juurde. Esimene katse muidugi ebaõnnestus – vahimeeskond naerab laginal, kui üks taluplika nõuab kuninga juurde laskmist. Aga neitsi, pucelle, omab tõelise jutlustaja ja nägemuslikku energiat ja retoorilist karismat- ta lihtsalt astub inimeste ette ja kõneleb neile, ta kõneleb häältest, mida ta on kuulnud, ja pühakutest, kes on end talle ilmutanud. Veel kõneleb ta oma pühast ülesandest ja Jumalast, kes on teda siia läkitanud.
nimekirja kandma. Fabriziot ei viidud kohe minema, sest ohvitser arvas, et ta on veel raskelt haavatud. Pererahavas rääkis toimunust Fabriziole ning too otsustas põgeneda. Lõpuks jõudis ta Genfi ja sai kokku oma tädi teenriga, kes ütles, et Milaano politsei kahtlustab Fabriziot mingis vandenõus. Ta naases oma kodukanti Milaanos, kus ta oli nüüdseks tagaotsitav ja kohtus seal oma ema ja tädiga. Fabrizio kohtas Milaanos Parma vangivalvurite ülema ilusat tütart Clelia Contit. Fabrizio oli kindel, et ta kohtab teda kunagi uuesti. Fabrizio sõitis jälle Prantsusmaale ja tema tädi hakkas külastama ooperitteatri, kus ta kohtas Parma ministrit, kes temasse ära armus ja nad abiellusid ning hakkasid elama Parma linnas. Fabrizo tädi kutsus ta Parmasse endale külla. Parmas kohtas Fabrizo ooperitrupi liiget Mariettat ja nad armusid üksteisesse ära. Mariettal oli aga juba armuke nimega Giletti, kes lubas nüüd Fabrizio ära tappa
külas. Küla sai vallutatud punakaartlasete seljataha hiilimise ning sealt tule andmisega. 3. aprillil vallutasid skaudid Leikosa ja Gorodistse külad, kus asus punaste polk koos komissaridega. Sealt õnnestus röövida üks komissar, mille peale peata jäänud punased põgenesid. Ivanovo-Boloto´s ei saatnud skaute edu, põhjuseks vaenlase hästi peidetud kuulipildujad. Tagajärjeks ebaõnnestunud üritus Ivanovo-Boloto vallutada ja mitme ülema ja 11 skaudi elu jätmine lahinguväljale. 7. aprillil viidi skaudid Petseri alla. Nad pidid Petseri alt tungima Riia-Pihkva kiviteele, seal läbi murdma punaste kindlustatud joonest ja vallutama Iroboska. Äkilise lühikese löögiga vallutati Babkovo, Barkanova, Lebedõi ja Satrubje küla. Skautide vahetuseks saadetud 2. polgu osad ei suutnud oma käes hoida positsiooni, kuhu punased sihtisid oma pealöögi. Algas punaste
1914. aastal teenis J. Laidoner Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis ning Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. 17. (vkj 4.) 07.1915 autasustati teda Püha Georgi mõõgaga 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. 1915. aasta märtsis määrati J. Laidoner 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. 1915. aasta novembris määrati J. Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ja 1916. aasta 15. augustil ülendati J. Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917. aasta 11. märtsil määrati ta Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria- Ungari Keisririigi vägede vastu. 1921--1929 oli J. Laidoner Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma ning oli 1929
detsember 1924 10. veebruar 1925) kindralmajor Johannes Orasmaa (10. veebruar 1925 - 1940) kolonel Kalle Istvan Eller (17.02.199010.11.1990) kolonelleitnant Manivald Kasepõld (10.11.199016.11.1992) Johannes Kert (16.11.199223.01.1996) major Neeme Väli (kohusetäitja, 20.01.19967.04.1997) kolonel Lui Jaanson (kohusetäitja, 7.04.19978.06.1999) Benno Leesik (8.06.199925.03.2006) kolonelleitnant Raivo Lumiste (6.09.2006) Kaitseliidu ülema ülesanded : 1) Kaitseliidu tegevuse juhtimine ja Kaitseliidu esindamine; 2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös Kaitsejõudude Peastaabiga; 3) Kaitseliidu sõjalise väljaõppe korraldamine ja järelevalve; 4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine kaitseministrile; 5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt; 6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine;
Nii oli ka antud raamatus, kus mõrvariks osutus pealtnäha täiesti süütu pisike tüdruk, keda kõik pigem hoiaksid, kui milleski kahtlustaksid.Tegelikkuses aga ei saa kedagi usaldada, sest kõige nõrgemad inimesed võivad vihahoos korda saata kõige hullemaid kuritegusid. 4. Tegelased: Charles Hayward mees, kes armastas Sophiat ning oli uurija poeg Sophia Leonides vana Aristide lapselaps, kes oli hirmunud, kuid otsusekindel Sir Arthur Hayward Charlesi isa, Scotland Yardi ülema asetäitja Peainspektor Taverner sir Arthuri parem käsi Edith de Haviland Aristide naiseõde Philip Leonides Sophia isa, pealtnäha väga enesekindel ja pühendud oma töösse Magda Leonides Sophia ema, näitlejanna Roger Leonides Aristide vanim poeg, ägeda iseloomuga Clemency Leonides Rogeri naine, teadlane Brenda Leonides Aristide teine ja noor naine Laurence Brown majja tööle võetud noor mees, kes oli armunud Brendasse
1914. a. on Vene Keiserliku Tuletõrjeliidu liikmeteks ligi sada Eesti tuletõrjeseltsi. 1936. a. oli Eesti Vabariigis 602 vabatahtlikku tuletõrjet, mis pärast valdade reformi vähenes 281-le. 1939. a. oli igas linnas ja vallas ainult üks vabatahtlik tuletõrjeühing. Vabatahtlik tuletõrje pidas end üleval liikmemaksudest, korjandustest ja annetustest. Tallinnas ja Tartus, hiljem ka Narvas ja Pärnus olid palgalised tuletõrje lendsalgad. Linna lendsalga ülema ja vabatahtliku tuletõrje peamehe vahekora määras kindlaks linnavalitsus tuletõrje üldjuhi ametisse seadmisega. Vabatahtliku tuletõrje liikmeteks oli nii eestlasi kui ka muulasi kõigist rahvakihtidest. Igas kohalikus tuletõrjes valitses vabatahtlikkuse vaim. Tegutseti Jumala auks ja ligimese kaitseks oma parema äratundmise järgi. Raskused tekkisid siis, kui mitme linna või valla tuletõrjed pidid suuremate kahjutulede korral teineteist aitama.
veebruaril 1905 Tallinnalinnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Päts ei väljendanud revolutsioonisündmuste ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "Teatajas" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral Bezobrazovi poolt korraldatav Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907. aastal siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Pätsi õhutusel asutati 19071908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda
II isiklikult. 1909-1912 õppis Laidoner sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides jäi Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Teda autasustati Püha Stanislavi III ja II klassi, Püha Anna II klassi ja Püha Vladimiri IV klassi ordenitega ning Georgi kuldmõõgaga “Vapruse eest”. 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri.
palgapäev ning kuuldused kavandatavast riigipöördest. Samal ajal kui Eesti kõrgem ohvitserkond lõbutseb, rivistatakse piiri taga mehi, erinevates paikades üle Tallinna varjavad end mässulised ning lihtrahva hulgas töötavad agitaatorid. Ja Kominterni juht Zinovjev on saabunud Leningradi, et ürituse niiditõmbajatele alustamiseks signaal anda. Eesti Vabariigi juhtkond ei ole ähvardavast mässust siiski täielikus teadmatuses - Tallinna garnisoni ülema kindral Undi kirjutuslaua kohal rippuv linna kaart on konspiratiivkortereid tähistavatest punastest knopkadest kirjuks muutunud, kuid millegipärast mees ei tegutse. Hoolimata pidevalt laekuvatest teadetest miitingute kohta viivitab ta otsustava sammu astumisega. Ainus, kes tahab tegutseda, on legendaarne kindral Põdder, kuid riigivanem Akel ei võta tema hoiatusi kuuldagi ning kindral Unt sõnaselgelt keelab tal olukorda sekkuda. Purjuspäi puistab
Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811.a pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817.a lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Kuid see Puskinit ei huvitanud, ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aastaid hiljem viidi Puskin üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse,kus elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hakkas Puskinit taga kiusama ning tema kohta Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust.
Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus. 1913-1914 teenis 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemakna. 1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. a märtsini. 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati Johan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 15. augustil 1916 ülendati kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917 kutsuti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918. Saksa okupatsiooni ajal tegutses Laidoner Nõukogude Venemaal ning ta oli Eesti Ajutise Valitsuse sõjaline esindaja Nõukogude Venemaal Petrogradis. 1918. aasta 4. aprillil ülendati Laidoner polkovniku auastmesse. (Illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus)
Suurbritannia mereväe koosseisus. Alates 2009. aastast kuulub Eesti mereväele. 26. aprillil 2007 heisati Sotimaal Rosythis Babcocki laevatehases laeval Eesti lipp. Tseremoonial viibisid ka Briti esimene merelord admiral Sir Jonathon Band ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Laev on saanud nime Eesti Vabadussõja aegse Briti mereväekomandöri admiral Sir Walter Henry Cowani auks. Teenistus mereväes Mereväe ülem allub Kaitseväe juhatajale, Mereväe ülema tööorganiks on Mereväe Staap. Mereväe ülemale alluvad omakorda väeosad Miinilaevade Divisjon ja Mereväebaas, mis mõlemad asuvad Tallinnas, Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt kaadrikaitseväelastest. Merevägi vajab pidevalt oma ridadesse uusi relvastus-, mehaanika-, side-, elektri jm. erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.
Ta on sündinud 10. novembril 1919. Ta on on vene insener, väljapaistev relvakonstruktor, kes töötas 1947. aastal välja Kalašnikovi automaadi. Esimene leiutis oli tanki laskude loendur, mis töötas lasuga eralduvate gaaside mõjul. Ta leiutas ka püstoli TT seadise tõhusamaks laskmiseks läbi tanki tornis oleva 6 pilu ja tanki liikumisressursi loenduri. Viimane leiutis oli juba oluline ning Kalašnikov kutsuti Kiievi erisõjaväeringkonna ülema Georgi Žukovi jutule. Automaadi AK-47, mis on tuntud Kalašnikovi automaadina, esitas Kalašnikov 1947. aastal toimunud konkursile, ja see võeti armee relvastusse. Neid automaate toodeti Iževskis asuvas ettevõttes "Ižmaš" ja esimene 1500 automaadist koosnev partii väljus tehasest 20. mail 1949. Kokkuvõtte Selles referaatis ma kirjutasin kõige tähtsama informatsiooni, mida jäi mulle meelde
*mehe moraali oli vaja säilitada, naiseau ja ihuline karskus olid teisejärgulised *polügaamia inimesel on rohkem kui üks abikaas *kui mees tahtis naisest lahutada, piisas kui ta kaadi ees kolm korda valju jäälega ütles: "mina lahutan ennast sinust". Naised lahutust alustada ei võinud. *mees võis pidada peale naise veel nii palju odaliske,kui ta soovis *noori tüdrukuid ja poisse sai osta iga suurema linna avalikult turult *haarem paiknes õue, sultani eraruumide ja mustade eunuhhide ülema ruumide vahel *suurem osa eriti ilusatest noortest tüdrukutest viidi orjaturult sultani haaremisse, tihti kinkisid neid sinna ka asehaldurid *sultanid eelistasid valgeverelisi hirvesilmseid iludusi Kaukaasia kandist *noored tüdrukud rööviti nende endi kodudest või olid vanemad nii vaesed,et müüsid lapse ise orjaks *hobune maksis 5x rohkem kui tavaline tütarlaps *vanemad müüsid oma lapsi haaremisse, sest nad lootsid,et nende lapsed elavad luksuses ja
purustamisest, kuhu tema väitel kuulus ''kümneid tuhandeid liikmeid'', ning Taga-Kaukaasia parempoolsete orgasiatsioni likvideerimistest.LK32 lisaks sellele märkis Rahvakomissaride Nõukogu tema teeneis 12.septembril 1922 kiitusega. Gruusia, kus Lavrenti Pavlovits juhatas 22.aasta sügisest salajast operatiivjagu ja oli kohaliku tsekaa üle, näitas ta end sammuti tubli töötajana. Niisiis 23 aastaselt on Lavrenti Beria juba Gruusia tsekaa ülema asetäitja ja juhib selle kõige tähtsamat allüksust salajast operatiivosakonda, mis tegeleb elanikkona meeleolude jälgimist ja operatiivsete abinõude väljatöötamisega nende vastu, keda kahtlustataksekavaluses võidelda nõukogude võimu vastu.LK33 Pole päris täpselt teada, millal kohtusid Beria ja Stalin. Mõned ajalolased seovad selle sündmuse 1924aasta Gruusia ülestõusu mahasurumisega. Võimalik, et see leidis aset ka varem
raudteetöölist. Juulis ja augustis sai Nõukogude Liit kätte ligikaudu 50 000 meest, kellest õnnestus Venemaale saata 32 000 33 000 inimest. Peamiselt toimus transport esialgu raudteel, mida mööda liikusid Eestist välja nii tööstusseadmed kui ka mobiliseeritud mehed. Kasutati ka laevu, kuid teekond laevadega oli palju ohtlikum ja esialgu ka teisejärguline. Venemaale viidud eestlased saadeti tööpataljonidesse Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema, 1.järgu armeekomissari Lev Mehlise 10.juuli 1941.aasta korralduse alusel. Seal olid väga viletsad elutingimused ning 1942.aasta kevadeks oli nälja ja haiguste tõttu hukkunud ligi 10 000 inimest. Need, kes sattusid mobiliseerimise tuhinas Punaarmeesse, said privilegeeritud kodaniku staatuse okupeeritud kodumaal, võisid toiduained nappivates kauplustes teha oma ostud väljaspool järjekorda, said riigiametnikeks, parteinomenklatuuriks, teadusasutuste juhtideks,
Sel perioodil tuli nad puhastada "mitteusaldusväärsest elemendist", isikkooseisule selgeks õpetada vene keel ja läbida ümberõpe vastavalt Punaarmee programmidele ja määrustikele. Eesti territoriaalkorpuse komandöri kohusetäitjaks määrati esialgu kindralmajor Gustav Jonson, kes oli enne seda olnud Johannes Varese valitsuse sõjavägede juhataja, staabiülemaks kolonel Mart Tuisk. 3. juunil 1940 määrati korpuse ülemaks NSV Liidust pärit kindralmajor Aleksander Ksenofontov, ülema asetäitjaks poliitalal brigaadikomissar A. Bagnjuk, staabiülemaks polkovnik N. Lednev. 29. august 1940: korpuse loomine, mis moodustati Eesti sõjaväest. Kahest diviisist koosneva 22. Eesti Territoriaal-Laskurkorpuse formeerimine lõpetati peamiselt juba 1940. aasta septembri keskpaigaks. Laskurpolgud moodustati jalaväerügementide ja üksikute jalaväepataljonide ühendamise teel, senisest side- ja pioneeripataljonist ning õhu- ja
augustil Saksamaale sõja. Esimene Maailmasõda oli vallandunud. Sõja plaanid Sõjaks valmistusid kõik suurriigid ja tegid suuri ettevalmistusi. Suurriikide peamine eesmärk oli sõja abil oma positsioone kindlustada. Loodeti oma territooriume suurendada. Nende eesmärkide realiseerimiseks oli aga vaja saavutada sõjalist edu, selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema A. von Schlieffeni eestvedamisel. See nägi ette Saksa armee ootamatu löögi läbi neutraalse Belgia ja Luxenburgi, et teostada suurejooneline ümberhaaramisoperatsioon. Saksa väed pidid läbimurde järel tungima Prantsusmaa territooriumile, mööduma Pariisist esmalt põhja poolt, seejärel ka läänest ning kokkuvõttes suruma Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustatud liini ja Sveitsi piiri. Schlieffeni plaan oli tegelikult välksõja
Kuni õppima asumiseni Kindralstaabi akadeemias (1910) teenis Tõrvand 36. Siberi kütipolgus Vladivostokis. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina. 1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, millisel kohal tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. Juhan Tõrvand Eestisse opteerumise järel teenis Click to edit Master text styles Tõrvand kaitseväes. 1925. aastal ülendati
Teisalt on JK-st kujunenud legend, mille tagant on elavat inimest raske näha. Pea võimatu on tagantjärele kindlaks teha, kus lõpeb tõde ja algab legendiga paratamatult kaasnev „müra“ - mitte teadlik vale, vaid väikestest liialdustest, ebatäpsustest, unustamistest, vääritimõistmisest ja kaheldavatest rõhuasetustest sündinud ning aastatega aina kogunenud liigliha. Legendaarseks sai JK juba oma eluajal. Kaasa aitas sellele nii tema tegevus Eesti tagavarapataljoni ülema abina kui Tartumaa kaitseliidu ülemana ning kaitseliitlastest moodustatud partisanipataljoni ülemana. Tema õnnetu hukkumine Paju lahingus andis legendi arenemisele veelgi hoogu. JK matused seiskasid Tartus igapäevaelu, tõid kokku ennenägematult suure matuserongi ja kutsusid ajakirjanduses esile ülistavate järelhüüete laine. JK oli üks kahest Eesti ohvitserist ( teine oli kapten Anton Irv), kelle nimi omistati tema juhitud väeosale ning kelle
otseselt mõjutavad allüksuste ülemate tegevust. Sõbralike jõudude hulka kuuluvad ka jõud, mis ei kuulu plaanitavate lahingujõudude hulka ja mida pole lahingutegevusse kaasatud, aga mille viibimine oma jõudude küljel või teises lähedalasuvas piirkonnas on soodne. Pange nende jõudude kohta kirja selline teave, mida allüksuste ülemad vajavad oma ülesannete täitmi- seks. Selliseks teabeks on kõrgema üksuse ülesanne, millega antakse kõr- gema üksuse ülema kavatsusest ja/või lahingukavand teada ka ühe taseme võrra ülespoole. c. Alluvate ja toetavate üksuste lisamine ja äravõtmine. Teabe käsku andvale üksusele juurde antavatest või sellelt ära võetavatest üksusest võib kirja panna selle punkti alla, lisasse või mõlemasse. 2. põhiÜLESANNE Lühike ja täpne kirjeldus ülesandest (ülesannetest), mille ülem peab täit- ma, ja ülesande eesmärk. Selles käsupunktis ei tohi olla alajaotusi. Reegli-
a) 3. Mihhail Gorbatsov 1984. a 2. poolest alates hakkas KGB soosima Gorbatsovi, seetõttu oli tal väga hea informatsioon olukorrast riigis. 1985. a 11. märtsil toimus Poliitbüroo istung. Tehti nimelt kiiresti, et Kunajev Kasahstanist ei jõuaks kohale (Kunajev poleks Gorbatsovi toetanud). KGB poolt olid lahti lasted paljastavad lood Romanovi ja Grisini kohta. Ilmusid ajakirjanduses (Ermitaazi serviiside kasutamine Romanovi tütre pulmas jne). Gromõko ja KGB tollase ülema Viktor Tsebrikovi hääl olid kõige kaalukamad, mis kallutasid hääletamise Gorbatsovi kasuks. Mihhail Gorbatsov on sündinud 2. märtsil 1931. aastal Stavropoli krais. 1950 läks Moskva ülikooli õigusteadust õppima. Lõpetas 1955. Alates 1952. a NLKP liige. Tegi kiiret karjääri. 1966.a. Stavropoli linnakomitee 1. sekretär, 1970 kraikomitee 1. sekretär. Hiljem töötas NLKP KK põllumajandusosakonna juhatajana, 49-aastaselt sai Poliitbüroo liikmeks. Gorbatsovil oli Andropovi soosing.
Mõisted!! Antant - Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastu sõdinud riikide ühine nimetus. Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa Keskriigid - riigid, mis sõdisid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Balkani Püssirohukelder - Balkani poolsaare hüüdnimi 20. sajandi algul seal valitsevate pingete tõttu Schlieffeni plaan kindralstaabi ülema von Schlieffeni üksikasjalik plaan, kuidas ette valmistada ja pidada sõda kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri
d)Mõlematele oli tähtis see, et inimestel oleks hea elu. Kuna Giacomino läks tagasi ühele saarele, kus ta ennem oli elanud ja lubas sinna ka kõik teised. Crivello a)pärit oli vaesest perest. b)Tal olid paksud juuksed, ning kuna ta oli teener, oli ta alati puhtalt riietunud. c)Iseloomult oli väga lahke ning lõbus mees. d)Väärtustas häid inimsuhteid, kuna ta hakkas sõbraks ühele mehele, kes tema ülema kasutütart armastas.. Giacomino kasutütar a)Pärit oli perekonnast, kelle maja põles maha,, ning Guidotto leidis ta ja kasvatas teda. b)Välimuselt oli ilusa välimusega. Tal oli pikad juuksed ja suured sinised silmad. c)Iseloomult oli üsna rahulik, kui kaks meest tema pärast kaklema läksid ei muutunud ta eriti tigedaks, kuid kui ta röövitti ja taheti kinni panna ei hoidnud ta end tagasi ja karjus nii kõva häälega kui talle appi tuldi ja ta vabaks päästeti.
millega ta käis väljaõppel Poolas Debica õppelaagris ning sai nooremseersandi auastme. 1943. aasta oktoobris puhkusel olles põgenes ta Soome, kus astus vabatahtlikult armeesse, käis ka väljaõppel Jalkalas. Eestisse tagasi tulles saadeti ta Narva rindele diviisi ,, Nordland," kus ta määrati kompaniiülema kohusetäitjaks. 1944 sügisest töötas raudteel ja Järvamaal spordiinstruktorina. 1947. aastal sai ta Järvamaa rühma juhiks. Arreteerimisel laskis maha Järvamaa NKVD ülema kapten Sidorovi ja haavas leitnant Verhodanovit. Pärast 9-kuulist piinamist ja ülekuulamist karistati teda 25-aastase sunnitööga ja 5-aastase asumisega. Ta oli Kasahstani sunnitöölaagrites ja võttis osa 1954 osa Steplagi ülestõusust. Vabanes 1961, kodumaale pääses 1974. Ta suri 10. detsemberil 1996 ja on maetud Tartusse. Kolmas tee oli käidud kibeda lõpuni. Suur unelm Eesti iseseisvuse taastamisest ei täitunud, ehkki väideldi kangelaslikult ja kanti suuri ohvreid
1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati J ohan Laidoner Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 15. augustil 1916 ülendati J ohan Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria-Ungari Keisririigi vägede vastu. Te e nis tus käik Ee s ti rahvus like s väe o s ade s ja Ee s ti Vabariig i s õ javäe s 2
saamata vastust, kuulutasInglismaa 4.augustil Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. 2.Sõjaplaanid Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Suurriikide peamine pliitiline eesmärk oli sõja abiloma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ninguusi koloonivaldusi haarata. Selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. 2.1. Saksamaa sõjaplaan: Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamiselPrantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani põhijooned said paika 1905.aastal, kuid sedatäiendati ja muudeti kuniEsimese maailmasõjaalguseni.Schlieffeni plaani põhiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunatakõik oma jõud Venemaa purustamiseks, sest sõja alguses loeti potentsiaalselt ohtlikumaks vastaseksesimest, mis suutnuks mobilisatsiooni Venemaast tunduvalt kiiremini läbi viia. 2.2. Prantsusmaa sõjaplaan:
detsembril 1918 asutati pea- ja sõjaministri K. Pätsi korraldusel selleks kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, aga samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased. Rood allutati sisekaitse ülemale kindral E. Põdderile Roodus oli formeerimise hetkel ligi 300 õppursõdurit. 23. jaanuariks 1919 oli roodus juba üle 400 õpilase ja sisekaitse ülema korraldusel moodustati sellest Tallinna Kooliõpilaste Pataljon. Pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant E. Leithammel. Tallinnas asudes oli õpilastel võimaldatud osavõtt koolitööst. Lahingutegevusest võtsid Tallinna kooliõpilased-juuniorid vabatahtlikena osa rindel võidelnud väeosade koosseisus. Nii oli soomusrongil nr. 2 nelikümmend, soomusrongil nr. 3 kaheksakümmend ja meredessant- pataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis juuniore rindel 4
eestlaste kiires korras Tallinna kindluse staabi korraldusse saatmise kohta. 6 Kindluse komandandi loal loodi 12. aprillil 1917 Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa Merekindluse 2. kindluspolgu formeerimisega, mida alates 1. maist nimetati 1. Eesti jalaväepolguks (1. Eesti rügement), kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka rügemendi ajutise ülema kolonel Siegfried Pindingu allkirjaga esimene, asutamise käskkiri. TAGAJÄRJED Esimese Maailmasõja võitjad said uusi maid ja palju eeliseid.10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi
PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseoperatsioone; - viivitusoperatsioone. - pealetungioperatsioone Vastavalt JVB ülema poolt püstitatud üleannetele viivad JVBr lahingüksused läbi lahingutegevust, kasutades selleks alljärgnevaid lahinguliike: - kaitse, - viivituslahing. - rünnak Kaitse- ja viivitusoperatsioone iseloomustab mitme lahingumeetodi samaaegne kasutamine. Ründeoperatsioonide puhul kasutatakse harva erinevaid lahinguliike. Jalaväepataljoni võimed, tugevused ja nõrkused. Jalaväepataljon on Jalaväebrigaadi (JvB) koosseisu kuuluv ja JvB koosseisus võitlev
suured, olgugi et nad tulistasid alla ühe ja vigastasid kaht saksa pommilennukit. Üks pomm oli tabanud kolmandat suurtükki, kus oli langenud 8 ja saanud raskelt haavata 6 meest, kelle hulgas oli ka patareikomandöri abi. Need olid kõige suuremad kaotused, mis saksa lennuvägi seni saare garnisonile oli tekitanud. Kapanov naasis sõidult pärastlõunal ja läks BPRK komandandile kõigest ette kandma. Kindral oli staabis- flagmanikomandopunktis viibis ta viimasel ajal harva. Poliitosakonna ülema ettekande kuulas ta tähelepanelikult ära. ,,Õhutõrjeväelased võitlesid kangelaslikult, seltsimees kindral !,'' ütles Kopnov. Ajaleht ,,Na Straže'' pühendab nende kangelastele terve lehekülje. Aga kui saadaks neile veel teie allkirjaga õnnitlustelegrammi ?'' Just, just ! Koostage tekst ja ma kirjutan alla, oli Jelissejev meeleldi nõus. Õhutõrjeväelaste kangelasteost erutatud, hakkas ta kiirel sammul kabinetis edasi-tagasi käima.
Esialgu jäi kõrvale vaid Itaalia. 23.augustil 1914 asutus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksmaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.aasta novembris. Inglismaal tuli hakkata sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmrägiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Sõjaplaani nimetati plaaniks 16. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega.
47 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Maavägi Maaväel kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti ter- ritooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstar- belisi lahinguüksusi, vastuvõtva rii- gi toetust ning territoriaalset toetus- struktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülema alluvuses on staap, 4) abistada seadustega sätestatud väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), korras korralduste alusel tsiviilvõi- kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe muorganeid loodusõnnetuste või väljaõppe- ja administratiivkoosseisu inimtegevuse tagajärjel aset leidnud kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekes- katastroofide korral. kust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõp- pekeskus, VÕK Üksik-sidepataljon Maaväe ülesanded kriiside korral:
Põhjus oli selles, et paraku polnud kellegil neist kõrgemat sõjaväelist haridust. Kõrgemat sõjaväelist haridust, kes olid lõpetanud Nikolai sõjaväeakadeemia, omasid vaid seitse eesti ohvitseri. Neist kolm olid auastmelt kaptenid ja jäid seega kõrvale. Järeljäänud nelja alampolkovnikute Johan Laidoneri, Jaan Sootsi, Andres Larka ja Jaan Rink'i hulgast oli diviisiülema määramisel kaaluvaks põhjuseks Laidoneri teenimine Läänerinde luureosakonna ülema asetäitjana. See aga andis lisaks sõjaväelikule nägemusele veel poliitilise dimensiooni, aga samuti väga vajalikke isiklikke tutvusi Lääneriikide luureteenistuste tippjuhtide hulgas. Sidemeid lääneriikidega aga vajas keset Vene revolutsiooni anarhiat olev Eesti kõige rohkem. 1. jaanuaril 1918 saabub alampolkovnik Johan Laidoner Tallinna ja võtab 5. jaanuaril 1. Eesti diviisi juhtimise üle. Diviisi staabiülemaks saab seni ajutiselt
Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди сотрудников; главное - только цель, остальное - сотрудничество). Kliendite ...
Sealt tuli üks naljakas laul ja me hakkasime Lerruga naerma. Isa pani raadio tagasi kinni. Ma ei saa aru miks. Me ju ei naernudki tema üle. Kõik oli jälle vaikne. Mõne aja pärast küsis issi" Lerru kuule,"."Jah" vastas Lerru. ,,Kuidas sul koolis läheb. Ah unusta ära." Me vaatasime imelikult üksteisele otsa. Lerruga loomulikult. Ning ülejäänud aeg olid ka kõik vait. Lõpuks jõudsime me pooleteist tunni pärast kohale. Mõned olid jub a kohal. Läksime laagri ülema juurde ning ütlesime, et me oleme kohal ja et me tahaks kahest tuba. Me saime mis tahtsime. Lehvitasime Lerruga minu isale ning jooksime ruttu majja. Meie toa number oli 7. See on ka minu õnnenumber. Laager oli nagu tavaliseltki, väga lahe ja isegi super lahe. Kahjuks on kõik see nüüdseks läbi. Ma ootasin juba pool tundi oma isa, aga teda ei tulnud. Lerru oli ka juba raudselt kodus ja puhkas. Lõpuks laenasin ma ühelt laagri poisilt telefoni isale helistamiseks
lõpuks,et tema sees ennast need mehed ühendaksid,kes meie rahva vaimupõllul ühel meelel soovida võidelda .Sellepärast tahan siin täna üleüldse võitlemisest eesti vaimu põllul rääkida .Igaühe rahva vaimuvõitlemised avaldavad ennast nii hästi oleva kui tuleva aegade nimelt rahva kirjanduses .Sellepärast on ka igal rahval tema kirjanduse kohta omad mitmesugused õitsemise ajad,sedamoodi,nagu need vaimuvõitlemised,kas enam või vähem elu avaldasid,kas ülema ehk alama järje peal seisid,ehk,üheviisiliste igapäevaste tarvituste alla maha langedes,ka puhtast soiku jäid. Eestirahva kirjanduse õitsemise aegadest ei või siiamaani küll mitte rääkida. Mis meie keel ja kiri enne Sakste pealelangemist oli,sest ei ole meile kõige vähematki sõnumikest jäänud .Siis aga hakkasid võitlemised peale,kus meie rahale sest küll sai,kui ta elava hingega pääses ja ikka jälle uut jõudu nende poliitika võitlemistele võis koguda
kokku paarkümmend aastat tagasi, miilitsa-aegadel. Hajunud inimesteks kutsuti neid, kelle kadumine oli müstiline - juhtumid, kus keegi lahkus keset päist päeva kodunt ja pärast seda pole teda enam mitte keegi näinud. Juhtumid, mis kammiti üksipulgi läbi ja igasugused muud versioonid olid välistatud. Jäi vaid üks: keegi viib siit inimesi kaasa... "Aastatel 1976-1985 käis Eesti NSV kriminaaljälituse jaoskonna ülema miilitsapolkovnik Rudolf Kukkori käest läbi massiliselt tagaotsimistoimikuid. Kadumise põhjusi vaadates jõudis ta järeldusele, et osas toimikutes on midagi väga mäda," räägib Raudsik. "Miks inimene kadus? Sel ajal polnud meil ei organiseeritud kuritegevust, ei metsavendlust. Ka ei olnud massiliselt maniakke-inimlihasööjaid. Kadunud inimeste hulgast oli absoluutselt seletamatuid juhtumeid viis kuni kümme protsenti." Inimesed hajuvad igaveseks ajaks
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus .................................................................................. 4 Lugemis- ja kirjutamispea .................................................................... 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): ...........................................................
kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud. 5 Laidoneri tegevus Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada. 1. Eesti jalaväediviisi ülem 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Vaatamata keerulisele olukorrale, kus enamlased olid võtnud võimu
võimalikult vara,ja kui see oli tehtud,ei saanud ega tohtinud enam anda mingisugust tagasikäiku.Tulemuseks olid valitsused muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide vangiks. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistumis aega saanud,siis olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised sõjaplaanid. Saksamaa: Nimetati Schlieffeni plaaniks,Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi.Selle plaani järgi oli kiire Prantsusmaa purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.Sõjaplaani koostamiseks pidi Saksamaa koondama enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu,kus lõpptulemuseks oli Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haaramine.See kõik pidi toimuma kõigest 39 päevaga ning kogu sõda võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Prantsusmaa seadis endale eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi,kus
Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894.Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud. 5. Sõjaplaanid. Saksamaa – Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa- Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Venemaa- Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa-. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. 6. Sündmus, mis sai I MS puhkemise ajendiks. 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 7
Just I maailmasõja eel või alates 1914. aasta juulis või augustis viidi ta sealt üle III Kaukaasia korpuse staapi kindralstaabi ohvitseriks. Selle korpusega läks ta edelarindele -- Galiitsiasse. Kindralstaabi kaptenina juhtis ta mitut edukat luureretke, mille eest sai ta Püha Jüri 4. järgu ordeni ja Püha Jüri mõõga. 1915. aastal määrati kapten Laidoner 21. diviisi staabi vanemadjutandiks; novembri või detsembrikuus saadeti ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 21. diviisi ülem kindralmajor Nekrassov avaldas Laidoneri lahkumise puhul diviisile käskkirja, kus iseloomustas Laidoneri kui äärmiselt külmaverelist, suure töö- ja kiire otsustusvõimega inimest, kes kaitses omi mõtteid lihtsalt ja mõjuvalt. 1917. a määrati Laidoner Kaukaasia Grenaderidiviisi staabiülemaks, sama aasta oktoobris aga viidi üle 62. diviisi staabiülemaks Molodetsnosse Minskist umbes 50 km loodes. 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõud otsas
kõrge, on kindlasti tehtud töö tulemus maksimaalne. Kuid kehtib ka ju tõdemus, et liigne agarus on ogarus. Kuidas seda mõista? Inimene lihtsalt satub nii ekstaasi, et ei saa ise ka enam päris täpselt aru, mille nimel ta tegutseb ja mille jaoks. Olen ise taoliste inimestega kokkupuutunud ja oskan öelda, et tore kui inimene tahab teha, aga kui ta teeb asju millel pole mõtet ja need niikuinii kuhugi edasi ei vii, miks nende peale üldse energiat kulutada? Taolise ülema alluvuses mina töötada küll ei tahaks. Taoline olek tekitab rahulolematust. Eriti raske on see siis kui töötatakse suuremas kollektiivis, kus siis üks inimestest on kogu asjakorralduse enda kanda või juhatada saanud. Loomulikult juhtimise delegeerimisel teisele inimesele tema motivatsioon tõuseb, sest temale ju on usaldatud mingi tähtis töö, ning kui kõik hästi välja kukub, kaasneb ka tunnustus tehtud töö eest.
Presidendi ülesanded erakorralistes situatsioonides Valitsuskriisi korral · kui riigikogu on valitsusele või peaministrile umbusaldust avaldanud, peab president kas vabastama valitsuse ametist või kuulutama välja erakorralised valimised Riiki ähvardava välis- või siseohu korral · teeb riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamiseks · kui riiki rünnatakse, teeb ise otsuse, ei oota kaitseväe ülema ja riigikogu otsust Eesti riigipead 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992
Nõukogude Liit jagasid Ida-Euroopa oma huvipiirkondadeks. 1940 lasi ta korraldada oma kauaaegse oponendi Lev Trotski mõrvamise Mehhikos. 1941 nimetati Stalin NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks 30.06.1941 nimetati Riikliku Kaitsekomitee esimeheks 10.07.1941 sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja, ta nimetati ka NSVL kaitse rahvakomissariks 1942 andis välja käskkirja nr. 227, mis käskis kohapeal maha lasta kõik sõdurid, kes taganevad või hülgavad oma positsiooni ilma ülema loata. Tuleb siiski mainida, et taolised karmid meetmed aitasid Nõukogude Liidul lõpptulemusena sõja võita. 1943 tegi ta ulatuslike muudatusi, saates laiali Kominterni. 25.09.1949 toimus Nõukogude Liidus esimene aatompommi katsetus Stalini ootamatu surm Stalin pööras oma julgeolekule palju tähelepanu, kuid sel õhtul toimus midagi ebatavalist - Stalin palus oma ihukaitsjatel magama minna ning teda mitte segada. Kuid tuli välja, et
Klooster- Munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoone. Kerjusmungaordu- Ordud, mis muust maailmast ei eraldunud vaid rändasid ringi ja levitasid ristiusku. Kloostrid asusid linnades. Näiteks: Frantsisklaste ordu ja Dominiiklaste ordu. rüütliordu- ordu, mis loodi selleks, et kaitsta loodud ristisõdijate riike. Tuntumad on Johanniitide ordu, Templivendade ordu, Teutooni ordu. Abt- katoliku mungakloostri ülem. Prior- mungakloostri ülema abi, harukloostri ülem. Ketser- usust kõrvalekalduja, väärusuline. Katedraal- Toom ehk peakirik. Visitatsioon- Piiskopi kontrollretk alluvasse kirikusse või kloostrisse. Askees- usklik eriti munkade , eremiitide rõhutatult kasin eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale jumalariigile ja jumalale. Vaimulik mungaordu - Kloostrid asusid maal, tegevuseks palvetamine, raamatute ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
