Kaitseväe sisemäärustiku (SM) (kinnitatud VV määrusega nr 273 14.12.1998.a.) § 3 p 1 sätestab, et SM laieneb isikutele, kes on tegevteenistuses Kaitseliidus. Sisemäärustik määrab kindlaks: kaitseväelase üldkohustused, kaitseväelasele käsu andmise ja selle täitmise korra nõuded, ülemate ja alluvate suhted, kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid. Käsk ja käsutäitmine Käsk on ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase teenistusalase tahte väljendus sõnas, kirjas või märguandes. Käsk peab olema täpne, selge, lühike ja kindel. Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Täitmisviisi valib käsusaaja, kusjuures vajaduse korral on käsuandja kohustatud täiendama käsku asjakohaste juhistega. Käsuandja on kohustatud kontrollima, kuidas alluv on käsust aru saanud
rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste kohustused enne rivistumist ja rivis. · Hea riviõppe tulemus sõltub nii ülema selgest ja õigeaegsest juhtimisest kui ka alluvatepoolsest rivivõtete täpsest ja korrektsest täitmisest. Ülem juhib üksikmeest (sõdurit või õppurit) või ühtse juhtimise all tegutsevat allüksust käskluste, leppemärkide ja signaalidega või isikliku eeskujuga. · Käsklus suuline, määrustikus määratud vormis lühike käsk, mis tuleb täita, et sooritada hiljem mingi varem harjutatud tegevus. Käsklusi antakse kõigil neil
Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt. Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju. Kaitseliidu asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Kaitseliidu ülem Kaitseliidu tegevust juhib Kaitseliidu ülem, kes rahuajal allub vahetult kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul Vabariigi President. Kaitseliidu ülema õigusakt on käskkiri. Kaitseväe juhatajal või kaitseväe ülemjuhatajal on õigus Kaitseliidu ülema käskkiri kehtetuks tunnistada. Kaitseliidu ülema juures tegutseb Kaitseliidu Peastaap, mille tööd juhib ülem, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Kaitseliidu ülema ülesanded on:
Esimene lahing selles sõjas tuli nendele ootamatult, vaenlast nähes jooksid kõik metsa laiali. Esimse lahingu võitsid eestlased ja tähistasid võitu Sangla lossis. Marta onu soovitas Hennul minna Martale külla, kes ei elanud sealt kaugel. Hommikul tagasi jõudes, olid lossi vallutanud punaarmeelased. Marta onu ja osa klassikaaslased olid tapetud. Ta teeskles, et on ka punaarmeest, et pääseda eluga ja hakata teisi otsima. Henn nägi, et Marta on punaarmeelase ülema käes ja päästis Marta, tappes ülema ja nii pääsesid nad põgenema. Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades
jõukuluga saavutada suuri poliitilisi ja majanduslikke tulemusi. Eestlaste vastupealetung Võnnu all 22.juunil Ülemjuhataja käsk üldiseks vastupealetungiks ilmus 21. juunil kell 11.00, s.o. kõige raskemal hetkel Võnnu all, nimelt hetkel, kui Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad. Viimastest ei olnud kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik. Saanud selle kohta andmeid pärastlõunal kell 16.52 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt. J. Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al.-polk J. Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid toonitas veel kord, et "sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema". Selleks otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3.diviisi juhatuse käsutusse vahepeal Valka jõudnud 1.polgu II pataljoni. Kindral J. Laidoner toimis sel korral,
Hinnom. Vabadussõja jooksul formeeriti Eestis ühtekokku 6 laiarööpalist ja 5 kitsarööpalist soomusrongi. Soomusrongide Diviisi ülemale allusid ka nn. löögiosad: Kuperjanovi partisanide pataljon, Kalevlaste Maleva ja Scouts-pataljon, mis tegid Vabadussõjas soomusrongidega aktiivselt koostööd. Soomusrongide Divisjoni koosseisu kuulunud tagavarapataljoni näol oli tegemist tavalise jalaväeüksusega. Pataljon formeeriti 1919. aasta märtsis Soomusrongide Divisjoni ülema kt kapten Anton Irve korraldusel. Väeosa ülesandeks oli valmistada ette täiendust soomusrongide meeskondadele. Pataljoni formeerijaks ja ülemaks oli staabikapten Emil Kursk. 23. aprillil 1919. aastal sõitis pataljon Lõunarindele ja sai tuleristsed Mõniste juures. SOOMUSRONGID EESTI VABADUSSÕJAS Eesti Vabadussõjas 19181920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A ...
rütmilises elutsüklis. • Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas paik. Ordud nunnakloostris • Ordud - keskajal olid mungad ja nunnad koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendusesse – vaimulikesse ordudesse. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene
Lehekülgede numbrid on riigikaitseõpikust, mis on välja antud aastal 2014. Lisaks on lingid materjalidele, väeosade embleemidele ja asukohtadele. Õpik lk 76-77 Eesti kombineeritud riigikaitseüsteem Elukutselistena saavad selle töö eest palka Kohustuslik ajateenistus Vabatahtlik kodanikualgatus kaitseliit Lk 84-87 Kaitseliit. Millised on kaitseliidu eripärad? Vabatahtlik ,kus on sõjaväeline distsipliin ja allub Kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kaudu valitsuse käskudele ja korraldustele Kui vanalt võib Kaitseliitu kuuluda? Tegev liige on vähemalt 17-aastane Eesti kodanik ,veel kuuluvad noorliikmed vähemalt 15 aastast, Millised on kaitseliidu eriorganisatsioonid? Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred Kaitseliidu ja kaitseliidu eriorganisatsigoonide sümboolika. Kotkas mõõgaa -Kaitse liit ( õ lk 86 Lk 88 Kaitseväeteenistus. Kaitseväeteenistuskohustus. Millise vanuseni võib kutsuda ajateenistusse
Seda soodustasid Stalini repressioonid, mille tõttu vabanes palju juhtivaid kohti. Ametikohad 1937 1938 Dneprodzerzinski Täitevkomitee esimehe asetäitja; 1938 Üle viidud Dnepropetrovski oblastokomiteesse; 1939 Dnepropetrovski oblastokimitee propagandasekretär; II Maailmasõja (Suure Isamaasõja) ajal tegutses Breznev Punaarmees poliittöötajana, olles kõigepealt Lõunarinde poliitvalitsuse ülema asetäitja, siis 18. armee poliitosakonna ülem ja 4. Ukraina rinde poliitvalitsuse ülem. Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi karjääri eest: Leonid Breznev, 1967 4 1946 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär; 1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär;
Samal aastal saadeti Laidoner Kaukaasia laskurpolku rooduülemaks. 1914. aastal võesti ta sealt 3. Kaukaasia korpuse staapi ja läks selle korpusega samal aastal alanud I maailmasötta. Sõdis Poolas sakslastega ja ülendato 26. novembril 1914 kapteniks. 1915. aastal määrati Laidoner 21. diviisi vanemadajutandiks. Sõdis Lõuna-Poolas, ehk nagu tolleaegsetes sõjateadetes öeldi Galiitsias. Sama aasta novembrist määrati ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ning ülendati 15. augustil 1916 alampolkovnikuks. 11. märtsil 1917 määrati Laidoner Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, kuid viidi sama aasta oktoobris üle 62. diviisi staabiülemaks. Sellega lõppes Laidoneri karjäär Vene sõjaväes. I maailmasõja kestel oli ta saanud 2 korda kergelt haavata ja ühe korra põrutada; autasudest aga Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid ja Püha Georgi kuldmõõga. 2
1.Mis on Eesti sõjaalaugu? Millal ja kuidas toimus Eesti iseseisvumine? Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 1918. aasta 24.veebruaril 2.Pildil oli Jahon LAidoner (1884-1954), Eesti kindral; sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas ning aastail 1924 ja 1934-1940. 3.Nimn. kriiside tekkepõhjuseid. Too välja tänapäeva olulisi kriisikoldeid. 4.Mis on relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused? Ulatus, kasutatav relvastus, taktikalis-operatsiooniline iseloom, kestus. 5.Kes on partisan? Partisan on sissitegevus. See põhineb kiirel varjatud liikumisel ja ootamatute löökide andmisel vaenlase vähem kindlustatud tagalaaladel. 6.Mis on Eesti riigikaitse eesmärk? Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseadus...
KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis) tühjaks laetuna. Relvakapp peab
DNS (Domain Name System) Jekaterina Misuna Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu : Nõue Kasutada tohib sümboleid a-z Numbreid 0-9 Miinus märki Nime ei tohi alustada miinusega Domeeninimi Organisatsiooni või isiku tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP-
Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit *Alamasse klassi kuuluvad inimesed on "tehtud" viletsamatest materjalidest(neil on kehvad ajud, halvad geenid). *Juhid ja intellektuaalid ütlesid, et iniaanlased on madalam klass ja neegrid veel madalam (piltidel kujutati neegri lõuga etteulatuvana, et jääks mulje, et neegrid võivad olla veel madalam "tõug" ahvidest). *Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. *Igal inimrassil on oma koht, nagu ka madalamatel loomadel (Wilson, 1970). *Samuel S. Smith avaldas lootust, et mustanahalised muutuvad peagi kauakaasia rassile sobivas kliimas valgeteks. *Oli arusaam, et musti tuleb õpetada tegema käsitööd, valgeid aga mõttetööd. *Valged on indiaanlastest vaimsete annete poolest üle. Peade mõõtmine *Robert Bennet Bean mõõtis ajusid ja pani kindlalt arvudega kirja, et valge rass on intelligentsem teistest
Akadeemias õppides jäi Laidoner silma mitmele õppejõule. Ta tulemused olid alati eeskujulikud https://vanajahea.files.wordpress.com/2014/12/img_0001.jpg Tööalased karjääri saavutused Esimene maailmasõda I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. Eesti jalaväediviisi ülem Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemakstee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks Poliitiline tegevus Pärast Vabadussõja lõppu arvati Laidoner reservi. Tema uueks tegevusalaks kujunes paljudeks aastateks poliitika. Et juhtida sõda, on vaja lisaks professionaalsusele sõjakunstis olla ka poliitik. Johan oli kahtlemata poliitik ja palju suurem
vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:
kommunistlikud väeosad. 14. Kes olid: Karl parts: soomusrongide korraldamine ja juhtimine Adolf joffe: vene delegatsiooni juht Johan laidoner: Saksa okupatsiooni ajal tegutses Johan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana oli sõjavägede ülemjuhataja. Johan pitka:aitas eesti sõjaväge luua Anton irv: Vabadussõja algul võttis kapten Anton Irv aktiivselt osa esimese soomusrongi formeerimisest ning sõitis selle rongi ülema abina Viru rindele. Jaan poska:eesti delegatsiooni juht Jüri vilms:kirjannik Julius kuperjanov: ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust omakaitset
Põlva Valgamaa Malev Malev Võrumaa Malev Organisatsiooni alusdokumendid Põhikiri (22.01.2003 KL keskkogu otsus) Kodukord (29.04.2004 KL keskjuhatuse otsus) Noorte Kotkaste järgu-ja erialakatsed (2006) Arengukava 2008-2013 KL ülema 2009 aastakäsk Liikmeskond Avatud kõigile, kes tunnistavad meie põhimõtteid: Liikmed võivad olla 8- 18 aastased noored, kes elavad alaliselt Eestis 18 aastased ja vanemad Eesti Vabariigi kodanikud võivad olla organisatsiooni juhid Au- ja toetajaliikmed Liikmete jagunemine Noorhaukad (811 aastased) Pesapoeg Haukapoeg Noorhaugas Noorkotkad (12 15 aastased) Algaja Pesakotkas Kotkapoeg Noorkotkas
1. Too välja vähemalt 3 esimese maailmasõja põhjust? Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda?
· 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses · 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler. · 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes · Poliitiline tegevus: · 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks · 3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige · 1927 töö- ja hoolekandeminister · 1928 kohtuminister · 18. septembril 1944 moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse Eestis nn Otto Tiefi valitsuse
Viru üksik jalaväepataljon 1. Väeosa loomine. Asutati 06.12.1917. I formeerimine: kapten Hendrik Vahtramäe asus 1. eesti diviisi ülema kohusetäitja alampolkovnik J. Sootsi ja brigaadiülema, alampolkovnik A. Tõnissoni käsul 6. detsembril 1917. aastal Rakveres formeerima 4. jalaväerügemendi eelkäijat – 4. eesti polku. II formeerimine: Saksa okupatsiooni lõppedes nimetas Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, kindralmajor Andres Larka Eesti diviisi ülemaks Aleksander Tõnissoni, kes saatis 1918. aasta 21. novembril kolonel Aleksander Seimani taastama 4. eesti polku asukohaga Narvas. 2.Osalus vabadus sõjas 28
iseseisvuse kaitses. Kaitseliidu eriorganisatsioonideks on: Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Kaitseväe toimimise efektiivsuse aluseks on kaitseväedistsipliin- teenistuskohustus ja kaitseväe kord, mida peavad täpselt täitma kõik kaitseväelased (isik tegevteenistuses). Kaitseväekohuslasena peab ta täitma kõrgematelt võimudelt saadud käske, mis on täpne, selge, lühike ja kindel. Käskude eiramisel ja mitte täitmisel võib kaitseväelane saada karistuse, mis on määratud ülema poolt. Sõjalise väljaõppe üks tähtsamaid osi on riviõpe. Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade paigutus, kus nad hakkvad ühiselt tegutsema jalgsi või sõidukitel. Rivis on kindlalt määratud vahed, kaugused, laiused, sügavused ja arvud. Rivi aitab kasvatada õppijates distsipliini- ja ühtekuuluvustunnet, lisaks kooskõlastatud tegutsemist. Lisaks kuulub sõjalise väljaõppe juurde ka relvaõpe, kus kaitseväelased õpivad relvi käsitlema
maamõõtja klassifikatsiooni. Ta töötas maakorraldajana mõne kuu ühes Kurski oblasti maakonnas, see järel Valgevene NSV Orsanski ringkonna Kohhanovo rajoonis (praegu Viciebski oblasti Tolotsinski rajoon) [1]. Aastal 1928 ta abiellus. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse. kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, Sverdlovski oblasti Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929--1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina. 1935. aastal lõpetas ta Dneprodzerzinski Metallurgiainstituudi. ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär
Mida pakkusid kloostrid keskaegsele inimesele? Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab"'suletud paika". See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna. juba kella 2 paiku helisesid kloostri kellad, kutsudes munki palvetama. Mõnes
tänaval kommunistidele Salomonia ja Juliane Tellmannile kuuluvas korteris. Tallinna komandant kutsus kohe välja Kaitsepolitsei ametnikud ning andis samas ka 40 sõdurile ja ohvitserile käsu Kingissepa varjupaik sisse piirata. Kingissepa salakorterit rünnati 3. mail kell 1 öösel. Toimunust koostati hiljem kaks suisa vasturääkivat raportit, sõjaväelaste ja kaitsepolitseinike oma. Neist esimese järgi tungisid ohvitserid majja ühes KAPO Tallinna osakonna ülema abi Julius Palmiga, "kes ainus julge kaitsepolitseinik oli". Kingissepa tuppa viiva salaukse lõi veltveebel Tamm püssipäraga lahti ja tormas koos kahe ohvitseri ja Palmiga sisse. Alamleitnant Kitvell ja veltveebel Tamm lõid Kingissepa voodisse pikali, nii et ta ei saanud vastu hakata. Kingissepa tabamine läks seetõttu kergesti ja ilma ohvriteta. Kaitsepolitseinik Palmi versioon oli aga hoopis teistsugune. Palmi sõnul ei
Aasta 2012 algul korraldati seal lumelaua ja mäesuusa võistlus. Pilt 1. Rannamäe vaated erineva nurga alt. 5 RANNAMÄGI Rannamägi asub Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel aadressiga Rannamäe tee 11. Tallinna vanalinna põhjaküljel Suure Rannavärava kõrval asetseva Skoone bastioni ehitamise plaanidest on andmeid juba 1634. aastast. Ehitamine algas aastal 1683. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi (16251703) ja Tallinna komandandi Paul von Esseni (25. september 1631 2. august 1699 Tallinn)1686. aastal koostatud ja kuningas Karl XI (24. november 1655 Stockholm 5. aprill 1697 Stockholm) kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga. Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega
jõukuluga saavutada suuri poliitilisi ja majanduslikke tulemusi Eestlaste vastupealetung Võnnu all 22juunil Ülemjuhataja käsk üldiseks vastupealetungiks ilmus 21 juunil kell 1100, so kõige raskemal hetkel Võnnu all, nimelt hetkel, kui Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad Viimastest ei olnud kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik Saanud selle kohta andmeid pärastlõunal kell 1652 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt J Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al-polk J Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid toonitas veel kord, et sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema Selleks otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3diviisi juhatuse käsutusse vahepeal Valka jõudnud 1polgu II pataljoni Kindral J Laidoner toimis sel korral, nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku
Esimese maailmasõja lühikokkuvõte ja tagajärjed 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lah...
rüsudes Tallinnat ja Jüri ütleb, et neile punaarmees valetati, et sakslased olevat teinud. Samuti aitab meile Jüri näidata ebavõrdsust, korruptsiooni ja allutamist Nõukogude võimule läbi ähvardamiste kui NKVD teeb Jürist kopputaja( küüditajate ja muude Moska nuuskurite hüüdnimi) , Saaremaal näeme taas kommunistide kurjust kui süütult sund mobiliseeritud poisid käsitakse tappa Harjumaa hävituataljoni ülema ja organiseerija Partorgi poolt. Käsk eiratakse ja ülem tappetakse kaugemal peitva Eesti juurtega Vene sõduri Prohhor Sedõhhi poolt snaiperi lasuga. Minu lemmik tegelane filmis on Karl-Andreas Kalmeti poolt mängitud Vladimir Kamenski kes lausus kaevikus nagu filmi reklaamis oli kuulda "Imelik tunne on , ei tunne kohe nagu iseennastgi ära",vabatahtlikult ühineb 18-aastane Eesti Leegioni kui tema isa tappetakse
kutsub kodanikke loobuma oma veendumustest ja iseteadvusest, andmata neile mingit positiivset eesmärki, toob kasu asemel aiva kahju. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 127—129. 2 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA Allikas D. Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei ülema Elmar Tambeki mälestustest. /---/ Millise lõpliku kuju vapsism oleks võtnud, meie ei tea, kuid üks on kindel: ta oleks arenenud samas vaimus ja suunas, mida oleme võinud jälgida teiste samasuguste ühe partei diktatuuride juures. Ses suhtes vapsid ei teinud ega oleks teinud ka hiljem mingeid järeleandmisi ega kompromisse oma tõekspidamise arvel. Teisi poliitilisi parteisid vapsid ei oleks iialgi sallinud oma partei kõrval. Demokraatia oleks olnud Eestis jäädavalt maha maetud. K
Menhreid võib leida Euroopas ja Põhja- Aafrikas. Tundtuim koht asub Prantsusmaal - CARNAC Järgmine megaliitehitise tüüp on Dolmen. See on juba ehituselt lisaks kujule ka interjööriga. Lihtne dolmen saadi siis, kui kahele püstisele kivile asetati kiviplaat (sarnaneb väravale). Üldehitus koosneski püstistest kividest, mille peale asetati horisontaalselt kivi, mis isoleeris ruumi. Dolmen oli kas hauakamber, või ülema elupaik. Kolmas magaliitehitise tüüp on kromlehh- omab ruumi, rütmi ja proportsioone. Kuulsaim kromlehh asub aga Inglismaal Salisbury lähedal Stonehenge`is (1900-1600 a.eKr.)
Lütseumi seinte vahelt sattus noor Puskin Peterburis poliitilise ja kirjanduslikku elu keerisesse tutvus tulevastest dekabristidest ,,vabamõtlejatega", Hüvanguliidu silmapaistvate tegelastega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Puskin määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Krahv hakkas Puskinit taga kiusama ning saatis Peterburi tema kohta kaebusi. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust
Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes Roska Orasmaa) ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ja tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule
südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hakkas Puskinit taga kiusama ning tema kohta Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud,
1.Loe läbi kaks järgnevat lõiku ja vasta küsimustele. I. Austatud toimetaja! Rõõmuga olen poole aasta eest Teie seitungi tulemist oodanud. Aga nüüd pean kurbtusega lugema ja nägema, et Teie heameelega ristiusule ja kristlikule kirikule liiga teete. Te kipute avalikult usu põhja alt ära kaevama ja kirikumüürisid maha kiskuma. Iga õige eesti mees peab oma kirikut ja ristiusku armastama ja austama ja ei tohi mitte sallida, et teda pilgatakse ja maha lõhutakse. Et teile küll mitmelt poolt ja mitu korda seda meelde on tuletatud ja teie leht siiski selle poolest ei parane, siis on mul kaastöö tegemine teie seitungi põllul võimata ja palun minu nime oma kaastöötegijate hulgast maha kustutada. II. Mis olen ma kirjutanud? Ma olen halvaks nimetanud, mis halb on ning ei ole sealjuures vahet teinud ülema ja alama seisuse vahel. Ma olen ka halbu tegusid nimetanud, mis mõned kirikhärrad teinud ja seda on kõige suuremaks kurjuseks ja süüks arvatud. Ma...
Abielust sündis: Vürst Magnus Barclay de Tolly (17971871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult. . Sõjaväeline karjäär Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786 viidi ta porutsiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutsik Victor Amadeusi (17441790) adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku.
Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes RoskaOrasmaa) ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ja tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule
kiires korras Tallinna kindluse staabi korraldusse saatmise kohta. Kindluse komandandi loal loodi 12. aprillil 1917 Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa Merekindluse 2. kindluspolgu formeerimisega, mida alates 1. maist nimetati 1. Eesti jalaväepolguks (1. Eesti rügement), kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka 6 rügemendi ajutise ülema kolonel Siegfried Pindingu allkirjaga esimene, asutamise käskkiri. SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistumis aega saanud,siis olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised sõjaplaanid. Saksamaa: Nimetati Schlieffeni plaaniks,Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi.Selle plaani järgi oli kiire Prantsusmaa purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu
Üheks väga oluliseks tunnusjooneks on ka kirja olemasolu. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kuna inimesed olid suutnud ennast toiduga piisavalt kindlustada, siis olid ühtlasi loodud eeldused vaimseteks tegevusteks. Algselt olid põlluharijate ja karjakasvatajate kogukonnad varanduslikult ja ühiskondlikult võrdsed, kuid aja jooksul arenesid välja kihistunud ühiskonnad, kus kõik ei olnud enam võrdsed. Elati suuremates ja jõukamates asulates ülema kihi juhtimise all. Seda tõestavad ülikute matmispaigad. Ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad. Nende hulgast kerkisid esile pealikud, kes korraldasid elu kogukonnas. Nemad koondasid rahvast suuremateks sõjakäikudeks, ehitustöödeks ja pidustusteks. Peale selle kuulusid nende kohustuste hulka ka kohtu mõistmine, usuliste kombetalitluste juhtimine ja rahvalt andamite kogumine. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, aga ka isiklikes huvides. Ollakse päris kindel
suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Pukin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hakkas uskinit taga kiusama ning tema kohta Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline
esindajad luua ühtegi püsivat tsiviliseeritud ühiskonda. Benjamin Franklin, kes pidas mustade alaväärtuslikkust tingituks ainuüksi kultuurilistest põhjustest ja täiel määral parandatavaks, väljendas siiski lootustm et Ameerikast saab valgete riik, mille üldpilti ei riku vähem meeldiva nahavärvusega inimesed. Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. Räägib veel kahest erinevast polügensimi pooldajast, polügenism peaks siis tähendama seda, et eri inimrassid ei ole tekkinud ühest nn. Aadamast ja Eevast, kui mõelda pühakirjadele siis , tekkisid rassid samal päeval kui Jumal lõi loomad, ning kõik rassid olid eraldi seisvad. Eriti pikalt räägib selles peatükis Gould Mortonist, kes oli suur polügenismi pooldaja, ning
Kuramaa hertsogiriigis Pamüsises ( praegu Leedus) Weinhold Gotthard Barclay de Tolly ja Margaretha Elisabeth von Smitteni pojana. Alates 3. eluaastast kasvatas Michael Andreast tema sõjaväelasest tädimees. 1767. aastal pani tädimees ta kirja Novotroitski kürassiiripolku, mille ülem oli ta onu. Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahimeistri auastmes ning ülendati 1778 kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786. viidi ta üle soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta AnhaltBernburgi printsi, Victor Amadeusi adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastmen ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene- Türgi sõjas
Konevi Kalinini rinnet juhtima. Seda üksust juhtis ta oktoobrist 1941 kuni augustini 1942, võttes osa lahingutes Moskva ning hiljem Rzevi ja Vjazma lähistel. Augustist 1942 kuni veebruarini 1943 sai Konev ülesandeks juhtida Läänerinnet. Koos Georgi Zukoviga peab ta sakslastega maha lahingud ... 19431945 1943. aasta veebruaris eemaldatakse Konev Läänerinde ülema positsioonilt ning tema käsutusse antakse vähetähtis Looderinne. 1943. aasta juulis määratakse Konev juhtima Stepi rinnet. Tal õnnestub edukalt võidelda Kurski kaarel all ning lahingutes Harkivi ja Dnepri pärast. 1943. aasta oktoobris muudeti Stepi rinne 2. Ukraina rindeks. 1944. aasta veebruaris suutis Konev Korsun-Tserkassõ lahingus piirata ümber kolossaalse Saksa väe grupi, misjärel viimane hävitati. 20. veebruaril 1944 anti Ivan Konevile lahinguliste teenete
................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................11 1.AJALUGU 1.1. Naiskodukaitse loomine Naiskodukaitse (NKK) on 2.septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga loodud Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioon. Naiskodukaitse ellukutsumisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne Lotta Svärd organisatsioon, mis loodi 1921.aastal sealse Kaitseliidu toetuseks. Soomes tähendas põhjanaabrite Kaitseliidu toetamine erinevatel viisidel raha kogumist, varustuse õmblemist ja toitlustamist mitmesugustel üritustel. Mõlema isamaalise organisatsiooni Kaitseliidu ja Naiskodukaitse - arengule andis
läksid siis Järvamaale, vangistasid seal taanalaste foogti Hebbe jt, kiskusid puruks nende sisikonnad ja tõmbasid Hebbel südame veel elavalt välja ta kehast, küpsetasid seda tulel, jagasid omavahel ja sõid selle, et saada tugevamaks kristlase vastu, kuna nende laibad nad andsid õgimiseks koertele ja lindudele taeva all. Tähelepandav seejuures on veel üksikasi, et jagatakse ja süüakse ära ainult vastase ülema süda, mida nähtavasti peetakse vastaste kollektiivse jõu esindajaks. Ka kuupuhastus ja järelsünnitus ehk päramised sisaldavad endas hinge, millega seletubki nende hoolas ja ettevaatlik käsitlemine, eriti veel järelsünnituse puhul, mis on ju konkreetseks sidemeks ema hinge ja lapse hinge vahel. Elundhinge-kujutelmaga seletuvad samuti mitmed kombed kuse ja väljaheite puhul: koha ja suuna valik, eristuse teatud otstarbeks kasutamine jne., eriti veel hoolekanne, et eristus ja selle
Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis
Kuperjanovi jalaväepataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni põhimäärus võeti vastu Kaitseministri poolt 18. detsembril 2008. aastal. Kuperjanovi jalaväepataljon (inglise keeles Kuperjanov Infantry Battalion) on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu Vabadussõjas, mis valitses...
Nad idoliseerivad Prozorovide perekonna ainukest poega Andreid. Ta armastab aga Natasat, keda teised eriti ei salli. Näidend algab õdede isa esimese surmaaastapäeva kui ka Irina nimepäevaga ja kõik, kaasaarvatud sõdurid, tulid seda tähistama. Vaatuse lõpus tunnistab Andrei Natasale, et armastab teda ning teeb abieluettepaneku. Teine vaatus algab umbes 21 kuud hiljem, kui Andrei ja Natasa on saanud poja. Naisel on Andrei ülema Protopopoviga afäär (tegelast laval kordagi ei ole). Masa tuleb koju Versininiga, peadpööritavalt rõõmus nendevahelise salaarmastuse üle. Natasa lõhub plaanid teha nende kodus peo ja kõik on järgneva vaikuse tõttu rõõmutu. Tusenbach ja Soljonõi tunnistavad oma armastust Irina vastu. Kolmas vaatus toimub umbes aasta hiljem Olga ja Irina toas (Natasa üritab üle võtta võimu majas ja palus neil jagada tuba, et saaks oma last paremasse kohta magama panna).
Kolm muskeäri Kolm musketäri on lugu d'Artagnani nimelisest noorest Gaskoonlasest (provints prantsusmaal, sealseid inimesi peetakse eriti temperamentseteks) kelle elu unistus on saada kuninglikuks musketäriks. Kuna ta isa on Musketäride ülema Treville hea sõber, annab isa talle ühel päeval hobuse, mõõga, raha ja soovituskirja ning saadab ta Pariisi, härra Treville juurde. D'Artagnan asub teele, ning peatudes ühes kõrtsis, solvab teda üks võõras. D'Artagnan asub ,,tõelise gaskoonlasena" kohe temaga võitlema ja kaotab. Ta näeb veel kuidas võõras rääkis kellegi Mileediga. Kui ta toibub avastab ta et ta soovituskiri on kadunud. Võõras oli olnud Kardinali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
