GOODID Teke ■ 1980. aastate alguses ■ Kasvas välja pungist ja glämmrokist ■ Muusikapõhine subkultuur ■ Suurbritannias Ühine maailmavaade ■ Ilu leidmine asjades, mis on teistele õudusttekitavad ■ Huvitumine elu tumedast poolest ja kõigest üleloomulikust ■ Usk romanssi ■ Kirg gootiliku muusika vastu Vastandlikkus ■ Hipid ■ Disko muusika Maitseeelistused ■ Filmid – Tumedad ja üleloomulikud elemendid ■ Raamatud – Romantika, üleloomulikkus, õudus ■ Muusika – Tekitab sürreaalse / jubeda tunde – Täis kirge, ilu, müsteeriat, armastust Välimus ■ Sünge, dramaatiline ■ Tumedad juuksed, enamasti must riietus ■ Materjalideks nahk, samet ja pits ■ Augustamine, tätoveerimine Tegevused ■ Kunst, luule, muusika ■ Huvitunud mütoloogiast ■ Väärtustatakse vana aja kombeid Allikad ■ https://en.wikipedia.org/wiki/Goth_subculture ■ http://www.whatisgoth.com/ ■ http://www.gothicsubculture.com/
DADAISM ja SÜRREALISM DADAISM · Dadaism valitses 1916 1922 · Tuntumad esindajad on: · Hans Arp · Marcel Duchamp · Poeet Tristan Tzara Dadaismi tunnused on: · Mängulises, mõnitamine ja pilkamine · Agressiivne suhtlemine publikuga · Viha sõja vastu · Loogilise mõtlemise eitamine Hans Arp · 16. sept. 1886 7.juuni 1966 · Saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor, luuletaja · Alustas uue, geomeetrilistele kujunditele põhineva kunstilaadiga. SÜRREALISM · Sai alguse 1919. aastal Prantsusmaal dadaismi järglasena. · Sõna "Sur-realisme" tähendab prantsuse keeles ülirealismi. · Tähtsamad esindajad: L. Aragon, S. Dali, A. Ehin ja I. Laaban(2 viimast eestlased). Tunnused: · Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. · Üleloomulikkus · Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast ei ole. Eesmärgiks oli purustada reaalsus. Maalikunstis on kaks erineva...
Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati geenius, rüütliromaani tunnused: imed, maagiad, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika, valgustusele vastandati rahvuslikkus, maailmakultus, maailmakirjandus, rahvuskultuur, rahvuskirjandus, religioosne elukäsitlus, Walter Scott: tekkis ajaloolise romaani zanr Inglismaa: leikistid- 1)William Wordsworth (1770-1850), näha ilu ka igapäevases, lihtsas ja triviaalses, hingelise valgustuse hetkedel avastada maailma uuesti ,,Lüürilistele ballaadidele" 2)Samuel Caleridge (1772-1834), soovitab hüljata kaine mõistlik suhtumine ja suunduda
◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist ◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid ◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu RÜÜTLIROMAAN Rüütliromaan: ◦ Enamasti värsivormilised ◦ Põnev ainestik ◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused ◦ Põhilised teemad armastus ja sõda ◦ Esines fantastilisi elemente: ◦ Sündmuste üleloomulikkus ◦ Muinasjutulisus ◦ Erakordsus ◦ Kangelasteod polnud rahva heaks, vaid rüütli enda au ja kuulsuse nimel ◦ Kasutati põhjana antiikkirjanduse teoseid Bütsantsi romaanid ◦ Kahe truu armastaja seiklused ◦ Üks kuulsamaid 13.sajandi „Aucassin ja Nicolette“ ◦ Armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest ◦ Kohtab palju sentimentaalseid lugusid Muistsed keldi müüdid ◦ Pakub kõige rikkalikumat ainestikku ◦ Peategelaseks kuningas Artur ja tema kaksteist
6. Napoleon Bonaparte-Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli ideaalne romantiline kangelane, kes unistas kangelasteost ja ümberkujundamisest. Tema unistus oli ülemaailmne impeerium, kuid ta pettus maailmas. 7. Romantismis idealiseeriti minevikku. Huvi oma rahva mineviku, rahvaluule ja ajaloo vastu. 8. Romantismi märksõnad-Põgenemine reaalsusesse, maailmavalu, erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9. Reaalsusest põgenemine-Rüütliromaanidest imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade idealiseerimine, eksootika, võõrdumine tegelikkusest, püüd unistusi realiseerida, tegevuskohad sageli salapäraga seotud. 10.Maailmavalu-Pettumus,pessimism,skeptitsism, vabaduse ja õiguse paatos, orjastamine on vägivald, kasusaamise asemel headus ja ilu, innustus vabadusvõitlusele, ettekujutus ideaalsest maailmast. 11.Erandlikkus-Oluline iga kunstnikku eripära, põlati massivaimu,
MUINASJUTT Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavu...
tuleb rõhutada inimese individuaalsust ja koos sellega ka subjektiivset kogemust. Tähtsaks sai mõiste "erandlikkus". Põlati massivaimu ja peeti lugu individuaalsest geeniusest. Kangelased romatismis olid enamasti vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed, kes suutsid näha ka elu sisu. Tihti kohtab neis ka prohvetlikke jooni: nad on äravalitud. Kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide teosed, maagia, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Neile oli tähtsusetu väline tõepära. Samuti kohtas ka muinasjutulaadseid teoseid. Kangelased olid tavaliselt saladuslikud. Igat rahvust hakati väärtustama, tekkisid maailmakultuuri ja kirjanduse mõisted; samuti ka rahvuskultuuri ja kirjanduse mõisted. Valgustajad olid olnud n.ö usuhullud, kuid romantismis levis religioosne elukäsitlus. Elu pühaduse kaitse, armastuse ja vabaduse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantismi kultuuri.
elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema
Klassitsism pöördub tagasi vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poole(antiik).Klassitsismi periodiseeritakse: 1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus...
huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Lugusid kandsid nad ette poollauldes, retsitatiivina mingi muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid, nad esitasid vähenõudlikke rahvalikke farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine ja köietrikid. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepost iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ning –epiteedid. Jutustamisviis on aeglane ja rahulik, sõnastus arhailine. Kangelaslugusid oli tavaks laulda, seda viiulitaolise pilli või harfi saatel. Rüütlikirjandus tekkis, kuna rüütelkond vajas oma huvidele vastavat kirjandust. Rüütlikirjandus põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest.
Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks kangelane , kes peab läbi elama väga palju katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepose tunnused: Ülev tundetoon, üleloomulikkus, kordused, sõnastus arhailine. Kõige rohkem on kangelaslugusi säilinud prantslastel, räägib Karl Suurest ja rüütlitest , ,,Rolandi laul "kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus 11 saj. Karl suure hispaania sõjakäik, kangelaslik, ülistav tõsine, vähe muinasjutu pärasust, armastus teema puudub, Roland oli eeskuju rahvale ja väga pop. Rolandi lauluga hakkab prantsuse kirjanduse algus. Laul minu cidist pärineb 12 saj , räägib oma maast ja rahvast
toimuvad keeles -reaalne elu grotesksetes ehk liialdatud situatsioonides MARCEL PROUST -inimene piirsituatsioonides (nt sõjaolukord) Peateos: ,,KADUNUD AEGA OTSIMAS" (1913-1927) -inimese traagika õigluse otsingul Ülesehitus: koosneb piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastus -unenäolisus, üleloomulikkus. (nagu päris aga pole ka) (Kafkat Eesmärk: Enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Proustile nimetatakse maagiliseks realistiks) ei olnud olulised mineviku n-ö välised pinged, vaid üksnes see, mis oli -hoiatus totalitaarse ühiskonna ees. puudutanud tema sisimat olemust, hinge, ja kujundanud tema Kafka romaanidest: intiimteadvust. ,,Ameerika"- võõrandumine ilmneb ühiskonnasuhetes
Pessimism, skepsimism, antiigi jäljendamine. Kirjanduses olid kirglikkus, revolutsioonid. Aforismikirjandus teke ja vaba domineerivaimad proosa ja Mineviku idealiseerimine, looming. romaan. isiksuse väärtustamine, üleloomulikkus, tundeülistus. Eri rahvaste kultuur (USA, Metsik-Lääs). Ajastu Baltasar Gracian, Pedro Voltaire ,,Zadig ehk Saatus", G. C. Byron ,,Don Juan", john kirjanduse Calderon, Moliere, Charles de Montesquieu Keats, Hans Christian olulised ,,Misantroop", ,,Tartuffe"
· zonglöörid võtsid osa nii rahvapidustustest ja muudest tseremooniatest · sagedasti andis etenduse üks zonglöör, esitades igat rolli erineva häälega; vahel(,,kohtuprotsess/vaidlus") kasutati mitut zonglööri 3. Kangelaseeposed · kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel · elukujutuse avarus, ülev tundejoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus · kordused, püsimotiivid ja epiteedid · jutustamisviis on aeglane ja rahulik · sõnastus on arhailine ja lihtne või siis pidulik · esitaja kasutas pilli(keelpill); meloodia kordus · kui ettekannet ei jõutud õhtuks lõpetada, jätkus see järgmisel päeval · teos oli liigendatud ja üksikosad olid iseseisvad · kõige rohkem keskaegseid kangelaslaule on säilinud prantslastel 4. ,,Rolandi laul"
), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros. Elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ja püsiepiteedid. Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,Rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema
Spenceri, V. Pareto ja M. Weberi panus sotsioloogiasse? Isidore Auguste Marie Francoise Xavier Comte (1798-1857) Sotsioloogia "isa" teadusele nime andja. Positivismi looja. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Durkheim. -Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja -Väga tähtsaks pidas teaduses meetodit ("Sotsioloogia meetodi reeglid") -Asutas aastaraamatu "Année sociologique" (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal) -Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed. -Uuris enesetappe.
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes k...
Rakvere Reaalgümnaasium Anett Rannamets 10.M klass MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS psühholoogia referaat Hindaja: XX Rakvere 2011 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON..................................................................................................................................................6 2.1 Optimaalseisund...............................................................................................................................................6 2.2 Vastandprotsessid................
huvitutakse keskaegsetest legendidest, folkloorist ja muistsest pärimusest. Romantikud ülistasid loodust, ühtlasi kasutasid nad seda oma teostes kangelase tunnete rõhutajana, kusjuures sageli eelistati eksootilist või ürgloodust. Võõraste maade ja rahvaste ihalus tõi moodi Idamaad; hinnati loomulikke elu looduse rüpes. Romantismi iseloomustab ka pürgimine kõige erakordse ja salapärase poole; kirjandusse sugenesid imed, maagia, üleloomulikkus ja fantastika; irratsionaalne igatsustunne, müstika, fatalism. Romantiliste teoste kangelased erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad nad end eetiliste ideaalide nimel. Valgustuse universaalsuse põhimõtetele vastandas romantism rahvuslikkuse: iga rahva kultuur kannab selle rahva vaimu. Romantismi esteetika pidas tundeid mõistusest ülevamaks
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
,,Laul minu Cidist" Hispaania kangelaseepos, mis põhineb suuresti ajaloolistel sündmustel. Puudub üleloomulikkus ja religioosne fanatism. 3. ,,Nibelungide laul" saksa eepos, Euroopa suurtest
imestuses, kuidas küll suudeti 2500 aastat tagasi sellist kõrgtasemel kunsti viljeleda. Ta oli lihtsalt perfektne. 19 LÕPPSÕNAKS Firenze linna kui renessansisümboli kultuur on ennekõike meelelise maailma taasavastamine. Selle kõrval leidus küll vastandina mõningaid äärmuslikke askeesiliikumisi, mille tõttu ka paljusid väidetavalt paganlikke kunstiteoseid hävitati. Hoolimata sellest sain essee kirjutamise käigus veelkord veenduda, et üleloomulikkus, salapära ei kadunud siis ja pole ka hiljem kuskile kadunud ning jääb kehtima kui Itaalia teine nimi. Üldiselt peetakse Itaaliat siiani väga usklikuks - jumalakartlikuks maaks, kuid usuga jumalasse käib tihti kaasas ka usk selle vastandisse. Hirm kurjuse ees on tekitanud kõikvõimalikud ebausufenomenid juba paganluse aegadel ning paratamatult on suur osa neist jõudnud renessanssi aga ka tänapäeva-Itaaliasse. Iseenesestmõistetavalt antakse neid edasi kunstis kui maailma peegelduses.
Pärast Comte'd saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivistlikku lähenemist iseloomustab inimtunnetuse uurimine. 8. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:
vastukaaluks K. Marx religioon on valuvaigisti massidele kes uinutatakse uskuma,et nende elamistingimused on jumalast seatud ning inimene ei saa neid muuta marsism kui ilmalik ideoloogia ilma jumalikele jõududele viitamata sisaldab marksism kõiki ususüsteemide elemente ajaloo seletust käitumisjuhiseid olevikus ja õigluse lõpliku võidu nägemust inimkogemuse tähendus asub ajaloos mitte milleski üleloomulikkus marksism sai alguse revolutsioonilise kutsega teha lõpp inimeste represseerimisele traditsiooniliste religioonide poolt samas muutus ta totalitaarsete riikide ametlikuks IDEOLOOGIAKS. Uskumuste süsteemide funktsioonid: avalikud ja varjatud. · Avalikud funktsioonid on mõte aidata inimestel toime tulla elu tundmatute aspektidega tseremooniad armulaud, laulatus jne · Varjatud funktsioonid on tugevatel traditsioonidel annavad grupiühtsuse vahetu kogemuse
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
Jaan Valsiner tuntuim indiviuaalsotsioökoloogia raamistikuga tegeleja. Suhtumine lastesse läbi aegade Seotud ühiskonna arenguga! Ürgühiskonnas hävitati teised (viimasena sündinud), kui juba laps oli olemas. Suurem lootus oli ellu jääda poistel (suur kadu). Mitmikud hävitati. Suurte sõjaretkede eel tapeti, kuna see näitas hoolimist. Indiaanlased matsid lapsed elusalt (ohver oli tähtis sel ajastul). Austraalias tapeti esmasündinu (keedetija söödi ära - üleloomulikkus, jõud) Antiikaeg ellu jäid tugevamad. Lapsi viidi metsa. Matuseid polnud. Leiutati preservatiiv, kuna ei tahetud lapsi ,,hävitada". Ülikud planeerisid perre 2-3 last. Ristiusu tulekuga tuli uus arusaam laste hinged on puhtad, et teda päästa. Kuni 17.sajandini suri enne esimest eluaastat 1/3 lastest. Keskajal tekkis matuserituaal alates 7-aastastele lastele (piisavalt suur kaotus). Lapsi kasvatati nagu väikesi täiskasvanuid (riided, mänguasjad, nt male) 1545 kirjutas T
Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 10. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? iga kujunev teadvus peab läbima kolm astet: Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus (jumala usk) Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika (looduslikul moel ühiskond) Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse
Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivistlikku lähenemist iseloomustab inimtunnetuse uurimine. 10. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud
Akadeemikud ja kardinal ise sekkusid pidevalt teatriellu, see pidi kõigiti vastama absolutistliku riigi nõuetele. · Tragöödias kui kõrges zanris aeti asi eriti tähtsaks ja piiritletuks. · Valitseva värsivormina aleksandriin; madalaid seiku, füüsilist vägivalda, labaseid väljendeid ei tohtinud tragöödias olla. · Sündmused pidid mahtuma ühte ööpäeva ja ühte tegevuspaika tõepärasus oleks nii ehk suurem. · Igasugune üleloomulikkus on taunitav, seiklused ei mahu tragöödiasse enam. · Sündmustiks pidi mahtuma nüüd kõnesse, seega monoloogide osa kasvas. Pikad arutlused, mõtisklused, analüütilisus, psühholoogilisus. Pierre Corneille · Tema loomingust saab klassits. Teater alguse (tragöödia) · ,,Cid" enesevaatlus, psühholoogiline pingestatus. Voltaire arvates on see hingesuuruse kool. Tunnete proovilepanek jne. Jean Racine · Klassitsistlik draama saavutas temaga oma täiuse.
tõlgitsemise kontrollitud loogikale. 8. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: · Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. · Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. · Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? · Funktsionalist · Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja 1887.aastal sai Durkheimist Bordeaux' ülikoolis sotsioloogia kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet. · 1898
Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha 8. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus (jumala usk) 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika (looduslikul moel ühiskond) Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. 9
10. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Peate oskama lahti seletada erinevad kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positivistlik ehk kuidas iga tasandi kohaselt maailma ja seal toimuvat seletatakse. 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus (jumala usk) 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika (looduslikul moel ühiskond) 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. 11. Herbert Spencer: mida tähendab sotsiaalne darwinism? Kõige tugevamad ja kohanemisvõimelisemad jäävad ellu. 12. Herbert Spencer: elusorganismi ja ühiskonna võrdlus ehk mis on sarnane ja mis
Alguses mõtleb, et ei anna armastusele järgi, on kirg ja tuli. Kui don Juan põgeneb, on Tisbea meeleheitel ja solvunud. Soov enda au ja õigust nõuda. Tulevad sisse üleloomulikud motiivid. Ana on ühe kõrgaadliku tütar, keda don Juan püüab võrgutada. Kähmluses tapab don Juan Gonzalo(kuninga lähikondlane, kes on tulnud missioonilt Portugalist). Hästi esinduslik Hispaania näidend, lausa kinolik aktsioon. Näidendi lõpus üleloomulikkus: Don Juan peidab ennast teenritega. Käis kalmistul enne ja mõnitas Gonzalo kivist kuju. Nüüd ongi kivist külaline aktsioonis.. tulebki õhtusöögile. Tundub siin pigem põrgusaadikuna. Algkõlad feminismile on olemas. Zorillal on näidend ,,Don Juan Tenorio", tema näidendis kahetseb Don Juan patte ja armub tõeliselt. Pool sajandit vahe ja siis 1665.aastal Moliere´i ,,Don Juan" 02.11.10 Pedro Calderon de la Barca (1600-1681)- üks suurimaid hispaania draamakirjanikke. Peale
10. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Peate oskama lahti seletada erinevad kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positivistlik ehk kuidas iga tasandi kohaselt maailma ja seal toimuvat seletatakse. Comte "kolme astme" seaduse kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1) Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus; 2) Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika; 3) Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ta väitis, et sotsiaalseid fakte tuleb seletada teiste sotsiaalsete faktide abil, viidates seletuses sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks: enesetappude arv oli väiksem riikides, kus oli au sees religioon
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
