tembeldamised väga ei kõiguta. Samas tekib minu arvates selliste küsimuste arutamisel vajadus vahet teha uskumisel üksikisiku tasandil ja religioonil kui üldisel, ühiskondlikul nähtusel. Uskumine on inimesele ääretult vajalik, hoidev ja säilitav funktsioon, mis võimaldab elukoormat kergitada ja hoida ära muresid ainuüksi oma õlgadele vajumast. Usk millessegi, võib-olla üleloomulikku, võib-olla loomulikku. Mis siis kui pole kellessegi uskuda ja endast on vähe? Ma leian, et inimene on on kord selline, et tal on vaja ka peale füüsiliselt katsutavate asjade, maailma midagi veel. Ma ei ole nõus väitega, et usk takistab inimesel vaimselt rikastumaks ( religioon võib seda teha küll, aga ma leian et mitte usk). Vaimne edasiliikumine, kui see on vaid individuaalne pürgimus, ei vii kunagi inimest
kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga või muud sellist? Miks usuvad inimesed üleloomulikku? • Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused • Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis? • Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 8 Kirjandus Law, Stephen 2008. Filosoofia, Tallinn: Varrak, lk 139-159. Russell, Bertrand 2002. Miks ma kristlane ei ole. - Akadeemia, nr 7, lk 1438-1443.
Ülistasid tsivilisatsiooni Elustasid RAHVATRDITSIOONE (ballaadid, keskaegsed saagad jms.) Tegid lihtsast maamehest ,,kangelase" Ei liialdustele! Emotsionaalsed äärmused (nagu oopiumisõltlased!) Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja Surm kui ,,teine kunigriik" vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioon ja Napoleon olid vabaduse inspriratsiooni allikaks) MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism
.............................................................................................................10 2 1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andrè
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? Sakraalne: ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on
Me ei loe ju tavaliselt rohkem kui üht raamatut korraga, ei piilu selle kõrval kogu aeg teise raamatusse. Ja kas pole näiteks segav, kui Skanseni kontserdi vahel kostab tivoli valjuhääldaja? Sellepärast ei pane nad kunagi rohkem välja kui ainult ühe pildi korraga. Kui ootasite midagi muud siis on teil õigus olla pettunud. Kunst on sama vähe asjatundjatele kui toit kokkadele Taevane Isa keda on alati kujutatud habemega ei olegi tegelikult midagi üleloomulikku, on ainult vähem ja rohkem haruldasi sündmusi. Kui midagi on tabamatu, siis ei aita mingi kobamine ega otsimine, kui miski on ebaselge, siis ei saa see selgemaks, kui ka ninapidi selle juurde minna Pimedus- siis näevad isegi pimedad. Pimedus on kõigile ühteviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse saladust tahavad kõik välja uurida ka kutsumata külaline on ikkagi külaline
aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Üldiselt peetakse "Iliast" küllaltki autentseks tolle aja kirjelduseks, selles mõttes, et analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse. Relvad on pronksist, peamisteks relvadeks on pronksotsaga viskeoda ning pronksist mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ning nahkkilpi. Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ning emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist. Sõdurid õhutavad kaaslasi
Pariisi aastad 1910 1914 Lootustandvatel vene kunstnikel oli tõenäolisem saada parema vastuvõtu osaliseks Pariisis kui oma kodumaal. Sergei Diaghilevi vene ballett, kogu trupp tantsijaid, muusikuid, kirjanikke ja maalikunstnikke olid seal tekitanud sensatsioone oma seguga perfektsusest ja eksootikast ning igatsuse ida avaruste järele. Venemaa oli in. Aleksei von Javlenski, Vassili Kandinski, Jacques Lipchitz ja kõik kunstnikud, kes saavutasid ülemaailmse kuulsuse, kasutasid võimalust õppida modernismi tunda selle sünnipaigas. Bakst saabus 1909. aastal, et töötada koos Diaghileviga. 1910. aastal võttis ka Chagall ette neljapäevase rongireisi, lootes, et teada toetavad arvukad vene kunstnikud Pariisis. Ta kolis oma esimesse stuudiosse Montmarttres, oma kaasmaalase korteris. ,,Ainus, mis takistas mind viivitamatult tagasi pöördumast, oli vahemaa Pariisi ja mu kodulinna vahel," kirjutas Chagall oma memuaarides, kurte...
". Sadu kordi päevas tuletatakse meile meelde, kui haavatavad me oleme. Iga kord kui see juhtub raiskame me teadvuse korrastamiseks psüühilist energiat." Loovatel inimestel ei jää selleks lihtsalt aega. Et meeldival tegevusel on selged eesmärgid, kindlad reeglid ja oskustele vastav raskusaste, ei ohusta nad oma MINA." (Csikszentmihaly, Optimaalse kogemuse psühholoogia, 2007) Tippkogemused Maslow kirjeldab tippkogemuste mõistega inimesi, kes kogevad midagi üleloomulikku, ekstaatilist ja müstilist, kus aeg kaob, ümbritsev ei oma enam tähendust ning sellel hetkel ollakse oma tegevusse 100% pühendunud. "Minu mulje kohaselt muutis iga selline kogemus sarnasel või võrreldaval moel inimest ja tema maailmataju./.../Ja võin teile kinnitada, et minu jaoks oli väga üllatav kuulda naist kirjeldamas oma tundeid sünnitamisest samade sõnadega, millega Buck kirjeldas kosmilist teadvust/.../Ghiselin kirjeldas loovat protsessi või Suzuki
Nende figuuride prototüübiks on liigendnukud, mida kasutati joonistamisel abivahendina. Tunnused · Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. · Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud. · Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik. · Värvid on tuhmid. · Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. Kuulsaimad kunstnikud · Carlo Carrà · Giorgio de Chirico · Giorgio Morandi · Alberto Savinio SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on
SALVADOR DALI Referaat Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................3 2. SALVADOR DALI..............................................................................................3 2.1. Elulugu................................................................................................3 2.2. Aastad: 1949-1989..............................................................................6 2.3. Dali suhted isaga................................................................................7 2.4. Dali ja sürrealistlik grupp....................................................................8 2.5. Sürrealism...............................................................................
milline on erinevate rahvaste mütoloogiates kurat, kuidas ta sündis ning missugused on ta võimu piirid suhetes inimestega. 4. Ta nendib, et Vanas Testamendis kasutatakse sõna ,,saatan" üldnimetusena ja sellel on mitmeid tähendusi: opponent, vastane tülis, kohtus või sõjas; süüdistaja, ässitaja, keelepeksja. 5. Jahve loomingus kuradit ei mainita, sest judaismi järgi on maailm loodud täiuslikuna, kus polnud kurjust. 6. ,,Deemon" tähendas algselt jumalust ning üleloomulikku vahendajat inimese ja jumala vahel, hiljem inimese kaitsehaldjat, tema saatust suunavat vaimu. 7. Ristiusk samastas deemoneid langenud inglitega, käsitades neid kui kurje olendeid. 8. Vana lugu jutustab, et üks peaingel, kes oli uhke ja jumalakartmatu, hakkas jumala vastu mässama ning heideti taevast välja 9. Algul oli langenud ingli nimeks Satanael st ,,jumala ingel" pärast nimetati ta Saatanaks see tähendab ,,põrguingel". 10
Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav, seal ei ole midagi üleloomulikku või irratsionaalset. Selles tähenduses on ka empirism ratsionalistlik. Ratsionalism selles tähenduses vastandub irratsionalismile. fenomenoloogia 1. 20.sajandi filosoofia suund ja meetod, millele pani aluse Edmund Husserl. Fenomenoloogia seab eesmärgiks kirjeldada inimese kogemust vahetult niisugusena, nagu see on, uurimata kogemuse päritolu jms, mis jääb ajaloolaste, sotsioloogida, psühholoogide jt ülesandeks. 2. Varem on terminit fenomenoloogia
........................................................................................................ 14 2 1. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire, ideeliseks eelkäijaks võib lugeda ka Arthur Rimbaud, kelle poeemid ,,Hooaeg põrgus" ja ,,Illuminatsioonid" on nagu jada fantastilisi unenägusid. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andrè
inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. On kirjutatud ka kunstmuistendeid, näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik" jt. Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena. Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus.
Zürichis. · Suuresti mõjutusi saanud I Maailmasõjast. · Mängulisus, mõnitamine, pilkamine · Agressiivsus · Provokatsioonid · Kõlaefektidele rajatud luule Tristan Tzara Metafüüsiline kunst 1917-1921.aastatel Itaalias · Terav valguse ja varju kontrast · Müstiline atmosfäär · Vormid ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud · Värvid on tuhmid · Inspiratsioon unenägudest ja kirjandusest · Rõhutati unenäolist ja üleloomulikku maailma Carlo Carra Sürrealism · 20.sajandi kunsti-ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, ebareaalsus unenäod, hallutsinatsioonid jms · Mõjutused alateadvusest, nägemustest, unenägudest jne · Fantaasia-ja värvirohkus · Ei tunnistata piire Joan Miro Funktsionalism 1920.aastad · Arhitektuurist, tööstus-ja tarbekunstist tekkinud suund · Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine Taustategurid: Oluline kirjakultuuri mõju, muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine), vastas enamal määral ajastu vaimule 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt.” FOAFtale = friend of a friend tale ‘jutt, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’ 50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad? Kuulujuk kui ebaselge päritoluga ringlev informatsioon, mis levib kõikjal ning kasutab selleks enamasti mitteformaalseid infoallikaid. Vandenõuteooria on
erilist seost Konfutsiuse filosoofia ja tema ajaloolise mõju vahel, pole ometi Hiina mõtteloos temast mõjusamat kuju. Kirjeldused Konfutsiuse elust ei sisalda erilist vastuolulisusi nagu mõne teise sama perioodi filosoofi biograafiad. Teost „Vesteid ja vestlusi“ (hiina keeles „Lunyu“), mis sisaldab tema õpetust, hakati tõenäoselt kirjutama hulk aega pärast tema surma ja seda „toimetati“ enam kui paari sajandi vältel. Ometi ei hõlma tema elujuhtumised midagi üleloomulikku ega võimatut. Jättes kõrvale apokrüüfilise materjali, jutustab üldtunnustatud eluloovisand järgmist. Ta sündis Lu riigis, praeguses Shandongi provintsis. Tema perekond võis kuuluda aristokraatia hulka, kuid Konfutsiuse sünni ajal ei saanud nad tulusid oma maavaldustest. Konfutsius ise arvas, et ta elas rahutuil aegadel. Nii jutustakse, et ta isa paljakäsi üleval langevärava, et aidata oma kaaslastel põgeneda. Ometi polnud Hiinas veel alanud sõdivate riikide ajastu
nendega aasta jooksul kontakti ei otsi. Poiss muretses sõprade käekäigu pärast ja lubas seda. Edasi hakkas Timm elama ja reisima koos paruniga, elu oli luksuslik ja ta õppis palju maailma kohta, äride kohta. Ka enesevalitsemise kohta ja kuidas mitte reeta oma mõtteid ja emotsioone. Tema süütus ja naiivsus tegid ta ka tugevaks ja parun ei suutnud talle muljet avaldada oma hookuspookustega, ämblike ja laest kukkuvate lühtritega. See, et poiss ei paistnud pelgavat midagi üleloomulikku ega selle vastu ka huvi tundvat ning sellele tähtsust omistavat ning ei olnud vaimustuses vanakurja väest ja võimust, see ajas Taruki kohati väga endast välja. Samas oli tal Timmi naer. Kui varem oleks ta olnud kaua suures raevus selliste asjade peale, siis nüüd oli ta sisemiselt vabam. Naer andis talle sisemise vabaduse. Ta ei olnud enam selline kramplik ja vihast vahutav . Rahunes kiirelt ja võttis kõike , mis talle ka ei meeldinund või teda ärritas, kergemalt
ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. 16 Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism http://kreutzwald.kirmus.ee/
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta....
Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.
Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Religioon pole mitte ainult univeraalne, vaid tal on olnud ka tohutu mõju kultuurile. Oma mitmete ühiste elementide kaudu käsitlevad religioonid inimkonna tähtsamaid küsimusi. Need küsimused on olnud kosmilises mõttes, hõlmates maailma loomist, elu motet, kannatuse ja valu tähendust ja üleloomulikku sfääri. Need küsimused on olulised ka selles mõttes, et nad puudutavad iga inimest, käsitledes käitumist ja eetikat. Kõik usundid on ühel või teisel viisil nii individuaalsed kui ka kollektiivsed. usundi järgija võib teenida Jumalat kodus või üksinda mediteeerides. Enamik religioone pakub oma järgijatele võimalusi regulaarseteks kogunemisteks ja paljud usundid pööravad tähelepanu religioosse kogukonna mõistele.
Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale? Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. Kus asusid ja millised ...
elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile
Keskliidu esimeheks sai erukindral Andres Larka (1879-1943). Suurt rolli etendas advokaat Artur Sirk (1900-1937). Põhiseaduse kriis K. Pätsi õhutusel hakkasid Põllumeestekogud juba 1920. aastatel kritiseerima põllumajandust. Väideti, nagu oleks Riigikogu haaranud liialt suure võimu. Selle tõttu ei suutvat valitsused riiki normaalselt juhtida. Välapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Rahvas nägi presidendis üleloomulikku jõudu kord majja lüüa. Ka vabadussõjalased hakkasid põhiseaduse muutmist toetama. Riigikogu töötas välja uue põhiseaduse eelnõu ning pani selle rahvahääletusele. Esimene rahvahääletus 1932. aasta augustis lõppes napi läbikukkumisega. Mõni kuu hiljem esitasid vabadussõjalased oma põhiseaduse projekti. Riigikogu viies koosseis eelistas aga põhiseaduse koostamise jätta enda kätte. Täiendatud eelnõu pandi teist korda rahvahääletusele 1933. aastal, kuid seegi kukkus läbi.
Ei lubatud kõrvalekaldumist ,,kolme ühtsuse" nõudest, tragöödia võis olla üksnes värssteos, vaatusi pidi olema 5. Tragöödialaval ei olnud lubatud ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugust päritolu. Tõepärasust suurendas range nõue piirata tragöödias südnmused vaid ühe ööpäeva ja üheainsa tegevuspaigaga, ei lubatud kõrvalliine tegevuses. Tauniti igasugust eba- ja üleloomulikku. Tulemuseks oli näidendi vähene liikuvus, pea kogu sündmustik pidi mahtuma tegelaste kõnesse, kasvas monoloogide osa. Tegelaste pikad arutlused, mõtisklused ja sisekõned aitasid kaasa analüütilise ja psühholoogilise suuna arengule. Pierre Corneille (1606-1648) Jean Racine (1639-1699)
SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal ajal aga ebamäärasemaid moodsa kunsti voole, mille mõjusid võib leida tänapäevalgi. Selle sünd oli Esimese maailmasõja järgses Pariisis, kus 1924. aastal koondas Andre Breton, kes sel hetkel veel kuulus dadaistide hulka, enda ümber mässumeelsete ja sõjas ning ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kellega moodustati sürrealistide koolkond. Nimi ,,sürrealism'' tuleb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. See on fantaasiakunst, kus tavalised olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii mingeid nägemusi või unenägusid meenutavaid kujutluspilte. Niisuguse kunsti tekkel oli suur osa 20. sajandi alguse arstiteaduses levinud seisukohtadel, mille järgi inimese hinges ja alateadvuses pesitseb palju ürgseid pimedaid jõude, mis püüavad endale inimese mõistust ja käitumist allutada.
nagu külviõnne ja kalaõnne kohta ei seisnud seal peaaegumidagi. Kirjasõnal põhinev religioon ja rahvausund täiendasid üksteist. Meil on ja ilmselt jääb alatiseks püsima mõõtmatu vajadus püüelda teadmiste kaugeimaite piirialadeni, kus algavad usu ääretud valdused. Rahvausund õpetas olema tähelepanelik märkide suhtes, mida peeti sigaalideks nähtamatutelt olenditelt ja jõududelt. Islandilt ja Fääri saartelt, kus usk üleloomulikku on veel tänapäevalgi laiemalt levinud kui meil, leiab näiteid selle kohta, et teedel on lastud joosta käänuga ümber k küngaste või kivide, kus väidetakse elutsevat haldjarahvast või muid maa-aluseid olendeid. Ebatavaliselt suure õnnetuste arvu põhjuseks ühel Noorlandi maakonna maanteel räägitakse olevat maa-aluste olendite viha, sest nende valdusi on rikutud. Rahvausund võimaldab aga muudki peale piiride seadmise. See võib aidata ka hävitada piire,
maailma ja inimeste tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomis-, viljakus-, loodusmüüte jne. Müütides kirjeldavate sündmuste tähendus on püha, neisse suhtutakse tõsiselt ja neid usutakse kahtlusteta. Legend rahvapärimuse liik, mis kujutab Piibli, apokrüüfide või pühakute elulugude alustel tekkinud poeetilisi, õpetlikke või seletavaid jutustusi. Maagia loodususundiline või kõrgususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Animism usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. Animatism arvatavalt esiaja usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elusse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina. Totemism traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest
uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht Koostanud rootsi muistendite tüübiindeksi (FFC No. 300, 2011) ja rea linnalegenedide kogumikke. Tänapäevaseid linnalegende nimetataksegi Klitenbergideks. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend Realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge ustavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt. (Kalmre 2001) FOAFtale = friend of a friend tale jutt, mille rääkis või kuuldud sõbra sõbralt. Af Klintbergi artikli põhiseisukohti Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused
Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks. Mõiste ja sõna Sõna "jumal" ja selle kognaadid on soome-ugri keeltes vähemalt 4000 aastat vanad ning tähistavad erinevaid vaimolendeid. Algselt on sõna arvatavasti tähendanud taevast. Eesti keeles on sõna "jumal" üldmõiste, mis tähistab mistahes usundi poolt tunnistatavat vägevat üleloomulikku olendit. Kui "Jumal" kirjutatakse suure algustähega, siis on see pärisnimi, mida kasutatakse judaismis, kristluses ja islamis tunnistatava ülima olendi kohta. Jumal(ad) polüteismis Polüteistlikes usundites tuntakse ja austatakse paljusid jumalaid, kes võivad moodustada keeruka panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused
suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele; tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) vastu; ·tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust (külma-, kuuma-, põuataluvust vms.). VASTU indiviidi kloonimisele POOLT indiviidi kloonimisele Inimene ei tohi mängida jumalat! Kloonimine ei ole elu loomine, selles pole midagi üleloomulikku (jumalikku). Inimese sigimise teatud aspektid peavad Niikuinii eksisteerivad legaliseeritud jääma teadusest ja tehnoloogiast puutumata. sigimisbioloogilised tehnoloogiad (abort, viljastamine, in vitro, embrüosiirdamine), miks siis mitte lisada neile kloonimist. Organisime kloonimine on ebaloomulik ja Taimede kloonimises (sh. "ebaloomulikkus", seega ebaeetiline
külakroonikad; armastuslaulud; sõjalaulud; töölaulud. Levikule aitasid kaasa kirjakultuur, muutused ühiskondlikus elus, uute teemade käsitlus. 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid. Lühikesed, suulised, tervikliku ülesehitusega, võimalik, et toimus..., kollektiivne, tegelane- keegi „meist“ “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt.” 50. Kuidas on seotud omavahel kuulujutud ja vandenõuteooriad?kuulujutt Kuulujutt kui ebaselge päritoluga ringlev informatsioon, mis levib kõikjal ning kasutab selleks enamasti mitteformaalseid infoallikaid; kuulujutud tihedalt seotud muistenditega – peamise erinevusena
„Jumalageen“ „Religiooni viirus", Dawkinsi järgi on need „sümptomid“, mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites) Mäluviirused (inl.k. viruses of mind). Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, relöigiooni ja kultuuri muud komponendid. o Dawkins väidab, et usk üleloomulikku loojasse on luul (delusion), mida ta defineerib kui kangekaelset valeusku vaatamata kaalukatele vastukäivatele tõenditele. Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Autoriks geneetik Dean Hamer (USA) oma 2005 a. raamatus The God Gene: How Faith is Hardwired into our Genes. Kas antiteadus?
müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus). 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomism-e, viljakusm-e, loodusm-e,
Suur organisatsioon, hierarhia ja tasustatud omased tunnused: vaimulikkonna ametniketa, enamasti religioossed hierarhia, tasustatud Nagu kirikud, aga aga ühe karismaatilise tseremooniad, usk Organisatsioon ametnikud väiksemad juhi kontrolli all üleloomulikku jõudu jne. Maailmaga Maailma jaatav. kohanduv. Üldiselt Maailma eitav. Paljud Aktsepteerib ühiskonda aktsepteerivad ja Maailmaga kohanduv. sektid eitavad sellisena nagu see on,
Suur organisatsioon, hierarhia ja tasustatud religioossed vaimulikkonna ametniketa, enamasti tseremooniad, usk hierarhia, tasustatud Nagu kirikud, aga aga ühe karismaatilise üleloomulikku jõudu Organisatsioon ametnikud väiksemad juhi kontrolli all jne. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 11 Sotsioloogia alused Liina Käär Maailma jaatav.
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eestlane laulab ja pajatab Referaat. Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme, Liisa Olev, Riina Liiv Juhendaja: Enn Kullamaa Viljandi 2008 Eessõna Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid, anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. 1. Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest. Ameeriklanna: ...
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
*Oskar Luts ''Nukitsamees'' 1920 *Juhan Jaik ''Võrumaa jutud'' 1924– folkloorse taustaga õuduslood, milles fantastilised ja grotesksed maailmad on lahutamatult põimunud. Mütoloogilised olendid: tondid, vanapaganad, kodukäijad, puraskid, puugid, veevaimud, sänid, naksikesed, pärglid ja teised. Niisuguste tegelastega jutte võiv kitsamalt nimetada tondijuttudeks. ''Pombi ja Üdsimärdi nõiad'' 1932, Realism lastekirjanduses *kasutatakse teksti kohta, mis ei sisalda imelist või üleloomulikku elementi *sagedamini on realistliku lastekirjanduse puhul määravam loo paigutamine igapäevaelu konteksti ning argikonfliktide ja-probleemide kujutamine Realism on fantastika kõrval teine lastekirjanduse kujutamismeetod *realistlik kujutamisviis on usutav meie ühise tegelikkuse taju suhtes *realism on subjektiivne ja abstraktne *realistlik teos kujutab väljamõeldisi mida võib käsitleda tegelikkuse metafoorina *realism on kahetise olemusega – reaalne ja kujutuslik
nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja
komponendina riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures; (c) mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Eristatakse mitut liiki tekke-, päritolu- ja saatusemüüte. Legend on üks müüdi alaliike rahvapärimuse osa, mis rajaneb piiblilugudele. Mütoloogia on (a) kindlate müütide kogum; (b) teadus müütidest ja nende algupärast. Religiooni ja maagia vahekord Religioon on müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm, kitsamas mõttes aga 6 konkreetse inimrühma religioosne süsteem. Rahvausund on konkreetse religiooni sekundaarne usundikiht, mis koosneb hilisema tekkega ettekujutustest, pärimustest ja tavadest. Ebausk on rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb sõnas, mis kirjeldab inimomadust, siis see pole siis iseenesest tekkinud, vaid tähistab ka mingit omadust, tekkinud omaduse kirjeldamiseks. Kuuekümnendatel oldi seisukohal, et inimesel pole püsivaid jooni. Inimene käitub vastavalt olukorrale, mitte millegi kindla ...
Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: ■ kristliku moraali kaks tunnusjoont: 1)ligimesearmastus 2)kurjaga mitte vastamine( see on tema arvates argus, kuigi nimetatakse vooruseks) ■ “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970) ■ ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu ■ analüütilise filosoofia rajaja ■ “Principa Mathematica”- Whiteheadiga koos kirjutas ■ loogiline atomism: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele “atomaarsetele” väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil
tasustatud religioossed Suur organisatsioon, ametniketa, tseremooniad, vaimulikkonna enamasti aga ühe usk hierarhia, tasustatud Nagu kirikud, aga karismaatilise juhi üleloomulikku Organisatsioon ametnikud väiksemad kontrolli all jõudu jne. Maailma jaatav. Aktsepteerib ühiskonda
Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne. Vahepeal mängiti ka disko muusikat, selles steenis tantsis ta mitme naisega oma sõprusringkonnast ning arutati ka just naiste ja meeste erinevusi. Loomulikult Jan täitis kõigi osi. Kui ta rääkis sellest, et ürgmees ennast talle ilmutas, siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus: punakas valgus võttis lava enda alla, et tekitada üleloomulikku efekti. Lavakujundus oli lihtne ja väga tõhus. Näitleja kasutas kõiki abivahendeid maksimaalselt, nii kaua kuni need olid oma tähtsuse ammendanud. Diivan sümboliseeris telekavaatamist meestel, klatsi jutu ajamist naistel. Ürgnaise kujust rääkima hakates, seletas ta ära, et naised on korilased ja neile on oluline info korjamine ja soppamine. Kuju kasutas ta lavastuse alguses, hiljem sellele tähelepanu enam ei pööratud. Oda kasutas ta enda nö
Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne. Vahepeal mängiti ka disko muusikat, selles steenis tantsis ta mitme naisega oma sõprusringkonnast ning arutati ka just naiste ja meeste erinevusi. Loomulikult Jan täitis kõigi osi. Kui ta rääkis sellest, et ürgmees ennast talle ilmutas, siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus: punakas valgus võttis lava enda alla, et tekitada üleloomulikku efekti. Lavakujundus oli lihtne ja väga tõhus. Näitleja kasutas kõiki abivahendeid maksimaalselt, nii kaua kuni need olid oma tähtsuse ammendanud. Diivan sümboliseeris telekavaatamist meestel, klatsi jutu ajamist naistel. Ürgnaise kujust rääkima hakates, seletas ta ära, et naised on korilased ja neile on oluline info korjamine ja soppamine. Kuju kasutas ta lavastuse alguses, hiljem sellele tähelepanu enam ei pööratud. Oda kasutas ta enda nö
tasustatud ametniketa, religioossed Suur organisatsioon, enamasti aga ühe tseremooniad, usk vaimulikkonna hierarhia, karismaatilise juhi üleloomulikku jõudu Organisatsioon tasustatud ametnikud Nagu kirikud, aga väiksemad kontrolli all jne. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 9 Sotsioloogia alused Liina Käär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
