Teine levinud zanr oli rüütliromaan. Esimene alaliik oli troojaromaan antiigiteemaline (Odysseus, Achilleus jt Homerose tegelased), samas pandud keskaegsesse dekoori. Ajaloolist tõde ei jälgitud. Teine oli aleksandriromaan Makedoonia Aleksandri teemal. See oli eksootiline, kirjutati idamaade muinasjutulistest rikkustest ja üleloomulikest koletistest. Neid kirjutati kaheteistkümnesilbilistes värssides, nn aleksandriim. Bretooni romaan eksitav termin, algselt mõeldi Britanniat (nt kuningas Arturi lood), hiljem sai nime Bretagne'i rahvaste järgi. Kuningas Arturi ajalooline eksistents on kahtlane. Monmouthi Geoffrey kirjutas 1135. aastal Briti kuningate ajaloo e ,,Historia regum Britannia" erakordse müstifikatsiooni, mida keegi ei pidanud tõsiseks. Ta mainib seal võlur...
Nii et kaasaegsed hindavad kaasaegset sisu negatiivselt aga vanemat positiivselt. On läbinud mingi filtri. Samas toob Klintberg näiteks et inimestel kes tänapäeval antud lugusid tõsimeeli usuvad, on väga raske leppida sellega kui neile vastupidist tõestatakse. Klintbergi ja paljude teiste muistendiuurijate meelest kuuluvad klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid samasse žanrisse. Vanas traditsioonis on üleesindatud muistendid üleloomulikest olenditest, nõidusest ja ajaloolistest sündmustest, seevastu alaesindatud talupojaühiskonnas muutust ja uuendusi peegeldavad muistendid. Praeguses muistendiainestikus on tõenäoliselt üleesindatud kõmulised, õudus- ja naljajutud, jutud üleloomulikust võivad olla alaesindatud. Mõlemal juhul peegeldavad "võõrad" selle ühiskonna eluolu kindlaid aspekte. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid....
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Muinasjutud, muistendid ja müüdid. 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? Kuuluvad. Vanas traditsioonis on aplju muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd, aga ka karma. Samuti on tänapäeval esindatud kümu, õudus- ja naljajutud, mida võib kaudselt nimetada ka klassikalisteks musitenditeks. Sisserändamine. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustatud esimeses isikus, kui jutt edukas, siis korratakse, olnud alati populaarne. 30...
Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüdsid tabada tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku. Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism – õpetus looduse ja inimpsüühika üleloomulikest jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele väärtustele. Loobuti pastoraalsest (maaelu idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja kujundid võeti linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid ja seadusevastaseid külgi. Hilisem prantsuse sümbolistlik luuletaja on Paul Valéry (1871 – 1945). Sümbolism levis hispaaniakeelsesse kultuuriruumi, kus selle nime „modernismo“ all tegi kuulsaks Nikaraagua poeet Rubén Darío (1867 – 1916)....
Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Eruditsioon - Teaduslik haritus, õpetatus; lugemus, teadmised. Autobiograafia – Isiku enda kirjutatud elulugu. Kultism - Petus(ed) looduses ja inimeses toimivaist üleloomulikest ja tunnetamata jõududest. 6. Dante Alighieri, olulisus, looming Seisis ühe jalaga keskajas ja teisega renssansis, tähtis teos “Jumalik komöödia”, elas 1206-1321. 7. Thomas More, olulisus, looming Parlamendiliige ja jurist, elas 1478-1535, tuntud teos “Utoopia”. 8. Fransesco Petrarca, olulisus, looming Uusaegse lüürika isa, elas 1304-1374, tähtis teos “Saladus”. 9...
Laval kasutati arhitektuuri ja värve, mis tekitas publikule illusiooni kaugusest ja sügavusest. Loodi ümberpaigutatavaid taustu erinevate stseenide jaoks, mille kogu Euroopa kasutusele võttis. Neoklassitsistlik ideaal loodi Itaalias ja levis samuti üle kogu Euroopa. Ideaali iseloomustas huvi kirjandusteooria vastu ja soov mõista üldteoreetilisi töid. Edasi pidi antama tõde ning seetõttu hoiduti fantaasiast ja üleloomulikest elementidest. Moraalseid lugusid õpetavates näidendites rõhutati reaalsusele (Italian Renaissance Theatre, 2016). 2.1. Commedia erudita Enne renessansiteatri tekkimist peeti teatrit madalaks, kuna see elas vaid laatadel ja karnevalidel. Huvi teatri vastu tõusis pigem renessanssi lõpupoole, kui hakkas toimima humanism, mil inimene tajus, et kõik on mööduv. Voolu on nimetatud traagiliseks, kuna inimene jõudis negatiivsete arusaamadeni, tajuni, et kõik möödub...
Laval kasutati arhitektuuri ja värve, mis tekitas publikule illusiooni kaugusest ja sügavusest. Loodi ümberpaigutatavaid taustu erinevate stseenide jaoks, mille kogu Euroopa kasutusele võttis. Neoklassitsistlik ideaal loodi Itaalias ja levis samuti üle kogu Euroopa. Ideaali iseloomustas huvi kirjandusteooria vastu ja soov mõista üldteoreetilisi töid. Edasi pidi antama tõde ning seetõttu hoiduti fantaasiast ja üleloomulikest elementidest. Moraalseid lugusid õpetavates näidendites rõhutati reaalsusele (Italian Renaissance Theatre, 2016). 2.1. Commedia erudita Enne renessansiteatri tekkimist peeti teatrit madalaks, kuna see elas vaid laatadel ja karnevalidel. Huvi teatri vastu tõusis pigem renessanssi lõpupoole, kui hakkas toimima humanism, mil inimene tajus, et kõik on mööduv. Voolu on nimetatud traagiliseks, kuna inimene jõudis negatiivsete arusaamadeni, tajuni, et kõik möödub...
Lähis-Ida semiidi kultuuri kontekstis on tekkinud 3 monoteistlikku (ainujumala) usundit: judaism, kristlus ja islam. Enamikes religiooni definitsioonides pööratakse tähelepanu 5 tegurile: 1) Tunnetuslik e. kognitiivne tegur, inimene usub, et on olemas 1 võim või rohkem, mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e. sotsiaalne tegur, kus religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast Usundite põhiliigitusi:...
Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3. Etenduse põhiosa leidis aset teatri keskel asuval ümaral platsil ehk orkestral 4. Orkestral oli külgedel kaks sissekäiku 5...
Esimene tähendas mingile tegevusele hoolikalt tähelepanu pööramist ja teise sõna all mõisteti millegi tugevasti kinnistumist. Relgioonil on palju erinevaid definitsioone, ent enamikes neist pööratakse tähelepanu viiele tegurile: tunnetuslikule - inimene usub, et on olemas üks või mitu võimu, mis tema saatust määrab; emotsionaalne - inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest, millega ta püüab ühendusse astuda; tegevuslikule - inimene väljendab oma uskumisi teatud toimingutena (palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui...
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...