nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüdsid tabada tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku. Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism – õpetus looduse ja inimpsüühika üleloomulikest jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele väärtustele. Loobuti pastoraalsest (maaelu idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja kujundid võeti linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid ja seadusevastaseid külgi. Hilisem prantsuse sümbolistlik luuletaja on Paul Valéry (1871 – 1945). Sümbolism levis hispaaniakeelsesse kultuuriruumi, kus selle nime „modernismo“ all tegi kuulsaks Nikaraagua poeet Rubén Darío (1867 – 1916).
. Lähis-Ida semiidi kultuuri kontekstis on tekkinud 3 monoteistlikku (ainujumala) usundit: judaism, kristlus ja islam. Enamikes religiooni definitsioonides pööratakse tähelepanu 5 tegurile: 1) Tunnetuslik e. kognitiivne tegur, inimene usub, et on olemas 1 võim või rohkem, mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e. sotsiaalne tegur, kus religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast Usundite põhiliigitusi:
mitme Ameerika presidendiga ning teiste kuulsate inimestega. Stokerist sai advokaat ning umbes 1890. aastal kirjutas ta oma esimese romaani. Lugenud jutustust vampiiridest ning palju rahvajutte, kus samuti räägiti nendest verdimevatest olevustest, avaldasid need talle tugevat muljet. Ja 1897. aastal, kui Bram oli juba peaaegu 50-aastane, kirjutas ta ise sellisest olevusest raamatu - ,,Dracula''. Sellest sai tema kuulsaim teos. Bram Stoker kirjutas ühtekokku 18 romaani, millest neli jutustas üleloomulikest nähtustest. Stoker suri 1912. aastal 64-aastaselt.
3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3. Etenduse põhiosa leidis aset teatri keskel asuval ümaral platsil ehk orkestral 4. Orkestral oli külgedel kaks sissekäiku 5
13. juunil 1865. aastal Dublinis sündinud Nobeli kirjandusauhinna tulevase võitja isa John Butler Yeats oli kuulus maalikunstnik. Ka William õppis esialgu maalikunsti, kuid veetis koolivaheajad oma vanavanemate juures Iirimaa läänerannikul Sligos. Seal jäid talle kõrva ja südamesse kohalike elanike jutustused ennemuistsetest aegadest, mil haldjaid sebis pidevalt tavaliste inimeste keskel ja kuningad olid veel suured, tugevad ja head otsekui jumalad. Juba siis innustus tulevane kirjanik üleloomulikest asjadest. Nii sündis ka Yeatsi esimene kirjapandud teos "Mosada". Isa, kes kunagi oli olnud jurist, soosis igati poja luuleharrastust. Noor William Butler Yeats alustas kahe keeruliselt ühilduva elemendi, müstika ja iiri rahvapärimuslike algeosiste seostamist oma teostes. Ta tahtis taasluua eriomast iiri kirjandust, soovimata seejuures olla originaalne. Kord kirjutas Yeats kirglikult koguni nii: "Rääkige mulle originaalsusest ja ma pöördun raevus teie vastu
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
1. Mis on müüdid? Müüt on pärimuslugu, mis pajatab maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest 2. Mis on filipika, kes selle zanri lõi? Äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks. Nimetus on alguse saanud Demosthenese leegitsevatest kõnedest Philippose vastu. 3. Mis on heksameeter? Heksameeter on kuuesmõõtja, rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumine. 4. Mis on Sokratese meetod? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Nime on saanud Sokratese järgi. 5
teisi terviklikke jutustavaid tekste. Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Eruditsioon - Teaduslik haritus, õpetatus; lugemus, teadmised. Autobiograafia – Isiku enda kirjutatud elulugu. Kultism - Petus(ed) looduses ja inimeses toimivaist üleloomulikest ja tunnetamata jõududest. 6. Dante Alighieri, olulisus, looming Seisis ühe jalaga keskajas ja teisega renssansis, tähtis teos “Jumalik komöödia”, elas 1206-1321. 7. Thomas More, olulisus, looming Parlamendiliige ja jurist, elas 1478-1535, tuntud teos “Utoopia”. 8. Fransesco Petrarca, olulisus, looming Uusaegse lüürika isa, elas 1304-1374, tähtis teos “Saladus”. 9
Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevusele hoolikalt tähelepanu pööramist ja teise sõna all mõisteti millegi tugevasti kinnistumist. Relgioonil on palju erinevaid definitsioone, ent enamikes neist pööratakse tähelepanu viiele tegurile: tunnetuslikule - inimene usub, et on olemas üks või mitu võimu, mis tema saatust määrab; emotsionaalne - inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest, millega ta püüab ühendusse astuda; tegevuslikule - inimene väljendab oma uskumisi teatud toimingutena (palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui
INDIA AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya - ,,Arthastra" - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat Klidsa "Mlavikgnimitram", "Abhijñnaskuntalam", "Vikramrvasyam"- tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (a...
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost.
igapäevaselt ümbritseb. Peategelasteks on tavalised inimesed, kelle eluteed kujutatakse läbi ühiskondlike sündmuste. Saatus ja juhused ei loe väga. Inimsuhteid lahatakse psühholoogilises võtmes. Kasutatakse rahvakeele väljendeid. See oli olemas juba renessanssiajastul Charles Dickens-Oliver Twist, Eestis:A. H- Tammsaare, E.Vilde 7)Müüt ja legend Müüt: Pärimuslugu, mis jutustab loodusnähtuste tekkest, jumalatest, muinaskangelastest ja teistest üleloomulikest. Müüdid püüavad vastata küsimustele kust inimesed tulid ja kes nad on, ning veel paljudele küsimutele. Inimesed on need aga ise välja mõelnud ( kuidas kuusk okkad sai ) . Müüt uskumustega seotud pärimuslik lugu= loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Legend: kui müüt tegeleb sellega mis pole reaalselt toimunud, siis legend pajatab nt. ajaloosündmustest ja päriselt elanud inimestest. Legend on suuline rahvalooming, seega
keskajast jäänud teatripraktikat ja loodi uus viis draama esitamiseks. Laval kasutati arhitektuuri ja värve, mis tekitas publikule illusiooni kaugusest ja sügavusest. Loodi ümberpaigutatavaid taustu erinevate stseenide jaoks, mille kogu Euroopa kasutusele võttis. Neoklassitsistlik ideaal loodi Itaalias ja levis samuti üle kogu Euroopa. Ideaali iseloomustas huvi kirjandusteooria vastu ja soov mõista üldteoreetilisi töid. Edasi pidi antama tõde ning seetõttu hoiduti fantaasiast ja üleloomulikest elementidest. Moraalseid lugusid õpetavates näidendites rõhutati reaalsusele (Italian Renaissance Theatre, 2016). 2.1. Commedia erudita Enne renessansiteatri tekkimist peeti teatrit madalaks, kuna see elas vaid laatadel ja karnevalidel. Huvi teatri vastu tõusis pigem renessanssi lõpupoole, kui hakkas toimima humanism, mil inimene tajus, et kõik on mööduv. Voolu on nimetatud traagiliseks, kuna inimene jõudis negatiivsete arusaamadeni, tajuni, et kõik möödub
keskajast jäänud teatripraktikat ja loodi uus viis draama esitamiseks. Laval kasutati arhitektuuri ja värve, mis tekitas publikule illusiooni kaugusest ja sügavusest. Loodi ümberpaigutatavaid taustu erinevate stseenide jaoks, mille kogu Euroopa kasutusele võttis. Neoklassitsistlik ideaal loodi Itaalias ja levis samuti üle kogu Euroopa. Ideaali iseloomustas huvi kirjandusteooria vastu ja soov mõista üldteoreetilisi töid. Edasi pidi antama tõde ning seetõttu hoiduti fantaasiast ja üleloomulikest elementidest. Moraalseid lugusid õpetavates näidendites rõhutati reaalsusele (Italian Renaissance Theatre, 2016). 2.1. Commedia erudita Enne renessansiteatri tekkimist peeti teatrit madalaks, kuna see elas vaid laatadel ja karnevalidel. Huvi teatri vastu tõusis pigem renessanssi lõpupoole, kui hakkas toimima humanism, mil inimene tajus, et kõik on mööduv. Voolu on nimetatud traagiliseks, kuna inimene jõudis negatiivsete arusaamadeni, tajuni, et kõik möödub
maalidele leidus ka mütoloogilisi pilte, mille hulgas sageli oli kujutatud ka allmaailma ja seda eriti süngel ja õudsel viisil. (Vaga 1999: 105) Süngete hauamaalingute tekke põhjuseid on analüüsinud ka Jansen. Ta (Janson 1995: 168) toob välja, et süngete surmainglite ilmumine hauamaalidele on etruski kunsti hilisem nähtus ja ta seostab seda klassikalise kreeka kunsti mõjudega. Sellega kaasnes ka tõsine uskumuste muutumine. Uute arvamuste põhiideeks on inimelu sõltuvus võitmatutest üleloomulikest jõududest ning sellest lähtuvalt on surm mitte enam jätkuvus vaid lõplik eraldatus. Sellistel maalidel on tihti kujutatud surmadeemoneid, kes võitlevad omavahel lahkunu hinge pärast. Maalid on võrreldes varase perioodiga muutunud tunduvalt detailsemateks ja mitmeplaanilisemateks ning kaotanud oma algse rõõmu ja kergemeelsed lõbud. (Janson 1995: 168) 6. ETRUSKI SKULPTUUR Etruskide figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses
põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Umbes 400. aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna ,,mythologia", et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. KESKAEG Kestis umbes 500. 1500. a. Nimetatud ka ,,pimedaks ajajärguks". Kogu elu oli ehitatud usule ja antiikkirjandus arvati olevat paganast. Põhiline keel keskaja kirjanduses oli Ladina keel. Lihtinimesed kasutasid aga igapäeva suhtluses endiselt kohalikke keeli, millest võrsusid nii mõnedki tänapäevani tuntud teosed nagu vana inglise keelne ,,Beowulf", ülemsaksakeelne ,,Nibelungide laul" või prantsuskeelne ,,Rolandi laul".
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
toimingud, mis on määratud ainult pühendatutele, nt vabamüürlus, spiritism, numeroloogia jm. Tänapäeval liigitakse esoteerika alla suuremal või väiksemal määral teadusevälist ainestikku ja uurimismetoodikat kasutavad õpetused, mis siiski pretendeerivad teaduslikkusele: ufoloogia, atlantoloogia, druidism jm. Monoteism usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Puhast monoteismi leida ei õnnestu, sest monoteistlikul jumalal on tavaliselt teistest üleloomulikest olenditest kaaskond (nt inglid), keda ta on ise loonud, kes on temalt funktsioonid saanud ja kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu panteon. Henoteism religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus pantenonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu.
Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu: –žanritel on erinevad funktsioonid; –žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? Muinasjutud, muistendid ja müüdid. 28. Arutle [Bengt af Klintbergi järgi] teemal, kas klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse? Kuuluvad. Vanas traditsioonis on aplju muistendeid üleloomulikest olenditest, nõidustest ja ajaloolistest sündmustest. Tänapäeval võib ka nii määratleda, üleloomulikeks jõududeks sobivad väga hästi nt UFOd, aga ka karma. Samuti on tänapäeval esindatud kümu, õudus- ja naljajutud, mida võib kaudselt nimetada ka klassikalisteks musitenditeks. Sisserändamine. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Jutustatud esimeses isikus, kui jutt edukas, siis korratakse, olnud alati populaarne. 30
tulevikus. Nii et kaasaegsed hindavad kaasaegset sisu negatiivselt aga vanemat positiivselt. On läbinud mingi filtri. Samas toob Klintberg näiteks et inimestel kes tänapäeval antud lugusid tõsimeeli usuvad, on väga raske leppida sellega kui neile vastupidist tõestatakse. Klintbergi ja paljude teiste muistendiuurijate meelest kuuluvad klassikalised muistendid ja tänased linnalegendid samasse žanrisse. Vanas traditsioonis on üleesindatud muistendid üleloomulikest olenditest, nõidusest ja ajaloolistest sündmustest, seevastu alaesindatud talupojaühiskonnas muutust ja uuendusi peegeldavad muistendid. Praeguses muistendiainestikus on tõenäoliselt üleesindatud kõmulised, õudus- ja naljajutud, jutud üleloomulikust võivad olla alaesindatud. Mõlemal juhul peegeldavad "võõrad" selle ühiskonna eluolu kindlaid aspekte. 29. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid.
Lähis-Ida MÕISTED · upanisad - valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga · Kvya - ilutsev, tehislik stiil · veedad india vanim pühakiri · suutra tehnilise kirjanduse vorm indias · waka jaapani lühiluule vorm · haiku Basho loodud kolmerealine jaapani luulevorm · monogatari - suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest, Jaapan · renga - 14. sajandist pärit jaapani seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. · ghazal (gazeel) - lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest · ruba'i nelikvärss islami luules · islam peamiselt araabias valitsev usuvorm · sufism - Islami müstiline vool, mis uskus, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu
käimist. Diabolisimi süüdistused formuleeriti protsessi käigus kohtunike suunavate küsimuste kaudu ja piinamisel. Süüdistajad ega süüalused ise ei rääkinud meelsasti kuradiga kohtumisest või lepingu sõlmimisest. Kurat ilmutas ennast eesti talupojale tavaliselt musta koera või kassina. XVIII sajandi alguses lõppes Eestis nõiaprotsesside ajastu, mil nõidumise eest mõisteti inimesi surma ja põletati tuleriidal. Sellega aga ei hävitatud talurahva uskumusi üleloomulikest jõududest, nõidumisest ja libahuntidest, vaid need elasid külaühiskonnas veel paar sajandit. 6 Ristiusk, teadus ja nõiaprotsessid XVII sajandil Nõidadeks peeti sageli vanu naisi, eriti aga kerjuseid ja vigaseid. Ennustamine, ,,kurja silmaga" või ,,lausumiste" ja loitsudega ,,ära tegemine", haiguste ravimine ,,maarohtude" ja ,,sõnade peale lugemisega", ,,armujookide" kasutamine ja varastatud asjade leidmine ,,nõidade" või ,,tarkade"
• Peetud rahva naiivseks ja ebakriitiliseks teaduseks • Valdavalt üheepisoodiline, jagatud viide rühma • Hetke ja seletus muistendid • Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus • Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat
Rohkem on maagilisi lugusid 6 draakonitest ja lohedest, võlusõrmustest. Teine levinud zanr oli rüütliromaan. Esimene alaliik oli troojaromaan antiigiteemaline (Odysseus, Achilleus jt Homerose tegelased), samas pandud keskaegsesse dekoori. Ajaloolist tõde ei jälgitud. Teine oli aleksandriromaan Makedoonia Aleksandri teemal. See oli eksootiline, kirjutati idamaade muinasjutulistest rikkustest ja üleloomulikest koletistest. Neid kirjutati kaheteistkümnesilbilistes värssides, nn aleksandriim. Bretooni romaan eksitav termin, algselt mõeldi Britanniat (nt kuningas Arturi lood), hiljem sai nime Bretagne'i rahvaste järgi. Kuningas Arturi ajalooline eksistents on kahtlane. Monmouthi Geoffrey kirjutas 1135. aastal Briti kuningate ajaloo e ,,Historia regum Britannia" erakordse müstifikatsiooni, mida keegi ei pidanud tõsiseks. Ta mainib seal võlur
H ard rock’i juured on rh ythm and bluesis (näiteks “The Rolling Stones”). K uigi hard rock levis üle kogu maailma, olid selle stiili kõrgemad ripud siiski Inglismaal. A nsam bli “Deep Purple” 1970 -ndal aastal ilm unud L P “In Rock” oli kahtlem ata üks hard rocki nurgakividest. “D eep P urple’iga” sam aaegselt algas ka ansam b li “Black Sabbath” võidukäik, kes tõi heavymuusikasse tänaseni väga populaarsuse okultismi (õpetused üleloomulikest ja tunnetamata jõududest, näiteks maagia, astroloogia jt.) teema. Nn. briti heavy uut lainet esindavad n äiteks ansam bli “Def Leppard”, “Iron Maiden” ja “Saxon”. A ustraaliast on pärit ansam bel “AC/DC”. K a sup ergrupp “Led Zeppelin” liigitatakse tihtipeale heavyansam blite hulka, kuid see pole päris täpne, kun a “L ed Z epp elin’i” muusikas kohtab traditsioonilise bluesi mõjusid rohkem, kui heavyansamblite puhul. INTELLEKTUAALNE ROCK
ning pööramata tähelepanu muutustele (nii sisemistele kui ka välistele), mis pidid arenevas inimeses toimuma, sedamööda kuidas ta hakkas käsi uutmoodi kasutama ning võttis tarvitusele uued toiduained --, et ta kuju on alati olnud samasugune, nagu ma näen teda praegu: olendina, kes kõnnib kahel jalal, kasutab oma käsi samamoodi nagu meie, heidab pilke kogu loodusele ning mõõdab silmadega taeva avarust. Vabastades säärase kehaehitusega olendi kõigist üleloomulikest andidest, mis ehk võisid talle osaks saada, samuti kõigist kunstlikest võimetest, mille ta võis omandada 8 Lykeion -- endine pühamu, hiljem spordirajatis Ateena lähedal, kus Aristoteles rajas oma filosoofilise kooli. Tlk. 9 Rousseau räägib siin loodusest spetsiifilises tähenduses: ta uskus nimelt, et jõuab looduseni iseenda sees, kui "tühjendab" end kõigest,mis on tulnud ühiskonnast. Et ühiskondlike elementide kõrvaldamine
Asjad on nõnda, nagu nad on, sellepärast, et Jumal on vabatahtlikult nii otsustanud, mitte sellepärast, et mõistus seda nõuab. Vaba tahet peab ta intellektist olulisemaks. Tahte tähenduse kannab üle ka Jumalale: kogu loodu lähtub jumalikust tahtest. Tahe kontrollib ka tunge inimeses. Samas rõhutab Scotus ka seda, et meie tegevus on hea, kui me teeme seda armastuses Jumala vastu. Eristab ka loomulikku ja üleloomulikku teadmist. Loomulik teadmine toetub meeltele, aga üleloomulikest nähtustest on võimalik saada üksnes ebaselget tunnetust. Üleloomuliku tunnetamiseks vajab inimene ilmutust. Samuti seisnes Scotuse eripära selles, et ta rõhutas individuaalsust. Leidis, et looduse tegelik eesmärk ongi individuaalsuse teenimine. Tema pooldajaid nimetatakse skotistideks. Nad eitasid, et kirikuõpetusele on võimalik filosoofiliselt läheneda. Prantsuse eksistenstialismile iseloomulik see, et tegu sekundaarse ja mittereligioosse
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks
Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
