u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb
tihtipeale just see aitab ka inimesel endasse uskuda, mis tõstab enesekindlust ning aitab saavutada erinevaid eesmärke, olgu need siis spordi, hariduse või millegi muu valdkonnaga seotud. Kui inimene saavutab usu ja kindlustunde, on ta võimeline saavutama kõike mida soovib. Just usk on see, mis aitab inimesel ületada ennast ning saavutada oma võimete maksimumi, midagi tõeliselt märkimisväärset, see aga motiveerib ka teisi inimesi pingutama ja saavutama nende eesmärki. Usk üleloomulikesse jõududesse või jumalasse võib anda inimesele lootuse lootuse parandada oma vead, mis on minevikus korda saadetud ning mida ei ole võimalik enam parandada, luua endast parema inimese ning lootuse alustada puhtalt lehelt või lootuse millegi hea juhtumiseks. Erinevates uskumustes on erinevad rituaalid kuidas paluda andestust või mingisuguse soovi täitumist. Näiteks Läänemaa muistsed eestlased uskusid püha kividesse. Püha
Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti aitab usundi tundmine paremini mõista inimesi ning nendega läbi saada. Usund võib paljastada meile inimese kultuurilise tausta. Religioonile on antud palju definitsioone. Tavaliselt defineeritakse religiooni usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. Tavaliselt püüab religioon anda vastuseid nendele küsimustele, millele teadus pole suutnud vastata. Need küsimused võivad puudutada nii surmajärgset elu kui ka universumi tekkimist. Religioon on sama vana kui inimkond. Inimesed on alati nähtustele põhjusi otsinud, nii on nad pannud aluse religioonile. Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio, mille tähendus
Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama. Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega. Lähtudes reaalsust ja fantastikat ühendavast süzeest, jaguneb ,,Krati" muusika kaheks:
Ornamentikaelemendid -e. Eesti peremärgid e. nõiamärgid, õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne. Nõiamärk on kujutis, millele omistatakse maagilist jõudu, lootes nende abiga kaitsta oma vara ja iseend, tarvitades neid ühenduses mitmesuguste kommete ja tänapäevadega oma elus. Kui tsivilisatsioon arenes, vähenes ka usk üleloomulikesse jõududesse ja maagiasse. Kadusid ka nõiamärgid, kuid neid hakati kasutama teises tähenduses esemelises kultuuris dekoratiivses tähenduses ornamendina. Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.
inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida teadus ei suuda 29. Ida käsitlused religioonist – 1. üleloomulik jõud mis usutakse olevat mitteinimlikku päritolu 2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). 32. Maagiline hüpotees – religioon tuleneb maagilise kontrolli vajadusest, olukorrast, mille kontrolli alla saamiseks kasutatakse maagia abi 33. Totemistlik hüpotees – religioon on kujunenud inimeste kokkukuulumise vajadusest, mõeldi välja hüpoteetilised esivanemad, et põhjendada inimeste kokkukuulumist 34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35
Naiste ja meeste suhteline staatus – a) kui palju väärtust omistab ük naisele võrreldes mehega b) kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes (nii varjatud kui avalik võim, alati pole erinevad). c) millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda mida nad tahavad teha. Religioonietnoloogia Religioon +uskumused, praktikad, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada praktiliste vahendite või tehnoloogiatega. + usk üleloomulikesse (midagi, mis ei allu loodusseadustele, mitteinimlik jõud) olenditesse, jõududesse. Antropomorfiseerumine – elututele asjadele inimlike omaduste omistamine (olulised jumalad tihti antropomorfsed). inimese ja looma erinevuseks on ajaloos peetud religiooni teket. Religioon üks vanim nähtus inimeste ajaloos (ka nt neandertallastel religioossed uskumised, nt matsid nad inimesi kätest ja jalgadest seotuna). Kuidas religioon tekkis?
(ehk nooremaks kiviajaks, u 7000-5000 eKr). Kõige pikema osa ajaloost (kuni noorema kiviajani) olid inimese põhitegevusteks korilus, küttimine ja kalapüük. Kiviaja inimesed elasid koobastes või okstest ja lehtedest onnides ning olid rändava eluviisiga. Nad olid loodusega väga tihedalt seotud ning tundsid hästi oma kodupaiga loomi ja taimi. Samas kogesid kiviaja asukad maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Seetõttu tekkis usk üleloomulikesse jõududesse ja looduse hingestatusesse. Et pälvida hinge teatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ning neile pandi hauda kaasa esemeid, mida võis teispoolsuses vaja minna: tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus)
lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd Usund- Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.
__________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________ 13. Muinasusund ehk religioon ennustamine, nõidumine/nõid. Religioon ehk usund usk üleloomulikesse jõududesse, milles tuntakse end sõltuvat ning sellest sõltuvusest välja kujunenud tõekspidamised ja kombed. I VÄGI Vägi - Üleloomulik jõud, elujõud, ramm, võim. Väge võisid omada inimesed, loomad, teatud objektid ja ka sõna. Näiteks loomadel ja inimestel oli väge kõige rohkem .. Südames Hammastes Peas Süljes
probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või ühiskondliku organisatsiooni abil. // Usk vaimsetesse olenditesse; Üleloomulik – jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik ja mis ei allu loodusseadustele. Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. 4. Maagiline hüpotees - rahuldamaks kindlustunde vajadust ebakindlates oludes; kontrollitunde vajadus! Inimene sunnib üleloomulikke jõude oma tahte järgi. 5. Totemistlik hüpotees - Inimestevaheliste sidemete tekitamiseks; kollektiivne ühtsus; Religioossete kujutelmade varieerumine : 1
Sissejuhatus Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi kõik nähtav, materiaalne on ihaldusväärne, tuleb hinnata väärtusi ja mõelda oma prioriteetide üle. 3 Eduard Tubin Eesti helilooja ja balleti autor Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905 Torila külas Peipsi ääres
osa inimesi on hõivatud töötlevas tööstuses tootmiseg Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa Demograafiline üleminek- rahvastiku inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tüüp, kus suremus on madal ning sündimus tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, algselt kõrge, kuid langemas töötlemise ja esitamisega seotud teenuste Traditsiooniline rahvastiku tüüp- · Laiemalt- usuna üleloomulikesse, rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui pühadesse või jumalikesse jõududesse ning sündimus on suured ning iseloomulik on selle usuga seotud rahvastiku aeglane kõikumistega kasv moraalinormide, tavade ja institutsioonide Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku kogumit. tüüp, kus nii suremus kui sündimus on · Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on väikesed ning samuti on nullilähedane, omane teatud rahvusele, kultuurile või
Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama. Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega. Lähtudes reaalsust ja fantastikat ühendavast süzeest, jaguneb ,,Krati" muusika kaheks:
päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse sääraseid etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi, mida ta peab ülimaks, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1. sajandil elanud Jeesus Kristust ning mis väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5
ebaseaduslikul moel Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elama asumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku tegevusalasid primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris Tööpuudus- on olukord, kus tööealistele inimestele pole piisavalt töökohti Usund- usk üleloomulikesse olendidesse või jõududesse, millele lisandub usutunnistus. Usundiga on seotud kindlad moraalinormid, tavad ja institutsioonid. On olemas rahvususundeid ja nn maailmareligioone Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mil taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene kapitalikulu, väike saagikus ja suur tööjõukulu
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing).
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilise...
need ümber. Keerukamas süsteemis toimub see maksude kogumise kaudu. - Turuprintsiip kasule orienteeritud, riikides, kaupu/teenuseid müüakse; hind kujuneb vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele. Religioonietnoloogia Religioon: · uskumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega; · usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. · Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne. · Üleloomulik jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. · Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid: · Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine elutu keha, nägemused)
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
„juhus“. Sest nii mõneski näiliselt tähtsusetus asjas peitub väärtuslikku informatsiooni. Selle väljalugemine ongi ju näiteks iga detektiiviloo võlu ja toidab kriminaalpsühholooge, kes püüavad kuriteo järel pisimate kaudsete tõendite põhjal välja sõeluda teo kulgemise teooriat ning kurjategija profiili. Ka teadlased ei suuda ilma paraja portsu paranoilise mõtlemiseta uute teadmisteni jõuda. Kaasaegse loodusteaduse isad suhtusid üleloomulikesse asjadesse eriliselt suure sõbralikkusega. Newtoni eraraamatukogus kuhjusid teosed alkeemiast, kabalistikast ja maagiast. Ta lootis mõista mitte ainult füüsikaseadusi vaid ka Jumala tahet. Newtoni maailmas ei olnud juhusele kohta. Imik käitub oma ümbrust uurides täpselt samamoodi nagu teadlane. Lakkamatult eeskujusid otsides õpivad väikelapsed rääkima ja seda hämmastava kiirusega. Näiliselt mängleva kergusega saab aju hakkama tohutu saavutusega: lapsed
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta."
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm
Turuprintsiip põhiline tööstusriikides; väärtus nõudlussuhtena. Maksud riik ümberjaotumine (riigi sekkumine). Kõik vahetusvormid koos (mida keerukam majanduse süsteem, seda rohkem vorme). 10. loeng Religioonietnoloogia Religioon uskumused ja käitumisviis, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate või organisatsiooniliste tehnikate abil; usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse · üleloomulik jõud, mis usutakse olevat mitteinimlikud ja mittealluvad loodusseadustele Usklike/religioossete inimeste jaoks sellist terminit ei ole, üleloomulik on nende jaoks loomulik (,,üleloomulik" on kõrvaltvaatajate termin). antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi; nähakse elusolendeid laiemalt kui tavapärasele maailmapildile omane Religiooni teke: andnud aluse religioonietnoloogiale ja antropoloogiale.
Kaupade ja teenuste väärtus on määratletud pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Religioonietnoloogia Religioon - uskumused ja käitumisviisid, mille abil inimesed püüavad lahendada probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega - usk üleloomulikesse jõududesse ja olenditesse. (üleloomulik on jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik või, mis ei allu loodusseadustele, pole tegelikult päris üleloomulik, on teaduslikult selgitatav) Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid: - animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust.. Usuti
Olemisviis Kultuur Poliitilised eelistused Moraal ja eetika Identiteet (individuaalne/kollektiivne) kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme, mis on meie põhiväärtused? Religiooni puhul on oluline, et see vastaks inimeste küsimustele. MÄÄRATLUS Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. 1 Usk - Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Religiooni objektiks on üleloomulik (supranaturaalne) ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi.
Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT: 1. teadvus 2. isiklik alateadvus 3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi ADLER, Alfred - 19. Sajandi austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid, vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada
teadlaskogukonnast välja jäävad. Kollektiivne alateadvus ehk teadvustamatus on Carl Gustav Jungi õpetuse järgi inimese alateadvuse kõrval teine alateadvuse vorm, mis sisaldab inimsoo minevikust pärit kogemuste jälgi ja mis on kõigil inimestel enam-vähem ühesugune. Ehk mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe - teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi. Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne). Õigus reguleerib neid suhteid selles osas, mis vajavad riiklikku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse
Naise staatus on kõrgem seal, kus naine toodab rohkem elatusvahendeid. Seal, kus on oluline sõjapidamine, seal on meeste staatus kõrgem. Mittedemokraatlikes ühiskondades on meeste staatus kõrgem. Üheksas loeng Religioonietnoloogia *Religioon: definitsioon -usukumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega. -usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka teatud tegevused. Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada. *Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele *Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873)
Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5) Deontiline vooruseetika: William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad, kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud." RELIGIOON JA EETIKA: Lühim religiooni def. : suhe kõigekõrgemasse. Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism.
· Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks. RELIGIOON JA EETIKA Sokratese küsimuse parafraas "Kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellespärast hea, et jumal armastab seda?" Religioon suhe kõigekõrgemasse Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni moraalinormid: · Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile · Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/paradiis) ja sisemise motivatsiooniga (austada jumalat) · Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme, nt kuldne reegel
Fides usaldus millegi või kellegi tõele vastavusele. Religio < relegere (lugema), religare siduma. religere tähelepanelik olema, hoolima Usk võis eestlaste jaoks olla tähenduses tugi (U.Masing) Uku Masing: usk on "inimese alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak selle suhtes, mis ta tunneb olevat mõistetematu, saladusliku ja endast kõrgema ning võimsama". (Üldine usundilugu.) Ivar Paulson: religioon on usk üleloomulikesse vägedesse või ühte ühtsesse ning kõrgemasse 19 väesse, millest inimene end tunneb ja teab sõltuvat, samuti sellest religioossest sõltuvustundest ja teadvusest väljakujunenud kujutelmade, tõekspidamiste, kommete ning tavade kogu, mis on organiseeritud institutsioonidesse neid kandvate korporatsioonidega. Helmer Ringgren: 1)Intellektuaalne moment 2)Emotsionaalne moment 3)Käitumismoment 4)Sotsiaalne moment I Religioonid seletavad. II Religioonid legitimeerivad status quo.
.............................................................................................................................. 17 Kristlus e. Ristiusk................................................................................................................. 19 Mis on religioon? * Religioon - mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutluste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. * Usk inimese poolne hoiak üleloomuliku suhtes (sõltuv hoiak inimene tahab end sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas
Küünlavalgel peeglisse vaatamisel nähakse kas vaimu või tema tahtel ilmuvat nägemust - tulevast abikaasat, eelseisva elu tähtsamaid hetki vms. Seejuures on hädaohtlik kauaks vaatama jääda või vaadates kartma hakata. Ükskõik millised ka ei oleks vahendid vaimu kutsumiseks, tavaliselt liituvad neile veel nõidussõnad. Kõige levinum on oma soovi edasiandmine suhteliselt vabas sõnastuses esineva pöördumisvormiga. Säilinud on austav suhtumine üleloomulikesse jõududesse. Nendega püütakse viisakalt juttu teha, sageli küsitakse, kas nad üldse soovivad ennustusi anda. Üsna kohustuslik on vaimu tänamine ja seda isegi siis, kui ta keeldub edasisest suhtlemisest ja teadete andmisest. Läbi aegade on püsinud arvamus, et nõidussõnad peavad olema keerulised ja !14 arusaamatud. Kasutatakse mitmesuguseid traditsioonilisi nõidussõnu, nagu näiteks abrakadabra,
Mitteteistlikke usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja loomadel on hing), animatism (usk looduse üldisse hingestatusse), totemism (usk sugulussuhetesse loomade või taimedega). Nähtused eksisteerivad enamasti kõrvuti ühe religiooni sees. Sajandivahetusel olid levinud religiooni päritolu teooriad. Nende nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem. Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib öelda, et see on uusaja Euroopa mõtlemise konstruktsioon. Religioon võib olla suunatud ka elavatele loomadele. Religiooniteaduses puudub ka üldtunnustatud jumala definitsioon. Religioon ei pea olema suunatud jumalatele, seega loodi uus definitsioon mõiste kaudu püha/pühadus: religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid teatud pühadusega, mis väljendub kõigis religioonides, mis erineb argisest, kohtumist millegagi, millega kaasnevad emotsioonid
1. Persona- 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. Inimese psüühikal 3 tasandit: 1. teadvus Kalle Küttis 2011 8 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2. isiklik alateadvus 3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi Persona. N.ö. mask, see osa inimesest, mida ta teistele näitab, fassaad. Ühiskonna normid, superego. Persona pole
) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2) Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. Positiivse psühholoogia sünniaastaks peetakse aastat 2000, kui ilmus Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) ajakirja American Psychologist esinumber, mis oli pühendatud positiivsele psühholoogiale. Positiivse psühholoogia rajajaks on Martin Seligman, kes asus 1998. a APA presidendi ametikohale
Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd Usund- · Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. · Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. 8. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus 52. Looduslikud: · Reljeef- mõjutab põllumajandusliku maa pindala jm · Kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus)-
Šamaanid — tugevad ravijaisiksused, usuti seoses olevat müstiliste jõududega. Põh- juseks võib olla eriline anne, nägemus. Neid on nii mehi kui naisi. Neid leidus Siberis, Sise-Aasias, P-Am, Kaug-Idas, Okeaanias, indiaanikultuurides. Šamaaniks võib saada tänu mingile üleloomulikule olendile, kellaga on konk- reetsel isikul suhe. Sageli pidi enne šamaaniks saamist läbima õpipoisiaja. Ša- maan usub koos oma kultuuri liikmetega oma üleloomulikesse võimetesse. Preester, preestrinna — vahendaja inimeste ja jumalike jõudude vahel. Võrreldes ša- maaniga on preestrite roll ja tähtsus ühiskonnas üldiselt palju väiksem, aga ta tegeleb sellega pidevatl. Üleloomulike jõududega ei kontakteeru ta mitte vahe- tult vaid läbi rituaalide. Teised — prohvet, ravija, õpetaja — prohvet läheb kehtivaga vastuollu, et luua uus usuliikumine, ravija on midagi pool-šamaanilikku, õpetaja selgitab oma teadmisi
elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris 52 Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd Usund- · Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. · Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. ANALÜÜSIB INFOALLIKATE ABIL LOODUSLIKE JA MAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE ETTEANTUD KOHAS/RIIGIS; Looduslikud: · Reljeef- mõjutab põllumajandusliku maa pindala jm
· religare siduma (Jumalaga ühendatud) · religere tähelepanelik olema, (Jumalast) hoolima Kõige lühem religiooni definitsioon on SUHE KÕIGEKÕRGEMASSE. · Kombetalitused ja rituaalid on vaid väliseks küljeks ning on sekundaarsed. Tarmo Kulmar, TÜ võrdleva usuteaduse professor Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni komponendid Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor Igas usundis esinevad kindlad komponendid, ehkki nende tähtsus võib religiooniti varieeruda: a. Rituaal (sümboliline käitumine) b. Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) c. Emotsioon (tunded, kogemus) d. Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) e
Kuidas kirik peaks uusi liikmeid meelitama: muutes oma traditsioone ja kombeid inimestele vastuvõetavamaks, kaasajastama iseendid kui institutsioone. Nt rockmuusika, tanstimine jne. Tõendid, mis ei kinnita ühiskonna sekulariseerumist: religioossete uskumuste tähtsus inimeste elus ei ole veel kadunud uuringud näitavad, et 60-70% elanikest UK-s usuvad Jumala olemasolusse, 69% pattu ja 52% Jeesuse ülestõusmisse. Usutakse endiselt erinevatesse üleloomulikesse nähtustesse, mida kajastavad traditsioonilised usuliikumised. Endiselt toetatakse mitmeid religioosseid tõekspidamisi, nt 10 käsku Piiblist. Religioossete praktikate tugevus kuigi inimesed ei käi nii tihti enam kirikus, ei tähenda see seda, et nad ei usuks enam Jumalasse. Varasematel aegadel ei tähendanud kirikus käimine alati ka usklikkust, seal käidi sageli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
