1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11.november Aj...
Aasta 1917 Eestis 1.Veebruarirevolutsioon- 2. märtsi sündmused Tallinnas a)Ülelinnaline streik ja miiting (20 tuh. Inimest) b)Vangide vabastamine ja paksu Margareeta põletamine c)Ametiasutuste rüüstamised ja tapmised d)Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits 2.Autonoomia a)Rahvuslaste autonoomiaseaduse projekt b)26. märtsil suur eestlaste demonstratsioon Petrsogradis Ajutisele Valitsusele surev avaldamiseks (40 tuh. Inimest) c)30. märtsil annab Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia- omavalitsusõiguse Venemaa koosseisus · Moodustati ühtne Eestimaa kumbermang eesotsas Jaan Poskaga · Valiti Maapäev- eestlaste esimene parlamentaarne rahvaesindus · Täidesaatvaks võimuks sai Maavalitsus K. Pätsi juhtimisel · Vene amtenikud asendati eestlastega ja asjaajamine muutus eestikeelseks · Rahvusväeosade loomine ja koondamine erinevatelt rinnedelt kodumaale 3.Olukord rindel a)Okto...
Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule teele. Seda takistasid aga konfliktid tööliste ja erinevate nõukogudega. Nõukogudes olid võimul pahempoolsed, kes üritasid enda kätte haarata üha suuremat võimu. Veebruarirevolutsioon jõuab Märtsirevolutsioonina Tallinna Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust, et saada iseseisvaks. Sooviti kahe kubermangu - Eestimaa ja Liivimaa - ühendamist ühtseks tervikuks. Tallinnas toimus ülelinnaline streik, kus osales 20000 inimest. Miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama, käes punalipp ja suul mässulaulud. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Samasugused sündmused leidsid aset ka teistes suuremates linnades. 8. aprillil 1917 toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus, kus Eestile nõuti autonoomiat. Sinimustvalgete lippude lehvides sammusid Petrogradis elavad eestlased läbi linna parlamendihoone ette, kus esitati oma nõudmine. 12
õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM, nüüdne Rahvusmeeskoor). Koori kõrge tase tõi kaasa suure publikumenu, koorile kirjutasid laule nii eesti kui ka välis- maa heliloojad, sageli anti kontserte nii endises Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Selle
kiss and ride; car pool. Planeerimisprojektis leitakse parkimiskohtade arv valemida: P = A*n (P - parkimiskohtade arv; A suletud brutopind; n parkimisnormatiiv). Külmumispiir: tavaliselt 1,4m. Vesi: Ø300 1,6m, Ø300-600 0,25d, Ø600 <0,5d; Kanalisatsioon: Ø500 0,3 m külmumispiirist üles, Ø>500 <0,5 m külmumispiirist üles. Vertikaalplaneerimine: H = i*L; i = h/l; l = h/i; h = i*l. Linna keskused: ülelinnaline, city, CBD, downtown A=1-3%; linnaosa; kohalik keskus. Näide: London City 10% korterid, 90% bürood, kauplused, teenindus, meelelahutus. Transport NY 90% ÜT. Maa hind; Funktsioonid: parkimine probleem; müra- heitgaasid; Kiiruspiirangud (Helsingis 90ndatel 5040 km/h; 2004 4030 km/h). Ameerika suurlinnas CBD 17% tänavad; 33% majad-haljastus; 50% P. Maa alune ehitis La Defance. Pargid-rohealad: H:B = 1:3 1:4; H:L = 1:7 1:10; B:L = 1:15 1:4. 5 korrust H = 15 m; B = 45
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Eesti omariikluse saavutamine Refetaat Merilin Peensalu 12d klass Juhendaja: K. Kaplinski Tallinn 2012 SISUKORD Demokraatliku Venemaa autonoomse osana..................................3 Iseseisvuse väljakuulutamine..........................................................3 Vabadussõda...................................................................................4 2 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks Veebruarirevolutsiooniks. Selle tulemusel loobus Venemaa valitseja tsaar Nikolai II oma troonist ning võim läks üle kodanlikule Ajutisele ...
Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki t...
transpordisüsteem ei toiminud. Ka sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvas sõjatüdimus, tugevnesid äärmuslikud meeleolud ning kõneldi paleepöördest ja keisri kukutamisest. Veebruari lõpul Petrogradis vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Eestisse jõudsid teated keisri troonist loobumisest ja impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2.märtsil. Tallinnas vallandus ülelinnaline streik ja toimus 20 000 osavõtjaga miiting. Üles köetud rahvas suundus punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Tolle aegse vangla juures, mis tänapäeval on tuntud Paksu Margareeta nime all, tapeti vanglaülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ja hoone süüdati põlema. Selle eeskujul toimus sama ka teistes Tallinna vanglates. Rüüstati ka politsei- ja kohtuasutusi. Nende aknad-uksed peksti puruks, tänavale kuhjatud mööbel ja dokumendid
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia
16.10.1905- Tallinnas Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule tappes 94 inimest ja haavates sadu 17.10.1905- Nikolai II kirjutab alla manifestile, milles lubab Venemaale anda Riigiduuma, põhiseaduse ja kodanikuõigused. 27.-29.11.1905- esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek 1906- avatakse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus 1909- Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum 23.02.1917- Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutatakse Nikolai II 2.03.1917- ülelinnaline streik Tallinnas, kes punalippude ja mässulaulude saatel poliitvange vabastama suundusid 26.03.1917- eestlaste hiiglasik demonstratsioon Petrogradis 30.03.1917- ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta 25.10.1917- 27.10.1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 15.11
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
000 eestlast. (Laur 1997: 30) 1917. a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena loobus Nikolai II oma troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Ebaselged kuuldused toimunust jõudsid Eestisse märtsi algul ning siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist domineerisid Veebruarirevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad. Tööseisakutest üksikutes Tallinna tehastes arenes ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul. Korratused linnas likvideeriti kiiresti, kuigi mitmel pool olid tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saasikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise
Veebruarirevolutsioon -1917 veebruaris puhkesid Petrogradis massilised rahutused, mis kasvasid üle revolutsiooniks. -Tsaar Nikolai II loobus oma troonist, ja võim läks üle Ajutisele Valitusele. -Tallinnasse jõudsid rahutused märtsis, kus elas suur hulk vene töölisi. 2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koossei...
Ptk V-VI Rahvas hakkab kohtuotsuse vastu mässama. Nero mõistab oma vigu ning laseb Octavia tagasi kutsuda. Octavia lahkub aga vabatahtlikult paleest ning tõmbub oma villasse. Ptk VII-VIII Octavia lavastatakse Poppae Sabina poolt süüdi riigireetmises. Nero käsul ta hukatakse. Poppae Sabina ja Nero saavad lapse, kes aga varsti peale sündi sureb. Ptk IX-X Lõõskavas suvekuumuses süttib üks viljaait ning sealt saab alguse suur ülelinnaline tulekahju. Vandenõulased levitavad keset katastroofi kuuldust, et Nero ise on linna süüdanud. Nero läheb kavatsusega aidata tulekahju kustutada linnakünkale, kust tulekahju vaadates kehastub talle Acte ning kus ta laulma hakka. Ptk XI-XII Tulekahju lõppeb. Nero korraldab rahvale suure peo. Kohale tuuakse 300 õlgadeni takkudesse mässitud naatsaretlast, kes pannakse vaiade külge maasse püsti seisma ning süüdatakse põlema
Keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule teele. Pidevad konfliktid tööliste ja nõukogudega, kus olid juhtpositsioonil pahempoolsed. Pahempoolsed püüdisd haarata enda kätte üha suuremat võimu. Eriti mõjukaks muutus Petrogradi nõukogu, millest kujunes vastukaal keskvõimule. 2. märtsil jõudsid Tallinnasse teated rahutustest, algas ülelinnaline streik ja miiting. Suunduti poliitilisi vange vabastama, murti lahti vanglaväravad. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinikke. Autonoomia Märtis taaskehtestas Ajutine Valitsus Soome põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse. Ajutine Valitsus alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Märtsis 1917 toimus Tartus rahvusaste nõupidamine.
privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine). Revolutsioonis osalesid kõik kihid, põhijõuks sotsiaaldemokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased. Rev. algab 1905. a. 9. jaanuaril “Verise pühapäevaga”. Kadus usk “heasse isakesse tsaari”. Protestina Peterburi tööliste üldstreik. Laieneb teistesse linnadesse. Jaanuaristreik Tallinnas 12. jaan. Tallinnas Dvigateli tehase streigi algus. Puhkeb ülelinnaline üldstreik. (12 000) Miiting – lendleht “Maha isevalitsus ja sõda! Elagu rahvavalitsus! Elagu sotsialism!” 80- liikmeline delegatsioon nõudmiste esitamiseks: 8-tunnine tööpäev, kaotada trahvid, parandada töö- ja palgaolusid. Ignoreeriti, nõudmised jäävad rahuldamata.. 14.-15. jaan. kasakad töölistele kallale mitmel pool. Jaan. lõpus asusid töölised järk- järgult tööle. Liikumise laienemine; nõudmised. 2
a. avalikustatakse Vene AV koosseis Iseseisvuse eeldused · Vene AJUTINE VALITSUS kehtestas ühe tolleaja maailma demokraatlikumatest riigikordadest ja üritas Venemaad demokratiseerida. · Revolutsiooni tulemusena tekkisid stiihiliselt tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, mis konkureerisid Vene AV-ga võimu pärast ja vähendasid viimase suutlikkust. · Venemaal kehtis sisuliselt topeltvõim Iseseisvuse eeldused · 1917. a. 2. märtsil Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting. Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a
kodanikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas 1917. aasta kevadel asuda demokraatlike reformide teele. Ebaselged kuuldused toimunust jõudsid Eestisse märtsi alguseks. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn, kus elas hulk vene rahvusest töölisi ning asus suur garnison. Erinevalt 1905. aastast domineerisid Veebruarirevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad. 2. märtsil arenes tööseisakutest üksikutes Tallinna tehastes ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul, millele järgnes ühinemine sadamas seisvate sõjalaevade madrustega. Punaste lippude all ja revolutsioonilisi laule lauldes suundusid töölised ja madrused poliitilisi vange vabastama. Tollal vanglana kasutatava Paksu Margareeta juures langesid revolutsiooni esimesed ohvrid tapeti vangla ülem ja paar valvurit. Vangla väravad avati, vangid (nii poliitilised kui kriminaalvangid) vabastati ja suurtüki torn pandi põlema
peale ja närvilised sõdurid avasid nende pihta tule. Ligi sada inimest sai surma ja paljud veel viga (Tsaari ametnikud täheldasid 96 hukkunut ja 333 vigastatud, valitsusevastased allikad aga väitsid surnuid ja vigastatuid palju rohkem olevat). Marss sai alguse sellest, et kolm töölist olid suurest Putilovi vabrikust vallandatud ning juba niigi tööliste õiguste eest võidelnud preester Georgy Gaponi juhtimisel levis tööliste rahutus mujalegi vabrikutesse ja organiseeriti ülelinnaline protesti demonstratsioon. 3 Meeles peaks pidama ka tõika, et 1905. aasta revolutsioon tõi töölistele küll suhteliselt väikeseid aga siiski käega katsutavaid saavutusi. Esmakordselt tunnustas valitsus tööliste õigust moodustada ametiühinguid ja õigust pidada mittepoliitilisi streike ja ka õigust valida oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi Stolõpini valitsuse ajal. 4 Pärast 1905
Eesti Polk, Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Oktoobripööre, enamlaste reformid, Päästekomitee, Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine, Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918) *Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917- selle tulemusel loobus tsaar Nikolai II troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Domineerisid vene keel ja vene mõttelaad. 2. märtsil arenes Tallinnas ülelinnaline streik. Öö oli Tallinnas rahutu-mitmel pool olid tulekahjud, aeg-ajalt kostis tulistamist jne. Korratused likvideeriti suht kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas selised kubernerid ning määras nende asemele kubernerkomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsioonipäevil olid tekkinud Töölise ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidasid
on järele andnud, isevalitsusest loobutakse, konstitustioon ja kõik muu on saavutatud. Radikaalsemad leerid leidsid, et rev on alles algamas, võitlus peab jätkuma seni, kuni Venemaal kuulutatakse välja vabariik. Revolutsioonilise leeri lahknemine ei alanud maal, seal võrdsustati sotsialisti revolutsionääriga; lõhed said pigem nähtavaks suuremates linnades. Tlnas ilmnes lõhe 20.10, kui toimusid veretöö ohvrite matused. Vanas Estonia Seltsimajas ülelinnaline suur nõupidamine, kus arutati, mida edasi teha. Nõupidamine kestis 4 päeva. Selgelt tuli välja, et 1 osa pooldab äraootavat taktikat, sotsiaaldemid ja teised radikaalid nõudsid võitluse aktiviseerimist, vajadusel relvade kättevõtmist, 4. päeval lahkusid radikaalid nõupidamiselt. 26.10 hakkas 1 relvastatud salk linnast välja minema, tegi retke ümbruskonnas mõisatesse, sealt nõuti kõikvõimalikke relvi, need konfiskeeriti, suleti kohalikud kõrtsid ja viinapoed.
1905a esimene revol. Kõige aktiivsem piirkond üldse kogu imp ulatuses. Põjused samad, vene üldisest olukorrast, isevalitsuslik riigikord. Demokr, kodanikuõiguste puudumine. Alamrahva kehvad elutingimused. Lisanduvad kohalikud probl: üliterav maanälg 60% ilma oma maatükita, kahekordne rahvuslik rõhumine bs ja venelased. Ajend verine pühapäev jaanuaris peterburis. Läti revol eripära, toimus LSDTP tööliste juhtimisel. Esialgu linnades, juba jaanuaris algas partei eestvedamisel ülelinnaline streik, teine üldstreik läti ajaloos. Streikisid kõik vabrikud, ühinesid ka kooliõpetajad, õpilased, ametnikud, väikeettevõtjad, demonstratsioonide toimumine, nõuti demokr, kokku tulid väidetavalt Riia tänavatele 50000 inimest. Kubermanguvõimud rakendasid jõudu, 13jaanuariks saadeti sõjaväeosad, Väina jõe kaldal tule avamine, esimene verevalimine. Viabus üldstreik kuid sõvenesid revol meeleolud, jõudsid linnadesse Liibavisse , Miitavisse, Dünaburgi.
eesti üliõpilasseltse otsustas saksa ülikoolist kõrvale jääda. Rektoriks nimetati arsti teadlane Karl Dehio. Ülikooli kuraatoriks sai Karl Schliman. Vastupanu, Eesti Kaitse Liit, välisdelegatsioon: Tallinnas anti teada, et Eesti toiduvalitsuse antavad toiduväärtuste ratsioon vähendatakse. 7. novembril puhkesid rahutused, kogunesid töölisnaised, kes teatasid, et nad ei ela sellega oma perega üle. Algas ülelinnaline streik, keegi ei teinud tööd. Lisandusid peale toidu poliitilised nõudmised. 9. novembril sotsiaaldemokraadid saabusid Sekendorffi juurde ning tegid selgeks peamised nõudmised selgeks: 1) Lõpetada toiduainete väljavedu, 2) Viia Eestist välja saksa sõdurid ning anda võim Eestimaa demokraatlikult valitud võimule. Maaväed liitusid revolutsiooniga, lehvisid punased lipud. Nõuti: 1) Tagasipöördumist
Petr tehastes moodustama töölisnõukogusid, kogu liikumine oli stiihiline, tööstusettevõtted olid hiigelsuured, selleks, et liikumisele anda mingilgi määral juhitud või suunatavat iseloomu, oli mingit juhtivat asutust vaja. Hakati üksikutes vabrikutes moodustama töölisnõukogusid, töölised ise valisid. Üritasid vabrikuid suunata. 27.veebr jõuti otsusele, et vaid vabrikutes tegutsevatest ei piisa, tarvis ülelinnalist tööliste esindust. 1905 dets oli Peterburis selline ülelinnaline Tööliste Saadikute Nõukogu moodustatud, kogemus oli olemas. Vasakpoolsete erakondade üleskutsel hakkasid sõdruid väeosade kaupa valima esindajaid, koguneti Tauria paleesse 27.veebr, moodustati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN). Petr TSSN oli tohutu suur, mitusada inimest, poliitiliselt täiesti amorfne. Oli selge, et sellise nõukogu tegevus kujuneb väga keeruliseks ja ilmselt vähe viljakaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
