STAGNATSIOON ¤ 1964. a. sunniti N. Hrustsov kõikidelt oma ametipostidelt tagasi astuma ning Nõukogude Liidu etteotsa tõsteti keskpäraste võimetega Leonid Breznev ¤ tema võimuletulekuga algasid riigis protsessid, millega loobuti järk-järgult ,,sulaaja" saavutustest ¤ algas stagnatsioon - poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg ¤ majanduse kohalik juhtimine allutati taas üleliidulistele ministeeriumidele Moskvas ¤ Breznevi aja reformid ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos: juurdekasv vähenes aasta- aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon, millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta- ja
protestimarss, millest osavõtjaid korravaldurid hakkasid kinni võtma. Intelligentsi protestivaim., ,,40 kiri".- muu maailma tähelepanu. 1978- põrandaalune Kroonika. Mõned Eestimaa piirkonnad Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. Majandus 1980 aastateks oli üle 90% tööstustest nii või teisiti allutatud üleliidulistele ametkondadele. Ökoloogilise olukorra tuntav halvenemine- loodusvarade raiskav areng.
Erika Salumäe Referaat Juhendaja Koostas: Kuressaare 2009-01-09 Sissejuhatus Erika Salumäe on Eestis tunnustatud jalgrattur ja väljapaistev poliitik. Ta on sündinud 11. juunil 1962. Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president. Valisin enda referaadi teemaks just tema, et arutleda ja tuua lugejateni põhjalikumalt tema kõrgeid saavutusi spordis . Karjääri algus Erika oli spordist huvitatud juba varases nooruses. Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja ...
kujutelm, et Nõukogude ühiskonda on võimalik liberaliseerida, ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000-lt inimeselt umbes 50 000-ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50 %. "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus vahetult üleliidulistele ministeeriumitele ligi veerand Eesti ettevõtetest, siis 1961. aastaks säilitas selle alluvuse vaid 1%. Niisugune muutus mõjus tootmisele positiivselt, sest kohalik juhtimine oli otstarbekam ja tingimused motiveeritud töötamiseks paremad. Eriti märkimisväärsed olid sulaperioodil toimunud muudatused maal, kus paljudel kolhoosidel õnnestus
Jõuti järeldusele,et motokrossi harrastamiseks on parimad tingimused maarajoonides.Abjas asutati esimene maaspordiühingu motoklubi "Jõud". 1958. aastal muutis spordikomitee linnadevahelise ürituse linnade-rajoonide motokrossiks.Motokross "Jõu" pandi talispartakiaadi ja maanoorte spordimängude kavva.Need ettevõtmised panid Eestis aluse motokrossi massilisele harrastamisele. 1959. aastal asutati "Kalevi" Vabariiklik Auto-Moto Klubi.Nõukogude Liidus pandi alus üleliidulistele meistrivõistlustele söeraja-,jääraja-ja hipodroomisõidus.Hakati uuesti korraldama Eesti suviseid meistrivõistlusi ,mille järjepidevus pole hiljem enam katkenud.Selle üritusega lõpetati ka viiekümnendad aastad. 1960. aasta keskseimaks ürituseks kujunesid esimesed rahvusvahelised krossivõistlused Eestimaal. 1961. aasta toimusid Leningradis meistrivõistlused.Nõukogude Liidus korraldati kaks rahvusvahelist krossi . 1962
ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000-lt inimeselt umbes 50 000- ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50 %. 10 "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus vahetult üleliidulistele ministeeriumitele ligi veerand Eesti ettevõtetest, siis 1961. aastaks säilitas selle alluvuse vaid 1%. Niisugune muutus mõjus tootmisele positiivselt, sest kohalik juhtimine oli otstarbekam ja tingimused motiveeritud töötamiseks paremad. Eriti märkimisväärsed olid sulaperioodil toimunud muudatused maal, kus paljudel
Üks parimaid ja suurimaid võite oli Eestile see, kui aastal 1956 saavutasid Eesti naisvõidusõitjad Leningradis kolmikvõidu. Eesti motojuhid otsustasid aastal 1957, et soovivad motokrossiga tegelemise võimalusi laiendada. Lõpuks jõuti ühisele nõule, et parimad tingimused krossi harrastamised on maarajoonides. Sel aastal asustati ka Abjas esimene maaspordiühingu motoklubi ,,Jõud". Nõukogude Liidus pandi alus üleliidulistele meistrivõistlustele söeraja-, jääraja- ja hipodroomisõidus. Eestis hakati taaskord korraldama suviseid meistrivõistlusi, mis toimuvad veel tänapäevalgi. Kuuekümnendatel aastatel kujunesid Eestimaal keskseimaks ürituseks rahvusvahelised krossivõistlused. Aastal 1963 hukkus aga õnnetult Krasnodaris toimunud võistlustel noor eestlane Rein Hiiob. Samal aastal jäid võistlused viimaseks ka Aseri noorele võidusõitjale Mati Nappile. Nad mõlemad olid väga head ja andekad
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
KOOL ENSV kultuur referaat Autor Juhendaja: Aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................Lk 1 Haridus.................................................................................................Lk 2-3 Fotograafia...........................................................................................Lk 3-4 Kunst....................................................................................................Lk 4-5 Arhitektuur............................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirja...
Kiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Majanduslik ummik. 1970. aastatel püsis nõukogude majandusmudel ainult tänu naftadollaritele. Põllumajanduses laiendati seakasvatust sisseveetavate teraviljade baasil. Poeletid tühjenesid, süvenes toiduainetekriis. Tööstuse oli 1980. aastateks üle 90 % allutatud üleliidulistele ametkondadele. Kaupade saamiseks vajati tutvusi. Sotsiaalsed probleemid. Põlisrahvale oli üheks negatiivsemaks tagajärjeks demograafilise situatsiooni pingestumine. 1980. aastateks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud alla 65%. Muulaste osatähtsuse jätkuv kasv pingestas uusmigrantide ja põlisrahva vahelisi suhteid. Enamik saabunuid said mugavustega korteri. Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra halvenemise
auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president. Karjääri algus Erika oli spordist huvitatud juba varases nooruses. Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja peatselt hakkas tõsiselt harrastama VTK- mitmevõistlust, mis tollal Eestis laineid lõi. Tuli isegi oma vanuseastmes Eesti meistriks ja lunastas sellega endale pääsu üleliidulistele pioneeride mängudele Artekki . Paraku tõmbas haigestumine üritamisele kriipsu peale, kuid 1978. Aastal oli ta taas Eesti koondises ja startis N. Liidu meistrivõistlustel Jerevanis. Kõrget kohta muidugi ei saavutatud, kuid tähtis oli teadmine, et ka rasketes oludes on võimalik üht- teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis. Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane
2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest Esialgu tuli aga leppida sellega, milleks momendil võimelised oldi. 1970 aasta üleliidulisel tehnikaspordialade spartakiaadil tõi Eesti ainsa medali Luule Tull teise kohaga naiste klassis. Esikümnesse pääses vaid Elmet Varblane 9.kohaga suure kuubatuuriga masinaklassis. Tagajärjeks oli Eesti Koondise 11.koht. Nii kehva tulemust polnud meie motokrossikoondis veel saanud. Sel aastal pandi ka alus üleliidulistele mootorispordikoolide ühisele jõukatsumisele. Meie noored polnud veel võimelised võistlema ühtlaselt tervikliku võistkonnaga, pealegi oli harjumatu ka korraldajate idee liita võistlustulemustele ka püssilaskmises saavutatud punktid. Individuaalselt sai esikoha omaaegse nimeka motosportlase poeg, nüüd treerina töötava Jaan Küünemäe poeg Arvo. Paremaid tulemusi saadi 1971.aasta NSV liidu meistrivõistlustel kus A.Küünemäe võitis noortekonkurentsis
Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine esimese sekretäri Nikita Hrustsoviga ning oskuslik poliitika meeskonna kujundamisel. Ta võttis oma meeskonda ka kohalikke. Nad suutsid oskuslikult vastu seista paljudele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati ENSV vajadused ja ülejääk suunati liidufondi. Sulaaja algus. Stalini surmale järgnes nö sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerimise peaaegu kõikides valdkondades. Senine massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati edutama kohalikku kaadrit
Ta · Sund kollektiviseerimine, kolhooside loomine võttis oma meeskonda ka kohalikke. Nad suutsid oskuslikult vastu seista paljudele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 · Forsseeritud industrialiseerimine Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised
heastamine. Järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumiselt. Majandus ja rahvastik Majandus tervikuna Omandivorm: maa ja ettevõtted riigistati 1944-1947; eraomandit polnud; talude maksimaalne suurus 30 ha, pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Planeerimine - plaanimajandus, käsumajandus - majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Tööstus: SOTSIALISM + EESTI 9 Ettevõtte suurus - rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Tööjõupoliitika - palju toodi sisse võõrtööjõudu 1. Põllumajanduse kollektiviseerimine 1947 Milliste vahenditega mõjutati talupoegi kolhoosi astuma?
Moodustati ka Lääne Raudtee restoranide ja einelaudade Eesti Kontor. Vaatamata kaubandusvõrgu arengule (Lisa 1.) ja kaubandusressursside kasvule ei olnud võimalik kiiresti rahuldada erikontingentide vajadusi. Suurenes tootmis-, ehitus- ja transpordiettevõtete töötajate arv. Nende varustamiseks loodi ettevõtete juurde töölisvarustusosakonnad (TVO). 1946. aasta alguseks oli neid juba sadakond. Töölisvarustusosakonnad allusid üleliidulistele rahvakomissariaatide(teede-, keemia-, metallurgia-, söetööstused) töölisvarustuse peavalitsustele. Töölisvarustusosakondade alluvuses olid kauplused, kaubandus-kokkuhoiubaasid ning ettevõtete territooriumil tegutsevad sööklad ja einelauad. 12 Esimestel sõjajärgsetel aastatel taastati ka tervisehoiu-, kultuuri-, ja siderahvakomissariaatide jaevõrk, kus müüdi ravimeid, raamatuid, ajalehti, ajakirju.
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
meeskonna kujundamisel. Enamikud neist olid liidueestlased, kuid ta võttis oma lähikonda ka kohalikke. Nad olid omamoodi eestimeelsed võimurid, kes võimaluste piires püüdsid edendada 6 kultuuri, haridust ja põllumajandust. Nad suutsid oskuslike suhtlejatena mahendada Moskva survet ning seista vastu paljudele üleliidulistele kampaaniatele. Käbin toetas neid ja kindlustas sel viisil teatud vabameelse valitseja oreooli. 1960. aastatel sai Käbini meeskonna võtmefiguuriks Vaino Väljas, kes 1971. aastal nimetati ideoloogiasekretäriks. I. Käbin nägi temas oma mantlipärijat. Hea läbisaamine Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid eksperimente. Hrustsov käis ka mitteametlikult Eesti oludega kohtumas
Ühiskiri sai tuntuks kui Balti Apell, sellel tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983 resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Vastupanuliikujate mahasurumiseks algas nende ulatuslik vangistamine. Põllumajandus allutati jällegi üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele, mis muutis kohaliku tarbimise kesisemaks. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainete kriis. 1980 aastateks oli 90% tööstusest allutatud üleliidulistele ametkondadele. Varimajandusest sai igapäevaelu kaasnähtus. Kultuur Ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Vaimuelu oli vahelduva eduga pidevalt ideoloogilise surve all. Sõjajärgselt vähenes kõrgkultuur, kuid säilis rahvakultuur. Taastus laulupidude traditsioon. 1950ndatel hakkas rahvakultuur taanduma kõrgkultuuri ees. Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1955 alustab tööd Eesti
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 H...
ning kommunistlikku parteisse astus suur hulk eesti haritlasi, kes lootsid ehitada rahvuskommunistlike ideede alusel inimnäoga sotsialismi. Kümne aasta jooksul peale Stalini surma kasvas EKP liikmeskond 22 000lt inimeselt umbes 50 000ni, kusjuures eestlaste osakaal tõusis mõneks ajaks koguni 50%ni. "Liiduvabariikide" majanduse juhtimine detsentraliseeriti, nõnda kaotati 1957. aastal tootmise senine jäik allutatus üleliidulistele ministeeriumitele Moskvas. Selle süsteemi asemele loodi kohalikud rahvamajandusnõukogud. Kui 1955. aastal allus vahetult üleliidulistele ministeeriumitele ligi veerand Eesti ettevõtetest, siis 1961. aastaks säilitas selle alluvuse vaid 1%. Niisugune muutus mõjus tootmisele positiivselt, sest kohalik juhtimine oli otstarbekam ja tingimused motiveeritud töötamiseks paremad. Eriti märkimisväärsed olid sulaperioodil toimunud muudatused
Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid. *Tööstuse arendamine toimus ekstensiivselt e. täiendavate tootmisvõimsuste ja sissetoodava tööjõu kasutuselevõtmise teel. ENSV tööstuse ekstensiivse arengu tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal rahvastikus. *Võõrtööliste massiline saabumine kahandas jällegi eestlaste tähtsust ühiskonnas. *ENSV ametiasutustel praktiliselt puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel, sest enamus ettevõtteid allus üleliidulistele ministeeriumidele. *Rahvamajandusnõukogude ajal (1957-1965) muutus majanduselu juhtimine paindlikumaks, kui enamik tööstustest allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965 majandusreformiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti ja taastus käsumajandus. *Stalini valitsemise ajal oli NSV impeerium muust maailmast ,,raudse eesriidega" eraldatud. *Info saamiseks muult maailmalt oli üheks variandiks välisraadiojaamad, kust peagi tuli saateid
nimeline Tootmiskoondis ,,Võru Aparaat" e rahvakeeli gaasitehas; matkakingad mille tootjaks oli Võru Naha- ja Jalatsivabrik; kappsein Võru Mööblivabrikult ja vene juust Võru Piimatoodete Kombinaadilt. Võru linna majanduslik panus oli 1,14% ENSV omast. R. Pullati raamatust jääb mulje, nagu kõik liiguks ülesmäge. Tegelikult oli majanduse taandareng tuntav; kohalikku majanduspoliitikat ei olnud olemas, tööstus oli allutatud üleliidulistele ametkondadele. Tarbekaupade puudus süvenes, igal pool luges tutvus, ilma selleta jäi lihtsalt kõigest ilma. Kuigi ,,Võru" sektsioonkappe toodeti Võrus, ei olnud neid võimalik poest osta. Ka toiduainete kriis süvenes ja lopes sellega, et poes oli võimalik saada soola, tikke, mõningaid kuivaineid ja konserve. Lihatooteid jagati kindlatel kellaaegadel ja väikeste portsudena. Mõnikord pidi u 300g vorstijupikese pärast seisma järjekorras terve tunni. Tervishoid, hoolekanne
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
