Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed: *talupidamiste hävitamine. * Käsud hakkasid tulema Moskvast. * Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon. EKP 8. Pleenum- Tehti suurpuhastus kohalikes võimuorganites küla nõukogudest kuni ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes. Olukord muutus leebemaks. Tööstuse laienemine: 2 suurt elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam).
Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine,nende tooraine veeti sisse ja toodand välja.Tööjõupoliitika.Eelkõige võeti tööle sissetulevat tööjõudu.Oli organiseeritud värbamine Eestisse.3.Põllumajandus.Ühistamine.Taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellepärast toimus 1949 25.märtsil küüditamine,millega loodi hirmuõhkkond.Eesti NSV valitsemine.Aastaarvud.Nõukogude võim 1. korda-
kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud. Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool (1942-1944) Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne ülikool kavandati kogu Baltikumi tarvis, kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis
Nõukogude võim Eestis kehtestati 1917. aastal 27.10. Punaarmee okupeeris EV 17.juuni 1940. Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 august. Piirid Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremak...
1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Esimesel nõukogulikul õppeaastal 1940/1941 suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained, NSVL ajalugu. Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele
või õppeasutuse au kaitsta. Eestis pikaajaliste traditsioonidega ala uue esilekerkimise mõjul moodustati 1962. aastal ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee kunstilise võimlemise presiidiumi juurde naisvõimlemise komisjon. Seega oli ala Eesti spordijuhtide poolt ametlikult tunnustatud, mis võimaldas organisaatoritel suunata ja koordineerida tegevust. Rühmi tekkis juurde koolides, klubides, asutustes. 1966. aastal reorganiseeriti vastavalt üleliidulisele korraldusele kohalikud kehakultuuri- ja spordikomiteed. Spordialade otseseks juhtimiseks tuli moodustada föderatsioonid. Nii sündis ENSV kunstilise võimlemise föderatsioon, mille ülesandeks seati üksnes võistlusspordi arendamine. Naisvõimlemine jäi kõrvale, kuna Nõukogude Liidu spordiklassifikatsioonis sellist ala ei esinenud. Selles tunnustati spetsiaalse naiste võimlemisharrastusena üksnes 1940. aastate lõpul loodud uut spordiala kunstilist võimlemist. 1968
tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Arendati ka kergetööstust (Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur). Toodang läks suures osas üleliidulisele turule. Ehitati palju, arenes ka ehitusmaterjalide tööstus. Ehitusele tuli eriti palju võõrtööjõudu mujalt NSV Liidust. · kollektiviseerimine Peale sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele. Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Arendati ka kergetööstust (Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur). Toodang läks suures osas üleliidulisele turule. Ehitati palju, arenes ka ehitusmaterjalide tööstus. Ehitusele tuli eriti palju võõrtööjõudu mujalt NSV Liidust. · kollektiviseerimine Peale sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele. Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roo...
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis NSV Liit endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja mad...
1944-1953 oli selle vastupanu keskmeks otsene relvavõitlus-metsavendlus. (Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspatal tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel). 1945 algab üliindustraliseerimine 1945.a võeti vastus määrus Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejoone laiendada põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningraadi majanduslikuks tagamaaks. Laienda masina- ja metallitööstust, rasketööstust, kergetööstust ning enamus toodangust läks valdavalt üleliidulisele turule. Tehased kuulusid NSV sõjatööstuskompleksi ja allusid otseselt Moskva vastavatele ametko Tööjõudu toodi hulgaliselt teistest NSV Liidu osadest. Indrustraliseerimise käigus kadus lõplikult erasektor. 1947 mai- Luuakse esimesed kolhoosid eestis 1949.25.märts- suurküüditamine *deporteeriti Siberisse 20 722 inimest *küüditamine nõrgendas oluliselt metsavendade vastupanu *talupoegade vastupanu murdmine *hirmuõhkkonnas algas taluperede massiline kolhoosidesse astumin
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis Referaat sotsioloogias Õppejõud: VEIELAINEN Mõdriku2008 Sisukord KÕI ST1....................................................................................................................1 Mõdriku2008.............................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 1. Ametiühingu mõiste ja olemus......................................................................................4 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega.........................................
1945 suvel võeti vastu määrus, mille alusel tuli Virumaa põlevkivipiirkonnas tööstust laialdaselt arendama hakata. Industrialiseerimise käigus toodi Eestisse suurel hulgal aitas kaasa piirkondade nõukogulikustamisele. Masina-ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis kiiresti ka kergetööstus, kuna Tallinnas ja Narvas taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid, mille toodang suunati valdavalt üleliidulisele turule. Industrialiseerimise käigus kadus tööstusest erasektor: viimased väikeettevõtted riigistati 1947 aastal 25. Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP Keskkomitee VIII pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid peaaegu kogu senist partei juhtkonda kodanlikus natsionalismis, ohakuses, hoolimatuses ja loiduses
Üritusele oli kutsutud kogu ENSV juhtkond, kuid tulemata jäid nii Karl Vaino, Bruno Saul kui ka Arnold Rüütel. Etteandjad ja nende ettekanded olid kooskõlastatud EKP Keskkomitees. Kritiseeriti nõukogude süsteemi tervikuna ja Riiklikku Julgeolekukomiteed protestiaktsioonide mahasurumisel. Protestiti rahvuskultuuri arengu takistamise vastu ja analüüsiti eesti keele kasutamise probleeme ja isoleeritse põhjuseid. (T. Made; lk 104) 19. üleliidulisele parteikonverentsile saadetud deklarasioon sisaldas seitse üldise sisuga punkti (konkreetseid nõudmisi oli 19), mis soovisid: · teha muudatusi NSV Liidu konstitutsioonis, · töötada välja föderatsiooniseadus, · muuta valimissüsteemi, · uuendada juhtivat kaadrit, · loobuda salatsemisest, · anda hinnang stalinlikele repressioonidele, · detsentraliseerida majandust, · parandada Nõukogude Liidu rahvusvahelisi suhteid. (T. Made; lk 105)
asulaid. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused. Sillamäele asusid elama vöörtöölised peredega. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus ja kalapüük. Osaliselt arendati ka kergetööstust, kuid see käi pigem teisejärguliseks. Tallinnas ja Narvas taasavati puuvillakombinaat. Nii Balti kui ka Kreenholmi manufaktuuri toodang läks üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis andis tööd nii vabrikutele kui töölistele. Industrialiseerimise käigus kadus Eestist erasektor täielikult. Viimased väikeettevõtted riigistati Eestis 1947. aastal. · Kollektiviseerimine Sundkollektiviseerimine Eestis algas pärast II maailmasõja lõppu, mil hakati tollases Eesti NSV-s tegema ettevalmistusi kollektiviseerimiseks talumajandite ühendamiseks
ettevõtteid. Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega. Rasketööstuse materjal veeti Eestisse sisse ja valmistoodang läks Eesti NSV-st kohe välja. Paljude tehaste ja ettevõtete toodangu ja tööliste arvu kohta polnud Moskval aimugi. Rasketööstuse kõrval arenes jõudsalt ka kergetööstus. Tallinnas ja Narvas taasavati puuvillakombinaat. Nii Balti kui ka Kreenholmi manufaktuuri toodang läks üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Mis andis tööd nii vabrikutele kui töölistele. Industrialiseerimise käigus kadus Eestist erasektor täielikult. Viimased väikeettevõtted riigistati Eestis 1947. aastal. Eestis pääses võidule majanduspoliitika, mis ei arvestanud ei tooraine- ega tööjõuressursse. Eesti NSV allutati täielikult plaanimajandusele. Välistati turumajanduslik kord ja mindi üle käsumajandusele
valmistamiseks ja näiteks elektrimootoreid. Voltast sai suurtehas, mis tootis 10% kõigis NSV Liidus valmistatud mootoritest. Rasketööstuses rajati Eestisse Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehaseid. Nende tooraine veeti sisse ja toodang omakorda Eestist välja. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus. Avati vanad puuvillakombinaadid. Töökohad täideti jällegi sissetuleva tööjõuga. Balti ja Kreenholmi manufaktuuri toodang läks ka üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega elavnes ka ehitustööstus, mis vajas täiendavat materjali ja töökasi. Ehitustööstus oli üks peamine migratsioonipump sellel ajal. Industrialiseerimise käigus kadus erasektor täielikult. Eesti NSV võimuorganitel ei olnud aga paljude tehaste ja ettevõtete kohta teavet. Mõned tehased allusid otseselt Moskvale, milleks olid sõjatööstuskompleksid. xxiv. Käsumajandus ja selle tagajärjed
liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi. Sisseveetava teravilja baasil laiendati seakasvatust. *Välismaise teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse Uussadam. *Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks, poeletid tühjenesid ja süvenes toiduainetekriis. *Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. *70ndate lõpus oli tööstuse juhtimine ENSVs allutatud 19 üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ning 23 liidulis-vabariiklikule või vabariiklikule ministeeriumile. *Suur osa ENSV tööstustest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Varimajandus muutus igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks, vaja oli õigeid tutvusi. *Teravnesid sotsiaalsed, poliitilised ja ideoloogilised probleemid. *Pingestus demograafiline situatsioon. *Tööstuse paisutamine suurendas migrantide sissevoolu ja eestlaste tähtsus taas vähenes. Suhted
võõrtööjõud); ● Suurettevõtete rajamine (Eesti jaoks liiga suured); ● Balti Soojuselektrijaam (Narva lähedal, töötas põlevkivil); ● Punane Kunda (suurim tsemendivabrik, linnapilt muutus ühtlaselt halliks); Rahvamajandusnõukogud ● Loodi kohaliku majanduselu juhtimiseks(kujunduses vabad käed); ● 1960. Aastate keskel rahvamajandusnõukogud kaotati; ● Majandus allutati üleliidulisele kontrollile; ● GOST - Moskva kirjutab ette milline peab olema kauba kujundus Põllumajandus ● 1950. Aastate lõpus paranes põllumajanduse olukord; ● Kaotati väiksemad kolhoosid (kolhoosides hakati maksma rahas, ennem maksti näiteks põhus); ● Maale minnes ei pidanud sõjaväkke minema ● Põllumajanduslikke näitajaid Nõukogude Eestis Aastad 1950. a.-d. 2213 kolhoosi 1970.a.-d. 188 kolhoosi
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
APN. TASS kuulus viie ülemaailmse agentuuri hulka. 1961 aastal mitmed ühiskondlikud organisatsioonid asutasid teise agentuuri APN (Agentstvo Petsati Novosti). Telegraafiagentuuri eesmärk oli koguda ja vahendada uudiseid, teine levitas ka küllalt palju trükitud infot. APN oli küllalt lähedalt seotud KGB-ga, mis vähendas tema usaldusväärsust. 1970. aastate alguses hakati looma Nõukogude Liidu ühtset infosüsteemi. Eesti uudisteagentuur allutati TASS-ile, raadio ja televisioon üleliidulisele Tele- Raadiokomiteele. 1.4. Eesti NSV ajakirjandus NSV Liidu ajakirjandussüsteemi osana Ajalehtede süsteem oli analoogiline Liidu omaga: VABARIIKLIKUD AJALEHED Linna ja rajooni lehed Ametkondlikud lehed Infolehede lehtikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
