a) supercharged engine on selline mootor, kus õhulaadur käivitatakse eraldi mehaanilise ülekande abil väntvõllilt; b) turbocharged engine on selline mootor, millel on turbokompressor, mis käivitub heitgaaside energia abil. 1. Turbolaaduri tõhususe tõstmise teed Mootorid, mis on varustatud ühetasemelise kiirusega (single-speed) turbolaaduriga, nimetatakse nominaalse ülelaadimisega (ground-boosted) mootoriteks, st, kus meretasandil ülelaadimisega saavutatud mootori nominaalne võimsus lennuki kõrguse kasvades väheneb. Nimetatud puuduse kompenseerimiseks on olemas järgmised teed: a) kasutada kahetasemelise kiirusega ülelaadureid, st madalatel lennukõrgustel ülelaadur töötab madalal komprimeerisastmel 7/1, ja kõrgustel, kus võimsus väheneb, töötab ülelaadur komprimeerimisastmel 9/1. Selline komprimeerimisastme kasv suurendab õhutihedust, mis
ottomootorile mida toodeti aastatel 1980...1989. API SH mootoriõli toodetakse aastast 1993 ja on mõeldud kasutamiseks sõidu- ja kauba-autode ottomootorites. See õli on kõrgema kvaliteediga kui SG klassi mootoriõli API CC mootoriõli on kasutuses aastast 1961 ja sobib diiselmootoritele, mis töötavad rasketes tingimustes ning keskmiselt või kõrgelt forseeritud. API CE mootoriõli toodetakse aastast 1983 ja sobib ülelaadimisega diiselmootoritele milledel suur võimsus ning rasked töötingimused. See õli on kõrgema kvaliteediga kui CD klassi mootoriõli.API CF mootoriõli toodetakse aastast 1994 ja sobib diiselmootoritele milledes kasutatakse kõrge väävlisisaldusega kütust (0,4%). API SF-4 mootoriõli toodetakse aastast 1991 ja sobib kasutada alates 1991 aastast toodetud kiirekäigulistes neljataktilistes diiselmootorites. API CF-2 on kahetaktiliste diiselmootorite õli, mis töötavad rasketes tingimustes.
· 0.5 hp (370 W) · 600rpm (varasemad mootorid olid 120 kuni 180 rpm) · Kaalus umbes 50 kg Patendeerisid selle(mootorratta) kui esimene gaasi või bensiini jõul sõitev sõiduk, järgmine aasta paigutati mootor vankrile ja ka paadile Daimleri mootorratas oli põhiolemuselt eemaldatud väntadega puidust jalgrattaraam ühesilindrilise ottomootoriga. Samal aastal kui mootorratas leiutati, patendeeris Daimler Saksamaal ülelaadimisega sisepõlemismootori 1890. aastal asutasid Daimler ja Maybach DMG (DMG, in English--Daimler Motors Corporation). Nad müüsid oma esimese auto 1892 aastal. Daimler suri 1900 ja Maybach lahkus firmast 1907. 1924 DMG sõlmis pikaajalise lepingu Karl Benzi firmaga Benz & Co ning 1926 pandi neile ühine nimi Daimler-Benz AG mis on nüüd osa Daimler AG´st Daimler-Benz AG oli Saksamaa autotootja. Daimler-Benz tootis autosid Mercedes- Benzi kaubamärgi all.
BMW Motorrad. Bmw mootorrataste ajalugu saab alguse 90 aastat tagasi ning on tänaseks päevaks kujunenud üheks tuntumatest mootorrataste tootjatest. Lugu saab alguse 1921 aastast, mil insener Max Friz'i juhtimisel töödati välja mootor M2B15. M2B15 oli kahetaktiline boksermootor, töömahuga 486cc. Mootor arendas 8,5 hobujõudu, millega saadi lõppkiiruseks 95100km/h. Mootorratta mudelinimetuseks sai R32. BMW R32 pani aluse BMW mootorrattatootmisele. 1937. aastal püstitas Ernst Henne 500cc töömahu ja ülelaadimisega R32ga maailmarekordi, saavutades kiiruse 279,83 km/h, rekord püsis 14 aastat. II. Maailmasõja ajal vajas Wehrmacht nii palju liikurvahendeid, kui võimalik. Samaaegselt paljude teiste Saksa mootorrattatootjatega, arendas ka BMW välja uue mudeli, milleks oli BMW R75. R75 kopeeris BMW maha Zündappi mudeli KS750 pealt. BMW Motorrad kogus kiirelt tuntust oma töökindluse ja uudsete lahenduste p...
..2943 Pa. Valin Pj = 1000 Pa rõhutõuse aste k kompressoris arvutakse välja valemiga: P k = k Po 2,010 * 10 5 k = = 2,45 0,821 * 10 5 õhurõhk silindris täiteprotsessi lõppul Pa kahetaktiline ülelaadimisega mootoril arvutakse valemiga: Pa = 0,96Ps ...1,12Ps (Pa) Pa = 1,00Ps = 1,00 * 0,20 * 10 6 = 2,0 * 10 5 (Pa) õhutemperatuur kompressori väljumisel Tk arvutakse välja valemiga: (n -1)/n Tk = To * k k k (K) Tk = 293 * 2,45 (1,6-1)/1,6 = 410 (K) To õhutemperatuur kompressori sissenemisel (Kelvin kraadides)
Hetke versioon on mehhaniliselt poolelt väga sarnane SEAT Ibizale ja Skoda Fabiale, olles baseerunud standartsele Volkswageni platformile, mida kasutatakse suurel hulgal erinevatel mudelitel. Jõudlusversioonid ja motosport Volkswagen lõi suure jõudlusega luukpäradega, eesotsas Golf GTI-ga 1975. aastal, niiöelda hot hach zanri ja tootis hulga jõudlusversioone Polost. Esimene neist oli Polo GT versioon Mk1F-st. MkII ja IIF olid saadaval ka ülelaadimisega G40 mudelitena. GT G40, oma 1.3-liitrise 85 kW (115 hj) saavutas kohaltkiirendades 100 km/h kiiruse 8.1 sekundiga ja maksimumkiiruseks 196 km/h. Volkswagen kasutas seda mootorit mitmete vastupidavus kiirusrekordite saavutamiseks, saavutades 1.3 liitriste klassis 24 tunni jooksul läbisõiduks 5000 km. Kõige kiirem versioon Mk3-st UK turul oli 16-klapiline h 100 PS (99hj/ 74 kW) mudel. Toodeti ka 120 PS (88 kW) GTI mudel aga ainult limiteeritud väljelaskena Saksamaal, mis oli
Kolvid Kolb (piston) on põrandaks põlemiskambrile ning just talle saab osaks põlevate gaaside surve, mille ta siis kepsu kaudu väntvõllile edasi annab. Kolvid on valmistatud alumiiniumisulamist ning valmistusmeetodid on juba tuttavad cast ja forged, ning tugevuselt nende vahele jääv hypereutectic (ei teagi, kuidas seda eesti keelde tõlkida). Levinuimad on jällegi cast e. valatud kolvid, kuid suurte võimsuste korral, eriti nitro ja ülelaadimisega, osutuvad vajalikuks forged (sepistatud) kolvid. Nende puuduseks on see, et nad on küllaltki suure soojuspaisumisega, nii et külm mootor, milles kolvid pole veel normaalsete mõõtudeni paisunud, võib olla väheke häälekas ning ka õli kulutada. Forged kolvid on üldjuhul teistest ka raskemad, kuna materjal on suurema tihedusega. Kolbide puhul on üheks teguriks ka kolvi kuju. See mõjutab nii surveastet kui küttesegu liikumist põlemiskambris ja selle põlemise efektiivsust
piirajas ei paugu) ja see on päris oluline olukorras, kus paljud stripid on sunnitud mürapiirnorme kehtestama. Kokkuvõttes on omad eelised nii vabalthingaval mootoril kui ka kõikidel kompressoritüüpidel, kuid suurim võimsuspotentsiaal on kahtlemata turboülelaadimisel. Ülelaadimine ja töömaht on aga asjad, mis tingimata ei asenda ega välista teineteist, vaid parimal juhul ühendavad hoopis jõud :) Edu boostimisel! Mõned ülelaadimisega USA autod USA on tuntud kui suurte vabalthingavate mootorite maa, kuid läbi aegade on seal tehtud ka huvitavaid ja võimsaid ülelaadimisega autosid. Kuigi Euroopas oli 1905. aastaks võetud erinevatele ülelaadimisviisidele mitmeid patente, jõudsid ülelaetud autod kõigepealt siiski USA võistlusradadele ja tänavatele Lee Chadwick kasutas endanimelisel autol kompressorit esmakordselt juba 1908. aastal.
põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu parameetrid Ps ja Ts . T0 + Ts + Tr r ruumis, mida nimetatakse sililidri põlemiskambriks
Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alum...
Kuum sisselaskeõhk ei ole mootori võimsusele hea ning mida kuumem see on, seda suurem on detonatsiooni oht. Vahejahuti vähendab sisselaskeõhu temperatuuri, surudes seda läbi muunduri, ( sarnaneb väikese radiaatoriga), mis alandab osaliselt sisselaskeõhu laengu temperatuurist. Madalama temperatuuriga on kompressoril vaja tõsta vähem rõhku, et saada soovitud võimsust. Peale selle väheneb ka detonatsiooni oht. Kõik mis vähendab sisselaskeõhu temperatuuri on ülelaadimisega mootoris suureks eeliseks, et tõsta võimsust. Joonis 1. Võrreldes tavalise vabalthingava mootoriga, mis toodab sama koguse võimsust, tarbib turboülelaadimisega mootor vähem kütet. Osa väljalaskegaaside energiast, mis tavaliselt ära raisatakse, kasutatakse ära mootori efektiivsuse tõstmiseks. Tänu vähemale mootori töömahule on väiksemad ka hõõrdejõud ja mootori üldtemperatuur.
Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ning diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism,
Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi ehitus ja kasutamine Mõlemat tüüpi jahutussüsteemil oluline osa mootori soojusest eemaldatakse konvektiivse soojusvahetuse teel, st keskkonna ja mootoriploki omavahelisel soojuse edasikandumisel. Teise maailmasõja ajal oli kasutusel lennuk...
DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Tö...
See aeglustab kompressori tööd ning põhjustab turbo "lag'i". Siinkohal aga tuleb korrata eelnevalt mainitut: ärge mõtelge turbolaadurist kui kergelt paigaldavast mootori osast. Mõtelge sellest kui osast süsteemis, kus kõik osad peavad omavahel perfektses koostöös olema. Turbiini varustab energiaga suur hulk kuuma väljalaskegaasi, mis väljub mootorist peale töötakti. Mida rohkem ja mida kuumem see gaas on, seda parem. Ma olen kindel, et paljud teist on näinud pilte ülelaadimisega mootoritest kirsipunaste tuliste väljalasetega ja turbo kodadega. Enamike taoliste piltide alapealkirjadeks on meeletud võimsused. Enamjaolt aga ei mainita, et taolise võimsuse saavutamiseks on mootor väga ekstreemse koormuse ja pinge all. Koormus paneb mootori ilmselt oma võimete tippu ja sedagi vaid mõneks lühikeseks hetkeks. See on seisund, mida enamus turbolaaduriga varustatud mootoreid kunagi ei näe.
prantsuse väikeauto ehitamiseks. Asi lõppes aga sellega, et prantsuse autotöösturi Jean-Pierre Peugeot' pealekaebamisel pandi nad vangi Dijon'i vanglasse. Vangistatuid sunniti Pariisis tasuta töötama Renault 4CV kallal. 1946. aasta keskel vabanes Ferry Porsche vangist. Ferdinand Porsche vabastamise eest nõuti tollal ülisuur summa - miljon franki sularahas. 1947 õnnestus Ferryl neljarattaveolise 12-silindrilise ülelaadimisega võidusõiduauto Cisitalia ja mitme muu projektiga 1.000.000 franki kokku saada ja augustis sai ta oma isa vabaks osta. Kahjuks oli professor Ferdinand Porsche niivõrd kurnatud, et ideedest pakatav konstruktor oli temas justkui surnud. Prantsuse kohus vabastas ta hiljem küll süüdistustest, kuid miljon franki "unustati" tagasi maksta. 1948 valmib Gmündis, Austrias esimene Porsche nime kandev seeriasportauto 356. 1948 valmistati 4 Porschet (1 356/1 ja 3 356/2-te). 17
("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'ndatest on massiliselt kasutusel. Teadupärast on mootor õhupump. Mida rohkem sealt õhku läbi käib, seda rohkem saab ka kütust põletada, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja võimsust. Vabalthingav mootor peab õhku imema, ülelaadimisega mootoril surutakse aga see silindrisse oluliselt suuremas koguses. Tööpõhimõte: kompressori korpuses on kaks kolmelabalist rootorit, mille ristlõige meenutab ümardatud Mitsubishi märki. Need haaravad ülevalt kütusesegu, transpordivad selle alla ja seejärel suruvad sisselaskekollektorisse. Kuna sinna surutav segukogus on suurem kui mootor hetkel tarbida suudab, siis see kuhjub sisselaskekollektoris ja tekib ülerõhk. Kompressorit käitatakse rihmaga väntvõllilt
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepr...
2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 5) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid; 6) silindrite arvu ja asetuse järgi: a) 1 silindrine (1) b) Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6) c) V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12) d) Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12) e) VR-Mootor (5, 6, 7, 8, 12, 16) f) W-Mootor (3, 8, 12, 16) g) Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) h) Ridatähtmootor (6*2=12, 4*3=12, 6*4=24, 4*5=20) i) Mitmesektsiooniline tähtmootor (2*7=14, 2*9=18, 4*7=28) j) Pöördkolb- ehk Wankelmootor
jätkata Gaasijaotusmehhanism (GJM) võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ja diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism,
Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 ...
kuni 1993.(kuna Golf Mk IIst kabriolettversiooni ei tehtud, toodeti Mk I Cabriot kuni Mk IIIe tutvustamiseni) aastani. Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (19831992) Teise põlvkonna Golfi tootmine sai alguse 1983. aastal (USA-s 1985. aastal) ning selle peamisteks uuendusteks oli suurem kere ning laiem mootorivalik: Lisati GTD, DOHC 1781cm3 16-klapiline versioon reasneljasest GTIst (saadaval oli ka juba teada tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline "G60" kahe-ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduks homologeeritud versioon, Rallye. Golf Mk IIst eksisteerib väga piiratud arvul (72) käsitööna valminud variant, G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60e kompressorit pruugiti koos 16-klapilise GTI mootoriga, sportkäigukastiga ja Syncro neliveosüsteemiga. Kõik G60d toodeti viieukselistena (va kaks autot, mis toodeti kolmeukselisena), värviti mustaks, tavalise kahe esitulega (mitte tavalise GTI
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes: a) tsentreeritud väntvõlliga mootorid,
Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. Mk II (19831992)a Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik. Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16- klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Golf Mk II-st on olemas väga piiratud arvul (72 eksemplari) käsitööna valminud variant G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60 kompressorit pruugiti koos 16- klapilise GTI mootoriga, sportkäigukastiga ja Syncro nelikveosüsteemiga. Kõik G60-d toodeti viieukselistena (va 2 autot, mis toodeti kolmeukselisena), värviti mustaks, 2
Neljas tase Viies tase Antonov An-2 Meeskond: 1-2 Reisijaid: 12 Ülemine tiib: tiivaulatus 18,2 m Alumine tiib: tiivaulatus 14,2 m pikkus 12,4 m kõrgus: 4,1 m Tiivapindala kokku: 71,52 m² Tühimass: 3300 kg Täismass: 5500 kg Kasulik koorem: 2140 kg Tõusuraja pikkus : 170 m Maandumistee pikkus: 215 m Lennuki mootor: kolbmootor AS-62IR / Impellernõi Reduktornõi/ Mootori tüüp: 9-silindriline ülelaadimisega tähtmootor Antonov An-2 Propeller: AW-2, muutuvsammuga, neljalabaline, metall Võimsus: 1000 hj (750 kW) Suurim kiirus: 258 km/h (1760m kõrgusel) Reisikiirus: 190 km/h (100 sõlme, 120 miili/h) Varisemiskiirus: ~50 km/h (26 sõlme, 30 miili/h) Lennukaugus: 1390 km Lennulagi: 4500 m (14 750 jalga) Tõusukiirus: 3,5 m/s Võimsus/mass: 140 W/kg Antonov An-2 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Demos Pulk VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ÜLEVAADE REFERAAT ÕPPEAINES: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 12.12.2012 TTK Tallinn 2012 2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade................................................................
sisenemisel, võetakse 10 0C kõrgem: Ts = 307 + 10 = 317 [K]. - Ta jääkgaaside ja õhu segu temperatuur täiteprotsessi lõpul: Ts + r Tr 317 + 0,07 650 Ta = = = 339 [K] 1+r 1 + 0,07 kus Tr = 650 K on heitgaaside temperatuur, r jääkgaaside tegur silindris, mis oleneb mootori taktilisusest ja silindri läbipuhke tüübist: 4-taktilistel ülelaadimisega mootoritel võetakse see vahemikus 0,01...0,04 4-taktilistel ilma ülelaadimiseta mootoritel vahemikus 0,04...0,06 kontuurläbipuhkega 2-taktilistel mootoritel vahemikus 0,07...0,1 otseläbipuhkega 2-taktilistel mootoritel 0,04...0,09 arvutame ülelaadimisõhu tiheduse s ps 1,98 105 s = = = 2,25 [kg/m3] RTs 287 307 kus R = 287 J/kg×kraad on gaasi õhutegur;
ARP. Kolvid Kolb (piston) on põrandaks põlemiskambrile ning just talle saab osaks põlevate gaaside surve, mille ta siis kepsu kaudu väntvõllile edasi annab. Kolvid on valmistatud alumiiniumisulamist ning valmistusmeetodid on juba tuttavad cast ja forged, ning tugevuselt nende vahele jääv hypereutectic (ei teagi, kuidas seda eesti keelde tõlkida). Levinuimad on jällegi cast e. valatud kolvid, kuid suurte võimsuste korral, eriti nitro ja ülelaadimisega, osutuvad vajalikuks forged (sepistatud) kolvid. Nende puuduseks on see, et nad on küllaltki suure soojuspaisumisega, nii et külm mootor, milles kolvid pole veel normaalsete mõõtudeni paisunud, võib olla väheke häälekas ning ka õli kulutada. Forged kolvid on üldjuhul teistest ka raskemad, kuna materjal on suurema tihedusega. Kolbide puhul on üheks teguriks ka kolvi kuju. See mõjutab nii surveastet kui küttesegu liikumist põlemiskambris ja selle põlemise efektiivsust
Kepsude tugevust on mingil määral võimalik ka silma järgi hinnata, tugevamad kepsud on üldjuhul märgatavalt ning ka sujuvama kujuga. Kepsude vastupidavuse seisukohalt on oluline ka kepsupoltide kvaliteet. Kolvid Kolb on põrandaks põlemiskambrile ning just talle saab osaks põlevate gaaside surve, mille ta siis kepsu kaudu väntvõllile edasi annab. Kolvid on valmistatud alumiiniumisulamist. Levinuimad on valatud kolvid, kuid suurte võimsuste korral, eriti nitro ja ülelaadimisega, osutuvad vajalikuks (sepistatud) kolvid. Klobide puhul on oluline osa ka kolvirõngastel, mille eesmärgiks on tagada, et kolb silindris tihedalt liiguks ja küttesegu põlemisel tekkiv surve ei läheks kolvist mööda karterisse ja et õli alt ei tungiks põlemiskambrisse, mis põhjustaks detonatsiooni. Kolvirõngaid on tavaliselt kaks-kolm, ülemine on surverõngas, mille pealmiseks ülesandeks on põlevate gaaside survet
AUTOSPORT: VORMEL-1 Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1. AUTOSPORDI AJALUGU.................................................................................4 1.1. Iseliikuva vankri sünd...................................................................................4 1.2. Autospordi algusaastad..................................................................................6 1.3. GP-võistluse eelkäijad (1900-1905)..............................................................7 1.3.1. International Cup: Pariis Lyon (1900)................................................7 2. VORMEL-1...........................................................................................................8 2.1. FIA vormel-1 maailmamestrivõistlused........................................................8 ...
Virtuaalse rõduga kajutid. (royalcaribbean, Quantum) Quantum of the Seas on ehitatud Saksamaal Royal Caribbean Internationali jaoks valmides aastal 2014. Tema kogumaksumuseks kujunes 935 miljonit dollarit. Omades mahutavust 168,666 registertonni, on ta 348m pikk ja 41m lai. Süviseks on 8,5m..Laev liigub kiirusel 22 sõlme ehk 41 km/h. Liigutavad kõike seda suurt laeva 4 sõukruvi võimsusega 75104 hobujõudu. Jõuseadmeks on neli Wärtsilä 4-taktilist turbo ülelaadimisega diiselmootorit. Laevale mahub 4905 külalist, pluss 1500 meeskonna liiget, mis koosneb rahvusvahelisest kontingendist. 13 Kui hakata lugema kokku kõiki atraktsioone, mida võib ja peab ise järele proovima, saab enne paber otsa, kui nimekiri valmis. Loomulikult on olemas kino, spa, 4 basseini, spordiväljak, ronimissein, jooksurada, videomängude saal, kunsti-ja fotogalerii ja nii edasi. Mainimata ei saa ka jätta surfisimulaatorit
Peamasina jahutusveekompensaatorite purunemine Peamasina kollektoritoru kompensaatorite purunemine Peamasina kütuse kõrgsurvetoru purunemine Peamasina kütusetorustiku tihendite lekkimine HT kontuuri jahutusvee Pleiger klapi regulaatori korduvad rikked Sprinkler süsteemi lekked 47 3. Laeva abidiislid 48 3.1. Üldandmed abimasinate kohta Tüüp 4-taktiline kiirekäiguline ülelaadimisega diiselreasmootor Silindrite arv 8 Mark Wärtsila VASA 8L20D Võimsus 1350kW Pöörete arv 1000p/min Kolvikäik 280mm Kolvi läbimõõt 200mm Cm 9,3m/s Pz 241bar Kütuse erikulu 193g/kWh Silindrite tööjrk 1-3-7-4-8-6-2-5 Ülelaadimisrõhk 1bar Arv laevas 3
On võimalik suurendada ka pöörete arvu aga pöörete arvu suurendamine on võimalik ainult väikse võimsusega mootorites. Kasutatakse Ülelaadimist (diisel ja ottomootorites)- tõstetakse mootori silindrisse sisse antava õhurõhku, sellega suureneb täitetegur ja see täitetegur tähistatakse v suhet silindrisse antava õhu või gaasi massi suhet mootoritöömahtu. M1/*Vh- mootori töömahtu täitev töömass. v=M1/*Vh selle tagajärjel suureneb võimsus. Selliseid mootoreid nim ülelaadimisega mootoriteks. Turbomootorid või kompressormootorid, olenevalt millist ajamit kasutatakse rõhutõstmiseks. Trubiin jõumasinad 1.Auru trubiinid- soojusjõu masina, kus veeauru siseenergia ja potensiaalne energia muundatakse esmalt kineetiliseks energiaks(düüsides) ja düüsides antakse auruosakestele suur kiirus ja suur kineetiline energia ja see järel see aurujuga suunatakse trubiini töölabade vahelistesse kanalitesse ja seal toimub auru paisumine ja voolava aurujoa poolt
tuletõrje- jm. laevasüsteemidesse. 67.Põlemine ei ole kunagi 100%-line kuna alati on kütuses mitte- või raskesti põlevaid osasid. Eriti mootorites, kus põlemiseks on antud mõni tuhandik sekundist.Aga et saavutada maksimaalne põlemine, siis tuleb kütus pihustada väga suure rõhu all silindrisse ~1500 Bar. Ja tuleks pihustid suunata nii, et kütus seguneks hästi õhuga ja jääkgaasid võimalikult efektiivselt eemaldada. Selleks et parandada segu moodustumist siis varustatakse mootor ülelaadimisega ehk mootorisse antakse tunduvalt suurem õhukogus , kui reaalselt vaja on. Seda nimetatakse ülelaadimiseks. (liigõhk)= L(tegelik)/L(teoreetiline) Diiselmootoritel on see ligikaudu 1,5-5.Võimsus võib üleleaadimisel tõusta 50-100% 68.Kolbpump- kui kolb liigub selles suunas, et töökambri maht suureneb, siis imiklapp avaneb, surveklapp sulgub ja kamber täitub vedelikuga. Kolvi vastassuunasliikudes töökambri maht
IX reverseerimis võimaluse järgi reverseeritavad mitte reverseeritavad X kolvi keskmise liikumiskiiruse järgi • aeglasekäigulised Cm < 6,5 m/s • kiirekäigulised Cm > 6,5 m/s Cm – kolvi keskmine kiirus S – kolvikäik n – pööretearv (p/min) Cm = 2S•n = S•n (m/s) 60 30 XI silindri täitumisviisi järgi ülelaadimiseta mootorid ülelaadimisega mootoris XII küttesegu moodustumise viisi järgi küttesegu silindri sisene moodutus viis ( diiselmootorid) küttesegu silindri väline moodustus viis ( ottomootor) XIII pöörete arvu järgi väikeste pööretega SPM kuni 350 p/min keskmiste pööretega SPM kuni 750 p/min suurte pööretega SPM < 750 p/min SPM Geomeetrilised suhted 1 – silindri kaan 2 – kolb 3 – silindrihülss
mida toodeti aastatel 1980...1989. API SH mootoriõli toodetakse aastast 1993 ja on mõeldud kasutamiseks sõidu- ja kauba-autode ottomootorites. See õli on kõrgema kvaliteediga kui SG klassi mootoriõli API CC mootoriõli on kasutuses aastast 1961 ja sobib diiselmootoritele, mis töötavad rasketes tingimustes ning keskmiselt või kõrgelt forseeritud. API CE mootoriõli toodetakse aastast 1983 ja sobib ülelaadimisega diiselmootoritele milledel suur võimsus ning rasked töötingimused. See õli on kõrgema kvaliteediga kui CD klassi mootoriõli. API CF mootoriõli toodetakse aastast 1994 ja sobib diiselmootoritele milledes kasutatakse kõrge väävlisisaldusega kütust (0,4%). API SF-4 mootoriõli toodetakse aastast 1991 ja sobib kasutada alates 1991 aastast toodetud kiirekäigulistes neljataktilistes diiselmootorites. API CF-2 on kahetaktiliste diiselmootorite õli, mis töötavad rasketes tingimustes.
mida toodeti aastatel 1980...1989. API SH mootoriõli toodetakse aastast 1993 ja on mõeldud kasutamiseks sõidu- ja kauba-autode ottomootorites. See õli on kõrgema kvaliteediga kui SG klassi mootoriõli API CC mootoriõli on kasutuses aastast 1961 ja sobib diiselmootoritele, mis töötavad rasketes tingimustes ning keskmiselt või kõrgelt forseeritud. API CE mootoriõli toodetakse aastast 1983 ja sobib ülelaadimisega diiselmootoritele milledel suur võimsus ning rasked töötingimused. See õli on kõrgema kvaliteediga kui CD klassi mootoriõli. API CF mootoriõli toodetakse aastast 1994 ja sobib diiselmootoritele milledes kasutatakse kõrge väävlisisaldusega kütust (0,4%). API SF-4 mootoriõli toodetakse aastast 1991 ja sobib kasutada alates 1991 aastast toodetud kiirekäigulistes neljataktilistes diiselmootorites. API CF-2 on kahetaktiliste diiselmootorite õli, mis töötavad rasketes tingimustes.
Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse õhu hulka diiselkütus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
