ravide jaoks). See lülitab kuurordi- ja spaaturismi nõudlusest välja palju inimesi, kuna nad ei suuda maksta sissepääsupileti eest lõõgastusbasseinidesse, saunamaailmadesse, veeparkidesse, ravispaadesse ning spaahotellidesse ja kuurortidesse. Üldiselt tundub, et trendid on nii kohaliku kui ka globaalse tähtsusega. Isegi tegevused, mis on sajandeid eksisteerinud, võidakse uuesti avastada kusagil mujal ja pakettida uute turgude jaoks teistmoodi. Innovatiivsete arenduste üleküllus kogu maailmas muudab terviseturismi tiheda konkurentsi tõttu tarbijatele kättesaadavaks. Seepärast on tõenäoliselt tulemas säästuspaade (Budget Spas) loomise trend. Säästuspaasse sissepääs on kõigile tasuta, kuid iga teenuse eest tuleb eraldi maksta. (Smith et al 2009: 274276; Järs 2010: 9) Kuurortravitrendid on juba mitmeid aastakümneid soodustanud järjest suuremate puhkekomplekside rajamist, mis on omakorda põhjustanud massiturismi teket (Järs 2010: 19)
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
