1. Makroelemendid -> nende arvele jääb 98-99% organismi elementaarkoostisest. (C, H, O, N, P, S [mittemetallid ja väikese massiga]) 2. Ioonide esinevad elemendid e. mesoelemendid (katioonid : Na, K, Mg, Ca. Anioonid : Cl). Neid leidub organismis 0,... % 3. Mikroelemendid. Eri organismides on mikroelemente erinev hulk. (Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu). Metallid + mittemetallid. Hulk : 0,00..%. NB! Ühtviisi ohtlik organismile on nii mikroelementide puudus kui ka üleküllus. <----------------------------------------------------------------> Makroelementide üldiseloomustus Süsinik* - Organismide keskne element. Kõik organismid koosnevad orgaanilistest süsinikuühenditest. 1. Annab püsivaid keemilisi sidemeid. 2. Süsinik võib moodustada mitmesuguse kujuga ühendeid(sirged, hargnevad ja tsüklilised) 3. Organismid suudavad süsinikuühendeid ise sünteesida ja lagundada.
Väetise andmine pritsides on efektiivsem, mõjub kiiremini ja on ökonoomsem. Sireli jaoks tähtsaim makroelement on lämmastik. Eriti vajalik on lämmastikuga varustatus aktiivsel kasvuperioodil aprillist juunini. Kui lämmastikku on mullas vähe, pidurdub taime kasv ja lehed muutuvad matiks. Lämmastikku võib kasutada vaid juuni lõpuni, sest ülemäärane lämmastiku andmine pidurdab võrsete puitumist ja õiepungade moodustumist. Lämmastiku üleküllus soodustab sirelite haigestumist, suurendab külmakahjustuste tõenäosust ning võib vähendada õitsemist. Õitsemist soodustab aga fosfor, mida peaks andma suve lõpus. Fosforipuudus väljendub nõrgas juurestiku ja võrsete kasvus. Kaalium parandab sireli põua- ja külmakindlust. Kaaliumipuuduse korral muutuvad lehed servadest heledamaks ja hakkavad koltuma. Kaltsiumipuudus, aga ka üleküllus, põhjustab sirelitel klorofüllivaegust. Sobiva mikroelementide
Mg sissesöömine suures koguses ei tekita suurt midagi muud kui kõhulahtisus. Cl negatiivne laeng, anioon. Tasakaalustab rakkude positiivset laengut. Kloriidioonid osalevad seedekulglas ühendite imendumisprotsessis. Cl ioone on vaja maos soolhappe sünteesiks. Koos Na-ga annavad soolaka maitseaistingu keelele. Mikroelemendid (Valik metallid: Fe; Zn jt. ja mittemetallid: J; Si jt.). See, et neid vaja väikses koguses ei tähenda, et neid üldse vaja pole. Mikroelementide üleküllus on ohtlikum kui nende MÕÕDUKAS puudus. Fe heemi koostises hemoglobiinis, raua puudus põhjustab aneemiat e kehv veresust (kõige levinum vaegushaigus maailmas). Suukaudsed Fe preparaadid on riskantsed. Fe allikad: loomsed toiduained ja rauaga rikastatud helbed jms. Zn- vastutab maitsetundlikuse eest. Vanematel inimestel tsingiseoseline maitsetundlikkus väheneb. Tagajärjeks on maitsmismeele häirumine. Süüa tehes diskussioonid teemal soolane/vähesoolane. Tsink
või 20 40 x 100 x= 20*100/40 = 50% Vastus: Lubiväetise neutraliseerimisvõime on 50%. MAGNEESIUMVÄETISED Magneesiumipuudus on iseloomulik kerge lõimisega muldadele (liivmuldadele), mis on enamasti ka happelise reaktsiooniga. Selliste muldade lupjamisel mõjuvad mitmed lubiväetised magneesiumväetistena. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub Ca ja Mg omavahelisest suhtest mullas, kuna nad on antaganistlikud elemendid. St. ühe elemendi suhteline üleküllus taksitab teise elemendi omastamist taimede poolt. Ca ja Mg laia suhte korral mullas suurendavad magneesiumväetised saake isegi Mg-rikastel muldadel. Samal ajal muldadel, kus Ca ja Mg suhe on kitsas (<10), ei ole isegi Mg-vaestel muldadel mõtet kasutada magneesiumväetisi ilma mulla eelneva lupjamiseta. Ideaalseks peetakse Ca:Mg 10...20:1. VÄÄVELVÄETISED Väävelväetisi on harva vaja mulda juurde anda, kuna väävlitarve on kaetud juba
Nissi laiust näitab tolerants - t, ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus. 1940 J. Liebig organismide paljunemist ja kasvu limiteerib see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Limiteerima põhiline takistus õnne ees. Tavaliselt on korraga üks faktor, mis limiteerib. Shelford'i reegel limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Ka ressursside üleküllus võib olla kahjulik. Fotoinhibitsioon fotosüntees jääb seisma, kui on liiga palju valgust. Ressursid · Päikesekiirgus valgus, fotosüntees. PAR fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm(400-700). Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. 44% päikesekiirgusest on kõlbulik. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett. Joonis taimelehe ja päikesekiirguse kohta
toonilisusest, looma vererõhust. ADH määrab ära eritatava uriini osmolaarsuse – määrab ära vee läbilaskvuse kogumisjuhas. Kui vett on palju, siis ADH puudub ja kogumisjuha on suhteliselt läbilaskmatu veele. Kui ADH pole, siis lahjendatud uriin moodustatakse ja üleliigne vesi väljutatakse. Dehüdratatsiooni, hüpotensiooni ja mahu vähenemisel, ADH eritatakse hüpofüüsist. Kui plasma osmolaalsus tõuseb 3-lt 5 mOsm/kg H 2O (dehüdratatsiooni või soolade üleküllus, vähenenud vererõhk (põhjustatud süsteemsest vasodilatatsioonist, südamepuudulikkus või isoosmootne mahu vähenemine oksendamise, kõhulahtisuse või verejooksu tõttu). Nendel asjaoludel, loom vajab plasma osmolaalsuse vähendamist normaalseks või taastada vedeliku maht või vererõhk. ADH reguleerib kogumisjuha vee läbilaskvust – reguleerib akvaporiinide (veekanalite proteiin) asukohta. Kui ADH puudub, siis akvaporiin on tsütoplasma vesiikulis principal rakkudes ja IMCD-s
on erinevaid ärritusi, mille eest laps ei suuda ennast kaitsta (nt liiga suur lärm). Kindel on see, et kas väga varases eas hüljatud või ärritustega üleküllatud lastel võivad hiljem välja areneda skisoidsed jooned. Kui näiteks lapsevanem on tundetud, ükskõikne (nt liialt noorte, ebaküpsete emade puhul), kui minnakse liialt vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. See on ka ärritajate üleküllus. Kui väga väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses. Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli. Ta peab mitmes suunas mõtlema, teiste elu elama. Välja
Tatu viimase aja näited on ehk vana bussijaama lammutamine ja Emajõe ärikeskuse laienduse ehitamine. Samuti on paljud vanad hooned ümber ehitatud (Hansakeskus) 3.6 Maamärkide arvu kasvu probleemid Maamärkide arvu kasv on olnud kõikuv, ent viimasel ajal on maamärkide arvu antud töös valitud piirkonnas kasvanud. Selline kasvav trend, aga võib kahandada maamärkide olulisust linnapildis. Kui neid tekib liialt palju, viib see selleni, et tekib kõrghoonete üleküllus, mis aga omakorda tähendab seda, et inimene ei suuda enam koostada enda jaoks sobivat mentaalset kaarti ja maamärkide tähtsus rajaleidmisel ning asukoha positsioneerimisel kahaneb, kuna linn on visuaalset liiga kirju, hetkel on tekkimas või võib isegi öelda, et tekkinud selline olukord Tallinnas, mille linnamaastik on tehtud inimesele visuaalselt keeruliseks kõrghoonete paljususe tõttu (Jauhiainen 2005). See ei tähenda veel seda, et orienteerumine linnas kõrghoonete abil oleks
argumenteerimisel) , silmside (suuna pilguga iga lause mõnele kuulajale), pausid, poos, zestid, miimika, riietus, häälitsused, huvi, huumor · Sõnumi edastamise printsiibid: o Üksikult üldisele o Konkreentselt abstraktsele o Lähedaselt kaugemale o Tuntult tundmatule · Sagedased printsiibid: o Aja kokkuhoid o Aja raiskamine o Informatsiooni üleküllus o Informatsiooni puudujääk o Liiga formaalne o Sõnumi suunamine valele tasemele · Uudiskünnis: o Sündmuse värskus, päevakajalisus o Geograafiline lähedus o Sündmuse mõjukus o Osalejate prominentsus o Sündmuste konfliktsus o Sündmuste erakordsus · Manipuleerimine: sõbralikkus, veenmine, sundimine, kehtestamine, ähvardamine, meelitamine, koalitsioon, põhjendamine, kauplemine · Hoiakute muutumine:
segmendi suurus ja massturundus, segmendile) kasv, püsi-vus ajas, diferent-seeritud , kaup, hind, jaotus, struktuurne paeluvus, kontsentreeritud. müügi soodustamine reageeringu erinevused 17. Toote positsioonimine: positsioonimise mõiste ja sisu, kasu ja meetodid. Toote positsioon tähendab, kuidas tarbija defineerib selle tähtsaid iseärasusi, st milline on toote koht tarbijate teadvuses: 1) tarbijal on informatsiooni üleküllus, ta ei jõua alati ostu sooritamisel tooteid ümber hinnata, 2) ostu lihtsustab "toote positsioonimine", 3) tarbijad positsioonivad tooteid ka tootjate abita, kuid turundusspetsialistid peavad planeerima oma toote positsiooni nii, et see annaks tootele suurimad eelised sihtturgudel. Võimalikud konkurentsieelised: toote eristamine, teenuste eristamine, personali eristamine, maine eristamine. Positsioonimise alusena on olulised järgm
siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse 15 eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. (E-õpe. Veekriis. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (2012, 4 veebruar).) 2.7. Metsade hävimine Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks.
elamupiirkondade elanikud kasutaksid. 3. Kaubanduskeskusega seotud liiklus võib koormata üle kohalikud peateed ja -tänavad, ning seega nõuda lisa investeeringuid (ristmikud, laiendused, mahasõidud, mürabarjäärid, kõnni- ja jalgrattateed, ülekäigulahendused) kohalikust ja riiklikust eelarvest raha, mida muul juhul saaks kasutada juba olemasoleva keskkonna parendamiseks. 4. Suur kaubanduspindade üleküllus vähendab kasulike investeeringute hulka ühiskonnas, ja investeering jääb pikaks ajaks madala tootlusega vähenevad erasektori võimalused teha muid investeeringuid näide turumajanduse nõrgast regulatsioonivõimest. 5. Ostukeskuse lokaliseerimisel üks tähtis põhimõte - võimalikult hea nähtavus peateedelt (reklaamivõimalus) ja visuaalne domineerimine (tähelepanu köitmine), on vastuolus ruumilise
Veekogudesse toodud lämmastiku ja fosforiühendud toovad kaasa vetikate ülemäärase kasvu. Vee reostamine Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Mida võib veest leida? * Esiteks on seal kõige rohkem muidugi polaarseid vee molekule. Tänu vee polaarsusele toimuvad seal mitmed + - reaktsioonid
inimesed ise oma majandussüsteemi suhtuvad ja kuidas püüavad kohanduda? Kuidas toimub jaotumine, tarbimine, tootmine? (üldine tasand) Mis motiveerib inimesi tootma, jaotama, tarbima just nii nagu seda tehakse? (indiviidikeskne) Kui palju peab inimene eri majandussüsteemides töötama, et elatusvahendeid hankida? Kõige vähem peavad töötama kütid kõige rohkem postindustriaalses ühiskonnas. Me peame töötama, sest valitseb demograafiline üleküllus ei saa enam nii hajusalt elada. Põllumajandus säilis, sest suured loomad said otsa (kuid suurte loomade küttimine kõige efektiivsem). Tänapäeva majandus ei ole suunatud nii, et kõigil hea oleks. Kuidas ühiskond tooteid jaotab? 1 Erilist ümberjaotamist ei toimu (kõik tarbitakse). 2 Vastastikune vahetus: kaupade/teenuste vahetus enamvähem võrdses väärtuses kahe partneri vahel teatud rituaali käigus (korilased, kütid, kalurid).
Selle tagamise peamine mehhanism toimib siseveekogudes karbonaatse puhversüsteemi kaudu. Karedam vesi tagab ka esmasprodutsentide parema varustamise mineraalse süsinikuga. Mürgid karedas vees toimivad halvemini mitmete keerukate funktsionaalsete mehhanismide kaudu, mis vaid osaliselt on käsitletav antud kursuses. · biogeenid Biogeenide vaeguse korral on ökosüsteemi seisund hea, kuid enamasti ebastabiilne. Biogeenide lisandumisel stabiilsus suureneb kuni teatava piirini. Biogeenide üleküllus on üks selgemaid halva ökosüsteemi seisundi väljendusi. Põhjuseks on rida veekeskkonna muutusi, mis on kirjeldatud termini all eutrofeerumine ja antropogeenne eutrofeerumine. See on käsitletud üldkursustes. · orgaanilise aine iseloom ja suurus Orgaaniline aine veekogudes võib olla väga erineva koostise ja päritoluga. Esimeses lähenduses võime jagada selle kaheks: keemiliselt kergesti ja bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine. Esimese hulka kuuluvad
mõjuga kohanemisele (Baum, 1990). Eustress hea stress. Nt armumine. Distress negatiivne stress. Nt elukoha vahetus. Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Samas tuleb mõista, et kõik stressorid ei ole universaalsed, et üks asi ei pruugi kõigile stressi tekitada, nt müra: kes on harjunud valjut muusikat kuulama, kes mitte. Stressorid on: keskkondlikud (nt müra), sotsiaalsed (nt suhtluse üleküllus või puudus), füüsilised ja psühholoogilised (vigastused sportlastel, eksamipalavik), kognitiivsed. Vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline. Mõlemad koosnevad aferentsetes ja eferentsetest närvikiududest. Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem avaldavad vastupidist toimet mõnedes organites (nt süda), kuid samasuunalist mõnedes organistes, nt süljenäärmed. Kui on aktiveeritud parasümpaatiline närvisüsteem, siis on rahuloluseisund.
postitused ja tviidid saavad ka juhi kaasa elama. Sotsiaalmeedia kasutamist töökohtades kaardistades on probleemidena tulnud välja, et puuduvad selged reeglid selle kasutamise kohta, samuti hakib sotsiaalmeedia kasutamine tööaega ning häirib töö tegemist ja ajakasutust. Aeg Facebookis ja mujal lendab kiiresti ning see ei sobi kokku keskendumist nõudvate töödega. Liiga palju infot hakkab mõjuma mälule. Samuti võib välja tuua emotsionaalse koormuse: info üleküllus ja stress, sest peab kogu aeg kätt pulsil hoidma. Sõltuvust näitab ka see, kui ei saa olla ilma sotsiaalmeedia annuseta, sest justkui peaks kogu aeg olema nö sündmuste keskel. Väga vähesed organisatsioonid aga kaardistavad sotsiaalmeedia koormust ja info sellest puudub. Paast on omal kohal Kui vanasti loeti kohvipausil päevalehte, siis nüüd tuleb uudisvoog sotsiaalmeediast reaalajas. Kui pausidki veedetakse netis, siis piir töö ja puhkeaja vahel kaob.
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Aafrikas toimus järgnevatel kümnenditel rahvastikuplahvatus, mis tingis maailma rahvaarvu hüppelise suurenemise (ca 1,9%/a). Samuti kasvas lääneriikide rahvaarv, seda eelkõige konfliktide ja katastroofide puudumise tõttu. Rahvaarvu kasv arengumaades tekitas omajagu muret arenenud riikides, mille tulemusena hakati propageerima väiksemaid peresid ja rasestumisvastaseid vahendeid, mis saavutasid eesmärgi küll esmalt lääneriikides endis. Tekkis olukord, kus vaestes maades oli rahvastiku üleküllus, lääneriikides aga tööjõupuudus. 36.Migratsiooni taaselavnemine ja suunamuutus II maailmasõja järel. II ms järel suurenes ränne eelkõige Läände põgenenud idaeurooplaste arvelt, samuti intensiivistus siseränne ja linnastumine ning kujunes välja tänapäevane asustussüsteem, paljud Euroopa suurlinnad olid sel ajal suurima rahvaarvuga ajaloos. Põgenikud idast tõid ka (ajutise) lahenduse
Kasutada oma oskusi- panna proovile Väljast loodud eesmärgid- mida peame saavutama, tulemuse identiteet peab olema selge Variatiivsus- mitmekesised ülesanded Keskkonna selgus- tagasiside Raha kättesaadavus (teenimise võimalus)- CE Füüsiline turvalisus- tööhoutus, tervist kahjustavad tingimused- CE Inimestevaheliste kontaktide võimalus- koosolemise määra kontrollimine Hinnatud sotsiaalne positsioon- CE AD ja CE vitamiinid, mis mõjuvad organismile AD- vitamiinide üleküllus kahjustab organismi. Võivad põhjustada emotsionaalse heaolu halvenemist C ja E- ei tekita kahju, heidetakse organismist välja Töö üks vitamiini allikas Enesekäsitluse teooria (B.Shamir): Rõhutab- in pingutab, et saada midagi head. Heaolu peale rõhumine. Paljud teooriad pööravad vähe tähelepanu in väärtustele In teevad, et tunneksid end hästi: 1) ka eneseesitlus 2) eneseesitlus tugineb kompetentsuse tundele. Hindame tegusid sisemiste standardite järgi
Organi moodustavad vabad närvilõpmed, mis keerduvad sidekoest kapslis. 16. Ajuripats ja tema hormoonid. Ajuripats ehk hüpofüüs on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv oasuurune ja u 0,5g kaaluv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljud neist hormoonidest aga reguleerivad omakorda teiste näärmete tööd. Tema hormoonide vahendusel korraldub normaalne veevahetus, veresoonte toonuse regulatsioon jne. 17. Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi
12.3 Süsivesikud Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile. Suhkrud sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad imenduvad soolestikust kiiresti.Vaid piimasuhkur imendub peensooles aeglasemalt. Selle tõttu satub osa piimasuhkrust jämesoolde ja soodustab seal piimhappebakterite kasvu. Piimhappebakterid
kaotamine on moraalne areng, Või on lihtsalt praktilisem hoida inimesi vangis. Küsimused James’i Mis teeb elu tähendusrikkaks? kohta: 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Koosoleku keskosesse suhtus Chatauqua kohta, mis sarnaneb täiusliku inimühiskonnaga. Seal keskuses valitses tarkus, võrdsus, kultuur. See oli nagu maine paradiis. Kui Chatauqua tagasi tumedassi maailma jõudis tundis ta kergendust. põhjusek oli ilmselt headuse ja tarkuse ja kõige positiivse üleküllus. Selle sees on kõik inimesele võõras. 2. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? Jamesi valdas pärast koosolekukeskusest naasmist ja tavalisi töötavaid inimesi nähes, suur sümpaatia tavalise inimese vastu. Jamesi arvates ei tuleks püstitada ausambaid mitte kindralitel vaid just tavalistele lihttöölistele kelle najal kogu ühiskond püsib. 3. Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“?
krambivabamat lavalugemist tähistas näiteks Vilde „Tabamata ime” „Vanemuises” (lav. Epp Kaidu, 1952). Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1952. aastal asutati Tallinnas ENSV Riiklik Nukuteater. 1948– 1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus 28 Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). Nad kõik suunati Draamateatrisse, kuigi seal valitses niigi andekate näitlejate üleküllus. 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna paljuski just noortele lavajõududele tuginenud Lutsu „Kevade” (lav. Kulno Süvalep ja Kaljo Kiisk), mida mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust; Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. 1940. ja 1950. aastatel tuli kutselisele lavale inimesi ka teatrite ajutistest õpperühmadest (Lia Laats, Ants Ander, Ester Pajusoo jt.),
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
· Sündis Egiptuses Lykopolise linnas. vahetult mateeriaga kokku. · Ta astub Rooma armeesse, et jõuda Indiasse ning · Maailm ei saa olla loodud Jumala tahteakti läbi. alustada seal õpinguid. · Hen · Õnnetuseks lõppes ekspeditsioon läbikukkumisega ja Plotinos põgenes Antiookiasse. · Kõrgeim olend "voolab üle ja tema üleküllus loob · Pärast mõningasi õpinguid ja rännakuid jõuab Rooma, teise". Nii nagu päike kiirgab soojust. kus rajas oma kooli, mida juhatas kuni surmani. · "Otsides mitte midagi, omades mitte midagi, tundes · Keiser Gallenus ja ta abikaasa soosisid teda. puudust ei millestki, on Ainus täiuslik ning on ülekantud · Õpilaste hulgas leidus mitmeid mõjukaid isikuid
Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad taimed, kui päevane temperatuur on öisest 5-8°C kõrgem. Vesi on vajalik taime toitainete vastuvõtuks, nende kudedesse toimetamiseks ja mulla ning taime temperatuuri ühtlustamiseks. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb ning öösiti vabastab seda soojust. Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 200 1000 või veelgi enam korda rohkem. Vee üleküllus ega puudus mullas ei soosi taime arengut. Suurim veetarve on taimedel õitsemisefaasis ja vahetult enne seda ning viljade moodustumisel ja valmimisel. Vähim vett tarbivad taimed idanemisfaasis Õhk Õhk on taimedele niisama vajalik kui vesi ja mineraaltoitained. Ilma õhuta on võimatu hingamine, kõrgemate taimede kasv ja samuti ka mullas olevate mikroorganismide elutegevus. Taimekasvatuses on kõige vajalikumad
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...
Albert Kivikase tippsaavutuseks oli teos "Nimed marmortahvlil". Eestis oli uuenduslik kuueaastane üldharidus. Kuueklassilise algkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik oli õige haritud inimene. Keskkool oli viieaastane, kokku üldharidust üksteist aastat. Iseseisvuse lõpuaastail muudeti süsteemi: neli aastat algkooli + viis aastat progümnaasiumi + kolm aastat gümnaasiumi. Suurimaks mureks polnud mitte hariduse puudus, vaid üleküllus, eriti ülikooli lõpetanute osas. Nii tekkisid ülikooliharidusega taksojuhid ja sõjakooli haridusega reisirongide konduktorid. Haritlaseks olla oli Eesti Vabariigis auasi. Võib kinnitada, et iseseisva Eesti hariduslik tase oli üks kõrgemaid Euroopas ja seega terves maailmas. Haridusest peeti paljude poolt lugu kui kõrgemast väärtusest, kui kõige õigemas teest edu, tunnustamise ja jõukuse suunas. 1923-1924. aastate majanduskriis näitas, et tööstuse eelisarendamine ei vasta maa
Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt paljude kasvu soodustavate tegurite koosesinemisel, kusjuures tuleb arvestada, et ühtegi neist tegureist ei ole võimalik asendada teisega. Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada ainult seal, ku nad on keskkonnaga hästi kohanenud. Küll aga pidurdab liigi normaalset kasvu ühe teguri mittevastavus, näiteks madal temperatuur, sademete vähesus, niiskuse üleküllus jne. Kui aga keskkonnatingimused on nii tugevasti muutunud, et taim ei suuda nendea enam kohaneda, kutsub see esile häireid taimede elus, sageli võib taim isegi hukkuda. 79. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või –parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks e. ökoloogiliseks tolerantsiks. Miinimumreegli järgi piirab
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...
ostu- ja müügitegevuse objekt. Seoses sellega saab vastuseid nendele küsimustele leida kau- bandusettevõtte põhitegevuse käsitlemise juures. Tulemitegurite optimaalse/parima kombinatsiooni leidmine on väga oluline ülesanne, sest · need ei ole reeglina üksteisega asendatavad; · nendest ühe (ükskõik millise) teguri vähesus toob kaasa tulemi vähenemise nn pudeli- kaelaefekti tõttu; · nende üleküllus põhjustab nimetatud ressursi raiskamist ja olenevalt tulemitegurist kas kapitali ajutist kinnikülmutamist, liigseid hoiukulusid või tööajakadusid jne. · optimaalne kombinatsioon on dünaamilise/liikuva iseloomuga, kuivõrd ressursside kasutamise käigus, rikutakse kogu aeg nende omavahelisi proportsioone. Tulemitegurite kombinatsioon on kaubandusettevõtte juhtimise tulemus. Kombineerimise tulemusena saadakse vastavad tulemid: kaubakäive, kasum, turuosa jmt. Tulemitegurite
Last ümbritsevate täiskasvanute liikumine, meeleolud ja kõne, ümbruse valgus, värvid, temperatuur ja helid ning materjalide kvaliteet mõjutavad last. Piltlikult öeldes mõjutab iga meeltekogemus alateadlikult alles kasvavat keha: vereringet, hingamist ja erinevate organite arengut. Õrnad ja kvaliteetsed kogemused õpetavad õrnemaidki erinevusi märkama ja tajuma. Nii mõjuvad näiteks looduslikest materjalidest mänguasjad ja rõivad ning mehhaanilised pillid. Seevastu meeltemuljete üleküllus tuimestab ja kutsub esile aju pidurdusreaktsiooni. 2.5.1 Mäng on oluline Mängides õpib laps maailma tundma. Näiteks matkib ta majapidamistöid tegevat ema ja mõistab mängu abil nähtut palju paremini. Väike laps ei suuda kogetut ega nähtut enda jaoks lahti seletada. Ta otsekui mängib end ellu sisse ja samal ajal ka kogetust vabaks, matkides pilte elust. Mänguasjakastis võiks olla näiteks triikraud, telefon ja muud koduses majapidamises nähtu.
• Identiteet. – 16-19 identiteedikriis, ei saa aru, kuhu kuulun, kes olen. Kriisi tulemusel eemaldutakse ühiskonnast, ei saada aru, kes ollakse ja liitutakse igasuguste rühmitustega või tarvitatakse aineid (sõltuvus – tahavad eemalduda, lõhustuda), et end leida, mis on mu eesmärgid – keskkonna muutus aitab. Võib ka tekida agressiivsus – olen pigem paha kui mittekeegi. Võib tekida ka fanatism e identiteedi üleküllus – arvamus, et minu käitumine on ainuõige siin maailmas (tugineb nooruki egotsentrismile), väga selge must-valge mõtlemine, identiteet kohandub ja muutub, aga kui kommi ei saa, siis ei tahagi üldse jne. • Romantilised suhted – väga olulised, kui teatud perioodis kogemust ei tekki, siis hiljem raske hallata, egoismist juhitud suhted, küpset suhet noorukitel
võimalus kõigile signifikatsiooni ja/või kommunikatsiooni fenomenidele, kultuuri loogika välja toomine erinevate tähistavate praktikate, mis võivad olla üldsemiootika osaks, abil. Internetist ja Gutenbergini. 1996. Internet ei ähvarda raamatutsivilisatsiooni. Tänapäeval vajame me uut kriitilise kompetentsi vormi, veel tundmatut informatsiooni valiku ja omandamise kunsti. Filtreerimise kogemust. Muidu on lähemas tulevikus informatsiooni üleküllus ja tsensuur identsed -- me ei suuda leida vajalikku infot. Innovatsioon ja kordus. Moderni ja postmoderni esteetikate vahel 1994 Siin on lühidalt kokku võetud kogu Eco viimase 30 aasta repertuaar: -- "avatud teksti" poeetika -- lugeja roll, erinevad lugejaauditooriumite tüübid -- "võimalike maailmade" teooria seoses lugeja ootuste analüüsiga -- erinevus avangardistliku ja postmodernistliku esteetuikate vahel -- massmeedia ja massikultuuri probleemid
Teiseks protsessiks mis aitamist mõjutab on hädasolijate alavääristamine. Kui nähakse, et teine kannatab ilma põhjuseta, siis hakatakse hädasolijat alavääristama. Selline protsess võib välja viia ohvrite süüdistamiseni. Empaatiatunde piirid: Inimestel on väga tugev tendents jagada maailma "meieks" ja "nendeks", omadeks ja võõrasteks. Seetõttu on inimestel empaatiatunne sagedamini endasarnaste, omade vastu kui nende, võõraste vastu. Informatsiooni üleküllus: Üldiselt on abivalmiduse aste madalam linnades ja kõrgem maal. Stanley Milgram arvas, et aitamise madalam tase linnades võib olla seotud suurema informatsiooni küllastatuse astmega. Linnas on info üleküllastumus. Selleks, et toime tulla, peavad nad rakendama teatavaid strateegiaid et piirata selle info hulka, mis neid saaks mõjutada. Üheks võimalikuks strateegiaks on vahetegemine esmatähtsa ja teisejärgulise info vahel ja reageerida ainult esimesele
- Eksekutiivsed funktsioonid - Info töötlemise kiirus - Olulise stiimuli eristamine ebaolulisest – kõik asjad on olulised mida näeb - Õppimine ning omandatud teadmise praktiline rakendamine - Verbaalne voolavus - Sotsiaalne kognitsioon Ei ole võimalik ravimitega parandada ja häirunud kognitiivsete funktsioonide pärast need inimesed ühiskonnast välja langevad Informatsiooni töötluse häire Sensoorse informatsiooni kognitiivne töötlushäire > sensoorse info üleküllus > positiivsed ja negatiivsed sümptomid ja … Kognitiivne düsfunktsionaalsus - Skisofreenia ja skisoafektiivne häire omavad sarnast kognitiivse kahjustuse mustrit mis eristub teataval määral raske depressiooni, bipolaarse häire ja Alzheimeri tõve puhusest kahjustusest Skisofreenia korral on kahjustus raskekujulisem ,stabiilsem ajas ja vähem seotud teiste haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine
· Kõigi asjade algusesaamise müüt. Oceanos ja Tethys on võrreldav Mesopotaamia Apsu ja Tiamatiga. · 3 jumalat ja eelkäiad kukutatakse- samuti Babüloonia loomismüüdiga sarnane. Ka hetiidi müüdiga sarnasusi: Alalu-> Anu (taevajumal)->Kumarbi (nagu Cronos)->Tesub (piksejumal). Esineb poja kartuse, kasteerimise, millegi allaneelamise ja sirbi motiivi. Millal müüt omaks võeti- ilmselt pronksi ajal (Kreeta-Mükeene perioodil). · Koletiste üleküllus ja ilmumine vaasidel. (tulnud 9/8 saj e.m.a). (siin jäi üks loeng vahele) Zeus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis).
erinevaid ärritusi, mille eest laps ei suuda ennast kaitsta (nt liiga suur lärm). Kindel on see, et kas väga varases eas hüljatud või ärritustega üleküllatud lastel võivad hiljem välja areneda skisoidsed jooned. Kui näiteks lapsevanem on tundetud, ükskõikne (nt liialt noorte, ebaküpsete emade puhul), kui minnakse liialt vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. See on ka ärritajate üleküllus. Kui väga väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses. Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli. Ta peab mitmes suunas mõtlema, teiste elu elama. Välja jääb
stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks. Plotionos näeb end kui ustavat Platoni õpetuse järgijat ja seletajat. Leiab, et ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi: hen e üks, nous e maailmatõus ja maailmahing. Hen on esimene, igavene ja kõrgeim, mis seisab väljaspool vastuolusid. Ei puutu kokku mateeriaga. Leidsid, et see kõrgeim olev justkui voolas üle ning tema üleküllus lõi millegi teise, millest sai alguse maailm. Nous e vaim on Platoni ideede igavene sfäär e kõrgeim olev. Maailmahing on vaimu jäljend e psüühiline maailm. Hing seob vaimse ja ainelise. Maailmahing sisaldab üksikhingi ning sidudes end mateeriaga, loovad nad ainelise maailma kehad. Mateeria on aga Plotinosele mitteolev, vormitu ja korrastamatu, see on lausa vastik ('Ma häbenen, et mul on keha'). Inimese kõrgeim eesmärk seisneb selles, et ta hing jumaliku allikaga taas ühineks
1. Lapsevanem, kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna, vaid sunnid ise. 2. Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 3. Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5. Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1
taimsetest toiduainetest (kõik teraviljad ja enamik juurvilju) raskendatud mittelahustuva ühendi (tsink + fütiin) moodustumise tõttu ja tihtipeale on imendumine ka otseselt häiritud (düs-bakterioos, soolehaigused, sooleparasiidid jne.). Teiseks kuuluvad riskigruppi inimesed, kelle organism ühel või teisel põhjusel tsinki kaotab. Nii võivad tsingi organismist välja tõrjuda mitte ainult sinna sattunud saastajad (rasked metallid, mõningad ravimid), vaid ka selliste elementide üleküllus, milliseid peetakse essentsiaalseteks, s.o. eluliselt vajalikeks (vask, kaltsium). Lõpuks moodustavad veel ühe ja seejuures peaaegu suurima riskigrupi need inimesed, kelle tsingivajadus on suurem. Väga palju tsinki vajavad rasedad ja rinnaga toitvad naised. Raseduse aegne tsingi vaegus on ähvardav oht, milline realiseerub tihti toksikoosi, lapse enneaegse sünni, varajase sünnituse, nõrga või haige lapse ilmaletulekuga. Kõik haiged, kes
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
vallas. Enam mõju avaldavate siseinfo edastamise puudujääkidena võib tuua välja järgmised: · infot on kas liiga palju või liiga vähe · infot edastatakse valel ajal; sõnumite sisu on ebakvaliteetne · info edastamiseks kasutatakse sobimatuid kanaleid ja tagasiside on puudulikult korraldatud. Ühtemoodi negatiivselt mõjuvad inimestele nii info vähesus kui ka selle üleküllus, sest liigse infohulgaga on enamikul töötajail üldjuhul raske ja ajakulukas toime tulla. Seetõttu võib minna kaduma suur osa olulisi sõnumeid. Emotsionaalselt võib pidada plaanide elluviimisele ohtlikuks ebakvaliteetset sõnumite sisu, sest sellel pinnal tekib kergesti arusaamatusi ja väärtõlgendusi. Aga isegi siis, kui info on sobiv, kuid edastatakse valel ajal, võib see tuua kasu asemel hoopis kahju. Liiga
ise ka). Voolamise taga on printsiip () - see on muutumatu, tõlgendamine on tume. -e mõiste on filosoofia ajaloo jooksul evolutsiooni läbi teinud. Ürgtuli - maailma alge, see põleb ja kustub. Maailmas on igavesti elanud tuli, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Kosmost juhib välk. Asjade mitmekesisus seisneb vastandite ühtsuses. Kogu areng toimub vastandjõudude kokkumängus - vastandid viivad edasi. "Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg." Võitlus inimese-inimese, mehe-naise, rahva-rahva vahel kujundab maailma täiuslikuks tervikuks. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit. Kõige ise on võitlus. Halvaga mõõtes mõõdame head. Loominguliste pingete lakkamisel tuleks surm. Dialektika esimene ilming. - algne tähendus on kahekõne pidama (vastandid peavad kahekõne). Noseoloogia ehk tunnetusteooria. Tunnetuse aluseks on meelelised aistingud. Kõrvad ja silmad on halvad t,nnistajad kui neid kasutavad barbaarsd
Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt paljude kasvu soodustavate tegurite koosesinemisel, kusjuures tuleb arvestada, et ühtegi neist tegureist ei ole võimalik asendada teisega. Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada ainult seal, ku nad on keskkonnaga hästi kohanenud. Küll aga pidurdab liigi normaalset kasvu ühe teguri mittevastavus, näiteks madal temperatuur, sademete vähesus, niiskuse üleküllus jne. Kui aga keskkonnatingimused on nii tugevasti muutunud, et taim ei suuda nendea enam kohaneda, kutsub see esile häireid taimede elus, sageli võib taim isegi hukkuda. 79. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks e. ökoloogiliseks tolerantsiks. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal (kasvukohas) kõige
Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Mulli korral on ülemiste mullahorisontide reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Mulli tekkimist soodustab mulla mõõdukas niiskus, soojus ja õhustatus. Niiskuse üleküllus, samuti selle puudus ja halb õhustatus takistavad kõdu lagunemist ja mull-tüüpi huumuse tekkimist. Orgaaniline aine muundub skeemi järgi varis → huumus ja see protsess on kiire, orgaanilise aine lagunemine toimub ligikaudu aasta jooksul. Mull-huumusprofiilile on iseloomulik õhuke, kihistumata kõduhorisont, mille moodustavad detriitse iseloomuga pooleldi lagunenud või lagunemata varise osad
Mõne aja pärast AEC tõusis 0,8 lähedale ning kasv kiirenes. Samas, anaeroobselt kasvavatele rakkudele lühiajalise hapniku 64 andmine ei mõjuta AEC-väärtust ning adenosiinide kontsentratsioon näis vähe mõjutatud olevat. 7.1 E. coli metabolismi muutused järsule toitaineküllusele ja vaegusele Bakterite vastus toitaineküllusele võib olla esmapilgul ootamatu. Näiteks, järsk glükoosi üleküllus võib aktiveerida rakkudes metabolismirajad, mis vähendavad ATP sünteesi. Külvates E. coli't ümber toitainevaeselt söötmelt glükoosirikkale söötmele, võib aktiveerida metüülglüoksaali raja, mis on glükolüüsi harurada (algab DHAP-st ning lõppeb püruvaadiga). Selle abil vähendab bakter järsku fosforüleeritud suhkrute hulka rakus. Jälgiti E. coli rakke glükoos-minimaalsöötmel pidevkultuuris. Pidevkultuuris muudeti söötme
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
kaudu jõudnud säästva psühhoterapeutilise reziimi ja tegevusteraapia juurde. Antiikmaailmast vajaks veel mainimist Platon, kes oli üks esimesi, kes mainis psüühikahäirete põhjustajana teravaid psüühilisi elamusi (araablased hiljem korraldavad vastavas vallas loomkatseidki). Galenos nägi psüühikahäirete põhjustajatena aju töö häireid. Galenos (lisades Hippokratese humoraalteooriale pneuma fenomeni) vaatles vaimuhaigusi kui tasakaaluolekut melanhooliat põhjustavat musta sapi üleküllus, maania oleks pidanud olema nn ,,kuum haigus" jne. Lähtuvalt humoraalteooriast oleks tegemist pidanud olema nö kogu keha (mitte üksnes aju) haigustega. Samas Galenos oma anatoomia-alastes töödes sisuliselt defineeris ka motoorsed ja sensoorsed närvid. Hippokratese traditsioonist lähtuvalt seletasid ajuhäirete abil vaimuhaigusi ka araablased (Avicenna). 9.-10. sajandi vahetusel rajati Bagdadis teadaolevalt esimese vaimuhaigla. Selles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
