Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ülekuulamistel" - 25 õppematerjali

thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jaan Tõnisson

Tõnisson haigestus tõsiselt ning tervenes alles 1940. aasta kevadeks. VANGISTAMINE JA KADUMINE Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel .Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. Kaupo Deemant ning teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha. Siiski on mitmed inimesed väitnud, et nägid Tõnissoni ka pärast 1941....

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Peagi ilmus ta ette Reku, kes rääkis Ilme olukorrast. Kuid nii äkki kui Reku oli ilmunud nii kiiresti ta ka kadus. Hommikul hakati Taavi kodutalu poole liikuma. Peagi nägid nad taas Rekut, kes nad miinidest mööda juhtis. Taavile öeldi kohe, et ta naine on korsus (punkris). Ilme rääkis talle nende poja olukorrast ning tütre saatusest. Taavi pidi langetama raske otsuse, kas päästa poeg või paljude kaaslaste elud, keda ta võib ülekuulamistel reeta. Üheksas peatükk Kapten Jonnkoppelgi keelitas Taavit mitte minema. Taavi ei tahtnud, et keegi tema eraasjadesse sekkub. Tema otsuseks sai poeg ohverdada ja mitte minna. Taavil tekkis sel teemal Osvaldiga tüli. Osvald oli mitu päeva punkrist eemal. Tagasi jõudnud rääkis ta Taavile plaanist viina varastada. Plaan viidi ka teoks. Tagasiteel otsustas Taavi mõnda aega punkrist eemal olla, et järele mõelda. Kümnes peatükk Taavi läks metsa jalutama ja mõtisklema...

Kirjandus
1273 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Erich Maria Remarque - Triumfikaar

Ravic vajas opereerimist ­ seda tehes võis ta end välja lülitada kõigest muust ja keskenduda millelegi konkreetsele. Saksa päritolu ei mänginud Ravici elus enam muud rolli kui vaid piiras tema elamistingimusi välismaal viibides, sest just sinna oli mees suundunud vastumeelest Natsi-Saksamaa riigikorra suhtes. Et kodumaakaaslaste poolt oli teda ülekuulamistel ka armutult piinatud, tundis ta nende suhtes vaid vihkamist. Paguluses oli mees õppinud valdama ka kohalikku, prantsuse keelt, tänu millele oma päritolu enamasti edukalt varjata suutis. 2) Tema suhted paguluses Kuigi Ravic oli unustanud, mida tähendab tõeline armastus, leidis ta selle Pariisis siiski. Joan, spontaansuse kehastus, tõi ta tagasi elule. Eelkõige lummas Joan meest oma sundimatuse ja vahetute, puhaste emotsioonidega...

Kirjandus
616 allalaadimist
thumbnail
3
doc

``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaid

Inimesed ümberringi olid ettevaatlikud ja umbusklikud. Paljus olid olukorraga lepplikud ja püüdsid kohaneda. Taavi sai valepassi ning tehases tööd.Kuid oleti oli keegi teda reetnud ning ühel päeval ta vahistati. Vangis näeb ja kogeb Taavi koledaid kannatusi ning ta mõistab, et piinamiste tagajärjel on inimene valmis kõike üles andma ning omaks võtma.Kui Taavi ülekuulamistel väidab, et tal on Soomepoiste nimekiri töökotta peidetud, õnnestub tal ime kombel põgeneda. Nüüd algas tema metsavenna elu. Endiste kaaslaste käest kuuleb ta, et Jlme pole siiski põgenema saanud. Tavi hing oli nüüd täis valu ja viha. Ta tundis end oma kodumaal kodumaatuna. Pärast Taavi põgenemist aga lasti Ilme, kes oli vanglas tütre sünnitanud, vabaks . Tema kaudu loodeti Taavile jälile jõuda.Kuna tuttavad ei julgenud Ilmele öömaja anda,...

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sofi Oksanen "Puhastus"

Punaarmee oli üle Eesti laiali valgunud. Inimestes tekkis hirm. Nt: ,,Hans ei julgend enam linna minna ega tahtnud enam õdesidki sinna lasta. Hans läks algul magama köögi taha väikesesse konkusse, siis viibis ta seal ka päevaajal ning lõpuks läks ta metsa ning jäigi sinna. ,,Siis hakkasid inimesed kaduma ja naer muutus kibedaks kui naiste, meeste ja laste tapmine ja küüditamine pihta hakkas, korrati anekdoote tüütuseni nagu palveid." (107) 28.august 1941 vallutasid Sakslased Tallinna. Algas Saksa okupatsioon. ,,Inglil oli õigus, nad pidasid vastu, maa pidas vastu ja tulid vabastajad. Sakslased marssisid sisse, sundisid taevast kaduma põlevate majade suitsu, muutsid selle kirgassiniseks, uld läks mustaks ja pilved valgeks.Hans võis koju tulla, nende luupainajad lõppesid.Rajati Eesti Rahva Ühisabi, toitmaks ja toetamaks neid peresid, kelle toitjad olid mobiliseeritud Punaarmeesse. Kõik...

Kirjandus
604 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ettekanne Karl Ristikivist

Tänu sellele vahejuhtumile hakkas elu mõtet otsima ning otsustas 1943. aastal astuda saksa sõjaväkke. Tegu oli pehmelt öeldes hulljulge, ehk isegi loll. Sest juba 43. aastal oli selge, et teljeriigid on kaotamas. Lootus, et ta saadetakse rindele, haihtus hetkega, kui ta määrati kirjutajaks politseipataljonis Pihkvas. Kahjuks oli Pihkvas tema põhiline töö viibida juures kõikvõimalikel ülekuulamistel , piinamistel ning panna sealsed sündmused kirja. See sokeeris teda sellisel määral, et ta põgenes võimalikult kiiresti Soome. Pihkva üleelamised mõjutavad oluliselt tema hilisemate romaanide tegelasi. Üldiselt on peategelane alati kasvõi mingit hägust piiri pidi seotud sõjaõudustega. Tegelaste elus käib pidev ja lõputu võitlus. Õigepea reisis ta Soomest Rootsi, seal pääses väga napilt tagasi Venemaale suunamisest. Surmahirmus hakkas luuletama...

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus 1940-1980

· Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus.ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eesti kirjandus 1950ndail · 1953 Stalini surm · 1956 tihenesid sidemed mujal maailmas kultuuris toimuvaga · 1957 Loomingu raamatukogu · Sarjad ,,Suuri sõnameistreid" ja ,,XX sajandi luule" · Kafka, Hesse, Hemingway, Salinger jpt · Sotsiaalne realism- möödutundeta ilusamine, kohustuslik optimism, vastuolude...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Essee "Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis..." (Kersti Merilaas-Sang)

Hea on olla ainult siis, kui on vabadus otsustada, aga ka julgus tunnistada, et unistustes ununesid mõned pisi- või suured asjad, mis irreaalsete kujutelmade täitudes need rikkusid. Unistas Ilme vabadusest ja sai, mida tahtis, aga oli see siis pääsemine? Ei, hoopis hullemaks läks tema lugu, sest selle vabaduse hinnaks oli pht või teistmoodi oma lastest, mehest ja hingerahust ilmajäämine. Mis oli tema jaoks hullem, piinamine ülekuulamistel või teadmine, et poeg ootab teda tagasi, ta on lubanud minna, aga ei lähe ­ mitte kunagi? Taavigi tundis pärast vanglast põgenemist, et on kätte võidelnud vabaduse, aga nagu selgus, oli see üksnes veidi laiemate piiridega vangla. Mida tunis tema, teades, et on ohverdanud ja hüljanud oma poja? Oma mõtete vanglast tal pääsu ei olnud ­ ei ole kellelgi. Pole kerge käia kuhugi jõudmata, magada siniste seinade vahel, pole kerge oma koormat ei...

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
9
doc

KINDRAL JOHAN LAIDONER

J. Laidoner Laidonerile esitati süüdistus Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58 ­ 13 järgi." Aktiivsed teod või aktiivne võitlus töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu, mida on avaldatud tsaristliku korra ajal või kontrrevolutsiooniliste valitsuste juures kodusõja perioodil vastutavatel või salajastel ametikohtadel olles. Kolm aastat kuni mahalaskmine". 1941. aastal toimunud ülekuulamistel , mida oli kokku 25, ei tunnistanud Laidoner ennast süüdi. 1941. aasta detsembris haigestus Laidoner. 1941. aasta märtsis juurdlus peatati erakorralduseni. 1942. aasta 5. septembri öösel viidi Maria ja Johan Penzast Moskvasse Butõrka vanglasse. 14. septembril saadeti nad Kirovi vanglasse, kust 1945. aastal viidi üle Ivanovo vanglasse. Seal olid nad seitse aastat. Maria ja Johani üksikkongid olid kõrvuti. Neil lubati olla terve päeva koos. 1948....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jaan Tõnissoni elulugu

Riigiduumasse. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts. 1919. aastal nimetas Tõnisson ome erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks. Ta jäi valimistel oma erakonnaga kolmandaks. 1931 – 1932 oli Tõnisson ome endise rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. 1938 tuli Tõnisson tagasi poliitikasse ja kandideeris edukalt riigivolikokku. 12. detsembril 1940 arreteeriti ta ning ta oli kuni 1941 aprillini ülekuulamistel Tallinnas. Ta keeldus andmast kommunistidele infot. Tema kohta edasisi andmeid ei ole, võimalik et ta lasti 1941. aasta juulis koos mitme teise avaliku elu tegelasega maha....

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
64
rtf

Nimetu

Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...

29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

ENSV

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaot...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
32
docx

1924. aasta kommunistide riigipöördekatse

Kinni võeti 364 mässajat, kellest Tallinnas mässust aktiivselt osavõtnutest 154, mujalt Eestist 210. Tallinna mässajatest lasti maha 126 ja vangistati 28. Väljaspool Tallinna, kus aga mässu ei toimunud, hukati ainult 29, kuid vangistati 181. Teadaolevast 586 mässajast pääses põgenema ainult 199 ­ Tallinnast 95 ja mujalt 104. Juhte ei andnud ülekuulamistel üles ainult reamehed, vaid ka tähtsamad osalejad. Eduard Kägu, I Riigikogu liige ja endine Punaarmee sõdur, olevat küsimuse peale, miks ,,suuremad vennad" nagu Hans Pöögelmann ja Jakob Palvadre Venemaalt välja ei tulnud, vastanud, et ,,nemad ei tule enne, kui komissari kohad valmis pole" . Karistada ei saanud aga ainult mässajad. Leitnandid Siegfried Fleischer ja Hermann Rätsep, kes lennuvälja vallutamise ajal olid valvekorras, mõisteti surma mahalaskmise läbi. Nimelt...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised ­ linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade...

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
38
pdf

Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013

Kuidas see, et indiviid tõtt ei räägi, paistab kõige rohkem silma mitteverbaalses käitumises. Laps: pöörab silmad maha, näost punaseks. Täiskasvanu: pinges, keerab pilgu maha, punastamine, suu katmine käega. Silmalau hõõrumine, ninapuudutamin, jalad risti kui käed laiali. Viimastel aegadel ülekuulamistel kasutatud leebemat protseduuri Need kes valetavad, järgivad jutus juba varem väljamõeldud stsenaariumi. Vähene detailidevaene jutt. Protseduur: intervjueerimitehnika. Paljutakse mõnda sündmust meenutada. Nt esimest koolipäeva, kirjeldada. Et saada aru tema meetodist. Lastakse uuesti kirjeldada, aga lisada detaile. Siis palutakse juhtumit vastupidi rääkida. Tõtträäkides: 20-30 detaili juurde. Mitmekesine, värviküllane. Valetades: detailid puuduvad. Valetamine:...

Kasvatustöö ja probleemid
92 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jaan Tõnisson

aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni Pagari tänava sisevanglas[11] ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel . Seal käitus ta sirgeseljaliselt ning kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. Kaupo Deemant ning teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega järgmisel päeval maha....

Eesti kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
42
pptx

Gustav Ernesaks, Ernesaksa loomig

Huvitavat q Tal olid tugevad psüühilised häired,mis vahel tulid esile. q Ronis salaja üle aia,et pääseda laulupeole. q Teda iseloomustab kõige paremini sõna hirm: v 1941a. Augustis pandi laevale,mis sõitis läbi miiniväljade. v Töötas pataljonis,kus inimesed surid nagu kärbsed, aga tema jäi ellu. v Läks hulluks Jaroslavis,kus peale linna pommitamist kaotas mõistuse. v 1951 käis ülekuulamistel ,tema vastu oli avatud toiming,kas saata Siberisse või ei,ta pääses. q Kirjutas 3 laulu Stalinile,et jääda ellu. q Tegi Eesti ENSV hümni http://www.youtube.com/watch?v=LSVGsDTW8 q Vahepeal juhatas `'Mu isamaa on minu arm'' väga arglikult,sest kartis võimu , kui tuld,aga ta siiski tõmmati sinna kaasa ja tegi võrdlemisi kuulekalt seda,mida kästi,selleks,et oleks võimalik eesti mehena edasi teha seda,mida ta tahtis. q...

Muusika ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel ­ püsivalt elama, siit: harima mei ­ liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus ­ kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...

Kultuuridevaheline...
60 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...

Ühiskond
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun