Leidis aset 1864. aastal. Loodeti tõmmata tähelepanu siinse talurahva probleemidele. Selleks läkitati koos palvekirjaga Peterburi 23-liikmeline delegatsioon. Soovid Kindlate maa- ja rendihindade kehtestamine Teoorjuse lõpetamine Ihunuhtluse kaotamine Üheõiguslus teiste seisustega Eesti keele tarvituselevõtt kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel Tagajärg Ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Adam Petersonile mõisteti aasta vanglakaristust. Kasutatud materjalid www.keila.edu.ee/~sandral/11.klass /.../Palvekirjade%20aktsioon.doc http://www.nlib.ee/index.php?id=17945 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_II Aitäh!
Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. 9. november 1864 õnnestus tsaariga kokku saada. Tsaar suunas siseministeeriumisse, kus ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Adam Peterson sai aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus 1866 kehtestati uus vallakorraldus. Vallavalitsus ning vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. Valla kõrgeimaks võimus oli vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu pidi määrama ka kulutused – teede korrashoid, koolid, vallamaja,
sest nad ei jõudnud maksta. Sellest tuleb välja, et kes kord kohtu alla läks selles pääsemislootust ei olnud. Kohus oli väga julma ja ebaõiglane. ÜLEKUULAMINE Inkvisitsiooniprotestuuri järgmiseks etapiks oli ülekuulamine, mille põhieesmärk seisnes selles, et saavutada süüdiststava ülestunnistus. Ülestunnistuse väljapressimine oli inkvisitsiooni kohtu protsetuuri põhiline lüli. Inkvisiitor valmistas end arreteeritu ülekuulamiseks väga suure hoolega ette. Kõigepealt tutvus ta tema elulooga, otsides eleest välja kõigud, millistest kinni haarates ta lootis oma ohvri murda. PIINAMINE Kui inkvisiitorid jõutsid järeldusele, et veenmise , ähvarduse ja kavaluse abil ei ole võimalik murda süüdistatava tahet, siis lasti käiku vägivald ja piinamine. Piinakambri riistastik oli üpris kesine: peksu- ja venituspink, nuudid. Sagli piinati vee ja näljaga
K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest. Mõne aja pärast kutsuti ta inspektori juurde. Talle anti selga must kuub. K. saadeti tööle koos kolme kaastöölisega, kes kogu sündmuses osalenud olid. Õhtul käis K. majaproua Grubachiga juhtunust vestlemas. Samuti soovis ta preili Bürstneri ees vabandada, et naise tuba oli hommikul K. ülekuulamiseks kasutatud. Paraku oli preili teatris ning teda tuli pikalt oodata. Kui preili saabus rääkis K. talle kõik üksikasjalikult ära. Ta üritas isegi jutunut näitlemise abil mõistetavaks teha. Selle käigus hüüatas ta aga liiga kõvasti ning äratas naabri ( proua Grubachi õepoja ) tähelepanu. Enne lahkumist suudles K. preili Bürtneri. Teine peatükk Esimene ülekuulamine K.-le teatati telefoni teel, et ta peab pühapäeval agulisse ülekuulamisele minema. Ta üritas
K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest. Mõne aja pärast kutsuti ta inspektori juurde. Talle anti selga must kuub. K. saadeti tööle koos kolme kaastöölisega, kes kogu sündmuses osalenud olid. Õhtul käis K. majaproua Grubachiga juhtunust vestlemas. Samuti soovis ta preili Bürstneri ees vabandada, et naise tuba oli hommikul K. ülekuulamiseks kasutatud. Paraku oli preili teatris ning teda tuli pikalt oodata. Kui preili saabus rääkis K. talle kõik üksikasjalikult ära. Ta üritas isegi jutunut näitlemise abil mõistetavaks teha. Selle käigus hüüatas ta aga liiga kõvasti ning äratas naabri ( proua Grubachi õepoja ) tähelepanu. Enne lahkumist suudles K. preili Bürtneri. Teine peatükk Esimene ülekuulamine K.-le teatati telefoni teel, et ta peab pühapäeval agulisse ülekuulamisele minema. Ta üritas
kindlasti raskendava asjaolu miks määratud karistused peaksid erinema 2.3. Politseinik tabab neljandat korda kiiruseületamiselt ühe mehe ja rakendab talle kolmepäevast aresti. Arvan et antud karistus on proportsioonis sooritatud rikkumisega ja peaks olema OK. 2. Lahenda ülesanne Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportide ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt. 3. Lahenda vaidlus Aasta 2009
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Sisekõrv sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes ta...
· selle all mõeldi eelkõige tehhi reformatsiooni · Kirikokogule kutsuti ka Jan Hus · Kutsujaks oli keiser sigismund, kes oli talle lubanud kindlustada julgeoleku · Kirikokogu oli koos 3,5 aastat · Jan Hus vabastati kirikuvande alt · Hiljem pandi Hus siiski vangi · Hiljem lasi sigismund siiski husil esineda kuid seda kinniste uste taga ning Husi pooldajaid sinna ligi ei lastud · Kujunes ketseri ülekuulamiseks ja tema tööde armetuks materdamiseks · Husi püüti oma seisukohtadest lahti ütlema · Hus jäi enda uskumustes ning veendumustes kindlaks · Mõisteti surma ning põletati 6.juuli 1415 ketserina tuleriidal Kontanzis · Husi tulesurm ei lõpetanud hussiitide liikumist · Algasid usklike kogunemised kõrvalistes kohtades eriti mägedes · Üks selline mägi, kus olid kogunemised t´abor · 1419 kogunes sinna üle 40 000 inimese
lõhutud kassaaparaadi eest. Järgnevad juhtumid on oletuslikud ning nende lahendamine põhineb ainult juhtumi asjaolude kirjeldusele, mitte aga kehtivatele Eesti Vabariigi õigusaktidele 2. Lahenda ülesanne Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportida ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? 1
pikendada veel 99 aastat ja on tasuline Ostueesõigus kinnisasja ostjal on piirang peal kellele ta müüa saab alusteks on seadus ja tehing. On kolm osapoolt :ostja, müüja ja ostueesõiguse teostaja Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik riigilõivu ja notaritasu ka. Tõendid igasugune teave mille alusel saab kohus oma otsuseid teha. Tõendid esitavad menetlusosalised : hageja ja kostja Tunnistajate ütlused : tunnistaja kohtus kutsega Erinõuded tunnistaja ülekuulamiseks on see kui kohus läheb ise tunnistaja juurde või saadetakse talle küsimused ette et ta saab neid vasta. Kuid tavaliselt ikka kutsutakse tunnistaja kohtusse Ütluste andmisest võivad keelduda : vaimulikud, advokaadid arstid meditsiinitöötajad ametisikud Dokumendid : ärakiri tunnistusest Arstitõendid ükskõik milline dok.võetakse ja uuritakse ja siis antakse tagasi kui otsus tehtud ( fotografeeritakse tõend) Vande all antud menetlus vanne
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE....................................................... 3 AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE............................................ 4 KUULAJAROLLID......................................................................................................
juunis 1937. aastal. Kui rinne 1944. aastal lähenes, asus Betti Alver koos abikaasaga teele Pärnu poole, kus oli Heiti Talviku isakodu. Kavatsust sealtkaudu kodumaalt lahkuda ometi polnud. Sõbrad olid pagulasteed Talvikule küll soovitanud, kuid Betti Alver oli tõrkunud, uskudes, et ei tema ega abikaasa ole kellelegi kurja teinud. 1945. aasta 15. mail arreteeriti võimu silmis poliitiliselt kahtlane Heiti Talvik. Pärast esialgset vangistust Tartus viidi Talvik ülekuulamiseks Tallinna. Betti Alver läks tagasi Pühastesse. Sealt võttis ta ette vaevarikkaid käike Tartusse ja Tallinna, taludes vapralt alandusi vangistatud abikaasale pakkide toimetamisel. Jaanuaris 1947 suri Betti ema ning varakevadel saadeti Heiti Talvik Tallinnast Siberi-teekonnale. Talvik suri 18. juulil, millest Alverile muidugi ei teatatud. 1950ndad aastad olid Bettile väga raske ja kurb aeg. Ta võis kõigis raskustes toetada ustavale ja hoolitsevale Mart Lepikule
tsiviilkohtumenetluses · § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest · (1) Kui pool keeldub vannet või vande all seletust andmast või kui ta ei tee kohtu nõudmisest hoolimata selle kohta mingit avaldust, võib kohus lugeda vastaspoole väidetud asjaolu tõendatuks, arvestades muu hulgas vande või seletuse andmisest keeldumise kohta esitatud põhjendusi. · (2) Kui pool ei ilmu mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus ilmumata jätmise asjaolusid arvestades lugeda ta seletuse andmisest keeldunuks. · (3) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku keeldumise korral seletuse või vande andmisest kohaldatakse tunnistaja ütluste andmisest keeldumise ja selle eest ettenähtud vastutuse kohta sätestatut. Valevande tagajärjed karistusseadustikus · § 320. Valeütlus ja valevanne · (1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusõiguse eriala Kodune töö TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED ÄJ-05-P-E Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmat...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
eesriiet sulgeda. Ta kohtub näitlejatega. Need tänavad teda, et ta neile appi oli sööstnud. Alles siis märkab Jutustaja, et kogu etendus kanti ette eesti keeles, millest terve saalitäis rahvast kindlasti aru ei saanud. Näitlejad aga kiirustavad, nad peavad jõudma järgmisele etendusele. Jutustaja ei pea seekord pead murdma asjaolu üle, kuhu edasi minna. Üks politseinik haarab talt käe alt ja palub endale järgneda. Nad lähevad ruumi, kus istub uurija, kes valmistub ülekuulamiseks. Jutustaja pannakse uurija vastu istuma ja algab küsitlus. Esimese asjana küsitakse, kui kaua on Jutustaja seal viibinud. Jutustaja on pagulane ja vastab nii tavaliseks saanud küsimusele ekslikult, et on seal viibinud seitse aastat. Uurija täpsustab oma küsimust, küsides, kui kaua on Jutustaja viibinud selles majas. Jutustaja tahab oma kella vaadata, kuid märkab, et see on kadunud. Ka seinakell seisab. Küsitlus jätkub küsimusega, kus viibis Jutustaja hetkel, kui tuled kustusid
lavale ja aitab eesriiet sulgeda. Ta kohtub näitlejatega. Need tänavad teda, et ta neile appi oli sööstnud. Alles siis märkab Jutustaja, et kogu etendus kanti ette eesti keeles, millest terve saalitäis rahvast kindlasti aru ei saanud. Näitlejad aga kiirustavad, nad peavad jõudma järgmisele etendusele. Jutustaja ei pea seekord pead murdma asjaolu üle, kuhu edasi minna. Üks politseinik haarab talt käe alt ja palub endale järgneda. Nad lähevad ruumi, kus istub uurija, kes valmistub ülekuulamiseks. Jutustaja pannakse uurija vastu istuma ja algab küsitlus. Esimese asjana küsitakse, kui kaua on Jutustaja seal viibinud. Jutustaja on pagulane ja vastab nii tavaliseks saanud küsimusele ekslikult, et on seal viibinud seitse aastat. Uurija täpsustab oma küsimust, küsides, kui kaua on Jutustaja viibinud selles majas. Jutustaja tahab oma kella vaadata, kuid märkab, et see on kadunud. Ka seinakell seisab. Küsitlus jätkub küsimusega, kus viibis Jutustaja hetkel, kui tuled kustusid
Niisani 12. päeval on Jeua ja tema kaaslane Leevi Metteus külas kohalikul mehel Juudasel, kes on äärmiselt huvitatud Jesua mõtetest usu ning riigivõimu kohta. Sama päeva õhtul lahkub ta üksi Jerelaimi poole, sest Leevi Matteus ei tunne end hästi ja jääb haigena maha. Õhtusöögi ajal Jesua arreteeritakse ning talle pannakse süüks valitseja solvamist. Järgmisel päeval, reedel tuuakse Jesua Ha-Nostri Juudamaa viienda prokuraatori hegemoni ja maavalitseja Pontus Pilatuse ette ülekuulamiseks. Nende vestlus kandub ülekuulamiselt edasi uute teemade juurde ja Pontus Pilatus kiindub Jesuasse, kuid tal ei õnnestu teda päästa, sest Sanhedriin, juudinõukogu, on ta surma mõistnud ning isegi Jeua eest kostmine ei muuda nende meelt, kuigi on paasapüha ja traditsiooni kohaselt lastakse üks süüdimõistetu sel ajal vabaks. Jesua ning teised kaks surmamõistetut viiakse sõdurite ja rahva suure konvoina hukkamispaika
* Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem; * Lapsendamissaladuse hoidmiseks; * Alaealise või vaimupuudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks; * Äri- või autorisaladuse hoidmiseks, kui avaliku aruteluga kahjustataks olulist kaitset väärivat huvi; * Seaduse alusel isiku eraelu või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus saladus menetluses avaldada; * Posti, telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse kaitseks. Kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel kinniseks ka muul juhul, kui selleta oleks ohustatud objektiivne õigusemõistmine või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda poolt lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada.
Uurimismääruse kulud – täitjariigi territooriumil Euroopa uurimismääruse täitmisel tekkinud kulud kannab täielikult see riik. Erakordselt suurte kulude puhul (nt ekspertiis) – toimuvad konsultatsioonid kahe riigi vahel ning on võimalus uurimismäärus tagasi võtta või hüvitada ülemäärane osa kuludest (jällegi paindlik regulatsioon). Alternatiivid vahistamisele – Euroopa uurimismääruse võib näiteks koostada asjaomase isiku ajutiseks viimiseks taotlevasse riiki või tema ülekuulamiseks videokonverentsi teel. Kui aga selline isik tuleb viia teise liikmesriiki selleks, et esitada talle süüdistus ning alustada tema suhtes kohtumenetlust eesmärgiga müista tema üle kohut, tuleks teha Euroopa vahistamismäärus vastavalt vahistamismääruse raamotsusele. Suhe varasema regulatsiooniga – kui asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides, nagu Euroopa Nõukogus sõlmitud konventsioonid, viidatakse vastastikusele õigusabile, tuleks
Kui kohus on tunnistaja vastused kätte saanud, saadab ta need koos allkirjastatud hoiatuse tekstiga viivitamata menetlusosalistele. Vajaduse korral võib kohus kutsuda tunnistaja kohtuistungile ütlusi suuliselt andma. Tunnistaja kohtusse ilmumise ja tõeste ütluste andmise kohustus Tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta. Tunnistaja ülekuulamine väljaspool kohut (1) Kohus võib tunnistaja ülekuulamiseks minna ise tunnistaja juurde, kui tunnistaja haiguse, vanaduse või invaliidsuse tõttu või muul mõjuval põhjusel ei ole võimeline kohtusse ilmuma või kui see on vajalik muul põhjusel. (2) Tunnistaja ülekuulamise võib erinõude alusel tegutsevale kohtule või korralduse alusel tegutsevale kohtunikule ülesandeks teha üksnes juhul, kui on alust eeldada, et menetlev kohus saab ülekuulamise tulemust asjakohaselt hinnata ka vahetult ülekuulamisel osalemata, ja kui:
RL peamised keskused: Peterburg, Tartu, Viljandimaa. Palvekirjad 1864 - Adam Peterson (taluperemees) ja Johann Köler( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Algul oldi viisakad kuni Siseministeeriumini, kus talupoegade ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Peterson sai 1 a. Vanglat. Vallavolikogu - täiskogu poolt valla kõrgeimaks võimuks valikud kogu, mille liikmetest poolt tuli valida paremeeste ja pool maatameeste (käsitöölised, mõisatöölised ja sulased, kel talu oli veel ise nimel) hulgast. Vallavanem - seisis valla eesotsas. Pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Õigus korrast üleastunule rahatrahv määrata või ta paariks päevaks arestikambrisse toimetada. Aleksander II (1856-1881) - Venemaa keiser,
*Palvekirjad 1864- - Adam Peterson (taluperemees) ja Johann Köler( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi Siseministeeriumi, kus talupoegade ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. ,,Valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud" palvekirjade koostamise eesti mõisteti Petersonile aasta vanglakaristust. *Vallavolikogu- täiskogu poolt valla kõrgeimaks võimuks valikud kogu, mille liikmetest poolt tuli valida paremeeste ja pool maatameeste (käsitöölised, mõisatöölised ja sulased, kel talu oli veel ise nimel) hulgast. *Vallavanem- seisis valla eesotsas. Pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks.
Oma kirjas 19. III. 1220 (U. B. 49) nimetab paavst Honorius III Tallinnamaa eestlasi ,, Eestimaa paganaiks" (pagani Estoniae), ehk küll Tallinna eestlased juba 1219. a. alistusid taanlastele. Kuid see nimetus kordub veel kaua. Võtame ,,Livonica" (H. Hildebrand, 1887) nr. 21. See Gregorius IX kiri on kirjutatud 20. XI. 1234: paavst kutsub Riia piiskopi Nikolaus'e ja üksikud orduliikmed isiklikult ja terve ordu ning Riia linna oma prokuraatorite kaudu enese ette ülekuulamiseks paavstile saadetud kaebuste asjus nende vastu. Süüdistused käivad muu seas vastristitute (neophiti) rõhumise kohta iseäranis ordu poolt (21, 13). Ordu olevat ka ,,ümberkaudu asuvaid paganaid (paganos circumadjacentes)" ja shismaatikuid venelasi üles kihutanud Lihula (tähendab Tartu) piiskopi ning katedraalkiriku vastu ja neile sõjariistu annud, kui nad Tartu lossi piirasid, maad laastasid, 450 vastristitut (neo-phitos) vangi võtsid ja tapsid (21, 25). Venelased ja need-
kogub tõendeid, mida menetlusosaline ise ei saa esitada. Tõendite kogumiseks peab menetlusosaline esitama kohtule taotluse, milles põhjendab tõendi asjakohasust ja selle kättesaamist võimaldavaid andmeid. Tõendite kogumine toimub määruse alusel, mida võib vajadusel menetluse käigus muuta. Kohtu määrus on kohustuslik ka menetluse välistele isikutele. Tunnistajana võib üle kuulata iga isiku, kes omab teavet ajas tähtsust omavate asjaolude suhtes. Pool esitab taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ning põhjendab kohtule lühidalt, mida nimetatud tunnistaja saab oma ütlustega tõendada. Tunnistaja annab ütlused üldjuhul kohtuistungil. Tunnistaja ütlustena saab arvestada ka teises tsiviilasjas antud ütlusi , ütlusi saab anda ka kirjalikult. Kohtul on kohustus hoiatada tunnistajat valeütluste andmise eest ja selgitada ütluste andmise keeldumise õigust. Tunnistaja on kohustatud kohtusse ilmuma ja andma ütlusi. Tunnistajaid kuulatakse üle üksteisest eraldi
seal kogemata magama." ,,Jätke oma rumalad naljad," ütles Ollino tõsiselt. ,,Muidugi, nõnda see ei olnud, nagu teie räägite, aga ma teatan härra Maurusele, las tema selgitab." ,,Palun, mitte seda, et olin Roosi juures," ütles Vutt. ,,Ainult siis, kui tõotate, et see oli viimne kord," vastas Ollino. ,,Viimne," kinnitas poiss. ,,Hea küll," vastas Ollino ja jättis asja seks. Ta läks üles direktori juurde. Nüüd oli poistel aega uueks ülekuulamiseks ette valmistuda ja kokku rääkida. Vandeseltsi tõmmati ka Voitinski, vürst, krahv ja pan, ühesõnaga kõik, kellelt võidi midagi küsida. Aga kogu see ettevalmistus näis minevat tühja, sest härra Maurus talitas sootuks teisiti kui oletati. Ta teeskles alla tulles peaaegu ükskõiksust kogu asja vastu. Esiotsa kuulas ta ainult Tigapuu üle ja kiitis tema teguviisi heaks. Ja nagu teiste eest varjavalt, aga ometi nõnda, et paljud pidid seda kuulma, ütles ta:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
