Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
___________.- 9. Osaühingu omakapital on järgmine: Osakapital 500 000.- Ülekurss (aazio) 100 000.- Oma osad 0.- Reservid 50 000.- Jaotamata kasum 1 200 000.- Osaühingul on kaks osa: 400 000 kr. ja 100 000 kr. Suurema osa omanik ostab väiksema osa ära 400 000 krooni eest. Selle tulemusena: a) suureneb osaühingu osakapital b) suureneb ülekurss c) tekivad oma osad d) osaühingu omakapitalis ei muutu midagi 10. Töötajatele maksti 3. veebruaril jaanuarikuu palk kassast välja. Selline majandustehing: a) mõjub kasumile suurendavalt; b) mõjub kasumile vähendavalt; c) ei mõjuta kasumit; d) mõju kasumile ei saa kindlaks määrata. 36 11. 2008. aasta maikuus arvestati töötajale töötasu 10 000 kr
ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu). Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ülekurss (aažio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid;
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see o...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdo...
• Kuus kuud • Üle ühe aasta • Alla ühe aasta • Aasta • Tähtajatu 18. Milline alltoodud variantidest on võõrkapital? • Ettevõtte asutamisel omanike poolt rahalised ja mitterahalised sissemaksed • Ettevõtte tegevuse käigus omanikepoolt tehtud täiendavad sissemaksed • Väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised 19. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks: • Osakapital, ülekurss, reservid, eelmiste perioodide jaotamata kasum, aruandeaasta kasum/kahjum • Osakapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum, aruandeaasta kasum/kahjum • FIE omakapital, aruandeaasta kasum/kahjum 20. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud • võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, • valuutaturgudeks, tuletisväärtpaberite turgudeks
raamatupidamisele, aruandlusele . · Mis on aazio? Too näiteid, millal seda kasutatakse. aazio on vahe väärtpaberi tegeliku hinna (börsihind, kurss, turuväärtus) ning sellest madalama nominaalhinna (nimiväärtus, nominaalväärtus) vahel. Aazioks nimetatakse ka väärtpaberi müügist saadud tulu. See osa väärtpaberi võõrandamishinnast, mis ületab väärtpaberi nimiväärtust. Aazio kui võõrsõna eestipärane vaste on ülekurss. Viimast mõistet kasutatakse peamiselt väärtpaberite emiteerimisel hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust. Teisisõnu, praktikas on "aazio" mõiste mahult laiem kui "ülekursi" mõiste - aazio all võidakse silmas pidada nii (laiemalt) seda osa väärtpaberi võõrandamishinnast, mis ületab võõrandatud väärtpaberi nimiväärtust, kui ka (kitsamalt) seda osa väärtpaberi emiteerimisel väärtpaberi eest
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012a. - 1% Riskikontsentratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta Investeerimispiirangud (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel) Panga netoomavahendid: Esimese taseme omavahendid: sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss kasumi arvel moodustatud reservid eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum omaaktsiad (miinusega) immateriaalne põhivara (miinusega) jooksva aruande perioodi kahjum (miinusega) Teise taseme omavahendid: allutatud kohustused (tähtajaga üle 5 aasta; tagatiseta) ümberhindluse reservid kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega)
52. Mida tähendab piiratud varaline vastutus? AS: Piiratud varaline vastutus (ÄS § 221 lg 2-3) *Aktsionär ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. *Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. *Kolmandate isikute õiguste kahjustamine - lisatagatised? Nt AS ja OÜ, mille korral osanikud ei vastuta kohustuste eest, vastutus on piiratud. Kaotatakse pankroti korral vaid see osa, mis investeeriti ettevõttesse. 53. Mis on ülekurss? Too näiteid, millal seda kasutatakse. Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu (väärtuse ja väljalaskehinna vahe). Ülekurssi võib kasutada (ÄS § 155 lg 2): 1) osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel; 2) osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. 54. Mis on aazio
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutat...
Aktsia on likviidsem (võõrandamine kergem). Min nimiväärtus on 10 krooni (ÄS § 223 lg 1). Aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Keelatud ei ole nn stock-split. Aktsiaid on erinevalt osast mitut liiki. Liik ei seondu nimiväärtuste erinevusega, vaid aktsiast tulenevate õiguste erinevusega. Aktsia nimiväärtust tuleb eristada tema turuväärtusest. Aktsia väljalaskehind võib olla üksnes suurem nimiväärtusest (ÄS §225. Nimiväärtuse ja väljalaskehinna vahe on ülekurss (lubatud vaid positiivne ülekurss ehk aazio). Ülekurssi saab kasutada piiratud eesmärkidel: 1) kahjumi katmiseks ja b) kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. 4.3.2. Aktsiate liigid Väljaantavad aktsiad võivad nendega kaasaskäivate õiguste osas erineda. Erinev võib olla nimiväärtus, kasumi ja likvideerimisel allesjäänud vara jaotamises osalemise õigus. Nõnda kujunevad aktsiate liigid. Liik tähistatakse tavaliselt tähtedega: A, B, C..
informatsioon selle kohta, milline on osaühingu osanike ring ja kui suured on osanikele kuuluvate osade nimiväärtused. ÄS § 179 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama koos iga-aastase majandusaasta aruandega äriregistrile osanike nimekirja aruande kinnitamise seisuga. Koos majandusaasta aruandega esitatud osanike nimekirja hoitakse äritoimikus, millega igaühel on õigus tutvuda ja saada ärakirja (ÄS § 28 lg 1). Osa nimiväärtus ja ülekurss Osa väiksem nimiväärtus võib olla 1 euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui 1 euro, peab see olema 1 euro kordne (ÄS § 148 lg 2). . Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega, kuid osanikul võib olla ainult üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus (ÄS § 148 lg 4). ÄS § 155 lg 1 kohaselt võib põhikirjas ette näha osaühingu õiguse lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtuse (ülekurss)
Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. AK - 400 RK - 40 27 ÜK ülekurss - 0 OA omaaktsiad - -40 Eelmise perioodi kasum - -40 Majandusaasta kasum - 100 KOKKU_460 000 Dividendimakse on vahe on 460-440=20. kogusummast võtame RK ja AK summa ja saame 20. Dividendid=OK-(AS+RK+ÜK)-OA-K+K tegelt see võrdub kui liita kokku OA, K ja K. Peab alles jääma AK; RK, ÜK ei tohi dividentidena välja maksta. Miinusmärk võib tulla omaaktsiatest see võib vähendada väljamakstavat kasumit. Ja eelmise perioodi kasumis ja majandusaasta kasumis võib tulla miinus.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud. Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega. Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas- ja järelturgudeks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist ja müügihind võib olla kas nimiväärtus või müüakse aktsiad preemiaga. Esmasturu ülekurss ei ole kasum aktsiatehingutest vaid ta tulebki kajastada arvestuses aktsiaülekursina. Akstiaülekurssi võib kasutada kahjumikatteks kui muid viise pole. Teine võimalus ülekursi kasutamiseks on korraldada aktsiate fondi emissioon, mis tähendab aktsiaemissiooni ilma täiendatavate sissemakseteta. Peale esmasturu läbimist kaubeldakse aktsiatega järelturgudel, kus tehingu hind kujuneb vabalt nõudmise ja pakkumise alusel
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................
(3) Väiksema kui 10kroonise nimiväärtusega aktsia on tühine. Sellise aktsia väljalaskmisest tekkinud kahju eest vastutavad selle väljalaskjad solidaarselt. § 224. Aktsia jagamatus Aktsia on jagamatu. § 225. Aktsia väljalaskehind (1) Aktsia väljalaskehind ei või olla väiksem aktsia nimiväärtusest. (2) Aktsia väljalaskehind võib olla suurem selle nimiväärtusest ( ülekurss ). Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada: 1) aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel; 2) aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. (3) Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
