Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ülekoormus 04/23/17 6 Psühholoogilised ohutegurid: Vaimne ülekoormus Emotsionaalne ülekoormus Töö monotoonsus Halvasti organiseeritud töö Analüsaatorite ülekoormus Tööalane kiusamine Tööalane ahistamine Tööga seotud vägivald 04/23/17 7 Töökohale esitatavad nõuded: Töökoht on tööruumis või territooriumil
Ülekoormus traumad 1. Põhjused 2. Vältimine 3. Soovitused õigeks tõstetehnikaks. Põhjused. Millest on tingitud ülekoormus ja traumad? Need on põhjustatud valest töövõttest. Mõningad näited. Liinitöötajal tekib selja ülekoorus, kui ta pöörab ainult oma keha ja siis hiljem on seljas valu. Traumad on tingitud näiteks kõrgelt kukkumisest. Müüjatel saab kõige enam ülekoormust selg ja jalad, kuna müüjad peavad klientide teenindamiseks olema püsti ikkagi enamjaolt. Traumad tekivad ka siis, kui ei kasutata vastavas töös õigeid töövahendeid. Kui on hästi palju tööd arvuti taga,
vahe peremees. Nakkatumine võib toimuda õhu kaudu. Füsoloogilised ohutegurid Pikka aega istumine ühekoha peal (loengud) sundasend. Töökoha kujundus, valgus peab tulema otse. Puhke aeg on vajalik. Toitumise võimalus. Dünamiline ülekoormus- raskuste käsitsi teseldamine, põrand ei tohi olla libe ega konarlik. Võib kukkuda! Psühholoogilised ohutegurid 1. Vaimne ülekoormus- vaimselt raske töö (teadlased, keemikud, füüsikud, õpetajad) 2. Emotsionaalne ülekoormus jaguneb monotaalne(töötaja võimetele mittevastav töö ja halvasti organiseeritud töö ning analüüsatorite ülekoormus. (N: viiuli mängija annab konserdi) 3. Tööalane kiusamine 4. Tööalane ahistamine 5. Tööga seotud vägivald (N: Pätt ründab politseiniku. Juhuslik meeskodanik ründab relva taolise esemega kassapidajat.) Kasutatud kirjandus: Janek Pärk ''Personalitöötaja Käsiraamat'' 2004.
6. kiire ja jätkuv tagasiminek sooritustes (vähenenud vastupidavus, jõud, kiirus) 7. unetus 8. vähenenud valmidus võistluseks ja tavapärase taktika muutmine 9. sagenenud nohu, kurgu- või peavalud 10. treeningmahtude ja intensiivsuse vähenemine 11. tujukus ja kergelt ärritumine 12. huvi langus treeningute vastu 13. vähenenud söögiisu Eristatakse kahte tüüpi ületreeningut: 1. sümpaatiline ülekoormus: Basedow`tüüp 2. parasümpaatiline ülekoormus: Addisoni tüüpi Ületreening algab tavaliselt sümpaatilise ülekoormusega, mille tähtsamad tunnused on: kiirenenud puhkeoleku pulss (hommikul 5 lööki/min) kiire väsimine langenud söögiisu Ülekoormus algab sümpaatilise vormiga, kui treeninguid jätkata, areneb parasümpaatiline ülekoormus. Kuidas saada aru et oled ületreeninud: Organismi märk-väsimus!
terviseprobleemide suhtes ( minestus, kollaps jm ) Sprindis on määravaks anaeroobne ainevahetus , seejuures on 400 m jooksus määrav glükolüütilne ainevahetus. 3 Arvestada tuleb. Levinumad tüüpilised vigastused on: ülekoormustramad, riskitegurid jooksutreeningute puhul: Valud selja nimme- ja ristluupiirkonnas; Jalavõlvi lamenemine; Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal; Südamehaigused, valdavalt südamelihase talituse häired;
16:00 Variant 10 Tööohutuslikkuse vajadus Antud töö vajaks riskiabinõusid. Kui töötaja seda sooviks , siis tal on õigus seda ka küsida. [§2.3 RTL 2001, 35, 468] Inimene tõstab 45-50kg ning piltidelt on näha, et ta peab nendega kõndima nii mõnegi meetri-igasugune eksimus võib tuua tervisekahjustusi. Mees on 38 aastane, mis tähendab, et ta läheneb suurema riskigataseme gruppi ja tal võib tekkida kergemini ülekoormus. [§6.6 RTL 2001, 35, 468] Ülekoormus võib põhjustada eksimusi. Riskihinde arvutus Massihinnang+ Asendi hinnang+ Tingimuste hinnang= R 10 + 2+ 0= 12 R x ajahinnang = Riskihinne 12 x 2 = 24 (Riskihinne) Riskitaseme määramine Riskihinne oli 24, see tähendab, et see kuulub riskitaseme teisse gruppi(Riskihinde vahemikku 10-25). Selle tööpuhul on mõõdukas koormustase, teatud töötajate kategoorial1 võib tekkida
9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus?Andke valemid. Raskusjõud- Kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal- Jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaalu ja raskusjõu erinevus on rakenduspunktis. Kui tugi liigub alla kiirendusega g, siis on kaalutaolek.F kaal=m(g-g)=0 Kui tugi liigub üles kiirendusega, siis on ülekoormus Fkaal=m(g+a) 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel
Rakukahjustus et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus, ravimid, endogeensed
2. oskab kasutada ergonoomilisi võtteid riskide vähendamiseks, väsimuse ennetamiseks ja töövõime taastamiseks Hindamine: Kursus lõpeb hindelise arvestusega. Etteantud situatsioonülesande lahendamisel tuleb demonstreerida oma oskusi tööasendite ja võtete kasutamisel ning töö organiseerimisel. 1.1. Terviseriskid töös füüsilist abi vajava patsiendiga. Põhimõisted: Füüsilist abi vajav patsient Terviseriskid Füüsiline ülekoormus Ülekoormushaigused Patsiendile füüsilise abi osutamine kujutab endast rasket füüsilist tööd, mille terviseriskiks füüsiline ülekoormus. Füüsiline ülekoormus soodustab vigastuste ja ülekoormushaiguste teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste muutuste ja ülekoormushaiguste teket. Ülekoormushaigusteks on mitmesugused lihas- ja
1.Sõnasta Newtoni 1. seadus.Kaks näidet rakenduse kohta.-inertsiseadus: keha püüab säilitada oma paigal olekut või ühtlast sirgjoonelist liikumist- litter jääl ning nööri otsas püsiv keha 2.Mis on inerts?- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3.Mis on inertsus-näited rakenduse kohta.- keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.- mänguautot saab kiiresti liikuma lükata 4.Mis on jõud, tähis,ühik.- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.-tähis F -ühik N 5.Sõnasta Newtoni 2. seadus.- keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga 6.Sõnasta gravitatsiooniseadus,valem,ühik.- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massida korrutisega ja üöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga- valem: F= G*m¹*m² ühik: N r2 7.Mis on kaalutus,ülekoorm...
ANDMED: M = 3300 Nm, d = 60 mm, l = 45 mm Liistu ristlõige: b = 18 mm, h = 11 mm Süvise sügavus: t1 = 7 mm, t2 = 4,4 mm Liistu 18x11 pikkus ll l (5...10) = 45 (5...10) = 40...35 mm Valime ll = 40 mm Muljumispinge: C = 2M / (d(h t1)(ll b)) = 2 * 3300 / (0,06 * (0,011 0,007) * (0,04 0,018)) = = 6600 / (0,06 * 0,004 * 0,022) = 6600 / 0,00000528 = 1250 MPa > [] C 200 MPa, liistu materjaliks on teras C45E ning valitud liist ei rahulda tugevustingimust. Kuna ülekoormus on liiga suur ka juhul, kui paigaldada kaks liistu 180 kraadise nurga all, siis asendame liistliite hammasliitega. Valime kergema seeria hammasliite: 8x42x46, siis hamba faas f = 0,4 mm ja laius b = 8 mm. Hammaste töökõrgus: h = (D d) / 2 2f = 1,2 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 22 mm Muljumispinge: c = M / (0,75z * h * l * r) = 3300 / ( 0,75 * 8 * 1,2 * 10 -3 * 0,045 * 0,022) = 3300 / 0,000007128 = 463 MPa > 200 MPa ( [] = 130...200 MPa), järelikult tuleb valida
Säästu või tava pirn: Mõju rahakotile , keskkonnale. Loe säästupirnist - www.tarbija24. ee ja www. kortsleht.ee TÖÖVAHENDITE ISEAÄRASUSED TÖÖKOHAL. - vale kõrgusega laud - valed toolid jalgade asetuse valed nurgad, liiga sügav iste. - Liiga ere kohtvalgustus tugev peegeldus pindadelt koormab silmi ,häirib testi lugemist - Liiga nõrk kohtvalgustus töötaja peab tugevalt silmi pingutama - Liiga ere üldvalgus pimestusoht , silmade ülekoormus, materjalide peegeldumine ruumis. - Liiga nõrk üldvalgustus koormab silmi , vett tarbitakse seetõttu vähem ja kohvi joomine viib sellegi vähese. - Vähe liikumist - vähene kehaline töö , väsimus, peale passiivset tööd vajab keha füüsilist tegevust liha tahab süüa, süda vajab koormust ja kopsud ventileerimist - Liiga palju kiir ja rämpstoitu ühekülgne toit, ebatervislik aga maitsev, kiirtoit on väga rasvarikas
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmass...
Infektsioosne mononukleoos. Tekitajaks Epstein – Barr’i viirus. Haiguspilt: kõrge palavik- kurgumandlite ja neelu äge põletik- lümfisõlmede suurenemine kaelal, kubeme ja kaenlaaluses piirkondades- põrna, maksa suurenemine. Oht põrna rebendiks! Diagnoosi kinnitavad spetsiifilised vereanalüüsid + haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga. Sagedasemad tüsistused: südamelihase põletik- neerukahjustused- liigespõletikud jt Ületreening ja ülekoormus spordis. Treeningkoormus pole alati optimaalne ja arendava iseloomuga. Regulaarne liialt tugev treeningkoormus võib viia ületreeningu tekkele. Sageli lisanduvad pidev stress, pingeline töö, isiklikud probleemid, vale toitumine. Ületreeningu mõiste. Ületreening on sportliku saavutusvõime langus, vaatamata regulaarsele treeningule, millega kaasnevad mitmed subjektiivsed ja objektiivsed
korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole, ning selle valem on : F=m m-mass F-jõud Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhub alust või riputus vahendit. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb F=m - raskusjõud F=m - raskusjõud mis kuulub liftile kiirenduse tekitamiseks Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. Raskuskiirendus maal on 9,8 m/s(ruudus) Keha vabal langemisel tekib kaalutus ehk kehakaal on võrdne nulliga.
Kaasaegne disain. Küsimus 3 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu tundi kestab maksimaalselt püsiva töövõimega töötamine? (Numbriline vastus) Answer: 2 Tagasiside The correct answer is: 3. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid tervislikke häireid kutsub esile ebamugav tööasend? Vali üks või enam: a. Lihaste ülekoormus b. Venitused, rebestused c. Liigeste vigastused d. Häiritud normaalne vereringe Tagasiside Õige vastus on: Häiritud normaalne vereringe, Lihaste ülekoormus, Venitused, rebestused, Liigeste vigastused. Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised nõuded on arvuti kasutamisel? Vali üks või enam: a. psüühilised b. ergonoomilised c. füüsilised d. hügieenilised Tagasiside
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetme...
TURISM Riivo Lomp 9.klass Laeva Põhikool MIS ON TURISM? Turismiks loetakse nähtust, kus inimene viibib väljaspool oma elukohta lühikest aega, vähem kui aasta. Majandusharu – 1215mlj inimest Turismi jaotatakse kaheks: *siseturismelukohariigi piirne reis *välisturism reisimine välisriikides MIKS REISITAKSE JA MILLEGA? Tervis, Religioon Puhkus Lennukid 27% Bussid, 51% 51% Äri Autod ,am eti 41% rei Muu 15 s id % 7% Laevad 6% Rongid 2% PEAMISED TURISMIMAAD Turiste (miljonites) 1. Prantsusmaa 76,8 2. USA 59,7 3. ...
HÜPPAJA PÕLV JA JOOKSJA PÕLV Karite-M. Mander 1.kursus HÜPPAJA PÕLV Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED
Ekvipotentsiaalpinnal on potentsiaal konstantne ja tehtud töö võrdne nulliga. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud on jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. a sisaldab endas kehade poolt põhjustatud kiirendust m a = Ftavaline + Fi ja taustsüsteeemi kiirendust 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal aga on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaaluta olek on ilma toeta kukkumine. Ülekoormus tekib kui tugi liigub kiirendusega. Fr = m g T +m g = m a P = m ( g ± a) 47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis
Karjäärinõustamine pole tudengite hulgas levinud Marii Malinen, Hanna Maarja Safronova, Jaak Timberg Karjäärinõustamine pole tudengite hulgas levinud Jaak Timberg Kirjandus http://uudised.err.ee/index.php?06253269 http://www.ec.ut.ee/et/uudised/valmis- karjaariteenuste-susteemi-uuring Sissejuhatus · Tekst 1 · Tekst 2 3. Sissejuhatus (räägib Marii, aga samas on slaidil juba skeem- võiks teha excelis need skeemid ja siis powerpointi panna) · Töövahenduskeskkonnas enim kuulutusi IT-vallas · Tudengi kohustus on hoida ennast asjadega kursis · Teenuse vähene reklaam Pealkiri T5. Skeemid erinevate ülikoolide kohta · Tekst 2 · Tekst 3 Tudengid pole karjäärinõustamisega rahul · Pakutakse koolitus ja lühiseminare · Vahendatakse praktika- ja tööpakkumisi · Tudengid pole teenusega rahul · Suunamist võiks rohkem olla · Suurbritannias enamik tudengeid kursis teenuse sisu ja võimalustega · Mõnel pool teenuse ...
Luude ja liigeste haigused, ning nendest hoidumine Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. 1. Osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise haiguse üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll
Valemid Mehaanika 1. Kiirus ühtlasel liikumisel 2. Teepikkus ühtlasel liikumisel 3. Aja valem ühtlasel liikumisel 4. Liikumise võrrand 5. Keskmise kiiruse valem 6. Kiirenduse valem 7. Ühtlaselt muutuva liikuva kiiruse valem 8. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 9. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 10. Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval liikumisel 11. Vabalt langeva keha kiirus g = vabalt langemise kiirendus 12. Vabalt langeva keha kiirus kõrguse kaudu h = kõrgus (m) 13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14. Newtoni teine seadus 15. Gravitatsioonijõud 16. Keha asub maapinnast kõrgusel h 17. g - väärtus 18. Keha kaal 19. Ülekoormus 20. Alakoormus 21. Keha liigub mõõda ringjoont 22. Liugehõõrd...
Tavaliselt nimetatakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel või planeeritud treeningutel. Nende nimetuste alla käib ka harrastusport ja meelelahutuslik sport. Erakorralisse meditsiiniosakonda sattuvatest juhtumitest on pooled spordivigastused. 2 Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad tekivad erinevatel põhjustel. Pealmiselt tekivad välised vigastused. Sisemised vigastused kutsub esile välimine vigastus, kui kutsub. Vahel võib olla ka vastupidi. 1. Treeningute ja võistluste halb organiseerimine. Näiteks, kui võistlus on
planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g *Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. - Liugehõõrdejõud - hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas. - Seisuhõõrdejõud - hõõrdejõu tõttu seisab keha paigal, hõõrdejõud suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna.
püsivaks, krigin suureneb, liiges deformeerub ,,Sageli arvatakse, et artroos on vananemise paratamatu osa. See ei Riskitegurid: vasta siiski tõele tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline Vanus koormus ning normaalne kehakaal Ülekaalulisus aitavad artroosi tekkeriski vähendada." (artroos.ee) Vigastused ja mehhaaniline ülekoormus liigestele Pärilikkus Keha staatika häired Sisenõrenäärmete häired Perifeersed vereringehäired Eesmärgid valu vähendamine; liigeste funktsiooni taastamine; lihasjõu säilitamine/arendamine; haiguse progressiooni pidurdamine; haige elukvaliteedi parandamine; töövõime säilitamine. Tõenduspõhiselt efektiivne Valu vähendamine, lihasjõu ja liigesliikuvuse suurendamine, propriotseptsiooni, koordinatsiooni ja
· Ei pruugi olla väga tervislik- Eneseteostusest savutatud dopinguained rahulolu · Skandaalid on kerged tulema, · Sport kujundab iseloomu kuna sportlased elavad meedia · Õppetunnid nii kaotustest kui ka valvsa pilgu all. (nt. Andrus võitudest Veerpalu dopinguskandaal) · Rahva poolt armastatud · Tihti pingutusest tingitud · Kuulsus ülekoormus, mis võib viia · Meelelahutuslik tõsisemate tüsistusteni · Toetavad spordiföderatsioonid · Tippsportlased ei soovi fänne alt vedada · Oma fänkond · Sponsoritel tihti suured · Riik toetab rahvuskoondiseid nõudmised · Pärast edukat sportlaskarjääri
süsinik Kd 0,92 0,8 0,8 0,8 0,76 0,70 0,61 8 5 2 Kd 0,83 0,77 0,73 0,70 0,65 0,5 0,52 9 legeeritud Kd ja Kd 0,83 0,7 0,7 0,7 0,65 0,59 0,52 7 3 0 Tabel 8. Reziimiteguri k väärtusi koormus jõumasin k rahulik, ülekoormus käivitamisel kuni linttransportöör, metallilõikepingid, 1,25 ... 120% nimikoormusest ventilaatorid 1,50 mõõdukad võnkumised, ülekoormus kett- ja lehttransportöörid, 1,50 ... käivitamisel kuni 150% tsentrifugaalpumbad, puidutöötlemise pingid 1,80 nimikoormusest
Teoreetilised küsimused: · Milline on kontaktori otstarve? · Mitmetest põhiosadest koosneb skeem? · Millise pingega töötab skeem? · Kuidas toimub skeemi töölepanemine? · Kuidas toimub mootori käivitamine ja seiskamine? · Mis on abikontakt ja milleks seda vaja on? · Mis on nullkaitse? · Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus? Reversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, reverseerimiseks (pöörlemissuuna muutmiseks), seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast.
võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F = Gm1m2 / r2 2. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vaba langemise kiirenduse g (m/s2) korrutisega: F = mg Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse kaaluks. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb ehk tekib ülekoormus. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla, siis tema kaal väheneb ehk tekib alakoormus. 3. Hõõrdejõud Dünamomeeter. Keha kaal Antud: m = 1,6kg Kj= 8mm a= 7,5 m/s2 t= 0,26s Leida: Fr ; P0 ; Fe0 ; kd ; Fmax; x0 ; k ; P1 ; Fe1 ; x1 ; x01 Lj; a2 ; P2 ; Fe2 ; Pü ; Pv.
Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organismile. Pesapalluritel, ujujatel, tennisistidel ja golfi mängijatel on sagedasem vigastus õlatrauma. Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka tagaplaanile vigastuste vältimine, seda just paremate tulemuste saavutamiseks, ning tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega. Paljudes spordiklubides puudub ka järelvalve selle üle, kui palju mõnda harjutust tehakse, selletõttu võib treenida absurdselt palju. Minu enda arvates ei seletata ka harjutusi põhjalikult läbi, et mille jaoks see täpne harjutus hea on või kuidas seda õieti tegema peab. USA noorsportlaste statistika alusel tunneb 45% 13-14
Kuid alati tuleb arvestada ka negatiivseid pooli. Nii nagu kõigil muudel asjadel elus on plussid ja miinused, on ka spordil omad plussid ja miinused. Suurteks plussiteks on, et sportimine parandab südametegevust, hoiab keha rühti ja keha tervislikku vormi. Viimast just seetõttu, et treenimine kiirendab ainevahetust, mis omakorda parandab füüsilist vormi. Kahjuks on spordi juures ka negatiivsed küljed. Suuremateks probleemideks osutuvad vigastused ja ülekoormus, mis tulenevad suuresti oma võimete ülehindamisest. Üldiselt on vigastused ravitavad ja treenimine võib jätkuda vähemal või rohkemal määral. Lõpetuseks võib öelda, et sportimine aitab kaasa tervise parandamisele, kuid ise tuleb ka vaeva näha ja leida endale see sobiv ala, millele pühenduda. Treenimiseks on olemas palju võimalusi ja seda peab ära kasutama. Tänan kuulamast!
Kõõluste vigastused ei olnud nii sagedased, kui põrandad ei olnud lakitud. Lakitud põrand parandab küll haakuvust, aga suurendab kõõluse vigastuse ohtu. (Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D., 2005) Ülekoormusvigastused Kahjuks on enamus kehaosasid, sulgpallis, altid ülekoormusvigastustele, seda tänu ala iseloomule, kus tuleb ette palju järske suunamuutusi ja kiireid liigutusi. Mängijatel, kes võistlevad või mängivad väga tihti on väga suur oht ülekoormus vigastusi saada. Parimaks viisiks vältimaks selliseid vigastusi, oleks anda kehale piisavalt puhkust, et keha saaks taastuda. Rasketele treeningutele või tihedale mängudele peaks järgnema puhkus, et keha saaks kohaneda ja kasvada tugevamaks. Paljud ülekoormus vigastused on tingitud liiga intensiivsest treeningust või tihedast mängudegraafikust. Keha ei ole võimeline toime tulema liiga sagedate ja intensiivsete koormustega, mille tulemusena ongi vigastused kerged tulema.
•mäluhäired ja keskendumisprobleemid; •tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; •madal enesehinnang. Tööstressi põhjused: -füüsilised (pidev müra ja vibratsioon töökohal, isegi kõvasti töötav raadio, saastatud atmosfäär ja ohtlikud töötingimused) -füsioloogilised (ebamugav töögraafik, alatoitlus) -sotsiaal-psühholoogilised (halvad suhted kollektiivis, ülekoormus, isiklikud konfliktid kollektiiviga või ülemusega) -organizatsioonilised (ebaõiglane või ebaselge kohustuste jaotus, kõrge töötempo, minotoonne töö) https://et.wikipedia.org/wiki/Stress http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/stressist.htm www.eviva.ee/stress-ja-meie-organism/ http://lecheniedepressii.ru/vliyanie-stressa-na-zdorove-cheloveka.html https://lifehacker.ru/2012/10/02/stress-body/
I. Elektriohutus Elektriseadmete kasutuselevõtu eel peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Riketega seadmeid kasutada ei tohi. II. Halb valgustus Töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne. III. Häiriv müra Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist IV. Tööruumi sisekliima Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele, õhu temperatuur peaks jääma vahemikku 18-24 kraadi ja õhuniiskus 40-60% vahele. V
Ülekoormuse tagajärjel langeb inimese sportlik võimekus ja lohakusest tekivad vead, mis viivad vigastusteni. (http://www.static.inimene.ee) Ülekoormus on ka ise üheks spordivigastuseks, kuigi ta ei tundu päris vigastusena. Ülekoormus tekib, nagu nimigi ütleb, tavaliselt liigsest pingutusest pikema aja jooksul. Treenides üle oma võimete, kujuneb väsimus ja hakkavad tekkima probleemid. (http://www.static.inimene.ee) Ülekoormussündroome jaotatakse eri liikidesse: · ülekoormus on mingi piirkonna kestev, korduv suur koormus, mis põhjustab haiguse. · ülepingutus on ühekordne suur pingutus,mis põhjustab haigusliku seisundi ruttu pärast tegevuse lõppu, puhates kaob valu. · kroonilise mikrotrauma korduvate mehaaniliste mõjutuste tõttu tekivad kudedes muutused, mis alles hiljem avalduvad kliiniliselt. · just ületreening on paljude vigastuste põhjustajaks, kuna ta tekitab koordinatsioonihäireid.
sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: Tulekahju tekkekohast ja ulatusest; Võimalikust ohust inimestele; Muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud,kemikaalid, elektriseadmed jms). 3. Lämbumisoht Bioloogilised tegurid: Bakterid Viirused Endoparasiidid Psühholoogilised ohutegurid: Vaimne ülekoormus Emotsionaalne ülekoormus Töö monotoonsus Ohutegusrid ei tohi ohustada töötaja tervist. Peavad olema kaitse;pääste-ja esmaabivahendid.Juurdepääs peab olema ohutu. Kaitsevahendid Kaitsejalatsid Kaitsekindad Kaitsekiivrid Silmade ja näo kaitsevahendid Kaitseriided Hingamisteede kaitsevahendid Kuulmiselundite kaitsevahendid Kukkumisvastased kaitsevahendid Päästevestid
kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. Passiivse rühi korral on lihaste tugifunktsioon puudulik. Tulemuseks on lihaste (sirutajate-painutajate) pidev ebaühtlane koormamine - sirutajate või painutajate ülekoormus ning liigespindadele langeva koormuse ebaühtlane jaotus. Ebaühtlase koormamisega kaasneb liigeste kiirem kulumine ja ebastabiilsus, mis tõstab ülekoormusest tingitud lihas- ning liigeshaiguste ja vigastuste riski. Ülekoormus ja sellest põhjustatud ainevahetushäired on peamisteks lihas- ja liigeshaiguste tekkepõhjuseks. Rohkem kui 80 % alaselja- ja kaelaprobleemidest on põhjustatud halva rühiga kaasnevatest lihaspingetest. Ebaõige
Puudus tekib eriti pärast 55.eluaastat. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid. Murduvad juuksed raud, räni Raud: sinilatv, sookassiurb, õlglill, salvei, kannike, altee, võilill, teeleht, vereurmarohi, oblikas Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid, aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega, suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, Avitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel. Räni: kaer, oder, tatar, petersell, mesi, sibul, jooksjarohi, sija, uba, nõges, must aroonia, kalanhoe Tugevdab juukseid, küüsi ja nahka, aeglustab vananemisprotsesse kudedes. Räni puudus põhjustab juuste väljalangemist, naha ja kopsupõletikku, äraväänamisi, takistab haavade ja luumurdude kinnikasvamist. Puudus tekib liialdamisel loomse toiduga. Rasvased juuksed B2
Õpetaja: Katre Tekkel Autor: Stefani Kask Ületreening ja ülekoormus Essee Sportides on tähtis meeles pidada, et teeksid seda korralikult ning jälgiksid et ei viiks oma pingutused üle piiri. Liigne treening on isegi halvem kui treenimatus ning selle tagajärjed võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka
Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Vaatamata sellele, et liistu tugevustingimus lõikele on täidetud, tuleb asendata pakutud liistliide hammasliitega, kuna tugevustingimusest muljumisele muljumispinge ülekoormus on üle lubatava 5 % Hammasliite projekteerimine Valime kerge seeria hammasliite 8x62x68 Hamba laius B = 12 mm, faas = 0,4 mm Hammaste töökõrgus h = (D d)/2 2f = 2,2 mm Keskmine raadius r = (D + d)/4 = 32,5 mm Muljumispinge
ümber käia. Siiski üldjuhul juhtub tööl tehnikaga vähem äpardusi, kuna kõike kontrollitakse pidevalt ja nendega käiakse õigesti ümber. Kuvar kui osa arvutist on tegelikult palju ohutum kui kast ise. Igal korral kui me lülitame arvuti sisse läbib vool kõiki komponente, mis on arvutiga ühendatud. Kaasa arvatud kuvarit. Igal korral kui vool läbib kuvarit siis tekivad seal erinevad voolu tasandid ning kui tekib lühis või ülekoormus siis võib kuvar seest süttida. Esimesena läheb ekraan kinni ja siis on tunda kärssamise haisu. Siis tuleks võimalikult kiiresti tegutseda, et see ei leviks arvuti kasti. Vool välja võtta, kõik tuleohtlikud asjad eemale kohe panna ning tulekustutit kasutada. See on üks viis kuidas käituda. On ka teine viis. Juhul kui on käepärast kohe võtta foolium tekki siis saab selle panna kuvari peale, muidugi samamoodi eelnevalt vool välja võtta ning
Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrd...
1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöö...
õhu kaudu, kontaktülekande kaudu (kaudne, otsene, vahetu kokkupuude), saastunud esemete kaudu; toidu, vee, määrdunud (nakatunud) töövahendite, tööriiete kaudu. Ennetustöö põhineb puhtusel Füsioloogilised ohutegurid Raske füüsiline töö Sama tüüpi liigutuste kordumine Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös Raskuste teisaldamine. Psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö. Liiga intensiivne töö. Vaimne ülekoormus Töötaja võimetele mittevastav töö. Halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda. Halb tööõhkkond (pahurad kolleegid, kliendid). Tagasiside (tunnustuse) puudus (posit –negat). Töö häbenemine (minu eriala ei ole IN!) Töökoha esteetilisus (värv, lõhn, helid jne.). Rühmatöö Hinnake ohutegureid alljärgnevate tööde tegemisel köögis Sõnastage ohutusjuhendisse, kuidas väldiksite seda ohtu Töötamine nugadega
Ettevõtlusega kaasnevad hüved, probleemid ja riskid Liisa Trisberg 2015 Ettevõtjaks olemise eelised ● Rahuldustpakkuv töö – ettevõtte rajatakse valdkonnas, mis on südamelähedane ● Hea sissetulek – ettevõtjate osakaal on rikkaimate inimeste edetabelis suur ● Ettevõtja maine – kaasneb enamasti positiivne maine ● Endale sobiva töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri loomine – ettevõtja otsustab, kuidas midagi tehakse Väikeettevõtte puhul võivad olla olulised veel: ● Otsene suhtlemine klientide, töötajate ja koostööpartneritega ● Suurem paindlikkus – kas töötada pigem varahommikul või hilisõhtul? ● Tsentraalne otsustamine – ülevaade kogu tegevusest Steve Hartman Kokkuvõte ● Sõltumatus, suurem otsustusvabadus. Eneserealiseerimine, oma annete rakendamine. Uhkus saavutatu üle. ● Suurema sissetule...
nna e ng 4 2 4 4 1 18 2 Mõõdukas koormus, kuna Naisterahvast tegu on lühikese töötajaga, saaliteenindaja, kes ei võib tekkida ülekoormus. ulatu halvasti Ebastabiilse aluse kasutamine organiseeritud laost tõstmiseks on oht. Abinõuks kaste võtma. oleks lao parem organiseerimine, töötajale
maapinnalähedasi kehi 2. Millest sõltub raskusjõud? - See sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=m*g 3. Raskusjõu suund on suunatud mistahes taevakeha keskpunkti poole Keha kaal 1. Kaal ja mõõtühik - jõud, millega keha mõjutab alust (kui ta on millegi peal) või riputusvahendit. Mõõtühik on 1N ja tähis P 2. Millest sõltub keha kaal? - Kiirendusest 3. Mis on ülekoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega üles liikudes, kus kaal on raskusjõust suurem. Nt lennuki õhkutõusmisel 4. Mis on alakoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega alla liikudes, kus kaal on raskusjõust väiksem. Nt liftis alla liikudes 5. Mis on kaaluta olek ehk kaalutus ja millal see esineb? - Tekib kui pole mõju ei alusele ega riputusvahendile ning kaal=0. Nt kukkudes, langedes 6. Mis on raskusjõu ja kaalu peamised erinevused
hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne.
Kuna arvutitest saadud elektrilöök pole tugev, pole ka sellest tulenevad terviserikked surmavad või ohtlikud. Tööpostil olles on ka oht kukkuda või komistada, kuna arvutitega käib kaasa väga palju juhtmeid. Sellise olukorra ennetamiseks tuleks juhtmed kokku siduda ning kõrvalistesse kohtadesse suunata, kus need töötajatele ette ei jääks. Kukkumistest võib tekkida väga palju suuremaid ja tõsisemaid vigastusi. Suureks ohuks IT erialal ülekoormus sundasendist. IT spetsialistid veedavad suurema osa enda tööpäevast kontoritoolis arvutiekraani ees istudes. Sellest tulenevalt on töötaja alati sundasendis, jalgades vereringe väheneb. Sellise ülekoormuse ära hoidmiseks tuleks kindla aja töötamise tagant teha väikene paus, et käia natukene ringi ja end liigutada, kasvõi 5 minutit, et vereringe jalgades taastada, puhata käsi ning kaela. IT alal töötavatel inimestel on ka suureks ohuks seljavalud ning muud liigeseprobleemid, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
