Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma.
Miks valisin just selle raamatu? Afganistan on põneva kultuuritaustaga maa Mind huvitab Afganistani ajalugu Kerge lugeda, lugu peidab endas sügavamaid probleeme ja mõttekeerdkäike Raamat on sügav,valus, haarab endasse Tsitaate raamatust Ø "Nii nagu kompassinõel põhja poole näitab, leiab mehe süüdistav sõrm alati naise. Alati." (lk 10) Ø ... iga lumehelves on ohe, mille keegi ülekohtu all kannatav naine mõnes maailma otsas kuuldavale on toonud. ... kõik need ohked hõljuvad taevasse, kuhjuvad pilvedeks ja pudenevad siis tillukesteks tükkideks, mis vaikselt alla inimeste peale langevad. Meeldetuletuseks, kuidas meiesugused naised kannatavad .... Kui vaikselt me kõike välja kannatame, mis meile osaks langeb. (lk 73) Tänan kuulamast!
Kõige õigemini kirjutatud Koraan saab olla koostatud vaid algkeeles ehk araabia keeles. Tõlkeid peetakse Koraani tõlgentusteks ja ümberkirjutisteks. d) mida tähendab "jihad"? Seda on tõlgitud kui ,,püha sõda", kuid õigem on seda nimetada ,,võitluseks". Võitlus toimub inimeses endas patu vastu ning see võitlus on iga muslimi kohtustuseks. Samuti on islamis esinatud selle sõna sotsiaalsem ja humaansem pool, mis tõlgendab jihadi kui võitlust ebaõigluse ja ülekohtu vastu. e) kes on imaam? Võimualade poliitline ja usuline juht. Imaam juhib eestvedajana avalikku palvust, samuti kutsutakse imaamideks ka koguduste eestpalvetajaid, kes peavad oskama läbi viia liturgiat. f) millist islami usuelu "viiest sambast" võib ka täitmata jätta, kui see pole teatud põhjustel võimalik? Muslim ei ole kohustatud minema palverännakule Mekasse (hadz), kui ta ei saa seda lubada majanduslikel või füüsilistel põhjustel. g) kas muslimid tohivad suitsetada?
· peale Läti kütipolkude üleminekut enamlaste poolele Läti kaitseväe tuumikuks · kukutati Ulmarise valitsus ja sooviti taastada Balti-Herzogi riiki · Eestis tekitas see ärevust ja viha ........... vastu Võnnu lahing juuni 1919: · lätlastele appiläinud Eesti väed purustasid Landeswehri Riia all · enneolematu sõjavaimustus Landeswehri purustamises nähti jäädavat vabanemist Saksa ordurüütlite sajanditepikkusest nn penirüütlite orjusest ning aitab tasuda ülekohtu ja alandusete eest · hiljem hakati selle auks tähistama 23. juunit võidupühana Sõja lõpp: · sakslaste lõpliku purustamise peatas Antant, kelle survel sõlmiti 3. juulil vaherahu Tartu rahukonverents: · Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska · vaidlused piiriküsimuste osas - Venemaa nõudis endale Virumaad, kuid ebaõnn Narva all muutis venelased järeleandlikuks · üle 5000 ohvri nõudnud sõda oli lõppenud · rahukõnelused jätkusid veel majandusküsimustes
Carl Robert Jakobson Ta sündis 1841. aastal kooliõpetaja perekonnas Tormas. Pärast isa surma asus noor Jakobson Tormas tööle koolmeistrina, sest nii oli isa soov. Tal tekkis seal tüli kohaliku mõisnikuga ja seepärast tuli tal Venemaale töötama minna. Jakobs tahtis teha ajalehe, aga sakslaste mõjutusel lükati palved koguaeg tagasi. 1878. aastal sai Jakobson loa anda välja ajaleht Sakala. Ta kutsus oma ajalehes rahvast üles julgelt astuma mõisnike ülekohtu vastu. Ta asus ka ründama kirikuõpetajaid. Ta suri Kurgjal aastal 1882. Peale seda avati Aleksandrikool hoopis venekeelse koolina.
kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Talurahva olukord muutus eriti raskeks siis, kui halva ilma tõttu vili ikaldus. Vihmase suvega mädanes põldudel hein, mida talvel loomadele toiduks anda, ning teravili kasvas vaevaliselt. Nii oli käes näljahäda. 17. saj. lõpul muutus talupoegade olukord helgemaks. Mõisnike vabadusi piirati, talupojad said õiguse end kohtus ülekohtu eest kaitsta, mis oli nende seisukohalt ülimalt oluline. Rootsi aeg Eestis, ehkki lühikene, tõi oma reformidega kergendusi talurahva ellu, äratas usaldust riigivõimu vastu ning tõstis talupoja enesetunnet ja töörõõmu. Talupoeg oli jälle saamas inimeseks, kelle õigusel oli kaitse ning elul ja tööl mõte. Pikema rahuaja järel, Rootsi aja lõpuks, saavutas maarahvas rahuldava jõukuse.
Bernard Kangro- Kirjutas ühe õhtuga raamatu. Oma luules väljendab kodukohta ja ümbruskonna loodust. Ta romaanid keerlevad reaalsuse-kujutluse piirimail. Tema tuumteos oli "Tartu sari"-see koosneb 6 romaanist. Tema algatusel loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Tema põhilised märksõnad: mets, vesi, maa, maja "Sonetid", "Vanad majad", "Reheahi", "Tulease", "Põlenud puu", "Igatsetud maa". Arved Viirlaid- Visati koolist välja hümni laulmise eest. Temaatika: sõduriägedus, leppimatus ülekohtu ja vägivallaga, isamaalisus, tundeline armastus, loodus. Ta on üks tõlgitumaid Eesti kirjanikke ja kõige NSVL vastasem. Ta oli PEN klubi esimees. 7 luulekogu-"Valgus rahnude all", 11 romaani- "Ristideta hauad"(17 keeles), "Tormiaasta". 1novellikogu-"Saatuse sõlmed". VÄLJAANDED 1944. Soomes kirjastus "Otto". 1945. Välismaine Eesti Kirjanike Liit, juhtis A.Mälk, pärast ta surma K.Lepik. 1950-1994 Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiiv, juhtis B.Kangro
'' Tarapiltalased võtsid mõjutusi vastu Saksamaalt, seal levinud ekspressionistlikust suunast ja prantsuse kirjaniku Henri Barbusse'i asutatud rühmast Clarté, mis kujunes revolutsiooniliseks nii oma sõjavastaste ideede, kui ka kirjandusliku uuenduslikkuse poolest, koondades enda ümber dadaiste, sürrealiste ja teisi maailmasõja järel tekkinud kirjandulikke liikumisi. Tarapita sai Clarté rühmitusest impulsse: sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu võitlemine oli selle organisatsiooni peaeesmärke. Rühmitusele heideti ette isamaalise meelsuse puudumist ja isegi kommunistlike ideede pooldamist, kuid siiski olid neil üllad persepektiivid ja seisukohad Eesti kultuuri edendamises. Revolutsiooniliste seisukohtade propageerimisel oli Tarapital koguni suurem tähtsus, kui rühmituse liikmed seda ise lootsid. Kasutatud kirjandus: ,,Noor-Eestist arbujateni: Eesti luule 1905-1940'' Õpik XI klassile Karl Muru
Lemminkäinen lustlik kergemeelne seikleja, naiste võrgutaja, pilkaja, põhjamaine Don Juan, loitsijavõimetega. Kosib Kylliki, sooritab Põhjala neiu saamiseks rea vägitükke, hukkub Tuone jões. Emaarmastus äratab ta ellu. Tapab Põhja isanda d. Ilmarinen juhtiv kangelane V kõrval. Sepistas taevavõlvi, Sampo, naib Louhi tütre V asemel e. Kullervo müüdi Ilmarisele orjaks. Kullervo needmine protest sotsiaalse ülekohtu vastu, pilastab õe, tapab end. Kullervo lugu on traagiline, toob teosesse süngeid toone, näidates elu tumedamatkurvemat poolt, keskne on perekonnasisene vaen ja veritasu. f. Louhi Põhjala emand (Ja põhjala) Kalevalale vaenulik maa. Louhi lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50. runo lõpulaul kristlik sümboolika
Manifest "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Alustas tegevust 1921. aastal Iseloomustus ·oli ekspressionistlik , tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega ·avaldas mõju progressiivne rahvusvaheline organisatsioon "Clarte", mis võitles sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Adson; Arvati, et loov vaim oli tollases ·Ühisväljaanne (7 numbrit) Alle; ühikonnas kui orb. Kultuuri mõiste oli ·tundeelamuste kõrvale tõusis Barbarus; liiga pinnapealne ja arusaamine väärilisena analüüsiv ja üldistav mõte
Arutlus Kunst ja surmatantsumaalide sõnum Surmatants kui eraldi teema, seejuures omal ajal väga populaarne, levis ja leidis maalides kajastamist 15. sajandil ning veel ka 16. sajandi alguses. Seega saab antud temaatikat vaadelda kui hilisgootika üht kunstisuunda. Tõuke surma kujutamiseks nii grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kir...
Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli vastuliikumine, mõistusega ei saa kõike selgitada, loome inimesed väärtustasid tundeid, Torm ja tung oli see kangelane kes hakkas reeglite vastu võitlema) oli rüütel kes astus reeglite vastu, võitles ülekohtu vastu, ei muutu alistunuks. Seejärel ilmus temalt romaan (1774) ,,Noore Wertheri kannatused" Oli üks mees, kes oli tundeline, kahekümnendates umbes, oli teenija(d), haritud noor inimene, kes töötas erinevate võimukandjate juures, liiga tundeline(armus ühesse naisesse, Lotte, kuid ta oli kihlatud Albertiga, asja tegi keeruliseks see, et Lotte oli vanim laps oli emale abiline, ema suri,
lepituseks endale võttis. Ta hakkas sellega üle vee kodu poole minema. Ta ei väsinud ära ja muudkui sõudis edasi. Ta hakkas laulma tüdrukutest ja õnnest. Meretuuled viisid paadi edasi Viru poole. Oli juba kesköö ja äkitselt tõusis merepinnast välja kuju, kelle Kalevipoeg ära tundis. Neiu oli Kalevipojaga koos olnud kuid hiljem merre uppunud. Lainete vahelt kostab tema laulu, Kalevipoeg lõpetab aerutamise ning jääb kuulama. Ta laulis kuidas ta öösel mere äärde läks, unustades ülekohtu ja halva kuid sisse kukkunud ning uppunud. Kalevipojal hakkas temast kahju kuid sõudis siis ikka lauldes edasi. Ta laulis tänust vanematele. Päike hakkas tõusma ning Kalevipoeg jõudis kaldale. Seal oli Tuule-ema, kes laulis metafoorina linnust, kes kodust ära lendas ning ema jäi leseks. Kalevipoeg märkas laulu mõtet ning hakkas kiirustades kohu poole minema. Õhtul istusid kolm venda koos ning rääkisid kuidas kellegil otsingud on läinud.
1. Algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 2. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. 3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6. Kõnekäänd rahvapärane väljend, annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. 7. Muinasjutt põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik (imeesemed)
õppima. Selline inimene rajab oma identiteeditunde ja eneseusalduse sellele, mis ta isiksusena on, mitte sellele, milline on ta positsioon ühiskonnas või milliseid rikkusi ta omab. 3. Ebaadekvaatse enesehinnangu puhul on tegemist nõrkade isiklike piiridega inimene on allaheitlik ja käitub teiste inimeste kehtestatud reeglite järgi või, vastupidi, kaitseb agressiivselt isiklikku ruumi sageli olematu ülekohtu eest. Selline inimene ei võta vastutust oma elu ja õnne eest, vaid süüdistab ebaõnnes kõiki teisi. Ta kipub end maailma eest peitma, sest on oht pettuda, kriitika osaliseks langeda või hüljatud saada. See aga mõjub niigi madalale enesehinnangule laastavalt. Nii loobub inimene oma unistustest ja plaanidest ning lakkab uskumast enda võimesse midagi elus muuta. Tulemuseks on masendus, depressioon või probleemid füüsilise tervisega. 4
Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804. aastal jäi pärisorjus siiski püsima, kuid taastati kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Talurahva olukorrale hakkasid tähelepanu pöörama rüütelkondade tasnadil. Ideeks oli valgustusideede levik ning taheti tähelepanu pöörata inimõigustele. 1804. kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis olid mitmes punktis talupoegadele ebasoodsad: ei näidanud maade
Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804. aastal jäi pärisorjus siiski püsima, kuid taastati kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Talurahva olukorrale hakkasid tähelepanu pöörama rüütelkondade tasnadil. Ideeks oli valgustusideede levik ning taheti tähelepanu pöörata inimõigustele. 1804. kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis olid mitmes punktis talupoegadele ebasoodsad: ei näidanud maade
otsuseid on keegi vastu võtnud ning palju muud. Näiteks nagu on pea igas koomilises Ameerika filmis soovivad vanemad inimesed teada, kes ära on surnud , mis tähendab , et isegi surmakuulutused on tähtis osa ajakirjandusest. Ka kõige rohkem kritiseeritud nö kollane ajakirjandus on tähtis. Neljandale võimule on tihti etteheidetud ebainimlikkust ja täiesti põhjendamatute kannatuste tekitamist süütutele inimestele. Jah, ajakirjandusel on roll kaitsta oma lugejaid neile tehtava ülekohtu eest, teavitades neid kõigest, mis on ühiskonnas valesti. Kuid ei, ajakirjanikul ei ole õigust ega ammugi mitte kohustust iga väiksematki vihjet kajastada ja see läbi võib-olla süütutele inimestele haiget teha. Nagu vanameister Juhan Peegel on öelnud ,,Ajakirjanikud võite olla, inimesed peate olema." Õigustamatu teksti ning pildi rämps ja müra ainult rikuvad head ajakirjandustava. Just see ongi ajakirjaniku kohus: teha vahet valel ja õigel ning
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitar...
ja ajaloo uurimisel, rahvaluule ulatuslikul kogumisel ja nn. uue kirjaviisi propageerimisel. See kirjaviis on meil kasutusel tänini. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli pärit Torma kooliõpetaja perekonnast. Andis välja eestikeelseid kooliõpikuid. Rahva seas sai laiemalt tuntuks Vanemuise seltsis peetud "Kolme isamaakõnega", kus ülistas eestlaste tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu. Jakobson ründas ka kirikuõpetajaid, kuid Hurt pidas kirikut eesti rahvale olulisekse. Meeste tüli lõhestas rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi. Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a.
Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Hea näide on ka noortefilm ,,Klass" , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. Seal on toodud kõige ehedamalt välja põhiprobleemid seoses koolivägivallaga. Paljud meist poleks uskunud, et asi võib olla nii julm ning tõsine, kuid see on. See film lõppes ühe kiusatava enesetapuga. Õpilastel on liialt vähe informatsiooni selle kohta, kelle poole võiks pöörduda ülekohtu korral. Lahendamata on ka probleem, kuhu peaks õpilane pöörduma, kui vägivalla põhjustajaks on õpetaja. Koolivägivalla probleemi lahendaks minu meelest kooli juhtkonnapoolne intensiivsem sekkumine. Sellepärast tulebki probleemiga hakata kohe tegelema. Koolivägivalla vastu tuleb võidelda. Pärast võib olla juba liiga hilja.
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused
kuhu või kui kaugele!" (lk 146) Pealkiri ,,Taeva palge all" Pealkirja mõtestab väga hästi lahti Kustase monoloog Toonile: " Kuid nüüd olen mina siin, sinu kõrval! Nüüd olen mina siin sinu lähedal. Kas meie ei hakka olema üksteisele nüüd abiks? Tule mulle lähemale! Niimoodi! Kas sa näed nüüd seal on maa ja siin on meri, ja ainult taevas on meie kahe üle. See on hea taevas ja seal ei või olla ülekohtu! Selle all elame iga päev jah, iga meie liigutus on näha, sest siin, merel meie oleme ju nagu Jumala enda peopesal! Selle taeva all pääsesime sel korral surmast! Selle all oleme teinud oma patud kõik sellesama all. Ja selle all oleme meie nüüd sinuga kahekesi sina ja mina! " (lk 242) Värvikam kõrvaltegelane Tuisu Jüri Ta oli kõige täisverelisem vana randlane. Tuisu Jüri oli suurte kogemustega kalur, kes rääkis ja
KUMB ON ANDNUD MAAILMALE ROHKEM, KAS KREEKA VÕI ROOMA? Nii Kreeka kui Rooma on minu arust andnud maailmale väga palju. Neilt on pärit saavutused kultuuris, arhidektuuris, poliitikas jne. Et öelda kumb on siis andnud maailmale rohkem läheb raskeks, sest neil on suhteliselt võrdselt palju uuendusi ja omapärasusi igas eluvallas. Tänapäeval kasutatakse palju tolle ammuse aja teadmisi spordi-, õigusteaduse-, riigikorra-, religioonivaldkonnas ja teisteski valdkondades. Selle arutluse käigus üritangi välja selgitada kummast on meile siis rohkem kasu olnud. Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinu...
Põhimotiiv: Hamleti kõhklused ja kättemaks. Tragöödia on ajalooline kahes plaanis: a) kujutatakse Taanimaa õukonna sündmusi 13. sajandil b) korruptiivset õhkkonda kuningakojas Shakespeare'I kaasajal. Hamleti põhiküsimus on: olla või mitte olla. Olla (olemine) tähendab vastutustm südametunnistuse järgi elamist. Olemine on võitlus ja toob endaga kaasa kannatusi ja piinu. Mitte olla-surm või südametunnistuse hülgamine, leppimine ülekohtu ja ebaõiglusega. Kõhklused on Hamleti olemus. Mõtestamata tegu teda ei rahulda. 1.Tõesta, et Hamlet on veendunud humanist. Kui Hamlet saab teada, kes ta isa tappis, tahab ta Claudiust paljastada. Peale juhtumit etendusel plaanib ta teda isegi tappa, kuid mõtleb siiski ümber (arvas, et Claudius saab oma patud andeks). Hamlet otsis alati tõde ja tahtis õiglust jalule seada. 2. Miks on Hamlet pettunud, kui uueks kuningaks valitakse Claudius, mitte tema?
Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased. Tegelastel ei ole võimalik oma rolli muuta, aga neil on valida, kas teha head või halba (nt: kas uskuda jumalat või mitte). eksistentsiaalne vaatepunkt. Surmatantsu motiiv – surm maksab kätte maapealse ülekohtu eest. 8. Klassitsistlik tragöödia: tunnused, jooned, autorid. Autorid: Corneille, Jean Racine Tunnused: Kolme ühtsuse nõue ehk ajaühtsus – tegevus laval võtab sama kaua aega kui reaalselt vaataja jaoks kohaühtsus – tegevus toimub ühe ruumi piires tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid. Autor: Moliere Tunnused:
Lapsele on mõistetavad ja lähedased kõik teda ümbritsevad inimesed. Alates teismelise east hakkab aga laps eristama korralikke ja mitte korralikke inimesi. Korralikud inimesed oskasid laitmatult prantsuse keelt ja tundsid seltskonna kombeid. Mittekorralikud inimesed on aga lihtrahvas, kes elab kooskõlas looduses. Teismelise eas algab igal noorel inimesel ajajärk , mil ta püüdleb kõlbelise enesetäiustuse poole (mitmemete erinevate võimaluste vahel valimine; õigluse tajumine; ülekohtu tunnetamine; siiraste ja puhaste mõtete ,,varjamine"; moraaliõpetuse omaksvõtt). Tolstoi üheks loominguliseks loosungiks oli kurjale ei tohi kurjaga vastata. Igasugune kättemaks ei ole õigustatud, see on pigem vahend omaenda nõrkuse näitamiseks. Õigele teele satub inimene, kes kannab endas kaasas lapsepõlve siirast puhtust ja headust. Tolstoi püüdis veel näidata seda, et inimesed on unustanud selle põhitõe. Tema arvates ongi elu antud selleks, et saada ,,teiseks" inimeseks.
olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa oli mõisaga tülis olnud. Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse poolt ja ülekohtu vastu välja. Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi. Tema "vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis. Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati kaklusse kiskus, kui ta seda kuskil nägi. Päärn hakkas mitmel korral mõisale vastu ja sai selle pärast mitu korda mõisa tallis ja haagikohtuniku juures julmalt nuhelda
· Kogu tsüklit läbib tema alatise kaaslase ojakese kuju. "TALVINE TEEKOND" · 24 laulu on tõsisem ja otsustavalt sügavam. · Nooruse illusioonide hingestatud poeesiast ei jää enam varjugi. · Elutunnetus on lepitamatult realistlik. · Kuid võitlus realismi pärast on nõudnud ka suuri ohvreid: kadunud on usk inimestesse ja tsükli põhimeeleolu on sünge, isegi traagiline. · Juurde on tekkinud kibe protestinoot sotsiaalse ülekohtu vastu, vaenuliku ja ebainimliku ühiskonna vastu. · Ka siin lahkub noormees kodust ja rändab läbi maailma. Kuid algusest peale pole tal lootust. Ka siin on kangelase saatus ja elamused lahutamatult seotud looduse meeleoludega. SCHUBERTI LAULUTSÜKLID · Suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. · Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost.
või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet. Osalisriigid rakendavad kõik jõupingutused kindlustamaks selle põhimõtte tunnustamist, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Osalisriigid rakendavad kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Osalisriigid võtavad
02.2011. Kaasuse lahendus paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 11.02.2011 kl 15.00 (nimi) Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata. Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on ,,peale rusikate ehk midagi muudki taskus, talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul tuleb koju kiirustav
” paragrahv 1-14: poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle. Niisiis, poliitiliseks võimus pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatiseks, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seatuste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramise ülekohtu eest- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. et mõista pol.võimu õigest ja tuletada see tema alguses, peame võtma arvesse seisundis, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest.
tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise hukkumiseni. Kangelase eesmärgid on alati õilsad, tõe eest võideldes satub ta talle üle jõu käivasse vastuollu ühiskonna, selles valitseva moraali, eetika, ja religiooni, võimustruktuuridega, millest omakorda tulenevad kangelase sisepinged. Nende pingete taustaks on tugev sisemine ebaõiglustaju ning soov maailma paremaks muuta. Enamasti kaasnevad sisepingetega ka soov ülekohtu eest kätte maksta ja usk, et kättemaks on ainuke ning ainuõige tee tõe jaluleseadmiseni. 2. Näidendi teemad, peaidee. Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Teemad: Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? 3. Millist Hamleti oletust isa vaim kinnitab? Millise ülesande saab Hamlet vaimult?
""Veronika otsustab surra" tegevus toimub Ljubljanas Villete hullumajas, kus saavad kokku Paanika, Depressioon ja Skisofreenia, kus selgub, et ainult oma elust ja surmast teadlikuks saamine, piiride puudutamine olemise põhjani, põhjuseni jõudmine teeb inimese terveks, terviklikuks, elavaks. Mis on tegelikult ju alati teada olnud, mida ometi on põhjust üha meelde tuletada eriti praegus es maailmas, kui korralike inimeste hingepõhja kibedus kipub sööbima, see ühiskondliku ülekohtu ja isikliku pettumuse varjatud Vitriol, salaja kogunev vimm, mis võib, aga ei pruugi plahvatada; mis võib inimese märkamatult läbi söövitada... Paolo Coelhol on, mida öelda - ajas, mil kirjandus on paljude jaoks ehk juba lõppenud. Ometi on ta valinud kirjasõna vormi, selleks et teatada: elage.
surmaga seoses tuleks säilitada hea lootus, ja kui midagi tõeks pidada, siis eeskätt seda, et tublile mehele ei juhtu midagi halba ei elus ega surmas ja et jumalad ei lakka iial tema saatuse eest hoolt kandmast. Sokrates oli veendunud, et ei ole olemas niisugust inimest, kellel õnnestuks puutumatuks jääda, kui ta mõnele rahvahulgale õiglaselt vastu hakkaks ja kõike riigis toimuvat ülekohut ja seadusevastasust takistada püüaks. Ta ütles, et "paratamatult tuleb ülekohtu vastu võidelda, kui aga niisugune inimene uurikest aegagi tahab elada, peab ta eraisikuks jääma ega tohi avalikku ellu sekkuda". See on poliitilis-õigusliku ühenduse mõju inimese loomusele. Seega ideaalis peaks inimese loomus olema iseseisev ning hea ja õiglane, tegelikkuses aga loeb enamiku arvamus ning maised lõbud, isegi Sokrates leidis, et tuleb surma mõistmisega leppida, sest enamik kohtunikest leidis nii.
Pärast Hugo ema surma nad abiellusid. See abielu kestis aastaid ja nad said viis last. Ometi olid nii Victor kui Adéle mõlemad korduvalt truudusetud. Ilmselt abiellusid nad liiga noorelt ning pigem trotsist kui armastusest. Murrang Põhjalik murrang Hugo maailmavaates toimus 1820.ndate aastate 2. poolel. Siitpeale iseloomustab teda avar kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, poolehoid rõhututele ja hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Järjest sügavamaks ja küpsemaks muutus samuti tema filosoofiline ideestik. Selles sai valitsevaks müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. Hugo vaimne autoriteet kasvas järjest, ta sai Prantsuse ühiskonna südamestunnistuse sümboliks. Rahvuskangelane 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne vaherahuga. Saksamaa alistus keisririik oli kokku varisenud, linnades toimusid rahutused, sõjavägi taganes. 1919. aastal Pariisis määratud rahutingimused panid paika uued karmid reeglid. Reeglid mille panid paika sõja võitjad ja mille all pidid kannatama sõja kaotajad. Kuidas jagunesid võitjad ja kaotajad ning milliseid tagajärgi esimene maailmasõda endaga kaasa tõi? Suubritannia tuli maailmasõjast välja võitjate poolel ning tänu sellele mingeid reparatsioone nad maksma ei pidanud. Küll oli olukord Suurbritannias väga kirju. Neile kuulus küll endiselt võimsaim merevägi maailmas ning nemad arendasid välja tangi, mida järgmises maailmasõjas edukalt kasutati. Aga sõjas oli kaotatud miljonite noorte meeste elud ning Suurbritannia oli nüüd USA-lt võetud võlgades. Samuti oli üha raskem kontrollida impeeriumi ka...
on minu arust ütlus, mis peab kõige enam paika veel siiamaani. Mõne pessimismile kalduva inimese jaoks on see ehk lausa kogu me ühiskonda iseloomustav lausa. Tõsi on, et rikkad, kes vajavad sõda (kas siis oma ülemvõimu kinnitamiseks või rikkuse taastamiseks/kogumiseks), ei osale otseselt sõjas. Nemad on nukumeistrid, kes tõmbavad turvaliste eesriiete tagant nööre. Sellised juhtumid on levinud üle kogu maailma. Ma ei arva, et on olemas mandrit, mis pole kannatanud taoliste ülekohtu käes. Kuid mida ometi teha? Kas rahvusvahelised organisatsioonid peaksid kasutama jõudu? Ma arvan, et igal rahval jõuab kätte aeg, kus seistakse vastu repressioonidele. Viimased aastad on näidanud, et isegi ,,araabia erandi" ning ebademokraatlikuse all kannatavad maad, on tõusnud üles ning levitanud sõna vabadusest ning õigustest, mis peaksid olema meile garanteeritud. Seetõttu arvan, et pole olemas rahvamassi, kes varem või hiljem ei tegutseks
Veeb. keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks. Landeswehr´i sõda : koosnes baltisakslastest. Baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse. II etapp- Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Leiti, et Landeswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn penirüütlite orjusest ning aitab osaliseltki tasuda sajanditepikkust ülekohtu ja alanduse eest. Rahukõnelused : Vene valitsus tegi ettepaneku rahurääkimisteks. Sept. keskel toimunud esimene Eesti- Vene kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta. Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas okt. kriipsu peale Loodearmee pealetung. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida juhtis J. Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Tartu rahuleping- Sõlmiti 2. veeb 1920
uuendatud leping, mis sisaldas seadusi iisraeli rahvale. 1. Aabraham oli juutide esiisa, kellega Jahve sõlmis võidetavalt esmakordselt ,,kaitselepingu". 2. Hiljem uuendas jahve lepingut Moosesega Siinai mäel. 3. Kümme käsku Jahve poolt kehtestatud seadused · Ainus jumal Jahve · Ära tapa · Ära varasta · Austa oma vanemaid · Keelasid abielurikkumise ära 4. Kõik kokku Moosese seadused 5. Vaeseid ja viletsaid kaitsesid seadused ülekohtu eest. 6. Pereisa oli peres kõige tähtsam ja otsustas kellega tütar abiellub. 7. Mehel võis olla mitu naist, truudusetut naist ootas aga surmanuhtlus. Prohvetid usukuulutajad, kes lubasid, et uue valitseja saabumisega algab üleüldine õnneajastu. 1. Püüdsid ausalt õpetada rahvale seda, mida nad ise pidasid õigeks. 2. Prohvetite meelest olid kõik hädad, mis Iisraeli tabasid tingitud sellest, et kummardati ka ebajumalaid. 3
ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Nõiad põletati või karistati. 5) Eesti talupoegade õiguslik seisund ja selle muutumine rootsi ajal Õiguslik seisund muutus halvemaks, sest nii Eestimaal kui ka Liivimaal anti välja ametlikud dokumendid mille järgi talupojad tunnistati pärisorjadeks . Õiguslik seisund muutus rootsi ajal paremaks,.kuna talurahvale anti seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga. 6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja
Populaarsuse saavutas teosed ,,Nahksuka jutud". Teemaringid: 1. revolutsioon (USA iseseisvumisega seotud sündmusedprobleemid); 2. mereromaanid (ajast mil ta oli teenistuses); 3. indiaani suguharude elu käsitlevad romaanid. · V. Hugo . 1820. aastate II pooles toimus tema maailmavaates murrang avar kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele, võitlusele, poolehoid rõhututele, hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Küpses tema filosoofiline ideestik. Hugo muutis draamas oluliseks groteski, mis oli vastand ülevale. Selle abil liitis ilus ja inetuse; lükkas ümber põhimõtte ,,kunst kunstipärast", oluline oli kunstniku vastutus ühiskonna ees. Tema ajaloolisi näidendeid võib nimetada pseudoajaloolisteks, sest ta ei pööranud mingit tähelepanu ajaloolistele faktidele, puudus täpsus.
midagi saanud on riigivalitsemine ja õigussüsteem. Kreeka on ajalukku läinud demokraatia sünnimaana ning Rooma, kui rooma õiguse väljatöötajana. Nii demokraatia kui ka rooma õigus on enamustes tänapäeva riikides kasutusel, seal hulgas ka Eestis. Ega ei kujutakski elu ilma nendeta ette, kõik oleks hoopis teistsugune. Valitseks diktatuur ja kõrgemal seisvate inimeste ülemvõim alamate kihtide üle, ilma, et nood midagi selle ülekohtu vastu teha saaksid. Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Need kaks täiesti erinevat keelt, milledel pole teineteisega peaaegu mitte midagi sarnast on ometigi suutnud säilida ja olla ka kasutuses kuni tänapäevani. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte
Tõstab luule kvalitatiivsele tasandile. Kirjastus aitas välja anda seismajäänud teoseid. Kujundus on oluline, rõhk keeleuuendusel. TARAPITA- 1921-1922. Tuumik- A.Kivikas, J. Semper, M.Under, Adson, J.Barbarus, Tuglas, A.Alle, kindel manifest, keskendusid sots teemadele, kriitiline realism ja ekspressionism, neid on kokku toonud opositsioon raha vastu, eeskuju andis PR rühmitus, püüti võidelda sõja vägivalla ja sots ülekohtu vastu, Vaimsus oli tähtis, nimetaga on seitse ajakirja. Gailit ja Visnapuu leidsid, et kunsti eesmärk on midagi muud. Lagunes sisemiste vastuolude tõttu. ARBUJAD- 30' keskel- 40' võimuvahetuseni. Loitsumine) Tuumik- Betti alver, H.Talvik) K. Merilaas-A.sang) Uku Masing, B.Kangro,M.Raud,P Viiding. Ignoreerisid sots tellimusi, suhtumine võimu oli põlglik, vaimu aristokraadid,Teema- vabadus, ilu, kunst, vormi täius oli oluline, puhas luule keel
17 Laste õigused Lapsel on õigus juurdepääsuks teabele. Art. 17 18 Laste õigused Vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema tähelepanu keskpunktis. Art. 18 19 Laste õigused Lapsed peavad olema kaitstud igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Art. 19 20 Laste õigused Lapse, kes on ajutiselt või alaliselt ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Art. 20 21 Laste õigused Lapsendamise korral peavad lapse huvid olema seatud esikohale. Art. 21
asehalduskord, mis tõi kaasa mõningate omavalitsuste piiramise, pearahamaksu ja hingeloendused. Ma leian, et hingeloendused võisid küll tol korral olla rahvale ebameeldivad, kuid praegu saame me siiski tänulikud olla, et meie esinavemate nimed on üles märgitud. Selleks, et vältida pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. Aastal põhijoontes varasem valitsemiskord. Taluahvale anti seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Pärisorjust veel ei kaotatud, kuid sajandivahetusel sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. Eesti ala on aegade jooksul käinud käest kätte. Lisaks valitsejatele on muutunud ka valituse korraldus, talurahva ja mõisnike olukord ning seadused. Mina arvan, et kui neid perioode poleks meie ajaloos olnud, siis poleks me tänapäeval need samad eestlased, kes me oleme.
Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Pearaharahutused: Liivimaal vallandus esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadete mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Talurahva kord 18. sajandi lõpul: Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka jubavabade inimestena. Linnad varauusaegses Eestis: Liivi sõja alguses 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandusid veel Kuressaare ja Valga,Vana-Pärnu hävines Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. (kokku jäi 10 linna) 17. sajandil said linnaõigused Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Kaugkaubandus:
kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla. 1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu) A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma B Rüütelkond võib koormised ise määrata C Rüütelkonnal on täielik õigus oma talupoegade elu ja surma üle otsustada J. G. Eisen, tema kriitika põhipunktid Talupoeg saab mõisahärralt kõik, mis vaja ning kaotus on mõisahärra kahju. Seetõttu on talupoeg mõisahärra võlgnik ja peab oma võlad tasuma. Talupoeg ei tunne millestki puudust ega arvesta kunagi oma tagavarasi. 1765 Liivimaa kindralkuberner Browne`nn
saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16. sajandi lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega asulat. Vana aja lõpul oli Eestis kokku juba 12 linna. Varauusajal elas Tallinnas vaid veidi üle 10000 elaniku. Tartu, Narva ja Pärnu elanike arv ei ületanud 3000-4000 elaniku piiri. Ülejäänud linnade rahvaarv püsis tuhande elaniku ringis. Läänemaa, Harjumaa,
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
