Esinemispiirkonnad 40 riiki maailmas 20 riiki Aafrikas Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab LõunaAasias LadinaAmeerika ja Kariibi mere piirkond Põhjused Rahvastiku kiire juurdekasv Aafrika aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas, kodusõjad Halb toiduainete jaotussüsteem Inimesed on koondunud ka pigem viljakamatesse piirkondadesse, põhjustades metsade hävimise, ülekarjatamise erosiooni ja kõrbete leviku Tagajärjed Toidupuuduse tagajärgedeks on füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemise pärssimine Väheneb riigi ressuss inimkapital. Lahendus Probleemide vältimiseks tuleks arengumaades täiustada maaharimisviise ja tehnloogiat Tuleks toitu toota pärmseentest, bakteritest, vetikatest Inimeste toitumisharjumuste muutmine Tänan kuulamast!
toiduprobleemid Koostas : Juhendas : Maailma toiduprobleemide põhjused : Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust , halvemaid loodusolusid , halvemat toidukvaliteeti. Põua perioodid maad ei kanna vilja , kuna vett ei ole ja on kuiv . Inimesed on kogunenud viljakamatesse piirkondadesse põhjustanud metsade hävimise , ülekarjatamise , mullastiku vaesumise , erosiooni ja kõrbete leviku. Halvasti korraldatud toiduainete jaotamissüsteem toidaineid ei saa tavaliselt need , kes seda kõige enam vajavad. Kalavarude vähenemine - röövpüük , veereostumine. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust ) - GMOd paisati turule liiga kiiresti, teadmata täpselt nende pikemaajalisi mõjusid tervisele ja keskkonnale. Toiduabis olevate tervete terade laadungid, mis saadeti kriisi ajal Aafrikasse,
MAAILMA TOIDUPROBLEEMID Pärnu Täisksvanute Gümnaasium 10bH Vesta Baranauskaite TOIDUPROBLEEM Tänapäeval on maailmas inimesi,kes söövad,kas liiga palju või liiga vähe. Tervise probleeme esineb mõlemil juhul. Praegu elab maailmas umbes 1 miljard inimest,kes kannatab toidupuuduse käes. Maailmas elab ligi 100 miljonit inimest,kes söövad end üle. TOIDUPROBLEEM Iga päev sureb umbes 20000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel. Iga päev sureb umbes 3000 inimest ülesöömisesse ja sellega seonduvate terviseriketesse. Aastas põhjustab toidupuudus ligi 6 miljoni lapse surma. Iga aasta sureb umbes miljon täiskasvanut nälga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLEKAALULISUS Ülekaalu...
Geograafia 1.) Murenemine Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, ...
Küs:Nimeta 5 riiki mis on enam vähem kõrbes. Vastus:Mehhiko,liibüa,Sedaan,Egiptus,Saudi Araabia. Küs:Iseloomusta inimtegevust oaasides. Vastus:Kasvatatakse datleid,arbuuse,aprikoose,virsikuid,meloneid,puuvilla, ka visa ja otra.Karjakasvatuses peamiselt kitsi,lambaid,kaamelid,eesleid,veiseid. Küs:Mida said teada kõrbestumisest. Vastus:Kõrbestumine on kõrbealade laienemine,nende pealtung naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele.Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel.´ Küs:Seleta mõisted Vastus:Nomaad-Rändrahvas. Jurta-Kuplikujuline telkelamu,mida on kerge paigaldada. Mosee- Mosee on islamiusu pühakoda. Samuum-kõrbetorm Saharas Löss-Peeneteraline kollakashall,tolmjas sete. Takõrr-Kõrbes asuv savika ja sooldunud pinnasega tasane ala. Rähakõrb-ehk kivikõrb Hamaada-kivikõrb saharas Erg-Liivakõrb saharas Sahel-Piirkond mis kannatab eriti palju kõrbestumise all. Küs:Kudias tekkis Atacama kõrb?
jõed, hukkuvad kalad ja linnud. ·Põdrakarjamaid jääb vähemaks nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Parasvöötme Levib peamiselt Suvi on jahe ja niiske, talv külm. Palju suuri jõgesid ja järvi. Taimestik: Inimtegevus
rohustuga okasmetsade all kujunevad Pruunmullad – leedemullad. toitainerohked, Sademeid langeb piisavalt huumust. rohkem, kui jõuab Püsivad raua- ja auruda, vee ülejääk alumiiniumiühendid. imbub pinnasesse. USA lääneranniku alad Taimestik – peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. Loomastik PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Peamiselt imetajad, kes liigivaene. Peamised toituvad seemnetest, loomad on paksu pähklitest ja karvkattega kiskjad. Nad tammetõrudest. Mõned toituvad väiksematest imetajatest
Põhjusteks on suremuse langus,teaduste areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv, religioossed ja kultuurilised tõekspidamised. Lahendamine: pereplaneerimine,teavitamine rasestusvastastest vahenditest,laste arvu piiramine, naisõiguste suurendamine, hariduse võimaldamine lastele. Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tuul,monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine, liigkarjatamine
TUNDRA Mari Mäekivi 8c. 1.Asend Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja- Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl. Põhja-Ameerika kirdeosas, mida mõjutab külm Labradori hoovus, ulatub tundravöönd Hudsoni lahe ääres isegi 54° pl. 2.Kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel o...
Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon.
2. TUULE- EROSIOON ehk DEFLASTIOON-tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Intensiivne tasase reljeefiga piirkondades- rohtlates ( stepid, preeria, ) ja kõrbetes. KÕRBETES põhjustab KÕRBESTUMIST- viljatu pinnas kantakse tuule poolt viljakale pinnale peale ( nt. SAHEL ja oaasipindade vähenemine kõrbes) Soodustab ka ülekarjatamine ja taimkatte hävitamine ROHTLATES- liigne põlluharimine ( suured põllud), puuduvad metsakaitseribad 1. Kuidas kaitsta rohumaid ülekarjatamise eest? rohumaal peetava karja suurus peab vastama toidu kogusele, mida see suudab pakkuda. Ohtlikud on kitsed. 2. Mida tähendab, et erosiooni tõke on: künda mulda ümber pööramata? eelmise aasta kõrred jäetakse alles, uus seeme külvatakse põllupinda veetud madalatesse nõgudesse. 3. Mulla kaitsmise võimalused hekid, puudeistutamine metsakaitseribad- tuuletõkked terrasspõllud, kündmine risti nõlvaga
2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon *Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. 6)Kõrbestumine *Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. 7)Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. 9.Miks tekivad mulda horisondid? Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. 10.Millised horisondid eraldatakse muldades
Kontrolltöö Põllumajandus 1)Mida kujutavad endast segatalud ja spetsialiseerunud suurtalud? Too välja erinevused. 2)Mis on ekstensiivsed teraviljatalud? Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele? 9)Nimeta nisu, teepõõsaste ja suhkruroo kasvupiirkondi ja suurimad tootjad. 10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaade...
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu), asjatundmatu ja hooletu metsahooldus(asjatundmatu ja hooletu metsahooldusega metsad kasvavad tihtipeale võsasse ja hävivad, puud ei saa valgust, iga uus kasvama hakkav puu ei kasva kõrgeks teiste puude takistuse tõttu) , kõrbestumine(kõrbestumise peamised põhjused on ülekarjatamine ja kliima soojenemine(mis seotud ka inimtegevusega)), metsatulekahjud(kogu maailma metsatulekahjudest on hinnanguliselt ainul...
Väärtusliku põllumaa vähesus üha kasvava rahvaarvu juures võib aga endaga kaasa tuua ulatuslikke ja veriseid konflikte. Mõningast kompensatsiooni põllu- ja karjamaade vähesusele pakub üha uute alade kasutuselevõtt ning paremate taimesortide külvamine, kuid needki ressursid on lõppkokkuvõttes siiski piiratud. KESKKONNAPROBLEEMID Savannide suurimad keskkonnaprobleemid on salaküttimine, tulekahjud, puude hävitamise ning ülekarjatamise tagajärjel maa erosiooniohtlikuks muutumine. Savannialade karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine. Liigne karjatamine on Aafrikas savannide ja Sahara kõrbe piirialal toonud kaasa kõrbe jätkuva pealetungi savannialadele. Seda piirkonda Aafrikas, kus kohtuvad Sahara kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi.
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienem...
loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. v Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. · Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Iseloomustavaid suurusi: · äärmiselt külm kliima; · sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a; · lühike taimekasvuperiood; · vähe erinevaid taime- ja loomaliike; · suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu.
haritud maad. Kaitseks metsaribad, lageraie vältimine Mulla viljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavad tegurid · Kõrbestumine muldade · Pidev niisutamine viljaka pinnase hävimine kõrbete põhjustab sooldumist, kus laienemise, ebaõige maaharimise, looduslike peale vee aurustumist protsesside tõttu. Kaitseks sadenevad mulda soolad taimede säilitamine, istutamine, · Liigne väetamine, ülekarjatamise vältimine kahjuritõrje, · Muldade keemiline reostumine (degradat-sioon) raskmetallide sattumine esineb tööstuspiirkondade lähe- mulda põhjustavad dal, kus kahjulikud keemi-lised muldade hapestumist ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus · Mehhaaniline teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside,
Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6
ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid: Erosioon- tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne Kaitseks- tuuletõkete rajamine Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda Muldade keemiline reostumine- 1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad Kaitseks- muldade lupjamine 2
1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus
Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7. Inimesed tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline ja kultuuriline paik. PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2
mullaviljakus väheneb oluliselt. · Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. f) Kõrbestumine · Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). · Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. g) Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. 7 Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte, peamiseid mullaprotsesse, viljakust, probleeme.
tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu.
erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade (sekundaarne) sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6
külgnevailt aladelt. · Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et mürkained imbuvad kas põhjavette või kantakse need pinnaveega naaberaladele, sageli kraavide kaudu veekogudesse. Kõrberitsikate rünnak Mauretaanias http://www.fao.org/engli sh/newsroom/field/locu st_photo_gallery/locust 10.htm Maade kuivendamine · Ehkki Eestis on ülekarjatamise asemel probleemiks pigem kohatine liig vähene karjatamine, on meil siiski võimalik leida samalaadsete tagajärgede käes kannatavaid jõgesid. Põhjuseks on sel juhul aga kuivendamine. · Kuivendamine on Eestis üks tõsisemaid looduskaitselisi probleeme, sellega on rikutud rida märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. Näiteks oli Käru jõgi enne selle ülem- ja keskjooksule rajatud kuivendussüsteeme kruusase ja paese põhjaga, ent kraavide kaevamisel tekitatud setted
Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6
erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine- muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) – esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine – tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6
arengumaal elav inimene. Ammendamatud loodusvarad - õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid –biomassi energia. Taastumatud – maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Näljahädade põhjused: rahvastiku kiire juurdekasv ja ebaühtlane asustustihedus. Koondumine viljakatele aladele toob omakorda kaasa ülekarjatamise, metsade hävitamise, mulla erosiooni ja kõrbestumise. Mestade hävitamine toob kaasa suure süsihappegaasi sisaldumise õhus ning hapniku vähenemise. Ökoloogia alused. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Keskonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele
Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus on kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. mulla hapestumine toimub
kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Osades riikides nagu Aafrikas ja Aasias surevad inimesed nälga. Toidupuudus on tingitud maa-alade kõlbmatusest. Inimesed liiguvad viljakamate aladega piirkondadesse, seoses sellega tekitavad sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise ja kõrbete leviku. Toidupuudust tekitab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem.Üheks peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine. Mullastiku hävimist põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Üks peamisi tegureid on mullastiku looduslik ärakanne. Seda tingivad mitmed tegurid: paduvihmad, vooluveed, tuule ning temperatuuri kõikumine. Lagedal maa-alal toimub mullastiku ärakanne eriti intensiivselt
MULLASTIKU KAITSE Nähtus Iseloomustus Kaitse Erosioon Põhjustavad: vesi, tuul ja Meetmed: metsaribade istutamine, põlde inimtegevus (metsaraie, teede haritakse risti nõlvaga, raskete masinate rajamine), nõlvakalle. mitte kasutamine, tuuletõkked Kõrbestumine Kuivadel aladel Taimestiku istutamine, ülekarjatamise Põhjustavad: metsa mahavõtmine, vältimine, metsade mittemahavõtmine. ülekarjatamine, kuivus (külm hoovus), üleväetamine, Keemiline Põhjustab: umbrohutõrje Keskkonnasõbralikumad mürkkemikaalid, degradatsioon (mürkkemikaalid), üleväetamine, DDT on väääga mürgine. (hävimine) mulla pH langeb alla 5,6 happeline muld, happevihmad, õhu saastamine
Loodusvara kasutaja saab endale loodusvarast saadava tulu, kuid kulud (nt reostus) tuleb sageli kanda ühiskonnal. Nt olukord, mis kirjeldab keskaegse Euroopa maakasutust, kus karjaajajad jagasid ühist maatükki, millel igaühel oli õigus oma karja sööta. Hardini näites on iga karjaajaja huvides oma karja suurendada (lisada maatükile täiendavaid lehmi) isegi siis, kui see toob ühismaale ülekarjatamise tagajärjel ajutist või jäädavat kahju. Iga karja omanik saab iga täiendava lehma pealt täiendavat tulu, kuid ühismaale tekitatud kahju jagatakse kõigi maakasutajate vahel. Kui kõik karjaajajad teevad selle individuaalsest lähtepunktist majanduslikult ratsionaalse otsuse, koormatakse maa üle ja sellest tulenevat kahju kannavad kõik. Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
laienemisele Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse toitainetsüklit ja see viib enamasti mullaviljakuse languseni. Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis. Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas ja näriliste hulgas. Kui pinnast kaitsev taimkate on hävitatud, hakkab tuul liivasid liigutama, tekib erosioon. Igal aastal muutub hulgaliselt põllumajanduslikku maad kõrbeks just ülekarjatamise tõttu. Kariloomade arvukus on tohutult suurenenud, kuid karjamaade pindala aina väheneb. http://www.hardrainproject.com/hrpl?n=4507 http://www.rolexawards.com/en/the-laureates/claudiafeh-the-project.jsp Põllumajandusega seotud probleemid maailmajagudes Metsa raadamine Ülekarjatamin
21 sajand algus 6.1 miljardit aastal 2050 9 miljardit Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. Millest tuleb inimeste toidupuudus? o Euroopa riikide probleemiks on põllumajandussaaduste ületootmine. o Näljahäda on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. o Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. o Inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. o Põuaperioodid Aafrika ulatuselikel territooriumitel. o Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. o Üheks peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine. o Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist.
virsikud jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes kaevandatakse ka naftat ja maagaasi. Keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemidest on selles vööndis väga ohtlik kõrbestumine. See tähendab kõrbealade laienemist, nende pealetungi naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele. Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel. Kõrbed laienevad just eriti lõuna suunas kiirusega 6 km aastas ja eriti kannatab selle all Saheli piirkond. Kõrbestumist seostatakse ka kliima üldise soojenemisega. Sõjalisi kokkupõrkeid on põhjustanud juba vee puudumine. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid. Seal, kus jõgede vett
peremeheks. o Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrgustik o Kui suremus on väiksem kui sündimus nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID Maailma toidupuudus Põhused: Rahvastiku kiire juurdekasv Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Kalavarude vähenemine Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse, põhjustades metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesuse, erosiooni ja kõrbe leviku Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut Aafrika põud on probleemiks Tagajärjed: Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib ende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemist Väheneb riigi kõige väärtuslikum ressurss inimkapital Lahendused: Inimeste toitumisharjumuste muutmine (rohkem kalatooteid tarbida) Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha
erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus on kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. mulla hapestumine
tubakas ja puuvill. Suurt hulka kokat eksporditakse Colombiast ja Boliiviast, vaatamata proovidele tootmist tõkestada. Loomadest ekspordib Colombia kariloomi, Peruul on suur piima konserveerimise ja karjakasvatussektor. Peruu ja Boliivia ekspordivad ka lamba ja alpaka villa. (Andes Mountains, 2016) Põllusaadustest imporditakse sisse maisi ja nisu. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsa mahavõtmine põllumajandusliku maa suurendamiseks, mulla erosioon ülekarjatamise ja maa halva kasutamise tõttu, jõgede ja rannikuvete reostumine kaevanduste ja prügi pärast. (The World Factbook, 2016) 4.2.4. Metsamajandus Mets katab 52-54% Boliivia, Peruu ja Columbia maast, 39% Ecuadori maast ja 22% Tšiilit maast (The World Factbook, 2016). Põhiliselt on Andides troopilised vihmametsad. Erinevatel kõrgustel on aga erinevad bioomid, 3000-4000 km on pilvemetsad, kõrgemal
pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus on kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6
piirkondadesse Arengumaades on Põuaperioodid aitavad ka on vaja täiustada kaasa. Inimkonna tohutu põhjustanud maaharimisviise ja juurdekasv. sealsete tehnoloogiat ning metsade vältida hävimise, monokultuuride ülekarjatamise, kasvatamisest mullastiku tulenevat mullastiku vaesumise, vaesumist erosiooni ja kõrbete tekke.) 2. EROSIOON Looduslikud Kurnatud Mulla erosiooni saab tegurid(paduvihmad, mulda ja vähendada, kui
tänapäevalgi üldlevinud seisukohale, et loo metsatuse on põhjustanud kariloomad pidev karjatamine ei lase mullakihil tüseneda, suure karjatamiskoormuse korral võib rohukamar paiguti täielikult kaduda, nii et paljandub aluskorra paas. Vanasti, kui peeti rohkesti loomi, oldi arvamusel, et just karjatamise tõttu kasvab loopealsel vähe taimeliike. Iseäranis kahjulikuks peeti taimestiku arenemisele lambaid, kes oma "aplusega hävitavad viimse kui rohukõrre ja -laju". Teine ülekarjatamise pahe maapinna kõvakstallamine pandi süüks hobustele, "kelle jalajälgede raskuse läbi trambitakse maapind plingiks" . Tegelikult on puude kasv tõeliselt takistatud (ehk väga-väga aeganõudev) vaid plaatjal, vähemurenenud pael. Kadastik ja loopealne pole sünonüümid. Ent nende mõistete ühisosa on praegusajal, mil enamik loodusid on kadakasse kasvanud, sedavõrd laienenud, et nimetades üht, mõeldakse tihti teist, ja vastupidi
sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesi...
karjatamiskoormuse puhul sügisel karjamaa paljas) NB! Selle süsteemi olulisim aspekt on leida õige karjatamiskoormus (lammast/ha-l) antud rohumaatükile, mis nõuab mitmeaastaseid kogemusi 2. Rotatsiooniline või kopliviisiline karjatamine, kus karjamaa on jaotatud üksikuteks kopliteks (3...8) ja lambaid karjatatakse neis rotatsioonis nii, et iga koppel saaks puhata vähemalt 4 nädalat Eelised: · Väiksem ala-või ülekarjatamise oht- parem rohu kasutus · Rohumaa kasutamise efektiivsus hektaril kõrgem, sest teatud kopleid saab kasutada talvise sööda varumiseks · Võimaldab tallede karjatamist eespool uttedest. Talled pääsevad läbi spets. värava värskele karjamaale ja seal antakse talledele jõusööta spetsiaalsest katusega jõusöödakünast, uted sinna ei pääse- seega talledele võimaldatakse värske parasiitidevabam rohi . Tänu sellele saadakse ca 13% rohkem talleliha (raskemad
erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) tööstuspiirkondade lähedal, keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6
kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Kõrbestumise põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine Ülekarjatamine Metsaraie 2. Looduslikud protsessid Kuiv kliima 17 Tuuleerosioon Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium) Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel
karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja- Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
