1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r ...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
Siseenergia võib muutuda peamiselt kahe protsessi arvel: kehale rakendatud jõudude töö A´ või kehale väljastpoolt antud soojushulga Q arvel. Töö tegemisega kaasneb antud süs. mõjutavate süsteemiväliste kehade ümberpaiknemine. Nii näiteks kolvi nihutamisel gaasiga täidetud silindris teeb kolb gaasi kokkusurumisel tööd A´ . Newtoni 3 seaduse alusel teeb gaas seejuures, avaldades kolvile vastumõju, tööd A= -A´ . Nii nagu ühelt kehalt teisele ülekantud energiahulk võrdub tööga A, mida kehad vastastikku üksteist mõjutades teevad, nii määrab soojuse ülekandel ülekantud energiahulga soojushulk Q. Seega peab süs. siseenergia juurdekasv võrduma seda süs. mõjutavate välisjõudude töö A´ ning talle üleantud soojushulga Q summaga Q=U 2-U1+A´. Paneme võrrandis A´ asemele A ning lahendanud selle Q suhtes, saame: Q=U 2-U1+A. Viimane võrrand väljendab energia jäävuse seadust, s.t. termodün
Nimelt opereerivad täiskasvanud inimesed igapäevases elus samuti kompleksidega, mitte teaduslike mõistetega. 4. Sõnade teadliku kasutamise etapp. Etappi iseloomustab õpilase oskus sõnatähendust verbaalselt selgitada, s.t. määratleda mõisteid. Selle eelduseks on hierarhilised seosed kujutluste ja/või mõistete vahel. Lapse sõnakasutus laieneb märgatavalt, kui ta hakkab järjest enam rakendama sõna muutevorme, kasutama sõnu ülekantud tähenduses ning sõnu liitma ja tuletama. Kõik nimetatud protsessid on aga seotud süntaksi arenguga ja avalduvad lauses. Et aidata lapsel mõista ülekantud tähenduses sõna, tuleb fikseerida võrreldavad nähtused, leida nende ühised tunnused ning välja tuua see tunnus (need tunnused), mille alusel ülekanne on tehtud. Kogu sõnavaratöö korraldamisel on otstarbekas arvestada, et lapse sõnatähendus sõltub tema
Keeletarvitus jaguneb sõnasõnaliseks ja kujundlikuks. Lause keelemärkide jada Lausetähendus lause üldine, sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus - lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu Kujundliku kõne allikaks on üteldu ja mõteldu lahknemine Epiteet kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel, iseloomustavad sidesõnad Metafoor erinevate nähtuste ühendamine sarnasuste alusel. Tekib ülekantud tähendus. Metafoori kasutatakse tuntu abil tundmatu kirjdaldamiseks. Metafoor võib laieneda ka tervele teosele. Isikustamine mitteinimlikule isikuomaduste andmine Ümberütlus (perifraas) nähtuse silmpaistva joone rõhutamine, nimetuse ümber ütlemine Tabu sõnakeeld Eufemism maheväljendus Sümbol võrdkuju Allegooria mõistukõne, tekst vihjab millelegi, millest otsest juttu ei tehta Hüperbool poeetiline liialdus Meioos/litootes poeetiline vähendus
Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohas...
peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). Metafooriteooria – kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem võeti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena peaaegu kõike, mis keeles leidub, v.a inimese vahetu füüsilise kogemusega seotud väljendid. Nt „aeg lendab“ – kasutatakse ruumis liikumist tähistavat sõna ülekantud tähenduses. Metafooriteooria uurimistulemuste põhjal püütakse teha üldistusi inimeste mõttemudelite kohta. Lakoff: Metafoor – kognitiivne mehhanism, milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Töötas San Diego ülikoolis. Jäi pensionile 2003. Uurinud lisaks indoeuroopa keeltele ka
Kõnekujundeid: epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale; võrdlus: kõrvutamine ühistunnuse alusel; metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti; isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule; allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta; ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes; metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi; iroonia: pilkav teesklus, kus öeldakse üht aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundeid: kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul; parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega; antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine; astendus: tähenduslik tõus või langus; retooriline küsimus/hüüatus
f = 1/T on sagedus (Hz) Amplituud w = 2*Pii*f on ringsagedus s(t) = A * sin (2*Pii*f * t) Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. p - elektriline võimsus p(t) = |s(t)|2 - ajaühikus ülekantud energia spekter, parameetriks on sagedus f = 1/T Hz-des B = fmax - fmin (riba laius) Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse väga suurte ja väikeste suuruste esitamisel nii, et nad nii palju ei erineks. Suhtelised dB nt SNR mõõtmisel Absoluutsed dBm detsibelle milliwati kohta (absoluutse võimsuse mõõtmine) mW saab alati teha dB (valemid paberil) 0 dBm-i on 1 mW log (a*b) = log a + log b Müra sidekanalis, AWGN müra. signaal- müra suhe SNR. Shannoni valem.
4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna). Soojus ja töö. Energia ülekanne töö vormis- on seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia otsest üleminekut ühelt kehalt teisele ilma väliste parameetrite muutusteta (kõrgema temp. kehalt madalama temp. kehale), sellist ülekande vormi nim. soojuseks. Soojusvahetus, levi- soojusevormis ülekantud energiat nim. soojushulgaks. Tähistatakse Q- [J]. q=Q/M [J/kg]. Ideaalne gaas. Selle all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht on tühiselt väike, mis võimaldab neid vaadelda materiaalsete punktidena. Gaasi molekulid on pidevas liikumises. Sellist aineosakeste liikumist nimetatakse soojuslikuks liikumiseks. Ideaalses gaasis liigub sirgjooneliselt seni kuni ta põrkub kokku
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
u = u1 - u2 ,(J/kg) U=Mu ,(J) Termodünaamilisel süsteemil ja väliskeskkonna vahel võib esineda kahte energia vahetuse vormi. a) Energia ülekanne töövormis (gaas lükkab kolvi). See vorm on seotud nähtava liikumisega ja gaasimahu muutumisega. b) Energia otsene üleminek kõrgema temperatuuriga kehadelt madalama temperatuuriga kehadele. See toimub iseeneslikult ning see üleminek toimub kas kehade kokkupuute teel või kontaktivabalt (soojuskiirguse teel). Selliselt ülekantud energiat nim: Soojuseks ja protsessi ennast nim : Soojusülekande protsessiks. Soojushulga (Q) mõõteühikuks on J. Soojushulka ühe kg termodünaamilise keha kohta [ q=(Q/M)] mõõdetakse ühikus J/kg. Energiahulka, mis antakse soojusena üle ajaühikus nim: Soojusvooluks ja tähistatakse Q aga ühik [J/s]=[1W]. q=Q/A [W/m2] q soojusvoog (soojuskoormus). (Soojus ja töö ei ole mitte iseseisvad energia liigid vaid nad on erinevad energiaülekande vormid
Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks - need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega. Volitusnormi alusel võib KOV-le delegeerida riiklike kohustusi täitvate määruste andmise. Taolised määrused kehtivad KOV maa-alal ning neid võib anda ainult seaduses sisalduva erinormi alusel. Nimetatud määrused antakse intra legem (e on
Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib valitsus majanduse arengut nii soodustada kui pidurdada. Näiteks võib ülemäärane kulutamine tuua kaasa majanduskriisi. Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse kindlustamise, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu ning politsei ja tuletõrjega. Teiselt poolt on valitsusel ümberjaotav funktsioon, võttes ühtedelt inimestelt raha ära ja andes seda teistele. Põhiliselt on olemas kaht liiki ümberjaotavaid programme: ühiskondlikud programmid haridusele ning sotsiaalkindlustus, mis eraldab toetusi pensionäridele, invaliididele, töötutele ja haigetele.
Oli olemas ka kõuemürinat imiteeriv seade. Tegelaste, näiteks jumalate tõstmiseks oli olemas umbes tõstekraanataoline nn masin. Selle agregaadiga on seotud antiikteatris levinud lavastusvõtte nimetus Deus ex machina (ld 'jumal masinast'), mis tähendas jumala ootamatut lavaleilmumist sellesama tõstuki abil. Deus ex machina lahendas harilikult tragöödiate konflikti ja otsustas kangelase saatuse. Väljendit kasutatakse ülekantud tähenduses tänapäevalgi: keerulise olukorra ootamatu, ebaloomulik lahendus. Osalised esinesid maskides, mis näitasid kujutatava isiku sugu, vanust, kõlbelisi omadusi, ühiskondlikku ja hingeseisundit. Mask võimaldas samal näitlejal kergesti mitmes osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks näinud, asendasid kehaliigutused. Näitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanõud, mis võimaldasid kaugemale paista,
Liigselt korrastatud aias siil elupaika ei leia. Siil on levinud üle terve Eesti ning on väga arvukas. Arvatakse, et ühel hetkaril elab keskmiselt 0,3 - 3 siili. 6 Toitumine Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Toidu juurde juhatab siili tema otseses ja ülekantud tähenduses terava nina - hästi liikuv ja alati märg. Nägemine ei ole suurem asi. Meie siilid toituvad maapeal liikuvatest selgrootutest, peamiselt putukatest. Lisaks putukatele söövad siilid veel konni, tigusid, usse ja maas pesitsevate lindude mune. Ei põlga ära ka raibet. Taimset toitu tarvitavad siilid vähe. Lasteraamatud, mille piltidel siilid jalutavad seljas õunad, seened ja muu taoline toidupoolis, ei vasta tõele. Toitu leiavad nad oma öistel
Kuid samas see vertikaal on historistlik: inimestel seal on oma ajastu tunnused. Iga kuju on tulvil ajaloovõimet ning pürgib seepärast kogu oma olemusega osa võtma ajaloost ajalises ajalookronotoobis (horisontaalteljel). Ajatu vertikaaltelg justkui ahistab endas peituvat tulevikkupürgivat ajalist horisontaaltelge. Kelm, narr, loll. 1) Need kujud toovad kirjandusse seose väljaku, teatrilavaga. Neil on rahvapidustuste väljakul väga oluline roll. 2) nende kujude olemisel ülekantud tähendus: kõik mida nad räägivad v teevad omab ülekantud tähendust. 3) nende olemine mingisuguse teise olemise peegeldus. Roll. Väljaspool rolli pole neid üldse olemas, nad ei seostu selle maailmaga. Näevad iga positsiooni läbi, seepärast saavad positsiooni vaid kui maski kasutada. Nende funktsioon on muuta peegeldatava avalikuks, tuua ta turuplatsile. Rahvas on andnud narrile privileegi ise mitte elus osaleda, ja taganud narri sõna puutumatuse.
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino.................................................................
maja vastu peaaegu 22 aastat. Seda aega vääristas ,,Vaimude tund Jannseni tänavas". Need 300 elamuslikku etentust, mis toimusid Jannseni klassitoas, tõid Koidulage tema Pärnu kodusse kohtuma üle tuhande inimese. Järgmised remonditööd toimusid 1998. aastal. Seoses nende töödega alustati veerandi lõpus ka uue püsinäituse koostamisega. Peale aastat ootamist oli ekspositsiooni põhiosa valmis. Muuseum avanes varasemast hoopis erineva nurga alt nii ülekantud tähenduses (uus sisuline ja kujunduslik kontseptsioon), aga ka täiesti otseses mõttes. Nüüd hakati sisenema tänavapoolsest uksest. 21 See uks avaneb klassituppa. Niimoodi on see uks Lydia Koidula memoriaalmuuseumi ja Jannseni kodu omaaegse tähenduse märk. Kui siis veel ka aastaid muuseumi kantseleiks olnud J. V. Jannseni kirjutustuba ajaloolise
maja vastu peaaegu 22 aastat. Seda aega vääristas ,,Vaimude tund Jannseni tänavas". Need 300 elamuslikku etentust, mis toimusid Jannseni klassitoas, tõid Koidulage tema Pärnu kodusse kohtuma üle tuhande inimese. Järgmised remonditööd toimusid 1998. aastal. Seoses nende töödega alustati veerandi lõpus ka uue püsinäituse koostamisega. Peale aastat ootamist oli ekspositsiooni põhiosa valmis. Muuseum avanes varasemast hoopis erineva nurga alt nii ülekantud tähenduses (uus sisuline ja kujunduslik kontseptsioon), aga ka täiesti otseses mõttes. Nüüd hakati sisenema tänavapoolsest uksest. See uks avaneb klassituppa. Niimoodi on see uks Lydia Koidula 25 memoriaalmuuseumi ja Jannseni kodu omaaegse tähenduse märk. Kui siis veel ka aastaid muuseumi kantseleiks olnud J. V. Jannseni kirjutustuba ajaloolise
suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta *ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes *metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires, võtab võrdluseks mingeid sama objekti omadusi. Kui päike kui sinise taeva silm on metafoor, siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus
See tagatiseks sõltumatusele rho määrustest. Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1). KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks: seaduses sis volitusnormi alusel kohustatakse kehtestama oma terr-l määrusi ka riiklike ül-te täit-ks PS § 154 lg 2. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulats toimib vastava KOV üksuse terr-l. See on ülekantud pädevuse sfääris. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Määruse võib anda ainult seaduses sis erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas nende piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem Euroopa õigus: al 1993 E Nõukogu liige, al 2004 EL liikmesriik EL õ: liitumise ting-ks acquis communautaire’i ülevõtm, s.o poliitiliste eesmärkide ja eriti kogu rakendatava EÜ õiguse ülevõtm
15. Frustratsioon ja kaitsemehhanismid. Frustratsioon on negatiivne pinge, mis tekib kindlate põhjuste tõttu. Näiteks, kui inimese jaoks oluline tegevus on takistatud, tekivad negatiivsed emotsioonid. Olukorda üritatakse lahendada, aga ebaõnnestumise korral tunduvad barjäärid ületamatud ja tekib frustratsioon. Levinumad käitumisviisid frustratsiooni korral on agressiivsus või alistumine. Agressiivsel käitumisel on erinevaid avaldumisvorme, nagu otsene, kaudne, ülekantud või passiivne. Alistuv käitumine võib avalduda otseselt või enesele teadvustamatult. Oodatakse, et asjad hakkaksid ise paremaks muutuma (põgenetakse nt alko juurde, seebikad, muud tegevused). Pingetekitajaid ei lahendata, vaid otsitakse aseainet, probleemide lahendamine lükatakse edasi. Mina kaitsemehhanismid on tahtmatud käitumuslikud reaktsioonid, mille ülesandeks on vähendada sisepinget, kui see on tõusnud üle kriitilise piiri
tähendusega tegusõnad (näima, võima, tohtima, saama, pidama). Teiseks osiseks on tegusõna tegevusnimi (-ma/-da vormi kujul). Näide: võib vaadata, peab tulema, tohib minna. 2. Ühendverbid on tegusõna ja määrsõna ühendid, mis omavahel moodustavad tervikliku tähenduse. Näide: üles ronima, mahakirjutama, ette hüppama, läbi sõitma. 3. Väljendverbid koosnevad tegusõnast ja ühest või kahest käändsõnast (sellised tegusõna ühendid, mis on ülekantud tähendusega). Näide: jalga laskma, käpseid pähe ajama. Öeldistäide: Tegusõnad välendavad mingit tegevust või tegevuses olemist, kuid mingi seisundi väljendamist on väga vähe tegusõnas. Küll aga esineb palju seisundeid, mida väljendame. Selliseid seisundeid väljendame omadussõna ja nimisõna abil, mis lauses on lasuseliikmena öeldistäiteks. Vormiliselt on öelditäide omaette lauseliige, kuid sisuliselt kuulub öeldise juurde
poole. Arengust saab rääkida nii vaimses, sotsiaalses kui ka kehalises tähenduses. Organismi areng haarab kogu eluperioodi sünnist surmani. Kui vananevate inimeste organismis toimubki füüsiline taandareng, siis teadvuses esineb ikkagi vähem või rohkem liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse poole. Kasvamine tähendab füüsiliste näitajate suurenemist kasvus ja kaalus, sh konkreetsete kehaosadega seoses. Kuid seda sõna kasutatakse aeg-ajalt ka ülekantud tähenduses, pidades silmas erialast või üldist vaimset arengut: küll see noor õpetaja on viimasel ajal kasvanud ( st tema professionaalsed oskused on märkimisväärselt täiustunud) Küpsus on organismi arenguetapp, mis vastab intellektuaalse ja füüsilise täiuslikkuse saavutamisele. Inimeste puhul saab küllaltki selgepiiriliselt rääkida füüsilise küpsuseni jõudmisest. Siin peetakse silmas organismi füüsilist väljakujunemist noorusea alguses. Vaimse
nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) Allegooria ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. Metonüümia tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? aitavad saavutada poeetilist väljendust 8 Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? toovad esile ülekantud tähenduse, mitmetähenduslikkuse, kujundlikkuse Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alazanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
toimu mitte ilma võitluseta. Irooniat ja tähendust lisab nüanss, et naine on enne ülikonnastumist alasti, ehkki selles peegeldub ka vihje kunstiajaloole, kus suur osakaal naisaktil. Suburgi võitlus oli ÜHE naise võitlus meeste ühiskonnas, kus veel oli harulduseks rudolfrimmel'lik (posthipilik, täpsemalt: feminismi II laine järgne) hoiak: Mees, sa kummarda pea naise nõrkuse ees, et tal püsti jääks pea mehe kõrkuse ees8. Niisiis, loovalt manööverdades! - ülekantud tähendustes sümboliseerib Magritte'i maal Suburgigi võitlusi naise-mehe soospetsiifika epitsentris. Teistlaadne on tänase NY gay-kunstniku Robert Goberi gender-taju: inimjuustega täiendatud vahakuju sünteesib võrdses osas mõlemad sugupooled (Untitled 1990). Ent harmooniat ei näi siingi olevat: selgelt nähtav ja mitteorgaaniline poolitusjoon ning ca alasiks vormunud torso viitavad sumbumuses sisepingetele. Millestki säärasest regressiivsest oli Suburg (veel) väga kaugel
· seks, suguelundid · kool/õppeained · suhtlusfraasid: mine ära, tervitus, hüvastijätt · hinnangud: vahva, vilets · kehaosad: tagumik, rinnad, nägu · rõivad: jalanõud · biotoimingud/tabutoimingud: väljaheited Allikad · raie ehk abstsisioon: resto, süst, võim · tuletus: -kas, -a, -e, -s jt: Pillekas, jota, kohve, kots · laenamine võõrkeeltest: inglise, soome, vene: stoori, boifrend, tsau · ülekantud tähendus, keelemäng, metafoor ja personifikatsioon: kapsauss, atleet, Pekka · lühendid: TIPP, kurjategijate tätoveeringud · tähemäng ehk logogriif (häälikute ärajätt, lisamine või ümbertõst): barakkstiil, pikapäkk, möladraama · metatees: perutava hobuse norse, lank on puhe · kontraktsioon: Marjustin, ajamatjus Õpilassläng 1920/30 ja 1990. aastad · Tavaliselt peetud kiiresti muutuvaks, osa sõnavarast väga püsiv · Paks inimene: trulla, tünn
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasut...
ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni · vajadus inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega · vajaduste hierarhiline struktuur printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud · valitsuse kulutused kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest · valuutainterventsioon keskpank ostab või müüb koduse raha eest välisvaluutat, mille hinda (kurssi) soovitakse mõjutada · valuutakomitee fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga · valuutakurss (ka: vahetuskurss) hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss
14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks. Torud aurustus küttepinnas on püsti või väikese kaldega püstloodi suhtes, mitmekordse sundringlusega kateldes ka horisontaalselt. Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni. Festoon on hõre torude kimp katlas. Laskuvad torud on suurema läbimõõduga kui tõusutorud, aga neid on vähem. Loomuliku ringlusega katlas on aurustusküttepinna torud üleval ühendatud
peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). Metafooriteooria kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem võeti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena peaaegu kõike, mis keeles leidub, v.a inimese vahetu füüsilise kogemusega seotud väljendid. Nt ,,aeg lendab" kasutatakse ruumis liikumist tähistavat sõna ülekantud tähenduses. Metafooriteooria uurimistulemuste põhjal püütakse teha üldistusi inimeste mõttemudelite kohta. Lakoff: Metafoor kognitiivne mehhanism, milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele, nii et teist valdkonda mõistetakse esimese kaudu: allikvaldkond, sihtvaldkond. Põhilised allikvaldkonnad: keha, ruum. 24. Langackeri(1942 USA) kognitiivne grammatika. Töötas San Diego ülikoolis. Jäi pensionile 2003. Uurinud lisaks indoeuroopa keeltele ka
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
Poeetika tundmine õpetab mistahes ala keeletarvitust läbi nägema --> aitab osaleda loovalt kultuuris, aga ka vältida poliitilise häma või reklaami meelituse õnge minemist. LÜÜRIKA Kõnekujund- troop- sõnade ebatavaline seostamine Lausekujund- figuur- ebatavaline lausekuju, väljendusviis Kõlakujund Lause- keelemärkide jada Lausetähendus- sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus- lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu ehk mõteldu Üteldu ja mõteldu lahknemine ehk ülekantud tähendus on kaudse ja kujundliku kõne allikas. (Päike paistab- päike paistab. Päike paistab- lähme päevitama (vihje)) KÕNEKUJUNDID (troopid) Lihtsaim kõnekujund on EPITEET- kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend (peamiselt nimisõna ilmestamiseks). ! maa on maksakarvaline, meie kubjas kullakene, mustav on a põhi, salalik ta süle. VÕRDLUS- kõrvutamine ühistunnuse alusel ! iseloomustavad sõnad: kui, justkui, nagu, otsekui, essiiv, mõttekriips, koma. !
Aru saadakse mitte asjadest, vaid märkidest. Millestki aru saamine tähendab selle märgiks muutmist. Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess
(keeleajalooline oleviku tunnus), nt ela/vad ja -d, nt nad ela/si/d, nad ela/ksi/d. Verbide vaegpöördelisus tähendab, et mõnd pöördevormi paradigmas ei esine. See on semantiline, mitte vormiline nähtus. Näiteks tavaliselt ei saa 1. ja 2. pöördes esineda verbid, mis väljendavad tegevusi, mille sooritajaks ei saa olla elusolend, nt helisema, häälduma, käibima, laabuma, laekuma, äparduma, ilmnema, pimenema jt. Samal ajal võivad mõned sellistest verbidest ülekantud tähenduses nendes pööretes ka esineda, nt Ta laekus kell seitse. Äpardusin selles tegevuses täielikult. Traditsiooniliselt kasutatakse ainult 3. pöördes nn ilmastikuverbe, nt sajab, tuiskab, müristab, pilvitab. 18. Kõneviisikategooria. Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi – vahendatus,
ühe osaku puhasväärtusele vastava arvu isiku poolt valitud pensionifondi osakuid; 2) kannab pensionikontole kantud osakute puhasväärtusele vastava summa pensionifondi depositooriumi poolt näidatud pangakontole; 3) edastab igale pensionifondi depositooriumile või pensionifondivalitsejale andmed pensionikontodele täiendavalt kantud vastava pensionifondi osakute arvu ja nende eest ülekantud summa kohta. 82. Kuidas maksustatakse väljamakseid pensionifondist? Tulumaksuga (tulumaksu määr 10%) maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. 83. Mis on vabatahtlik pensionifond?
arvestatud palga üldsumma, liigitatud põhipalga, lisatasude ja teiste väljamaksete lõikes palgast mahaarvestatud maksud, kinnipidamised liikide lõikes väljamakstavad summad Isikukonto – seda peetakse Raamatupidamises iga töötaja kohta: mis peab kajastama järgmisi osi: – arvestatud palk, lisatasud, juurde maksed, muud palgaga võrdsustatud summad – kinnipidamised palgast liikide lõikes puhkuse ajavahemikud ja puhkuse tasud väljamakstud ja ülekantud summad muud ettevõtte jaoks olulised näitajad (haridus, koolitused, sotsiaalne taust, perekonnaseis, lapsed) Kinnipidamised palgast: tulumaks- arvestatakse töötaja brutopalgast, millest on mahaarvestatud tulumaksuvaba miinimum 2000kr, töötaja töötuskindlustus, pensionikindlustus, tulumaksumäär 23%. Tulumaks arvutatakse täiskroonides ja mitte harvem kui üks kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt.
* Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine * Koomika - naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg * Absurd - absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn * Metafoor - kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel * Metonüümia - (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel * Intertekstuaalsus - semiootiline käsitlus, mis tegeleb märkide ja tekstiosiste kandumisega ühest tekstist teise, väljendades kirjandusteose eriomast seotust teiste teoste ja tekstidega. (Tänapäeva lastekirjanduses võib välja tuua selliseid jooni nagu iroonia, paroodia, kirjanduslikud viited, otsesed tsitaadid või kaudsed vihjed
pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni vajadus - inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega vajaduste hierarhiline struktuur - printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud valitsuse kulutused - kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest valuutainterventsioon - keskpank ostab või müüb koduse raha eest välisvaluutat, mille hinda (kurssi) soovitakse mõjutada valuutakomitee - fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga valuutakurss (ka: vahetuskurss) - hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss vanus - iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval
Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure kasutussagedusega, lihtsasti hääldatavad ja paljuses kontekstides kasutatavad sõnad (umbes 2000- 3000 sõna, areneb umbes 3-4aastaks). Need on tajutud asjad, nt kosmos ei ole, aga koer on. Edasine areng 2 suunas: Üldistamine või konkretiseerimine. · Sõna ülekantud tähenduses(metafoor, metonüümia) <-> rühmade sarnased tunnused nt rongaema · Abstraktse tähendusega sõna või sõnaühend <-> üldistatud/mentaane rühm, mõiste bioloogiline ema 3. loeng- Kõne funktsionaalsüsteem Kõne funktsionaalsüsteem mehhanism, mis aitab rääkida, organid, mis aitavad rääkida. Aju ja kõneorganite korrasolek pakub eelduse kõne arenguks. Eeldused
Aru saadakse mitte asjadest, vaid märkidest. Millestki aru saamine tähendab selle märgiks muutmist. Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess
skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses lauset, täishäälikuühendit; ning lasteraamatutes. kirjutab õigesti sulghääliku Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm omasõnade algusesse ja alusel. omandatud võõrsõnade Tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, algusesse; otsese ja ülekantud tähendusega sõnade jms leidmine. märgib kirjas õigesti Õpiku sõnastiku kasutamine. täishäälikuid; Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine. teab peast võõrtähtedega Loetud jutustuse ja muinasjutu kohta kava koostamine tähestikku; (teksti jaotamine osadeks); skeemi/kaardi koostamine alustab lauset suure õpetaja abiga. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele algustähega ja lõpetab
Menelaose naise Ilusa Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt oli Trooja hävitamise põhjus. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson.) metonüümia sõna kasutamine ülekantud tähenduses. Metonüümne ülekanne võib toimuda ajalise, ruumilise, põhjusliku vm suhte alusel. Näiteks: Pani käe alla (Kirjutas alla). Seinal rippus Viiralt (Seinal rippus Viiralti teos). miljöö teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
· Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol · Allegooria Anakoluut · Metonüümia Ellips · Sünekdohh · Hüperbool Antitees · Litootes · Oksüümoron Kalambuur Kiasm Troop on kõnekujund, milles sõnu ja väljendeid kasutatakse ülekantud tähenduses. Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse ( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära. Metafoori on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus ilmneb alati kontekstis. Näiteks: päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab
koheldakse ebaõiglaselt. Iseenesest on siis ebaõiglase kohtlemise osaliseks saamine vähem kõlvatu, kuid miski ei takista seda olemast juhuslikult suurem pahe. Praktilises käsitluses pole sellel aga tähtsust. Kopsupõletikku peetakse raskemaks haiguseks kui kokkupõrkes viga saamist, ometi võib ka viimane juhuse tõttu selline olla, kui juhtub viga saades kukkuma, võetakse vastase poolt kinni või tapetakse. Kuigi ei saa olla õiglast käitumist oma isiku suhtes, siis ülekantud tähenduses ja sarnasuse tõttu on see talle kuuluvate osade suhtes -- aga mitte õiglus kogu ulatuses, vaid selline, mis kuulub peremehele ja perekonnapeale: sellele põhimõttele rajaneb ju hinge loogiliselt arutleva osa suhe loogiliselt mittearutlevaga. Näib, et ebaõiglust iseenda suhtes vaadeldakse just sellest lähtudes220, kuna nende osade juures võib kannatamine olla iseenda püüdlustega vastuolus
sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. (2) hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt. (3) eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
