Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks; B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks; AB antikehad puuduvad; 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele Rhesus-süsteem Rh-süsteem, on inimese vererühmasüsteem, milles erinevused võivad põhjustada komplikatsioone vereülekandel ning ema ja loote immunoloogilisi konflikte. Alles 1991. a. sai süsteemi geneetiline loomus tegeliku molekulaargeneetilise seletuse. Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva Rh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendest on D-, C-, E-, c- ja e-antigeen. D-
13)Mkt põhivõrrandi abil selgita, millest sõltub rõhk ja milline see sõltuvus on? Mida suurem on molekulide kiirus, seda suurem on rõhk. Selleks tuleb temperatuuri tõsta. 14)Millised on rõhu ühikud? Nende omavaheline seos. at (atmosfäär) ; Pa (baskal) ; mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast) 1 at = 10 10 Pa = 760 mmHg 15)Mis on temperatuur, soojushuk? Temperatuur on keha soojuse aste. Soojushulk iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. [ soojushulga tähis Q; ühik J (dzaul) või cal (kalor) ] 16)Mille alusel on saadud Celsiuse temperatuuriskaala põhipunktid, Ceilsiuse temperatuuri tähis ja ühik. 0ºC on saadud jää sulamistemperatuurist. 100ºC on saadud vee keemistemperatuurist. Tähis t Ühik 1ºC 17)Mille alusel on saadud Kelvini skaala nullpunkt? Kelvini temperatuuri tähis, ühik ja seos Ceilsiuse temperatuuriga.
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö)
üheaegselt tunnis või treeningul. Näitena võib tuua tennisetreeningu, kus algajad tennisistid õpivad üheaegselt nii eest-kui ka tagantkäelööki. Sellises praktika tingimuses on küll tegemist ühe sportlike tegevuse liigutustegevustega (tehniliste elementidega) kuid nende sooritamise viis on erinev ning sellest tuleneb ka suhteliselt kõrge kontekstuaalse vahelesegamise tase nende õppimisel ühes tunnis. 18. KASS/KISS/ ülekantud printsiip/ tagasiside printsiip- milline parim laste kasvatamisel. – KISS? 1.C 6. C 7. A 8. A 10. D 11. D 15. A 17. C 18. C 19. C 20. b,d
Peame olema ettevaatlikud, kuid siiski mitte üle reageerima. Risk on normaalne. Möödunud aastal oli Suur-britannias suur vaidlus GMO-de üle. Oldi vastu ja oldi poolt, aga suur enamik oli arvamusega kuskil keskel. Kui inimestel paluti reastada pingerida, mille pärast nad muretsevad, oli GMO 24.kohal. Austraalia firmas Florigen loodi sinise õievärviga nelke, mille turulelubamise taotlust parasjagu EL liikmesriikides arutatakse. Sellesse nelki on ülekantud sinist õievärvi, mille tagavad kaks petuuniast isoleeritud geeni, lisaks on sisestatud tubakataimest pärinev looduslikku herbitsiiditolerantsust tagav geen. Ühegi loogika kohaselt ei saaks petuunias ja tubakas olemasolevad kahjutud geenid muutuda nelgitaimes ohtlikeks ja kahjulikeks. GMO-vastased ütlevad, et meil ei ole seda vaja, sest see on GMO! Aga kuidas meile meeldiks kui kõik lilled oleksid ühte värvi, kas rohelised, valged või punased? Ega vist meeldikski. Ma ei oska
ülekantud ühest kultuurist teisse, inimesed rändasid ja jutustasid edasi teistele rahvadele oma lugusid mälu järgi ja juba need teised rahvad muutsid teada saadud lood omapäraseks, nendele rohkem meeldivaks. Nii levisid rahvauskumused ja legendid üle maailma ning hiljem pandi kirja Piiblit, mis sisaldab ka tänapäeval väga sarnaseid lugusid, mis olid kunagi võetud osadena teiste rahvaste kultuuridest ja ülekantud ühest keelest teisse. Kasutatud allikad Wikipedia: http://ru.wikipedia.org/wiki/_ (04.12.2013) http://ru.wikipedia.org/wiki/__ (04.12.2013) http://ru.wikipedia.org/wiki/ (04.12.2013) Raamatud: ,,Minu Piiblilugude raamat" (1994 a) 9
Lendame vihmametsade kohal, mille varjus toimub paljutki. Maandume Vaikse ookeani metsikul ja kaunil Bahia Solano rannikul. Võtame aja täiesti maha. Mõnusas ökomajas saab juua Kolumbias kolumbia kohvi, püüda kala või vaadelda vaalu, minna külapeole või lihtsalt rannas puuviljakoksi nautida. Reisi lõpuks mõistab igaüks omal moel, miks legend kuldsest Eldoradost legendaarsest kullarikast maast, mida otsiti LõunaAmeerikast 16.18. sajandil, ja ülekantud tähenduses õnnemaast on siit alguse saanud. Miks Marquézi ,,Sada aastat üksildust" müstiline küla on pärit just Kolumbia põhjarannikult. Miks inimesed, kes Kolumbias kord käinud, kõikidest ohtudest hoolimata siia alati tagasi kipuvad. Vastuse saavad paljud küsimused, mis sompus Eestis segaseks jäävad, nagu nt mis on elu mõte, mis värvi on armastus ja muud vähetähtsad eksistentsiaalsed pisiasjad. Ega ilmaasjata ole Kolumbia maailma õnnelikkuse edetabelis 34
vabadusvõistlejatele. Jeesus lahendab dilemma, osutades keisri kujutisele ja kirjadele mündil ja öeldes, et pole vale anda riigile tagasi see, mis kuulub riigile. See ilmaliku ja vaimuliku eluvaldkonna lahusust näitav osundus on olnud riigi ja kiriku vahekorda puudutavates väitlustes käibel läbi aegade. Apokalüpsis - sümboleid kasutav kirjanduszanr, mis kujundlikult kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust. Tänapäeval kasutatakse sõna "apokalüpsis" ülekantud tähenduses maailmalõpu kohta. Dysmas ja Gestas - pärimuse järgi olid need koos Kristusega ristilöödud kahe kurjategija nimed. Üks neist, Dysmas, kahetses kõiki oma patutegusid ja võeti koos Õnnistegijatega paradiisi, teine, Gestas, suri teotussõnadega suus. Egiptuse lihapotid - Iisraeli lapsed nurisesid kõrbes Moosese ja Aaroni vastu: oleksime ometi võinud surra Jehoova käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis
Karakter – kirjandusteose tegelane Kompositsioon – teose ülesehitus Komöödia – lõbus näitemäng, mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“ Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos
Minu nägemuse kohalt, ehk Hamletil kunagi polnudki lootust eluga välja tulla sellest kättemaksu rägastikust. Terve oma hullumise ajal filosofeeris ta elu ja surma üle. Selle üle, kas surm on tegelikult vabastus või karistus, ta ei kartnud surma ning läks sellele vastu kui paratamatusele, et kõik elus on ette nähtud. Juhul kui see poleks juhtunud seal, oleks see juhtunud kusagil mujal. Olgugi, et tegelikult oli raamat mängust Claudiuse ja Hamleti vahel. Vaatamata sellele, oli ülekantud tähenduses nende malelaul veel ettureid, kes sellesse oma panuse panid ja kaotasid kordades rohkem kui mängu panid. Lartes soovis kätte maksta, ta sai sellega hakkama, kuid hukkus ise sel teel, saamata hetkekski kättemaksu vilju nautida, seega kas see oli seda väärt? Lõpptulemusena oli ta siiski vaid Claudiuse mängukann. Minu jaoks oli kuninganna peaaegu süütu kõrvalseisja mis ta tegelikult kogu sellesse tegevustikku paiskas
Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (Kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalised kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks ( joosta: soost ta). Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse
energiamuutust. Kui tehakse tööd, siis süsteemi siseenergia KASVAB ! Soojus energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab soojusena kõrgema temperatuuri osalt madalamale. Ühikuks 1 Dzaul. Suletud süsteemide tüübid : adiabaatne puudub soojusvahetus keskkonnaga , kuid energiat saab üle kanda tööna. Diatermiline soojusvahetus keskkonnaga on olemas ja seega ka siseenergia muutuda ülekantud soojuse arvel. Termodünaamika 1. Seadus suletud süsteemi siseenergia muutus algolekust lõppolekusse on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga , millest on lahutatud energiahulk , mille süsteem annab ära tööga. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne. Kui siseenergia muutus on 0, siis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega. Eksotermiline soojus eraldub (enamik) ; endotermiline soojus neeldub (füüsikalised protsessid)
Viru hotelli ees ennast pakkuv hoor, ise poosis ja raudselt ka mõttes "I'm god". Ilusad olid portreed Olga ja Maria Nikolajevna'st, Katariina I'st ja jelizaveta petrovna'st. Toll ajal ilu nõudis tõesti ohvreid ja moodi said lubada ainult kõrgemast soost isikud. Kokkuvõttes ei meeldinud mulle väljapanek, kuid külastuse muutis meeldivaks Lossi kaunis arhitektuur ja ligi hektari suurune park basseini ja purskkaevudega, lisaks oli kaasas meeldiv seltskond, kellega kõik halb sai ülekantud valguskiirusel huumoriks. Olen peaaegu kindel, et tulevikkus satun peljalt peasaali tõttu Lossi muuseumihoonesse tagasi, ootuses ja lootuses, et näen võimsamaid mere maale.
4. Allikas: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm MÕISTED 6 Debüteerinud- esimest korda avalikult esinema. Farmatseut- farmaatsiaharidusega isik, rohuteadlane. Personaalpension- nõukogude ajal eriliste teenete eest määratud pension. Tööpunalipu orden- oli Nõukogude liidus töötajatele tubli ja eeskujuliku töö eest jagatav orden. Monument- mälestussammas, ausammas. Lühiromaanid- ülekantud tähenduses ,,armulugu" lühiversioon. Postuumselt- surmajärgne, pärast surma. Institutsioon- ühiskondlik korraldus, tava või asutus. 5. 6. KASUTATUD ALLIKAD - http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm 7 - http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php? option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts- elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
Raamatu ühed väga huvitavad tegelased on Karud,kes on naiste armukesed. Karud on siin hinnatud loomad naiste juures. Leemeti isa sai niimoodi surma,et kui tema ema jäi oma mehele karuga vahele siis karu segaduse hoos hammustas mehel pea otsast lihtsalt ära, peale seda hakkas Leemeti ema Karusid kõvasti vältima. Leemeti õde Salme hakkaski Mõmmiga elama ja elas kuni surmani koos õnnelikult. Raamatus on rõhutatud viimaseks jäämiseks, seda võib pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks ja sellega kaasnevalt vanade asjade unustuse hõlma lagunemiseks. Kuna Leemet on viimane, kes osakb ussisõnu,talvitub viimasena metsas, abiellub viimasena metsas jne. Minu arvamus: Enne selle raamatu lugemist olin kuulnud, et see on väga hea. Seega mu ootused olid suured ja see raamat ei täitnud minu ootusi. Siin võib öelda, et maitse asi. Huvitav oli ta sellessuhtes,et ta on erinev teistest tavalistest raamatutest, sellise südmustikuga, kus
objekti kuuluvuse just sõnaga tähistatud rühma. Kui laps on oma kognitiivses arengus mingil kindlal sõnatähenduse arengu etapil, siis ühegi sõna tähendused ei saa olla sellest kõrgemal, küll aga võib üksikute sõnade tähendus vastata madalama etapi tunnustele. Sõna saab väljendada vaid selliseid kujutlusi või mõisteid, mille omandamiseks laps on võimeline. Lapse sõnakasutus laieneb märgatavalt, kui ta ta hakkab rakendama sõna muutevorme, kasutab ülekantud tähendusi ning liidab ja tuleb sõnu. Lapse sõnatähendus sõltub tema rühmitamisoskusest-sellest, millised ja kui teadlikud on sõnatähenduse aluseks olevad kujutlused ja hiljem mõisted. Mis on baassõnavara? Baassõnavara on esmane sõnavara, mis omandatakse. Kõige kiiremini areneb baassõnavara laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa).
Paneb tõsiselt mõtlema meie kohast ja kohustusest kõige ees, mida peaks hoidma ja mis peaks püsima ka jääma.Kõik need sabad ja sarved ja kasukad. Oma ahnuses ja mõtlematuses ei tohiks hävitada ilu ja elu enda ümber. Sest ...äkki ootab meid kunagi kõrgem kohtumõistmine ees...ja Punasesse Raamatusse inimkond vaevalt et sattub. Apokalüpsis kirjeldab kujundlikult maailma lõppu ja inimkonna saatust. Tänapäeval kasutatakse sõna ülekantud tähenduses maailmalõpu kohta (allikas:Vikipedia). Sama nime kannab ka Düreri 16-leheline piibliteemaline puulõikesari, mille tagakülgedele on trükitud Uue Testamendi viimase raamatu ,,Johannese ilmutuse" tekst. Kahjuks ei olnud näitusel ,,Neli apokalüptilist ratsanikku", minu selle sarja lemmikpilti, nelja inimkonnale saadetud nuhtlust: katku, sõda, nälga ja surma. Leidsin ratsanikud internetist, Düreri pildigaleriist ja olin täiesti lummatud. Pilt liigub,
· Vestlus. Vestluse käigus selgitatakse välja lapse orienteerumine ja teadmised ümbritsevast. Selgub laste sõnavara ja väljendusoskus. · Tähelepanu katse (täpsus, kiirus) (mis on ühel pildil teisti kui teisel; mis puudub esemel; mida ma ütlesin valesti jms.) · Mälu katse. Lugeda õpitud luuletust, laulda laulu. 10 pildi test -- mitu pilti meelde jäi (oleks tore, kui see arv oleks 7) · Kõne mõistmise katse. Kas saab aru tekstist, ülekantud tähenduse mõistmine, tekstülesannetest. · Mitteverbaalse loogilise mõtlemise katse (nt. grupeerida kujundid ühiste tunnuste alusel.) · Lugemisoskus. · Õpivõime, ülesande selgitamine ja õppimine. Vahepeal tehakse midagi muud, siis küsitakse sama ülesannet. Kui ülaltoodud ülesannete lahendamisel saavutatakse eakaaslastega võrreldes oluliselt nõrgemaid tulemusi, viitab see kognitiivse arengu mahajäämusele. Tuleks kaaluda
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Foot...
käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse. 2. Nimeta ja visanda kolm antiigi aiakunsti elementi, mida kasutatakse ka tänapäeval. 3. Selgita mõistet "Paiga vaim" algses ja ülekantud tähenduses. 4. Mida ühist on vanadel kreeklastel ja vanadel eestlastel (suhtumises loodusesse. 5. Kuidas on võimalik siduda parki või aeda ümbritseva maastikuga? Too kolm näidet aiakunsti ajaloost. 6. Millele viitab sõna "klassitsism" aia ja pargikujunduses? Islami aiakunst Pööra tähelepanu põhimõistetele ning aedade kompositsioonile (geomeetria, elemendid jne). Hiina ja Jaapani aiakunst Filosoofia (NB! Väga oluline!), kompositsioon, materjalid.
igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis ,,on näha". Tabelid pealkirjastatakse ning nummerdatakse araabia numbritega. Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Töö nimetus Ühik Ajanorm 3 in-h / mas-h
Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 1) Milline on teose põhiteema? Teose põhiteema on inimese olemuse analüüsimine, mis viib edasi universaalne tahte ja ellujäämistahteni. See on Fausti elu mõtte otsingud. Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. 2) Mida tähendab mõiste ,,Faustilik hing"? (mõtle ka ülekantud tähendusele) Mõiste ,,Faustilik hing" tähendab jumala eitamist. See tähendab rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ja ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. 3) Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet: On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Kuna Faust otsib elu mõtet, siis see ongi soov püüelda ettepoole, millessegi, mida ei eksisteeri veel
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Karakter- kirjandusteose tegelane. Kompositsioon-teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Kordus- stilistilne võte, is seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamisel. Kulmintatsioon- teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kõnekäänd- rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal. Lugulaul- jutsutav luuleteos. Lõik- tekstiosa taandreast taandereani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. Lüroeepika- kirjanduse põhiliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule.
Kõrge ehk suursugune stiil- nõuab kõnekaunistusi, on mõeldud kirgede õhutamiseks ja elamuste esilekutsumiseks. Idiolekt- ühele inimesele omane keelekasutus. Sünonüümid- teisendsõnad on tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Fraselogismid- tähenduselt ühtesulanud sõnaühendid ,,leiba luusse laskma´´,,keelt kandma´´ Kujundid Kõnekujundid- moodustatakse sõnu ja väljendeid ebaharilikult suhestades, et kasutada neid ülekantud tähenduses. Epiteet- kaunistav või kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust või kõneleja emotsionaalset suhtumist sellesse. (armsad kaasmaalased) Võrdlus- kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui abil. Troobid- piltlikud väljendid, milles sõnu seostatakse ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt Troobid: Metafoor- ehk ülekanne on varjatud võrdlus, ühele nähtusele või objektile kuuluvate
Reamees- madalaim sõjaväeline auaste Internaatkool- õpilaskodu, kooli ühiselamu Proosa- sidumata kõne, levinuim keelekasutuse vorm, kasutatakse tihtipeale ilukirjanduse tähenduses Triloogia- kolmest iseseisvast teosest koosnev tervik ehk kolmikteos Diloogia- kahest iseseisvast teosest koosnev tervik ehk kaksikteos Novell- tiheda sündumustiku ja väheste tegelastega jutustus Romaan- jutustava proosa suurvorm, ülekantud tähenduses ,,armulugu" Fasism- ülireaktsiooniline ja marurahvuslik terroridiktatuur Vastupanu liikumine- riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile 5. Kasutatud allikad http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RistikiviK.php http://www.ristikivi.net/ http://www.annaabi.com/Referaat-Karl-Ristikivi-m50240.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi
kirjutada: Koidulaulik, Igavene Juut (Jeruusalemma Ahhasveros). Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. Poisid tundsid end saarel Robinsonidena. Ja Saulused said Paulusteks. -- Üksikud seesugused isikunimed on üldnimestunud, nt kvisling, tartüff, frits, mats. Loodusnähtusele ülekantud isikunimi kirjutatakse isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, Vaikse ookeani taifuunid Alice, Betty, Cora, Doris, Elsie, Flossie, Grace, Helen jne. Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, frits, mats, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement, napooleonikook.
jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. Peavektori ja peamomendi arvutamine: Fox=F1x, Mox=(yiF1z-z1F1y) ; Foy=F1y, Moy=(ziF1x-x1F1z) ; Foz=F1z, Moz=(xiF1y-y1F1x). Resultant üks ja ainus süsteemiga ekvivalentne jõud, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel. Igal jõusüsteemil resultanti pole. Peavektor taandamiskeskmesse ülekantud jõudude geomeetriline summa. Varignoni teoreem Jõusüsteemi peamomendi arvutamiseks. Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment, mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes võetud momentide geomeetrilise summaga. Tõestuseks eeldame, et vaadeldaval jõusüsteemil on punktis A rakendatud resultant Fres=F1 (joonis 1) Valime keha mingi punkti O, kuhu kanname resultandist koosneva süsteemi peavektori Fo=Fres ja peamomendi Mo=Mo(F1)
Kõrv Väliskõrv,Keskkõrv ja Sisekõrv Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust. Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukes...
märgiks kutsuvad teda ema Maa, suhtudes temasse äärmise aupaklikkuse, lugupidamise ja suure südamlikkusega. Indiaanlaste astroloogia aluseks on Päikese ja Maa tiirlemisest põhjustatud looduse suur ringkäik, millest põhjustatud aastaaegade vaheldumises näevad nad igikestvat elumüsteeriumi. Indiaanlased kutsuvad oma horoskoopi MAARATTAKS e. RAVIMRATTAKS, kusjuures sõna RAVIM ei kasutata siin mitte lihtsalt kui rohu, mis haiguste vastu aitab, vaid rohkem ülekantud tähenduses. S.t. ravim on miski, mis teeb inimese terviklikuks, täiuslikuks ja terveks. Seega võivad need miskid olla küll ka mõrud pillid või tilgad, aga enamasti on nendeks hoopis tähendusrikkad esemed -- meened, kivid jmt., aga ka ideed, nägemused, unistused ja teod, mis aitavad inimesi nende täiustumise teel. Maarattaks võib olla ka sodiaagi ring, mis indiaanlastel koosneb kaheteistkümnest loomast, millest igaüks sümboliseerib
Tõlkimisega seotud mõisteid Tõlge (inglise keeles translation 'kirjalik tõlge'; interpretation 'suuline tõlge') on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis. Tõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust. Tavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet "keel" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, zargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse...
Ökonomeetria- majanduse indikaatorite kasutamine majandusliku arengu modelleerimisel ja majandusliku info statistilisel töötlemisel Majandussüsteemi printsiibid: neutraalsus, suunatus, lihtsus, võrdsus, efektiivsus Keskpanga rahapoliitika viljelemise vahendid: vabaturu operatsioonid, intressimäära muutmine, välisvaluuta ost ja müük, valitsuse deposiidid, kohustusliku reservi nõue Maksebilanss- mingi riigi kõigi majandusüksuste poolt aasta jooksul välismaale ülekantud maksete ja neile välismaalt laekunud maksete kõrvutus Maksebilanss näitab: jooksvate operatsioonide seisu, kapitali juurdevoolu ja äravoolu antud riigis, välisvaluutareservide muutumise põhjuseid, riigi välismajanduslikku positsiooni Fikseeritud valuutakursside süsteem- kujuneb kas antud maa oma raha hinna ühepoolse sidumisena mingi maa valuutaga või vastastikuste kursilepingute sõlmimise teel.
1.2 Sõnade liigkasutus viib sõnade tegeliku tähenduse kadumiseni. Üle pingutatakse sõna väljakutse kasutamisega. Tegelikult sobib sõna kasutada siis, kui tegemist on kahevõitlusega. Väljakutse võib esitada kellelegi mõne mängu mängimiseks või võistluse pidamiseks. Väljakutsele sõidavad kiirabibrigaadid, torumehed või IT-töötajad. Eesti keeles on väljakutsele antud ülekantud tähendus, mille 4 puhul peetakse silmas võitlust millegi raskega. On olemas palju sünonüüme, mida selle asemel võiks kasutada proovikivi, katsumus, raskus, ülesanne, probleem. Vale kasutusega sõnu on veel teisigi. Näiteks nägemus või visioon, mis tegelikult tähendavad hallutsinatsiooni, kummitust, viirastust. Muus kontekstis on eesti keeles olemas sõnad nagu seisukoht, vaade, arusaam, plaan jne.
ehk väljastab rohkem või vähemalt sama palju energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on igiliikuri loomine võimatu (vähemalt hetkel meile teada olevate ainete ning teadmiste abil) . Ja seega pole ühtegi mehhanismi veel olemas mida saaks nimetada igiliikuriks. Tihti räägitakse igiliikuritest kui igavestest liikujatest nii ülekantud kui ka otseses tähenduses, ent paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur peab liikuma igavesti iseenesest ja teeb samas ka tööd, et meil temast kasu oleks. Sellist mehhanismi on püütud juba ammu ehitada kuid siiani viljatult. Pikapeale on tekkinud veendumus, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis energia jäävuse seadus. On olemas palju optimiste kes seda püüavad teostada tänapäevani ja mingisuguse nipiga
16 Oktoober, 2008 1 Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamoni päritolu on siiani segane. Ühel Solebi templi suurel punasest graniidist lõvil olev raidkiri nimetab tema isaks Amenhotep III-t. Kui Ehnaton valitses umbes 16 aastat ja Tutanhamon oli troonile asudes umbes 9-aastane, siis on täiesti võimatu, et Amenhotep oleks võinud olla tema pärisisa (rääkimata sellest, et kuninganna Tii oli lapsekandmiseks liiga vana). Pigem kasutati sõna "isa" ülekantud tähenduses, rõhutamaks noore valitseja aatelisi sidemeid Amenhotep III ja vana usu juurde tagasipöördumisega. Seega oli Amenhotep III pigem tema vanaisa ja Ehnaton isa. Sellest johtub veel üks küsimus: miks näidati Ehnatoni peanaist Nofretetet alati tütarde seltsis ja mitte kunagi koos pojaga? Oletatakse, et Tutanhamoni ema oli mõni vähemtähtis kuninganna. Üks nimi on olnud Amarnas erakordselt tähtis emand nimega Kiia. Näib, et ka tema oli abielus Ehnatoniga, sest üks tema
Sissejuhatus Kuldne ajajaärku (1 sajand ekr) kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. Kuldsel ajajärgul oli Rooma impeerium kõige laiem. Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse j...
vegetatiivsete rakkude kärbumise tulemusena ja trihhoomis oleva ühe raku pooldumise tagajärjel, millele järgneb fragmentide lahknemine. 15. Teostatakse kahel viisil: 1) Geneetilise informatsiooni transformatsioonil, kus lühikesed DNA lõigud (plasmiidid) viiakse vetikakultuuri, kus nad lülitatakse vetikarakkudesse ja nad võivad seal integreeruda olemasoleva DNAga. 2) Rakkudevahelise konjugatsiooniga, kus toimub 2 vetikaraku liitumine, millede vahel toimub siis DNA fragmentide vahetus, ülekantud fragmendid võivad integreeruda juba olemasolevasse DNAsse. 16. Sinivetikarakk võib optimaalsetes tingimustes paljuneda 1-2 korda päevas. 17. Sinivetikate perekondi on kirjeldatud ca 150, liike aga üle 2000. Planktilisi sinivetikaid leidub kõige rohkem seltsides O. Chroococcales, O. Oscillatoriales, O. Nostocales. 18. Kõige kergem on ära tunda Chroococcales seltsist Merismopedia perekonda, sest selle liigi rakud moodustavad kergesti äratuntavaid sirgeid või kõverdunud plaadikujulisi
' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem
• Mõistab sõnu peale , sisse, alla. • Jälgib lihtsamaid lookesi ja eristab kogemustele tuginedes • Oskab öelda oma nime, vanust ja sugu. realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest. • Nimetab sõpru . • Mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta ning saab • Ütleb sõnu nagu : mina, meie, teie, kasutab aru lihtsamatest ülekantud tähendustest. mitmust ( autod, koerad, kassid ). • Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või • Kõne on mõistetav ka võõrastele inimestele . nimetuse järgi. • Kasutab vestluses 2 – 3 sõnalisi lauseid. • Tal on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest.
· Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium reaktsioonide toimumiseks pole vaja valgust. Reaktsioonid moodustuvad tsüklilise protsessi (Calvini tsükkel), toimuvad kloroplasti vaheaines e.stroomas. Nende käigus sünteesitakse glükoos ja selleks kasutatakse atmosföörist neeldunud süsihappegaasi ja valgusstaadiumist ülekantud vesinikku. Energia saadakse valgusstaadiumist sünteesitud ATP-lt. Vabanenud NADP ja ADP kasutatakse uuesti valgusstraadiumis. Glükoos jääb toime ja on teiste keerukamate ühendite lähteaineks. Pimedusstaadiumi ei saa valgusstaadiumita toimuda. Fotosünteesi tähtsus: 1. orgaanilise aine glükoosi süntees 2. põhiline energiaallikas 3. toiduahela esimene lüli 4. toiduks heterotroofidele 5. toodetakse hapnikku, mis osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel
mõistmattusele vastandab autor hingelise puhtuse andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu. "Sinilinnu" süzee viib lugeja võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu. Maeterlinck on "Sinilinnnu" autorina eelkõige filosoof, kõlbeline mõtleja, kes näeb oma ülesannet eluõpetuse jagamises. Too 5 märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta 3 teose pealkiri. sümbol e. võrdkuju, allegooria e. ülekantud tähendus; inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism e. usk saatusesse ning neist tulenev võõrandumine Teosed: "Protsess", "Metamorfoos", "Otsus" Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda
Probleem seisneb selles, et inimesed ei pea enam vanaaja kommetest ja uskumustest lugu. Inimesed kolivad metsast ära külasse vilja kasvatama, leiba sööma ja kristust kummardama. Samuti on raamatu üheks läbivaks mõtteks viimaseks jäämine. Leemet näeb viimasena suur kala ja Põhja Konna, oskab viimasena ussisõnu, abiellub viimasena metsas, talvitub viimasena madudega, elab viimasena metsas jne. Seda viimaseks jäämist võib pidada ka ülekantud tähenduses uuenemiseks ja sellega kaasnevalt vanade asjade unustuse hõlma langemiseks. Tegelased Leemet ( peategelane ) Vootele ( Leemeti onu ) Salme ( Leemeti õde ) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi ( Salme karu ) Tambet ( Hiie isa ) Mall ( Hiie ema ) Hiie ( Leemeti naine ) Ülgas ( hiietark ) Pirre ja Rääk ( inimahvi ) Ints ( Leemeti sõber rästik ) Meeme ( Põhja Konna valvur ) Möigas ( tuuletark ) Magdaleena ( Leemeti teine naine ) Külavanem Johannes
mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded: 1. majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2. vaba konkurentsi tagamine turul 3. majandusarengu soodustamine 4. tulude ümberjaotamine eelarvepoliitika - valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas valitsuse kulutused - kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest maksusüsteem - tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse maksukoormus - näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks maksumäär - maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest progressiivne maks - maksumäär sõltub maksustatavast summast
Henrik Ibseni näidendid "Nukumaja" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid. Näidendi "Nukumaja" keskseteks tegelasteks on Nora ja Torvald Helmer, Kristine Linde ning juriskonsult Krogstad. Sissejuhatavas dialoogis loodakse pilt toredast idüllilisest abielupaarist, kes 8 õnneliku aasta jooksul on maailma rikastanud kolme ilusa inimlapsega. Naine allub kergelt mehe nõudmistele ning tahtmistele. Nende elu paistab lihtne ning muretu, Torvald saab pangadirektoriks ja ees ootavad imelised jõulud. Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi. Ta saab teada, et Nora oli kunagi laenanud raha Krogstadilt, kes oli ühtlasi Kristine kunagine armsam. Proua Helmer vajas raha, et saata oma mees Itaaliasse ravile, kuid tema abikaasa arvas, et raha pärines naise ise rahakotist. Olukorra muudab põnevaks juriskonsult, kes ähvardab Torvaldile kõik ära rääkida, kui Nora ei suuda teda...
Kordamine aines ,,Keel ja ühiskond" 1) Mida tähendab fraas ,,keel kui märgisüsteem" . Selgita, too näiteid. Keel kui märgisüsteemi kasutatakse teadete edastamiseks. Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kir...
EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa käsikirjast kontrollimata ja lõpp puhtaks kirjutamata Viimistlematuse tõttu on J. Mägiste väga põhjalik ja teaduslikult kõrgetasemeline teos paraku raskesti loetav. Sõnaartiklid ei ole liigendatud, mõni neist on poolik või lünklik, mõne märksõna käsitlus puudub hoopis. Paratamatult on J. Mägiste sõnaraamat kohati vananenud, sõnade päritolu kohta on keeleteadlased uurimistöös saanud uut infot. Sõnar...
täppisanalüüsiga Lause koosneb ühest või mitmest üksteisele järgnevast sõnast Lingua franca keel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad Lingvistika keeleteadus tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga Logograafiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele sõnale Markeerimatus mingi keelevormi tavalisus Markeeritus mingi keelevormi erilisus Metafoor sõna/väljendi kasutamine ülekantud tähenduses, kujundlikult Metakeel keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt Mitmeliikmeline opositsioon vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, mõned markeerimata ja teised markeeritud Modaalsus kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu Moodustaja ühest/mitmest sõnast koosnev üksus, millel teatud funkts suuremas tervikus Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles Morfeem väikseim tähendusega keeleüksus
Semantika- tähendusõpetus. Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
