ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa ku...
8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Riigieelarve on oluline, kuna näitab, milleks riik raha kogub ja kulutab. Eelarve kaudu toimib kogu riigielu korraldamine. Parandab riigi ja rahva heaolu. Eelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Eelarvedefitsiiti kasutatakse, kui tulud on väiksemad kui kulud. Puudujääk kaetakse laenude või reservide arvelt. Või negatiivse lisaeelarvega. Kui tekib raha ülejääk tehakse positiivne lisaeelarve. Eelarve olulisemad kulud on sotsiaalhooldus, tervisehoid ja haridus. Olulisemad tuluallikad on sotsiaalmaks, käibemaks ja mittemaksulised tulud. Eelarvepoliitika: Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja milleks riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, millele kulutatakse. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKP-st)
kui eelmine. Mida näitab nõudluse hinnaelastsus? · Nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Mis on täiend ehk sisendkaubad? · Kaubad, mida sageli kasutatakse koos. Mis on pakkumine? · Kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. Mis on defitsiit? · Olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise. Mis on ülejääk? · Olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga pakuvad. Mis on normimine? · Kaupade jaotamine hinnasüsteemi kaudu. Tarbimine vastavalt sissetulekule Tööjõuturu graafik CDplaatide nõudlus Monopoli graafik Täieliku konkurentsi graafik Nõudluse graafik Nõudluse hinnaelastsuse graafik Pakkumise seaduse graafik Tasakaalumishinna graafik Tasakaalumishinna graafik 2 Nõudluse kõvera graafik Esmatarbekaupade nõudlus
m v2 sellele elektronile kineetilise energia 2 andmiseks. Meenutame, et 1889 valitses täielikult laineoptika, aga laineoptikaga pole põhimõtteliselt võimalik fotoefekti kui kvantoptika nähtust selgitada. Ka elektron ei olnud siis veel teada (avastati 1897). Väljumistöö. Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Fotoefekti punapiir. Einsteini võrrandist on näha, et fotoefekt saab esineda vaid juhul kui h·f > 0, st kui footonil jätkub energiat väljalöömise tööks või on seda ülegi. Piirsagedust fp, mille puhul h f p = A , st fotoefekt võib toimuda, nimetatakse fotoefekti punapiiriks või ka pikalainepiiraks.
on anoodimuda, mis vase ja nikli tootmisel kõrvalproduktina elektrolüüsi käigus tekib. See lahustatakse kuningvees, kus kuld, plaattina ja palladium lähevad lauhusesse, samal ajal kui ruteenium, osmium, roodium, iriidium ja hõbe hõbekloriidina ei lahustu. Hõbekloriid muutub koos lämmastikhappe ja pliikarbonaadiga kuumutades lahustuvaks hõbenitraadiks ning ta eemaldatakse. Selleks et roodiumi teistest elementidest eraldada, sulatatakse ülejääk kokku naatriumvesiniksulfaadiga, mille tagajärjel tekib vees lahustuv roodiumsulfaat (Rh2(SO4)3 ), kust eraldatakse Rh2. Et saada element roodiumi, lisatakse juurde naatriumhüdroksiidi, et saada roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3 ). Edasi lahustatakse see soolhappes, saades H 3[RhCl6] ning pannes seda reageerima naatriumnitritiga ja ammooniumkloriidiga, tekib (NH 4)3[Rh(NO2)6] . Pärast vee aurustamist, saab sellest vesiniku abiga roodiumi eraldada (2(NH 4)3[RhCl6]+3H22Rh+6NH4+ +6Cl-+6HCl).
ETTEVÕTLUS – kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine, ärakasutamine, riskide võtmine. ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID – kasu saamine, kindel lõpptulemus, MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILIN...
50 kraadi.Kasut.temp.anduritena puhtaid pooljuhte (termotakistitena) või kiirgus dektoritena Energiatsoon Elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks kuid väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektrilne vastastikmõju laiadeks ,mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks.Kui kristalliks on N aatomit,hargneb iga tase tsoonis N alatasemeks .p-pooljuht "posit.en.liikumine" Si (IV) + As;Se (V) elektroni ülejääk n- pooljuht "negat.laengu liikumine" Tavaliselt kasut.n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhi ühendusi 9) Soojuskiirgus ananvad kõik kõrgema temp.kuumundatud tahked kehad,vedelikud ja tihedad gaasid Sünkrotonid-tegemist on värsskiirgusega e.kiirgus mis tekib laetud kehade kiirendusega liikumist,kiirendatakse nt.elektrone ja saadakse suure en.elektrone.In.jaoks on soojuskiirgus kõige olulisem Külm valgus Bohri aatomi mudeli järgi Valgus tekib siis kui elektron läheb kõrgema en
Sissejuhatus majandusse III & IV osa Nõudlus, pakkumine ja turuhind Viimsi Kool 10ml 2018 Nõudlus ja pakkumine Nõudlus https://www.youtube.com/watch?v=QRA5H3_zssU Pakkumine https://www.youtube.com/watch?v=qkOAv7I00tI Nõudlus ja pakkumine Leiame vastused küsimustele: · Mis on nõudlus? · Mis on nõudluselastsus? · Mis põhjustab nõudluse muutust? · Mis on pakkumine? · Mis on pakkumiselastsus? · Mis põhjustab pakkumise muutust? · Kuidas kujuneb välja turuhind? · Milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus NÕUDLUS on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. NÕUDLUSSEADUS ütleb, et madalate hindadega ostavad inimesed rohkem kaupu ja teenuseid, kui kõrgete hindadega. Kolm tegurit selgitavad, miks inimesed nii käituvad: ostujõud, vähenev isiklik väärtus ja asenduskaubad. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb ...
Tabelites tuleb välja tuua SKP suurus ja kuni kolme olulisema SKP komponendi suurused. Näitaja (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 SKP 16 241.10 16 511.03 14 138.17 14 709.10 16 403.77 17 636.72 18 738.80 Palk 5 606.25 6 223.32 5 331.88 5 183.48 5 576.01 6 028.61 6 527.74 Tegevuse ülejääk ja 4 832.20 4 241.54 2 778.37 3 636.03 4 552.55 4 822.37 4 934.39 segatulu Tööandja 1 790.30 2 014.98 1 821.33 1 773.37 1 881.63 2 019.80 2 179.93 sotsiaalmaksed Tabel 1 Tabelist 1 on näha, et 2007. aastal oli SKP tase kõrge ning majandus arenes. Sellel aastal oli
asendavad selle näiteks sealiha tarbimisega, siis nihkub tulemusena ka nõudluskõver vasakule. Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu. 1 c) Oletame, et Hollandi valitsus otsustab, et liha hind on liiga kõrge ja kehtestab liha hinnaks 4 eurot. Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 4 eurot? Kui palju liha ostetakse ja müüakse? Kui kehtestatud hind jääb madalamale tasakaaluhinast turul on tegemist puudujäägiga. Madalama hinna juures sooviksid tarbijad osta suurema koguse ja pakkujad müüa väiksema koguse. Hinna neli eurot juures oleks nõutav kogus 600 tonni ja pakutav kogus 300 tonni loomaliha. Seega on puudujääk 300 tonni. 2
Pangajooks hoiuseid võetakse pankadest välja o Välis- ja sisevõlg sisevõlg vähendamine devalveerimise tõttu pole hull, kuid välisvõla puhul see suurendab seda, kuna välisvõlg on tavaliselt välisvaluutas o Maksebilansi (Balaam & Veseth) jooksvakonto puudujääk on suur Maksebilanss Tehingud riigi ja välismaalima vahel Jooksevkonto o Jooksvad tehingud Kaubanduse puudu- või ülejääk Intressid ja dividendid Kapitalikonto o Laenud o Investeeringud Maksebilansi kriis Jooksevkonto puudujäägi kompenseerimine o Varad ja ostjad o Liiga suur võlg Lahendused kriisile (IMF): o Devalveerimine o Deflatsioon (kärped) o Kaubandusvabadus o Sotsiaalne kaitse Riigi võlakirjad Nimiväärtus Intress o Tagasimakse võimekus
Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga. Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda.Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu. Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma
kompensatsiooni. Need muutused valitsuse kuludes ja tuludes iseloomustavad automaatsete stabilisaatorite toimet. Stabilisaatorid: · vähendavad tsükliliste kõikumiste amplituude · suurendavad kulutusi langusperioodil · vähendavad kulutusi tõusuperioodil Seega tsükliline eelarve defitsiit. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz SKP ja avaliku sektori kulutuste defitsiit ja ülejääk Valitsuse kulud Maksude laekumine ((G)) ja j maksud (T) ( ) Eelarve ülejääk Eelarve defitsiit Valitsuse kulutused Y1 Sissetulekud (SKP) Y 12 Lembit Viilup Ph
3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukogus on selle hinna juures nõutav ja pakutav kogus. Mitte alati ei kujune nõudmise ja pakkumise koostegevusest turul tasakaal, vaid hoopis üle- või puudujääk. Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna.
48 black economy varimajandus 49 bond võlakiri 50 booklet brosüür 51 brand tootemark 52 brand loyalty kindla kaubamargi eelistamine 53 brand manager toote müügijuht 54 branded product tootemargiga toode, firmatoode 55 break-even analysis kasumiläve analüüs 56 budget eelarve 57 budgetary surpluses eelarve ülejääk 58 budgeting eelarve koostamine 59 bulge hindade ajutine äkktõus 60 burden of debt võlakoorem 61 business entity majandusüksus 62 business management ärijuhtimine 63 business venture äririsk 64 canon seadus, eeskiri 65 capacity for work töövõime 66 capital contributions panus 67 capital gearing rahasuhe
Eelarve pakk laiendas Earned Income Tax Creditit, mis leevendas madala sissetulekuga peresid. See vähendas summat, mida nad maksid föderaalsesse sissetulekusse ja Federal Insurance Contributions Act maksu, säästes 21 mrd dollarit 15 millionile madala sissetulekuga perele. Paranenud majanduslik seisukord ja poliitika julgustas investoreid väärtpaberiturul, viies pikajaliste intresside languseni. Bill vähendas dramaatiliselt eelarve defitsiiti ja esimest pärast 1969 a. tekkis eelarve ülejääk, mida kasutati riikliku võla tagasimaksmiseks, mis oli tõusnud 5.4 mrd dollarini 1997. Majandus jätkas kasvamist ja veebruaris 2000. A. murdis see rekordi, kasvades järjestikusel 10 aastal. Aastal 2000 oli see teel võlavabadusele esimest korda pärast 1835. aastat. Clinton võib uhkustada järgmiste majandussaavutustega: · Keskmine majanduskasv 4% aastas võrreldes 2.8% eelnevate aastate jooksul · Rohkem kui 22.5 mln töökoha loomine. Uutest töökohtadest oli 92% erasektoris
1. ELEKTER Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. Kogu aine, alates paberist kuni õhuni, mida me hingame, koosneb üliväikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks. Igal aatomil on positiivselt laetud südamik, mida nimetatakse tuumaks. Tuum koosneb positiivselt laetud osakestest prootonitest ja laenguta (neutraalsetest) osakestest neutronitest. Palju väiksemad negatiivselt laetud osakesed elektronid tuhisevad suure kiirusega ümber tuuma. Üldiselt vastab elektronide arv mingis objektis prootonite arvule. Elektronide negatiivsed laengud tasakaalustavad prootonite positiivsed laengud ja objekt on siis neutraalne. Objekt, millel on vähem elektrone kui prootoneid, on positiivse laenguga ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigs...
3. Abitundmatute väärtuste analüüs. Kui me lahendaksime seda ülesannet tavaliselt simpleksmeetodiga, siis peaksid esinema ka abitundmatud, mis tähendaksid ressursside ülejääki. Lahendatud Exceliga tabelist on näha, et materjalid puuvillariie, täitematerjal, karusnahk ja plüüs on kasutatud kuni ülemise piiranguni. See tähendab, et ülejääke ei ole ja neli viiendiku abitundmatuid on kõik nullid. Niiti juhul on aga määratud ülejääk, sest et see ei olnud kasutatud lõpuni (801,7m 980-st). Ülejäägi väärtus on siis 980-801,7=178,3 m. Siis abitundmatu x5 väärtus on 178,3. 4. Lahendi stabiilsuse analüüs. On vaja uurida, kas leidub selline sihifunktsiooni muutus, mis muutuks saadud tulemust veel paremaks. Andmed +ej ja ej näitavad vastavalt positiivset ja negatiivset muutust iga muutuja korral, millega säiliks optimaalne lahend. Reduced cost (. ) väärtused näitavad, kui palju lisakasumit saaksime, kui
kujundamisel nii, et piirates toodangu mahtu, saavad hoida hinda kõrgemal ja teenida seejuures suuremat kasumit Kauba omahind - väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Turuhind see, millega kaupu tegelikult pakutakse. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Turupakkumine kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel. Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär) Miinimumhind - seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk) Tasakaaluhind Hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad
tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm.
mahaarvamist järgi 140 000 eurot. Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses? O 16.03.2012 hüpoteek A kasuks 100 000 eurot 90 000 B kasuks kantud hüpoteek 14.12.2013 200 000 eurot 60 000 17.02.2004 30 000 eurot (katuse parandus) 140 000 eurot sundmüügist saadud raha ülejääk. Hüpotees: AÕS § 325 lg 1 § 352 ja § 353 alusel ? Eeldused: 1. Kas on seatud hüpoteek ? + 2. nõue ? + (A on nõue 90 000 ja B 60 000) 3. tagatis kokkulepe ? + 4. sundtäitmise kokkulepe ? (vorm notariaalselt tõestatud) 5. millises järjekorras hüpoteegid on ? (§ 59 ) ajaliselt on eespool A ja tema peab saama oma nõude täielikus ulatuses rahuldatud ja B saab selle mis alles jääb. A saab oma raha ja B jääb 50 000. 10 000 jääb tasumata
+ Eestisse 3611,4 Laenud -122,3 laen teistele riikidele -1 482,6 + Eesti riigi välislaen 1 360,3 Reservfond -1216,9 + puudujäägi katmine reservfondist ülejääk reservfondi -1216,9 Vead ja täpsustused 256,9 Küsimused: 1. Mis asi on jooksevkonto?............................................................................................................... 2. Miks on Eestil jooksevkonto puudujääk?...................................................................................... 3. Miks on jooksevkonto puudujääk halb?........................................
teisse. Vertikaalne – lihttöölisest spetsialistiks. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond - naturaalmajandus: suurem osa toodangust jääb enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarvilike asjade vastu. Inimesed elavad maal, tegelevad põlluharimisega, rahamajandus tagaplaanil, peamine rikkus on põllumajanduslik maavaldus. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud, masinatega töö, linnastumine ehk urbaniseerumine, rahamajandusel väga suur roll, tarbimine, tööliste organiseerumine aja jooksul: võideldi välja inimväärsed elu-ja
15.02.2006 omaaktsiate (lihtaktsiad) ost 5000 tk, 4$ tk (4*5000= 20 000 $) -20 000 -20 000 omaaktsiate müük, 2000 tk, 7$ tk (7*2000 = 14 000 $); omaaktsiate soetusmaksumus: 4$*2000 = 8000 $, 08.03.2006 ülejääk 6 000 on aazio - omaaktsiad 14 000 6 000 8 000 10% aktsiadividendide deklareerimine ja väljastamine: 28.09.2006 10% käibelolevatest aktsiatest 97 000 tk = 9 7000 tk
kohal Tööjõud: 2738000 (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 107. koht Tööjõud majandussektorites: Põllumajandus: 21% Hankiv majandus: 20% Teenindav majandus: 58% (2011) Töötuse määr: 6,3% (2013) 6,1% (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 64. koht Rahvastik allpool vaesuspiiri: 36,5% (2010) Leibkonna sissetuleku või tarbimise protsentuaalne osa: madalaim 10% : 1% kõrgeim 10% : 37% (2009) Eelarve: tulud: $ 4683000000 kulutused: 5666000000 $ (2013) Eelarve ülejääk (+) või puudujääk (-): -4% SKPst (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 147. koht Riigivõlg: 62% SKPst (2013) 59,2% SKT-st (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 46. koht Eksport: $ 5112000000 (2013) $ 5447000000 (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 115. koht Import: $ 10030000000 (2013) $ 9912000000 (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 102. koht 5 SKT SKT näitajad El Salvadori kohta Kokku:
6. Riigieelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumidelt kokku nende rahasoovid. Pärast seda kui ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse. Eelarvedefitsiit Olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. Lisaeelarve tuleb teha kui tekib eelarve ülejääk. Näiteks kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele, siis laekub rohkem maksuraha. 7. Makse kogutakse, et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks. Et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis. Et teatud tegevusi soodustada. Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse protsendi tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks.
poliitika taaselustamiseks. · Põhiline erinevus- Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust ning et riigi rikkus peitub rahas. Kasu saab teiste arvelt. · Kriitika- edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline, deindustrialiseerimine( väheneb ekspordi konkurentsivõimelisus, enda valuuta ülehindamine), tagasimõju efekt(kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna.), inflatsioon( ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile), koduse elustandardi langus(surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta.). 8
..................nõudluse ristelastsus 123. Currency board system ..................................valuutakomitee süsteem 124. Currency fluctuation ......................................valuuta kõikumine 125. Current account .............................................jooksevkonto 126. Current account deficit ..................................maksebilansi puudujääk 127. Current account surplus .................................maksebilansi ülejääk 128. Cyclical unemployment .................................tsükliline töötus 129. Deadweight loss .............................................puhas heaolukahju 130. Debit side ........................................................ passiva 131. Deductions .....................................................hinnaalandus; mahaarvamine 132. Defined ..........................................................määratletud 133. Deflation ...................................
· Analüüsi käigus tuleb eristada: - Muutust nõutavas (pakutavas) koguses - Muutust nõudluses (pakkumises) Tasakaaluhind hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad.. Tasakaaluhinna puhul saavutab turg ,,korra" seisundi, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed s.o. tasakaalukogus Turu tasakaal: · Nõudjad ja pakkujad on tutul kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujueda tasakaal või tekkida kas puudu-või ülejääk. · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk suurus, mille võtta nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. · Maksimumhind seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (n:üüri piirmäär) · Miinimumhind seadusega kehtestatud kõrgem hind, millest allapoole ta langeda ei tohi. (n: miinimumpalk)
Käibe e. lisandväärtuse maks 20 , Kokku 630 220 200 kaupade ja teenuste maksumus) 10. SKP tulude meetodil = hüvitised töötajatele + ettevõtete 20 630 220 tegevuse ülejääk, e. brutokasum + kulum +netomaksud 10. = 1 Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 11. SKP tarbimise meetodil = eratarbimine(C) + ( ) +
7) President kuulutab seaduse välja. Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika eelarve tasakaalustamine, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve defitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud Lisaeelarve eelarve ülejäägi esinemisel koostatud eelarve, kus näidatakse, mille arvelt rohkem raha laekus ja milleks seda jagatakse Eelarve ülejääk olukord, kus tulud on suuremad kui kulud Majanduspoliitika majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Majanduspoliitika sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota
pidurdumist aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis[5]. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Import Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Maksa peamised funktsioonid...................................................................4 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt............................................................4 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine.............................................4 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus............................................................5 1.1.3 Rasvade ladustamine...............................................................5 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine....................................5 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll...................................................6 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees.............................................
· Maailma energiapoliitikas pole ühtsust · Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik · Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8. Maailma 5 olulisemat toiduprobleemi · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad liha väidetavalt varsti luksuskaup · Kalavarude vähenemine maailmameres ülepüügi ja inimeste tekitatud reostuse tõttu 6. Erinevate energiaallikate kasutamise eelised ja puudused. Energialiik Kasutamise eelised Kasutamise puudused
· Maailma energiapoliitikas pole ühtsust · Tuumaenergia võiks rahuldada inimeste energiavajaduse, kuid on ohtlik · Alternatiivsed energiad pole veel piisavalt efektiivsed, lahendamaks maailma energiaprobleeme ja asendama naftat, gaasi · Sõltuvus fossiilsetel kütustel põhinevast infrastruktuurist 8.Nimeta maailma 5 olulisemat toiduprobleemi. · Nälg ja alatoitlus arengumaades · Toidu raiskamine, ära viskamine, ülejääk arenenud riikides · Toidu tootmise mõjud keskkonnale kõrbestumine, muldade erosioon jm · Üha kallinevad toiduhinnad 9. Nimeta vähemalt kolm põhjust põhjavee reostumise kohta. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid, reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine (reostust tuleks vältida eriti puurkaevude läheduses). 10
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurili...
Tootmisteguri hind tõuseb Tootmisteguri hind langeb Mõned tootjad lõpetavad Leitakse efektiivsem tootmise tehnoloogia Uued ettevõtted sisenevad turule hind pakkumin e ülejääk tasakaal nõudmine puudujää k kogus S+ maks Hinnavaru asi on odavam kui nõus maksma ollakse Tarbija Tootja hinnavaru 19.02 Elastsus
KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge)...
sihiotstarbeline maks 1)20% pensionid 2)13% tervishoid 3)0,3 % töötuskindlustus Kõik need maksud maksab tööandja. Kokku : 33,3 % Töötaja maksab töötuskindlustusmaksu 0,6% Riigimaksud: tulumaks, käibemaks Kohalikud maksud (kehtestatud seadustega): müügimaks, reklaamimaks, parkimistasu, lõbustusmaks, paadimaks Riigieelarve- koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulutab välja president . Riigieelarve jaguneb: tasakaal, ülejääk, defitsiit Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel . Riigieelarve tulud: 1)maksud 2)riigiettevõtted 3)riigivarade müük Riigieelarve olulisemad kulud: 1) riigi valitsemise kulud 2) sotsiaalhooldus. 3) tervishoid 4) haridus Tööturg Aktiivne rahvastik: töötaja, tööandja Mitteaktiivne rahvastik: lapsed, vanurid Tööandja- Tööandjate Keskliit Töövõtja/Töötaja- ametiühingud Tööleping- tööandja/ töötaja kohustused ja õigused, palk
juhib kiikuv siiber 8, mis on seotud anduriga võlli 2 abil. Siibri keskmises asendis II on püsireziim (P1 = P2). Siibri kaldumisel asendisse I või III toob endaga kaasa rõhkude vahe ja täiturmehhanismi kolvi liikumise ühele või teisele poole. Vedeliku ülejääk ja kolvi ühest poolest satub õli läbi võimendi korpuses oleva ava äravoolu. Kolb liigub seni, kuni siiber on uuesti keskmises asendis. Kolvi liikumine antakse väntmehhanismi abil hammassektorile 9, mis mõjutab reguleerivat organit. Vaadeldud võimendid on
esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Villast või nailonriiet kokku pannes võivad tekkida sädemed ning võib kuulda praksuvat heli. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Tihti moodustub laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt
KOKKUVÕTE arvestust, aga mis tahes vormi raha ka ei võtaks, teeb ta vahetuse ikkagi üsna lihtsaks. Majandusteadus on õpetus inimestest nende tava - lises elutegevuses. Inimestel on vajadused, millest osa pidevalt kordub. Vajadusrahulolu protsess nõudlus tootmine, jaotus ja tarbimine aitab inimestel vajadusi Majandusteaduses peegeldab nõudlus toodete ja rahuldada. Vajaduste rahuldamise protsessis teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab kasutatakse kolme tootmistegurit: loodusvara - osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inime - sid, töö jõudu ja kapitali. Vahel lisatakse neile neljandana sed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui ka ettevõtlikkus. kõrgemate hindadega. Majandusteadlased n...
(Zn2+/Zn) ELEKTROLÜÜS elektrolüüs – redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel. redutseerumis- ja oksüdeerumisprotsessi vaadeldakse eraldi reaktsioonidena. katood – elektrood, millel toimub redutseerumine. seotud vooluallika negatiivse poolusega, seega sinna on tekitatud elektronide ülejääk. anood – elektrood, millel toimub oksüdeerumine. seotud vooluallika positiivse poolusega, seega sinna on tekitatud elektronide puudujääk. anoodiks on element, mille standardpotentsiaal E° on väiksem. METALLIDE KORROSIOON korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel. korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. keemiline korrosioon – metallide keemiline reaktsioon mõne mitteelektrolüüdist gaasi
2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti 7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.
Kokku kohustusi 2,716 Müügiplaan,t.EEК Märts, teg. Aprill Mai 600 700 850 Normatiivne kassajääk, RÜ 80 Krediidiliin kasutatakse kuu algusest, tagastamine selle kuu lõpus, mil tekib kassas ülejääk Intress kuu lõpus Aasta intress,% 14% Kuu eelarvestatud kulud: Töötasu 75 Transpordikulu, lähetused(% käibest) 6% Reklaamikulu, EEK 60 Kulum, % 25%
Der Bau der Berliner Mauer fing am 13. August 1961 an und die Mauer fiel am 9. November 1989. Es war das Symbol des Kalten Krieges und der Teilung Deutschlands und Europas.. Teilung Am Ende des zweiten Weltkriegs, nach der Niederlage von Hitler wurde Deutschland nach Beschluss der Jaltakonferenz in vier Zonen geteilt, die von den USA, Sowjetunion, Großbritannien und Frankreich kontrolliert und verwaltet wurden. Berlin wurde analog in Sektoren geteilt. Blockade Berlin-Blockade war die Blockade West-Berlins durch die Sowjetunion vom 24. Juni 1948 bis 12. Mai 1949 . Als Folge dieser Blockade war eine Versorgung West-Berlins, das in der Mitte der Sowjetischen Zone lag, über die Land- und Wasserverbindungen nicht mehr möglich. Die Blockade war eine direkte Reaktion auf die Währungsreform in den Westzonen und den westlichen Sektoren Berlins und führte zur Versorgung West-Berlins durch die Berliner Luftbrücke. Die Weststaaten nehmen es als der...
Valgud ei seedu maos täielikult. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja maksa ning kõhunäärme nõre. Peensooles seedub lõplikult enamik toitaineid. Maks asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus (1,5kg). Maks toodab sappi. Maksa küljes on põietaoline kotike-sapipõis. Seal on sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Seda tekib pidevalt ja kuna seda pole nii palju vaja, siis talletub ülejääk sapipõies ja seda kasutatakse, kui süüakse rasvarikast toitu. Sapp muudab rasvad kergemini seeditavaks. Muutuvad tilgakesteks, mida hiljem lõhustatakse. Sapipõies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. Maks puhastab meid mittevajalikest ainetest. Soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ja maksaensüümid muudavad mürgised ühendid kahjutuks. Maks muudab sooltest verre imendunud üleliigse glükoos glükogeeniks (varuaine)
Loetleb kõiki maksete voogusid, mis ei puuduta finantsvarade ostu või müüki. 57. Kaubandusbilanss: kajastab materiaalsete kaupade eksporti ja importi. Kui eksport on suurem kui import (netoeksport on positiivne), on kaubandusbilanss ülejäägiga. Kui eksport on väiksem kui import (netoeksport on negatiivne), on kaubandusbilanss defitsiidis. Kaubandusbilansi defitsiit võib tekitada tööpuudust: kuna kulutused kodumaistele kaupadele on väiksemad kui kogunõudlus. Kaubandusbilansi ülejääk võib tekitada inflatsiooni: kodumaiste hüviste nõudlus on suurem. Kui riik ei suuda suurendada oma toodangut kogunõudluse tasemeni, tekib kogunõudluse ülejääk ja seega areneb välja inflatsiooniline situatsioon. 58. Mittekaubandusbilanss: kajastab mittemateriaalsete hüviste ostmist välisriikide residentidelt (nt oma riigi kodanike kulutused reisimisele ja turismile) ja nende müüki välisriikide residentidele. 59. Valuutakurss
0 1 1 -1 0 0 500 0 0 15 75 0 0 142500 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute x1 1000 kiletajaid K1 vaja sellises koguses x2 500 kiletaja K2 vaja sellises koguses x3 0 tööjõu ülejääk b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c 2; x1 x2 x3 x4 x5 x6 bi 1 0 -1 2 0 0 1000 0 0 -1 1 0 1 100 0 0 1 -2 1 0 200
Alternatiivhüvised- hüvisd mille valmistamisteks kasut ühesuguseid ressursse. Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus Tasakaaluhind- hind mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed, lõikuvad Tasakaalukogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus Kui hüvise hind allpool tasakaaluhinda, siis puudujääk, sest nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui ülevalpool tasakaaluhinda siis ülejääk, sest pakutav kogus ületab nõutavat. Maksimumhind- seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest kallimat müüa ei tohi. Sellise hinna tulemuseks turu puudujääk, st nõutav kogus suurem kui pakutav. Miinimumhind- seadusega kehtestatud, millest odavamalt müüa ei tohi, toob kaasa turu ülejäägi, st pakutav kogus nõutavast suurem. Testid: Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonomistide nõudlust. VALE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
