energiavajadus 2500-2600 kcal, kriitiline punkt on 1600 kcal. Ligi 22% arengumaade elanikest toitub allpool kriitilist punkti Lõuna- ja Kagu-Aasias 27%, Aafrikas 22%, Ladina-Ameerikas 13 ja araabia maades 11% Globaliseerumine kui protsess Vaata globaalprobleemide paberit (terrorism, tuumarelvade kasutamine, vaesus jne) Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähistab maailma kultuurilist ühtlustumist ehk ka üheülbastumist. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatavus. Ulrich Beck tänapäeva globaliseerunud maailm on riskiühiskond, kõik riigid peavad paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 1 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad
liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sai alguse just 60ndatel, hakati küüditatuid tagasi lubama, Hruštšov tahtis näidata Nõukogude Liidu vägevust, üleüldse oli rohkem lubatud, hakkasid tööle põlisrahva keeles raadiohääled. Stagnatsioon ehk seisak (plakat 13-14 vist?) - saabus Brežneri valitsusega, venestamine, Tšehhoslovakkia ülestõus, mille Nõukogude Liit maha surus (stagnatsiooni näide) 18. 1) Globaliseerumine kui protsess. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.
Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimene endale teadvustas. Keskkonna saastumine süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhtul, globaalne soojenemine. Happevihmad. Veekaitse joogi- ja niisutusvesi, maailmameri. Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu; loodusvarade otsalõppemine; prügi. Linnastumine. Vaesus, nälg. Terrorism. Globaliseerumine e üleilmastumine Maailma kultuuriline ühtlustumine. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatus. Globaliseerumise kolm mõõdet Majanduslik riigiülesed korporatsioonid Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu: kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt.
hoolimata siiski mõtestatud Külm sõda oli paljudele suur pettumus, sest uut sõda ei tahtnud keegi Miljonid inimesed pidid raudse eesriide taga taluma nõukogude võimu vägivalda ka pärast rahu saabumist Maailma oli muutunud väiksemaks: info, inimesed, tooted ja kultuur liikusid järjest kiiremini. Arenema hakkas televisioon 1950ndatel olid televiisorid kodudes, hakkasid ilmuma esimesed värvilised telesaated Jätkus kultuuriline üleilmastumine (televisioon, kino, raadio), USA filmid levisid üle maailma, suured filmitootjad olid India ja jaapan Moodi oli lisandunud sõjaväelaslikku jooni: naistel kõrgendatud õlgadega pintsakud. Küllaltki ruttu aga hakati taastama naiselikkust: kloššseelikud, pikad kindad, peen piha, korsetid, bikiinid. Bikiinidel oli suur roll naiste eneseteadvuse tugevnemisel ja seksuaalsuse vabastamisel
Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub Õhtumaa kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Globaliseerumine: ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone.Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Kuid Eesti on lubanud püüelda ka kõrgemale 2015. aastaks 0,33 protsendini. Kui tahame jõuda ELi viie rikkama riigi hulka 15 aastaga, peame osutama ka vastavat arenguabi. Ning see tuleb meile kasuks välispoliitiliselt vaadatagu kas või Põhjamaid, kelle diplomaadid on Aafrika ja muude maade abistamisel teeninud ära rahvusvahelise lugupidamise. Miks ei võiks ka Eesti sellesse klubisse kuuluda? 4. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine - globaliseerumine ehk üleilmastumine tähistab maailma kultuurilist ühtlustumist ehk ka üheülbastumist. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatavus. Ulrich Beck tänapäeva globaliseerunud maailm on riskiühiskond, kõik riigid peavad paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 2 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
hetkeolukorrast. Marxi teooria järgi on tegu klassikonfliktiga, mis põhjustavad revolutsioone ja suuri sotsiaalseid muudatusi. Peamiseks põhjuseks majanduslikest tingimustest tulenev ebavõrdsus. Siiski on ajaloos enamuses juhud, kus revolutsiooni põhjustab poliitiline olukord ja mässajateks ning ühiskonna ümberkorraldajateks on haritud eliit. Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi-, vaid poliitiline struktuur. 11.1.7. Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
