Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"üksiku" - 501 õppematerjali

üksiku - te faktide osas ei ole küsimust.
thumbnail
4
doc

Sören Kierkegaardi

Leiab et iga inimene on ainulaadne. Elu lõpp: Elu lõpupoolel pidas teravat poleemikat ametliku kristlusega. Leidis, et kirik on silmakirjalikkuse kehastuse ning usu tõelise olemuse teotaja. Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile...

Filosoofia
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eksiv ja otsiv faust

Kuradit ei kohuta ükski Fausti soov ega käsk, kuid hoiatab doktorit, et võib tulla aeg, kus ta hakkab ka maisest elust mõnu tundma ning kahetseb tehtud lepingut. Sellest hoolimata jõutakse kokkuleppele ning selle jõustumiseks annab Faust Mefistofelesele tilga oma verd. Faust annab Mefistofelesele mõista, et teda pole mõjutanud kogutud rikkused ning ta tunneb end üksiku ning kasutuna. Mefistofeles hakkab otsima uusi viise, kuidas doktori hinge püüda ning viib ta rahva sekka kõrtsi, tahtes mehe tuju parandada ning panna teda elust rõõmu tundma. Pärast seda peibutab kurat Fausti läbi viima noorenduskuuri, pärast mida armub Faust Margaretasse, range kasvatuse, kuid heasüdamlikku tütarlapsesse. Mehel õnnestub võita Margareta süda oma mõistuse ning Mefistofelese kavalate trikkide kaasabil....

Kirjandus
265 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Eksami küsimused-vastused

Sisuliselt selle töö põhimõte on järgmine: ­ kui kaod edastusel puuduvad, siis pidevalt suurendatakse akna pikkust ühe paketi võrra ­ kui aga esineb kadu, siis kohe vähendatakse akna pikkust kahekordselt Ja alustatakse kõik algusest peale. 28. Paikse telefonivõrgu üldiseloomustus. Telefonivõrgu struktuur. 29. Kommutatsioon, kommutatsiooniskeemid (ajaline, ruumiline, ajaline-ruumiline- ajaline). Kommutatsioon ­ nõudmisel üksiku ühenduse loomine soovitud sisendist soovitud väljundisse teatavas sisendite ja väljundite kogumis; infovoogude suunamine soovitud suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ­ ruumiline ­ kasutab kommutatsioonimaatriksi. ­ ajaline ­ andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse. Kaks variandi: a) järjestik-sisend ­ aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund;...

Sidemeetodid
168 allalaadimist
thumbnail
1
doc

11.kl kokkuvõte

23.RAFFAEL: Sixtuse Madonna, Ateena kool.15.saj. Ülistab ilu ja emaarmastust. 24.KRUTSIFIKS: Ristilöödud Kristuse kujutisega rist. Sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. PIETA: Surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Kuulsaim Michelangelo Pieta. 25.MADALMAADE MAAL: 15-16.saj. Eeskujusid polnud, realistlik, pessimism, alalhoidlikkus, ei kujuta Piiblit, kuid olid usklikumad kui itaallased, oli võõras üksiku isiku imetlemine. Huvi meelelise maailma kujutamise vastu. Värviperspektiiv, tahvelmaal, peenmaal, õlivärvid.Kuulsaim Pieter Brueghel-talupoegade Brueghel-"Maastik Ikarose langemisega" 26. MICHELANGELO BUONAROTTI: Kõrgrenessansi kuulsaim skulptor, tegeles ka maalimisega. 16.saj.Maalid: Sixtuse kabeli lagi ja idasein-motiivid Piiblist-maailma loomisest veeuputuseni, Viimne kohtupäev-sünge ja dramaatiline, on tunda uue stiili lähenemist(barokk).Skulptuurid:Mooses, Taavet, Pieta...

Kunstiajalugu
311 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Elektrimahtuvus

Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega, mis on vaja anda ühele neist kehadest, et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra: Q C= U Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti ­ elektroodi ­ nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. Lihtsaim on lamekondensaator, mille elektroodideks on kaks ühesugust teineteisega rööpset metallplaati. Plaatide vahel on isoleeraine ­ dielektrik ­ , õhk, vilk, portselan, kile, elektrolüüt jne. Kui kondensaator ühendada alalisvooluallikaga, kogunevad elektroodidele laengud, mis on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. Laengute toimel tekib dielektrikus homogeenne elektriväli Q U E= = , a S d...

Füüsika ii
144 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Hägusad süsteemid

, N; r = 1, ..., R) (21) Järeldusalgoritmi teises etapis arvutatakse mil määral jooksvad sisendid aktiveerivad kogu reegli (ehk reegli tabatusmäär r). Operaator JA, mis seob tingimuspoole eeldusi vastab hägusas loogikas t-normile, seega N (22) r = I ir , (r = 1, ..., R) i =1 Järeldusalgoritmi järgmiseks sammuks on iga üksiku reegli (hägusa) väljundi Fr(y) arvutamine e. implikatsioon, mida esindab lingvistiline operaator SIIS. Klassikalises loogikas on implikatsioon defineeritud kui A B = ¬A U B . (23) Selle (materiaalse) implikatsiooni ebasoovitavate interpolatsiooniomaduste tõttu leiab too hägusloogikas siiski vähe kasutamist; reeglina on SIIS realiseeritud t-normina 2 Fr ( y ) = r r , (r = 1,...

Süsteemiteooria
104 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron...

Süsteemiteooria
86 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Aristoteles

Juhan Liivi nimeline Alatskvi Keskkool Aristoteles Filosoofia ring Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapai...

Filosoofia
161 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geenitehnoloogia

· Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) suhtes · Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Kimäärideks sim. Organisme, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Geeniteraapia Inimesel on tuntud üle 3000 päriliku puude või haiguse, mis on tingitud üksiku geeni defektist. Enamasti on need geneetilise avaldumise poolest retsessiivsed. Mõnedel juhtudel on ravitavad või leevendatavad organismis puuduvate valkude manustamisega vereringesse, kuid enamasti mitte. Pealegi on igati loomulik püüe vabaneda välisest sõltuvusest. Geeniteraapia ehk geeniravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geni avaldumise vaigistamises....

Bioloogia
200 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Rakk,kromosoom,DNA,geen

Järgmine samm on fikseerida, millise kromosoomi (näiteks on suhkruhaigus põhjustatud millises osas paikneb uuritavat tunnust oluliselt mõjutav (haigust põhjustav) geen. insuliini sünteesi juhtiva(te) geeni(de) Kui ka see etapp on läbitud, jääb veel üle hinnata üksiku geeni mõju suurust või muteerumisest). siis leida haigusega assotsieeruv mutatsioon. Kromosoommutatsioonid (joonis 9) seis- Kõigi nende kolme sammu läbimisel mängib olulist rolli matemaatiline statistika. nevad kromosoomide pikkuse ja kuju Vastavate meetodite tutvustamine leiabki aset järgnevais loengutes. nähtavates muutustes...

Bioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Kruus 3.jalaväepolgu II pataljoni ülemaks ja 1919.aasta veebruaris sama polgu ülemaks. Juhatas 3.jalaväepolkuVabadussõja lõpuni, saades 19.novembril 1919 alampolkovnikuks. Teenis Vabadussõjas välja Vabadusristi II/3 ja lätlastelt Karutaplja III järgu ordeni. 1920. aastal määrati J. Kruus ülemaks 6. jalaväepolku, millise ta formeeris Vabadussõja aegsetest Kalevi Malevast, Scouts- ja Kuperjanovi polgust. Seejärel määrati ta 3. üksiku jalaväepataljoni ülemaks, kellena asus 12. septembril 1921 õppima Kindralstaabi Kursustele. Kursustel õppimise ajal ülendati ta 24. veebruaril 1923 koloneliks. Sama aasta kevadel kaitses ta väitekirja ,,Jalaväe kaitselahing. Välismaa vägedes valitsevate vaadete võrdlus'', ning lõpetas 4. mail oma stuudiumi. Lühikest aega oli Kruus 10. jalaväerügemendi ülem ja sai alates 6. juulist 1923 7. jalaväerügemendi ülemaks Võrus. Mõned aastad oma uues ametis sisse elanud,...

Riigikaitse
30 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alkaanide keemised omadused ja üldine kokkuvõte

Alkaanid- süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2) .ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSEDKuna alkaanid kuuluvad küllastunud süsivesinike alla, siis saavad nende keemilised reaktsioonid kulgeda ainult läbi olemasolevate sidemete katkemise ja uute tekkimise. Sidet süsiniku ja vesiniku (C­H) ning süsiniku ja süsiniku (C­C) vahel loetakse mittepolaarseks. Nende sidemete katkemisel jagatakse sidemel ole...

Keemia
211 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kopsuvähk

Areng Inimese organism koosneb kudedest ja koed omakorda rakkudest. Elutegevuse jooksul rakud jagunevad. Tervetes rakkudes on raku jagunemine väga täpne. Nii suitsetamise kui ka teiste riskifaktorite tõttu võib rakkudes toimuda muutusi, mille tõttu võivad need aastate jooksul muutuda vähirakkudeks. Kopsuvähk saab alguse üksiku kopsuraku muutumisest vähirakuks, sest organism ei suuda takistada vähirakkude jagunemist. Jagunemisest areneb vähehaaval välja kopsuvähk. Kasvaja hakkab tavaliselt arenema ühes kopsupooles ja tihtipeale levib edasi lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevasse kudedesse. Sümptomid Kopsuvähi sümptomid võivad olla põhjustatud kasvajast, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Tihtipeale ei pruugi sümptomid avalduda ja kopsuvähk avastatakse mõnel...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inimene on pagulane

Miks aga üldse on vaja kuhugi kellegi eest põgeneda? Kas jõuab kord kätte see aeg, kui kõik elavad rahus ega tunne enam kellegi või millegi ees hirmu? K. Ristikivi kirjeldab oma romaanis ,,Hingede öö" ühe pagulasest inimese rännakuid ühes kummalises majas, mille ruumidel ei näi lõppu olevat. Kuigi selles majas liigub ringi palju inimesi, tunneb peategelane end üksiku ja ahistatuna. Ta püüab leida sealt väljapääsu, kuid selle asemel, et välja jõuda, eksib ta üha sügavamale maja labürintidesse. Ta kõnnib mööda lõputuid koridore, siseneb ja väljub lõpututest ustest. Kui vaadelda koridore ja uksi kui sümboleid, siis võib öelda, et need kujutavad inimese otsinguid ning vaimu- ja hingerännakuid. See võib seostuda ka põgenemisega oma eelneva elu eest ja püüdega...

Kirjandus
185 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Mittemateriaalsete hüvede olulisus Eesi ettevõtetes

Mida tegelikult inimesed tahavad? Mida tegelikult inimestele pakutakse? SISSEJUHATUS PERSONALI MOTIVEERIMISSE Inimese elu ja olemise eesmärgid on tegelikult lihtsad: tähtis ja oluline on tunda ennast nii bioloogiliselt kui psüühiliselt kindlalt ja turvaliselt. Inimene pingutab tegelikult oma füüsilise ja psüühilise heaolu nimel. Iga üksiku inimese jaoks on heaolu kindlasti väga konkreetse sisuga. Üldistatult võib siiski välja tuua nn heaolu elemendid, mis on suure tõenäosusega väga paljudele inimestele olulised. Need on tervis ja turvaline keskkond, kindel positsioon ning roll teiste hulgas, võimalus midagi saavutada, ära teha, kasutada oma võimeid, tunda ennast väärtusliku ja olulisena. / 14 /...

Sotsioloogia
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tehnoloogia areng keskajal

"Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist. Siit järeldub, et keskajal oli inimesel suur huvi päikese vastu ning, et vaadata päikest vaadata tuli kasutada kvartsi. Trükikunst ehk tüpograafia leiutajaks peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi (sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a. 1468). Tema teene inimsoole seisab selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe (tüübi), millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Esimeseks selliselt kujundatud trükiseks on nn. «Fragment vom Welt-gericht» («Katkend maailma-õigusest»). Gutenbergi peatööks aga tuleb lugeda piiblit, millele ta pühendas aastad 1450--1455 ja mida nimetatakse lehekülje ridade arvu järgi 42-realiseks piibliks. Sellest järeldub, et Gutenberg loetakse inimeseks kes leiutas esimesena trüki kunsti,...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Immanuel Kant

Põhimõisted - Autonoomia ­ enesele ise seadusi andev - Heteronoomne ­ võõrast seadusest määratletud. - Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on heteronoomne. - Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil. - Maksiim ­ põhilause, mis maksaks iga üksiku inimese tegevuse kohta. Kategooriline imperatiiv - Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena. - Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm - Du kannst, denn du sollst! - Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabadusega arvestama. Hea ja kuri - Kuidas me tegutsema peaks ei järeldu sellest, mis on "hea". - "Hea" on eetiline tahe ise....

Filosoofia
136 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Koppvetikas

Neid võib sageli kohata väikestes järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb. Koppvetikas on rohevetikaperekond, kuhu kuulub ligi 500 liiki. Liikide eristamisel on olulised üksiku vetikataime kuju, suurus ja mitmed teised mikroskoobi abil nähtavad tunnused. Ilma mikroskoobita ei ole võimalik koppvetikaliike määrata ja ka siis suudavad neid liigini määrata vähesed spetsialistid. Koppvetika välimuses torkab esmalt silma tema roheline värvus, mis kinnitab kuuluvust taimeriiki. Roheline värvus on tingitud vahetult rakukesta all asetsevast kromatofoorist. Vetikauurijad ütlevad, et tema kromatofoor on kopakujuline. Sellest ka nimi koppvetikas...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pleurokokk

Pleurokokk (Pleurococcus vulgaris) Pleurokokk on üherakuline rohevetikas, kelle üksikisendid on sageli omavahel väikesteks rühmadeks liitunud. Kui tavaliselt peetakse vetikaid veetaimedeks (sellest ka nende nimi), siis pleurokokk on hea näide sellest, et vetikad ei pea tingimata vees elama. Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Kes on loodusvaatleja pilguga metsas ringi jalutanud, see on kindlasti märganud, et paljudel puude tüvede alusel on säravroheline kirme. Kuna see on roheline, siis ei saa tegu olla samblikega. Selle rohelise kirme moodustavadki pleurokokid....

Bioloogia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun