Ka kommertssektor, kaasa arvatud see ei peaks seetõttu jääma kommertskaalutlustest puutumata? Kas pole alandav seksida täielikult võõraga ja raha pärast? d) Лehamüümise kaalutlus - Prostitutsioon on alandav, sest see mida prostituut spordikaupade tootjad ja turustajad ning marketingi agentuurid, kannavad vastutust Ausa Mängu edendamise eest. c) üksikisikud kaasa arvatud lapsevanemad, õpetajad, treenerid, spordikohtunikud, müüb, ei ole lihtne ja ohutu teenus (nagu see pealiskaudselt paistab). Tegelikult, ta müüb ennast, ja kui see ei ole alandav, siis mis veel on? Prostituudi puhul on seksi müümisel rohkem kaalul, kui ametnikud, spordijuhid, ajakirjanikud, arstid ja farmakoloogid ning samuti eeskujud, keda järgitakse - tippsportlased ja valitud ning palgalised spordijuhid
Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamisgruppe. Mõned neist võivad olla üpris radikaalsed ning keelduda koostööst võimudega, nagu keskkonnakaitseorganisatsioon „Greenpeace”. Teised (n Eesti Lastevanemate Liit), toetuvad küll peamiselt avalikkusele, kuid teevad võimalusel koostööd ka haridusministeeriumiga. Teine kaudne tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Valimistel saavad kandidaate esitada erakonnad või üksikisikud, mitte aga survegrupid. Kui survegrupp peab siiski oluliseks oma esindaja olemasolu parlamendis, sõlmitakse koostööleping sobiva parteiga. Suurbritannias on kujunenud traditsiooniks ametiühingutegelaste kuulumine Tööpartei valimisnimekirja, Prantsusmaal on aga ametiühinguorganisatsioonid seotud mitme vasakparteiga. Kasu taolisest koostööst on mõlemapoolne. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest
Nõudluse määramise meetodid: Hüpoteetilised meetodid: 1 küsitlused Kaudsed meetodid: 2 reisikulutuste meetod 3 kinnisvara hinna meetod. Avaliku kauba tootmine MC>0. Looduspargi rajamine, loodusfilmi tootmine. 19) Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 20) Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
kestvuskaubad mõeldud korduvkasutamiseks esmatarbekaubad ostetakse sageli, ilma suurema kaalumiseta (esmatarbekaubad võib veel omakorda jagada regulaar-, impulss- ning hädaabikaupadeks) valikkaubad - tooted, mida tarbija ostuotsustusprotsessis põhjalikult valib ning hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ja moe seisukohalt erikaubad eriliste omaduste ja margitunnustega tooted, mille hankimiseks on ostjad valmis kandma täiendavaid tarbimiskulusid. tööstuskaubad tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. toorained ja materjalid tooted, mida kasutatakse lõpptoote valmistamisel sisenditena abimaterjalid tooted, mis ei kandu valmistatavasse tootesse, kuid mida kasutatakse valmistamise protsessis kapitalikaubad tootmisvahendid, mis kannavad oma väärtuse valmistoodangusse üle järkjärgult. Seejärel tuleks kirja panna põhiandmed tootest: tehnilised andmed (Kuidas toodet kasutada
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
pühendumise. 16. Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osalus julgustab inimesi võtma enesele vastutust rühma tegevuse üle. See on sotsiaalne protsess, mille käigus hakkavad inimesed tundma, et nad on seotud oma organisatsiooniga ja soovivad näha selle edukat tööd. Oma organisatsioonist rääkides kasutavad nad sõna „meie”. Ka probleemid on „meie” omad. Osalus aitab neil saada headeks organisatsiooniliikmeteks. Kui üksikisikud hakkavad tundma vastutust rühma tegevuse eest, siis näevad nad selles võimalust teha seda, mida nad ise tahavad teha, see tähendab, nad tunnevad vastutust oma töö eest. Kui inimesed midagi tahavad, siis leiavad nad selleks ka tee. Osalus aitab parandada alluvate motiveeritust, sest nad tunnevad end antud olukorraga enam seotuna ja tunnustatuna. Paraneb nende eneseusaldus, töörahulolu ja koostöö juhtidega.
See oli majandusliku ekspansiooni ajajärk. Üle kodu Euroopa suurenes tööstustoodang, vilkamaks muutus põllundus, rohkem saadi teravilja, rohkem kasvatati loomi, rohkem püüti kala. Tehnika arenes kõige jõudsamini mäeasjanduses, metallurgias ja keemias. Nõudmine metalli järele sundis kiiresti avama aina uusi kaevandusi, algul Kesk-Saksamaal, hiljem Ameerikas. Saksa kaevandused olid moodsa tootmisviisi hälliks. Keskajal tegelesid kaevuritööga enamasti üksikisikud - vabad kaevurid. Vad olid ise enda peremehed, maksid makse kuningale või vürstile, millega olid kaitstud vähemate feodaalide vahelesegamise eest. Kui maake suuremal hulgal kaevandama hakati, ühinesid kaevurid kompaniideks. Ühised sissetulekud jagati osadeks. Järjest rohkem raha nõudsid masinad. Sedamööda, kuidas sahtid sügavamaks muutusid, tõusis pumpade ja tõstukite tähtsus. Selleaegseid kaevandusmasinaid
järglased ja juhid ise – mistõttu viimased juhid on olnud võimul väga kaua ning elavad väga vanaks. 8. RISTISÕJAD, KIRIKULÕHE, REKONKISTA, 100 AASTANE SÕDA 8.1 Ristisõjad Kokku oli ristisõdasid 7, kuid tähtsaimad neist on esimesed 3! Moslemite jaoks tähendab ristisõda barbaarset hävitust, kristlaste jaoks aga oli see oma uskumuste ja väärtuste eest seismine ja võitlemine. Ristisõdasid ei alustanud väeüksused, vaid üksikisikud vabatahtlikult – alustati oma teekonda, koguneti kuskil punktides ja suunduti koos Püha Maa poole. Infot levitati kirikute, turgude, paavsti kaudu. Suurimaks motivatsiooniks ristisõtta minna oli patulunastus – mistõttu enamik ristisõdijatest olid ka röövlid. 70 000 kohalikku tapeti Jeruusalemma vallutades aastal 1099. I ristisõda algas 1096 ning lõppes 1099. Pärast esimest ristisõda loodi ristisõdade kuningriigid, mis pidid takistama moslemite ülevõtmist,
mõtlemise ja tegude ühtlustatuse taset organisatsioonis 638. Õppimisvormide analüüs millise taseme õppimist vajatakse, kui hädavajalik on õppimine ja millised tagajärjed kaasnevad õppimise ebaõnnestumisel. 639. Õppimisprotsessi käivitamine kasutatakse kriisiolukorda. Vabanenud töötajatele uute ülesannete andmist 640. Õppimise propageerijad üksikisikud, grupid, juhtkond. 641. Õppimist mõjutavate jõudude analüüs jõud võivad olla toetavad ja taksitavad. 642. 643. 123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud. Õppimist mõjutavate jõudude analüüs 644. Toetavad jõud: 648. Takistavad jõud: 645. -konkurentsist tulenev surve; 649. -õppimisele vastutöötavad grupinormid; 646
Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 75. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. Praegu tähendab see pigem protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust ja sanktsioneerimisest. Traditsiooniliselt ühiskonnal, mis põhineb religioonil ja milles kirik etendab olulist rolli, minnakse üle kaasaegsele teadusel, tehnoloogial ja mõistusel põhinaevale ühiskonnale. 76. Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga.
f) Missugune on täiskoormuse kaotus kui toodetakse 30 klaasi mineraalvett. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 21 4. Majapidamisteooria 4.1 Kasulikkus ja nõudmine Seni käsitleti nõudmise ja pakkumise juures eelkõige turunõudlust. Vaadeldi, muude tingimuste samaks jäädes, nõutavate kaupade ja teenuste koguhulka ja nende hinda. Ent selle turu moodustavad üksikisikud. Seost ühe indiviidi poolt nõutava koguse ja hinna vahel nimetatakse individuaalseks nõudluseks. On olemas seos üksikisiku nõudluse ja turunõudluse vahel. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa. Joonis 4.1 iseloomustab seost individuaalse nõudluse ja turunõudluse vahel. Selles näites on Anu ja Tõnu ainukesed isikud. Hind Anu nõudlus Tõnu nõudlus Turunõudlus 80 60
eriseadustega (riigivaraseadus, riigihangete seadus, erastamisseadused), kuid see ei ole vaidluse avalik-õiguslikuks lugemise vältimatu eeldus.24 Selles olukorras on haldusorgani positsioon sageli vaid vormiliselt tsiviilkäibega sarnane. Sisuliselt otsustab asutus oluliste hüvede (nt linna reklaamipinnad) jaotamise üle, mis mõjutavad isikute põhiõigusi ja turgu. Riik ei saa tsiviillepingute sõlmimise üle otsustamisel nautida privaatautonoomiast tulenevat vabadust nagu üksikisikud, vaid ta peab viima läbi avaliku õiguse põhimõtetele vastava menetluse.25 Isikuga, kellega jäetakse leping sõlmimata, ei ole asutusel veel tsiviilõiguslikku suhet, küll aga võivad olla rikutud lepingu taotleja subjektiivsed avalikud õigused. Sellised vaidlused alluvad halduskohtutele. Varasema praktika kohaselt, mis lähtus nn kahe astme doktriinist, võis halduskohtusse pöörduda vaid selles menetlusstaadiumis (esimene aste), mis eelnes lepingu sõlmimisele
Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi
Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi
On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii]. Turundus on kõik see, mida firma teeb, et hankida ja säilitada kliente.
... Jänkide ,,põhja maailma" võit ja kehtestumine: seal 19.saj. II poolel tööstuse kiire areng (1885 tööstus saavutas seal aasta 1860 taseme) Taasülesehitamise periood 1865-1877 · Lähtekoht: unioon on allutanud konföderatsiooni ... sõja tulemus: osariikidel ei ole õigust astuda välja unioonist · Uued probleemid: A. Kuidas konföderatsiooni riikidesse peaks suhtuma/vastuvõtmine uniooni ? · Lincoln: mässus osalesid üksikisikud ja osariikide väljaastumine oli ebaseaduslik ja kehtetu ... uniooniga taasühinemiseks on nendel vaja likvideerida orjus. · Kongress: Mässulise osariigi uniooni tagasi astumise eelduseks on lojaalsusvanne (üle 51% ei realiseeru) · Uus president Andrew Johnson: võis käituda esimesed 8 kuud mõõdukalt, nt. Kuulutas välja esimese amnestia 1865.a.mais ... ei meeldi kongressile Kongress: endised konf
Töökohtade hindamine Töökohtade hindamise käigus võrreldakse süstemaatiliselt töökohti nende tähtsuse järgi organisatsioonis ratsionaalse palgasüsteemi loomiseks. Tuleb minimiseerida subjektiivset elementi. -hinnata ametikohti, mitte inimesi -hindamissüsteem peab olema loogiline ja õiglane -töökohtade hindamine ei määra palgaskaalasid, kuid võiks olla üks oluline element nende koostamisel -töökohti hindavad grupid, mitte üksikisikud Sagedamini hinnatavad faktorid. -oskused -vastutus -jõupingutus -töötingimused Personali värbamine ·Personali värbamine on vajaliku nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamise protsess. Värbamise protsessi etapid: 1.Värbamisstrateegia väljatöötamine 2.Kandidaatide otsimine 3.Kandidaatide sõelumine 4.Kandidaatide hulga säilitamine Personalivärbamise allikad.
puudujäägid. Vaesus ei sõltu mitte ainult sissetulekutest, vaid ka juurdepääsust teenustele (ÜRO definitsioon). Majanduslik olukord: Elatusstandard (allpool vaesuspiiri) (standard of living) "Vajaduse" kontseptsioon tähendab et mingid asjad ja teemad on olulised või vajalikud Kõige lihtsamal tasandil on üksikisikud või perekonnad vaesed juhul kui nende eluks vajalikud sissetulekud ja kulutused on allpool teatud standardit (ILO definitsioon) Ebavõrdsus (inequality) Inimesi võib pidada vaeseks, kui nad on ebasoodsamas olukorras võrreldes ülejäänud ühiskonnaga; Majanduslik positsioon (klassikuuluvus) (economic position)
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
PIIBEL ELU KESKPUNKTIS: KESKAJAL OLI PIIBLILUGEMINE VAID VÄHESTE EESÕIGUS; PIIBEL KUI KUNSTI MÕJUTAJA: KIRJANDUS, MUUSIKA, ARHITEKTUUR, KUJUTAV KUNST, IKOONID, TEATER JA FILMIKUNST 111. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? ,,secular" mitte religioosne Tähendas algselt kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimist riigi poolt, kirikuomandi ja -õiguste võõrandamist. Praegu tähendab protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust. 112. Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus. Mis vahe neil on? KIRIK RELIGIOOSNE ORGANISATSIOON, MIS SOBITUB ÜMBRITSEVASSE ÜHISKONDA. TUNNISTATAKSE JUMALAT KUI KÕRGEIMAT JÕUDU NING LUUAKSE ÜLDISED NORMID JA VÄÄRTUSED. KATOLIIKLUS, PROTESTANTLUS, ISLAM JT. DENOMINATSIOON KIRIK, MIS ON RIIGIST LAHUTATUD, ISESEISEV, AKTSEPTEERIB RELIGIOONIDE PALJUSUST. ERISTUB PEAVOOLUST
ning näitab mõtlemise ja tegude ühtlustatuse taset organisatsioonis. Õppimisvormide analüüs – selgitatakse välja millise taseme õppimist vajatakse, kuihädavajalik on õppimine ja millised tagajärjed kaasnevad õppimise ebaõnnestumisel. Õppimisprotsessi käivitamine – kasutatakse kriisiolukorda. Vabanenud töötajatele uute ülesannete andmist Õppimise propageerijad – üksikisikud, grupid, juhtkond. Õppimist mõjutavate jõudude analüüs – jõud võivad olla toetavad ja taksitavad. 123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud Toetavad jõud: - konkurentsist tulenev surve; - uute tehnoloogiate kasutuselevõtt; - juhtkonnapoolne surve. Takistavad jõud: - õppimisele vastutöötavad grupinormid; - rahulolu jooksvate töötulemustega; - õppimise vajalikkuse mittetunnetamine.
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus val...
ja käitumine on suuresti sotsiaalselt tuletatud ja motiveeritud. Õppimine toimub mitte vaid omakogemuse toel, vaid meil on kalduvus õppida ka teiste edu- ja veakogemustest. Sotsiaalse taju teooria kohaselt inimene jälgib ning peegeldab sotsiaalset keskkonda, hindab ning võrdleb oma käitumist ning selle tulemusi teiste käitumise ning tulemustega ning vastavalt sellele kohandab oma toimimisviise ning suhtumusi. Olulisteks mõjugruppideks on üksikisikud või grupid, kellega end identifitseeritakse: perekond, sõbrad ja kaaslased, samuti arvamusliidrid ja teised ühiskonna mõjuisikud (sotsiaalse ,,prototüübi" v. eeskuju mudeli kontseptsioon), seda nii soovitud kui ka probleemset käitumist või suhtumist silmas pidades. Lisaks eelnimetatutele saab arvestada ka sotsiaalse hinnangu/Social judgment theory teooriat (D. Granberg), mis seletab, kuidas inimesed omistavad teatud
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke muta...
Ta oli enam kirjanik kui ajalooteadlane: ei uurinud arhiivides, ei tutvunud muististega, tema allikaks olid varasemad teosed (nii ladina- kui ka kreekakeelsed). Niisiis ei kogunud niivõrd materjale kui kirjutas narratiivi. Ta jättis välja eel- ja järellood, keskus dramaatilisele kulminatsioonile. Tal puudus poliitiline taust ja see tingis eksimused seisussuhetes, välispoliitikas ja õigusteaduses. Talle olid pigem olulised sündmused kui olud, pigem üksikisikud kui ajaloo protsessid. Oluline ei olnud mitte faktitäpsus, vaid moraalne eeskuju, mis paneb iseloomu ja teod selgelt kooskõlla. 134. Nimeta Tacituse peamised teosed. Lühem teos: ,,Agricola" (oma äia Agricola elulugu, biograafiline ajalugu) ,,Germania" (etnograafiline ajalugu), ,,Dialogus de oratoribus" (käsitlus tollastest kõnemeestest). Pikemad teosed: ,,Historiae" Rooma ajalugu alates 69. aastast ja annaalid ehk "Alates jumaliku Augustuse lahkumisest". 135
esimesest lausest, § 60 lg 1 kolmandast lausest ja § 156 lg 1 teisest lausest. Põhiõigused on subjektiivsed õigused. Subjektiivsetel õigustel on õigustatud ja kohustatud subjektid. Õigustatud subjekti nimetatakse põhiõigussuhtes põhiõiguste kandjaks ja kohustatud subjekti põhiõiguste adressaadiks. Põhiõiguste kandja võib olla nii füüsiline isik kui teatud tingimustel ka juriidiline isik. Põhiõiguste kandjad on esmajärjekorras üksikisikud ehk füüsilised isikud, sest põhiõigused on inimeste õigused riigi vastu. Enamik põhiõigusi on kõigi ja igaühe põhiõigused, st põhiõigused, mille kandjaks on igaüks. Kõigi ja igaühe põhiõigusi võib nimetada ka inimpõhiõigusteks, kuid vältimaks segiajamist EIÕK-s sisalduvate õigustega, on eelistatavam termin „kõigi ja igaühe põhiõigused” või lihtsalt igaühepõhiõigused.
nimetus INGO (International NON-governmental Organisation), nt ROK; valitsustevälised/mitteriiklikud org-id; erivorm BINGO (Business International Non-governmental Organisation), nt Royal Dutch Shell (mitme maa kapital on kokku pandud hargmaise korporatsiooni loomiseks) üksikisikud, kes pole koondunud mingisugusesse org-i, nende nimetamiseks kasut. lühendit TRANGO (Transnational Non- governmental Organisation). trans-liidet on kasutatud indiviidide suhtluse kirjeldamiseks, nt RV teadusorganisatsioonid o kus RO-d tegutsevad ja milline on tegevuse iseloom? (Kegley ja Whitkoff) globaalne/universaalne (ÜRO, Rahvasteliit)
Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest. 2. Õigusnormide kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, st normid, mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Siin on inimese teod alati aktiivsed. Neid õigusi võib sageli vormistada juriidiliselt vormistatud tegudena, kusjuures subjektideks võivad olla organisatsioonid, üksikisikud, riigiorganid jne. 3. Õigusnormi rakendamine e kohaldamine – selline õiguse realiseerimise vorm, kus õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (nt kohus, politsei, haldusorganid jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: a. Kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita (nt sõjaväeteenistusse astumine). b
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 5 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
Hiljuti on lisandunud ka mobiiltelefonide, pihuarvutite ja teiste traadita seadmete kasutamine. e-teenused kõikvõimalikud teenused (kasutajale lisaväärtust loovad toimingud) elektroonses keskkonnas. Teenused võivad olla väga erinevat tüüpi: ühekordsed infoteenused, pikaajalised protsessipõhised menetlusteenused, e-demokraatia teenused (hääletamine, valimine jms). Teenuste pakkujateks võivad olla mistahes asutused, ettevõtted, organisatsioonid üksikisikud. Teenused võivad olla nii inimesele suunatud kui ka infosüsteemide vahelised. e-kaubandus (e-commerce). Kaupade ja teenuste müük Internetis. Terminit "e-kommerts" ja uuemat terminit "e-business" ehk "e-äri" kasutatakse tihti ühes ja samas tähenduses, kuigi viimasel ajal mõistetakse e-kommertsi all eelkõige jaemüüki ja e-äri all igasuguseid äritehinguid Internetis (k. a. jaemüük).
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
toote või teenuse kampaania korral. Sel juhul teatatakse üritusest meedia vahendusel, reklaamplakatite, - voldikute, -brošüüridega. Edule häälestunud ettevõtjad ei tohi unustada teavitada pressi ja meediakanalite esindajaid. Uue ehitise pidulik avamine Päevakohase kõne pidamiseks võtab esimesena sõna tellija. Lühikeses pöördumises tänatakse esmalt kõiki rahastajaid (pangad, välisfirmad, üksikisikud, metseenid, sponsorid), arhitekti, sisekujundajat, ehitajate esindajat. Järgneb vastusõnavõtt. Selle peab ehitusfirma volitatud isik või rahastaja. Kõne lõpus tänab sõnavõtja külalisi ja publikut. Seejärel antakse üle sümboolsed meened: hoonete puhul metallist või puidust kunstipärane võti, lillevanik või -korv. Sõnavõttude lõppemise järel lõigatakse läbi lint. Seda palutakse tegema esimene aukülaline, näiteks
toob oma tegevusega teistele kasu. Näiteks kurgipeenar võib avaldada positiivset mõju mesinikust naabrile. Näiteid: Kui järvel hakkab kalu püüdma täiendav kalamees, vähendab see teiste kalameeste võimalusi kala saada. Tiheda liiklusega maanteel võib täiendav auto tekitada ummikut või vähendada liiklusohutust. Välismõjude esinemisel võib turu poolt loodav ressursside jaotus osutuda ebaefektiivseks. Kuna üksikisikud ei kanna nende poolt tekitatavate negatiivsete välismõjude täit kulu, tegelevad nad nendega liiga palju; ja vastupidi, kuna üksikisikud ei kasuta positiivseid välismõjusid tekitavate tegevuste kasulikkust täies ulatuses ära, tegelevad nad nendega liiga vähe. Nii näiteks on laialt levinud arvamus, et valitsuse sekkumiseta oleks saastamine liiga suur. Ehk teisiti öeldes, saastamise vähendamine on
Spetsiifilised põhimõtted Riikide võrdne suveräänsus Erga omnes ja jus cogens Konfliktide rahumeelne lahendamine Sektoripõhimõtted 69.õiguse subjektid: Riik loomine, ümberkujundamine, õigusjärglus, kadumine Territoorium, rahvas, võim Võime ja tahe täita rahvusvahelisi kohustusi Tunnustamine RV organisatsioonid Loomine, liikmed, organid, staatus Füüsilised ja juriidilised isikud Mittetulundusühingud (NGO-d), transnatsionaalsed äriühingud Ülestõusnud, rahvad; üksikisikud · Rahvusvahelise õiguse toimimine: Vaidluste lahendamine Läbirääkimine; vahendus, lepitus, head teened Vahekohus ja kohtumenetlus Jurisdiktsiooni tunnustamine Erinevad rahvusvahelised kohtud Jõu kasutamine Agressioon Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus Kollektiivne kaitse ÜRO mandaat, rahuvalve Universaalne ja regionaalne julgeolek Diplomaatia, selle garantiid · Rahvusvaheline vastutus: Rahvusvahelise vastutuse alused
klientide õigeaegse teenindamisega ning valitsus otsustas 200 miljonit üle viia Ühispanka. Tänu massilisele raha väljaviimisele pangast, muutub selle seisukord kriitiliseks, kuna eesti pank ei soovinud järjekordse suure panga pankrotti, otsustatakse panga päästmiseks ühendada ta arengupangaga, kelle seisundit hinnati sel hetkel heaks. Ühendamise käigus selgus, et arengupanga finantsseis osutus veelgi hullemaks, võrreldes Sotsiaalpangaga. VALUUTATURG Valuutaturg on finantsturg, kus üksikisikud, ettevõtted, ning krediidiasutused ostavad ja müüvad valuutat(välisvaluutat). Välisvaluuta vajadus võib tekkida erinevatel põhjustel nagu näiteks : 1)turism, kui tuleb vahetada koduvaluutat 2) kui ettevõte tahab teostada importi 3)kui otsustatakse investeerida välisriiki 4)või tegeltakse spekulatiivsete tehingutega, et kursivahedest teenida. Valuuta vahetamise vajadus võib tekkida ka näiteks eksportival ettevõttel, kes näiteks müüb tooteid
tuleb nõuda maksukohuslasele sobival ajal ja viisil, • maksusüsteemi tuleb rakendada nii, et tehnilised kulutused oleksid minimaalsed ja ametnikkond väikesearvuline, • maksusüsteem ei tohi pidurdada ettevõtlust ega soodustada kuritarvitusi, • maksudest kõrvale hoidumine peaks olema karistatav. A. Smithi turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis korra ühiskonnas. Kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurendamisele. Selles protsessis saavutataksegi ühiskonna suurim heaolu. Turumajandus on nii majanduskasvu, ühiskonna korra kui ka üldise heaolu aluseks. Kuid kogu majandustegevus toimub läbi konkureeriva egoismi. A. Smithi raamat „Rahvaste rikkus” on üks majandusteaduse tippteostest eelkõige seepärast, et
Pidevalt luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse uute kaupade tootmiseks, ostetakse materjali, materjall saadakse materjali töötlejatelt. See ringkäik kujutab endast ringlust, kus kord müüakse kaupu saadakse raha ja ostetakse materjale, materjal ostetakse materjali tootjatelt jne. et valmistada uusi kaupu.(Ringluses raha ja kaup). 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem. Vaatleme kahte majandussubjekti s.o. majapidamised ja ettevötjad. Majapidajad üksikisikud vöi pered Ettevötjad ettevötlusega tegelevad füüsilised isikud. Majapidajad teevad kulutusi ostes kaupu, teenuseid. Ettevötjad müüvad kaupu, saades tulu. Ettevötja jaoks on perede kulutused tulu. See on nende sisetulek pakutavate kaupade teenuste eest. Teiselt poolt saavad pered tulusid ettevötjalt tegurituluna (töötasu). Kahjuks ei saa ka körvalejätta kolmandat majandussubjekti see on riik saades tulu maksude näol. Riigi kulusid nimetatakse valitsuse kuludeks
R. vastust küsimusele, millistel tingimustel on riigi olemasolu õigustatud, kuidas sellist riiki ehitada ning milline on õige riigi otstarve. Leida riigivorm, milles inimesed elaksid võimalikult lähedal algolukorrale. Ühiskondlik leping: igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, et saada need tagasi kodanikuõigustena. Sellega jõudis R. lõpetatud ja selge ideeni, et Ühiskondliku lepingu osapoolteks on ühel pool vabad ja sõltumatud üksikisikud ja teisel pool nende ühine ja üldine tahe, nende endi ühendus. [20]Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksikisiku vabadust, sest üldises tahtes sisaldub ka tema enese tahe. Ent R. eristas "kõikide tahet" (üksiktahete summat, mis väljendab erahubisid) üldisest tahtest (mis väljendab üksnes üldisi huvisid). R. arvates tuleks ühiskondlikus kokkuleppes sündinud ühiskonda tema passiivses olekus nimetada
viibinud, seda paremini, kuna isiklikud kogemused. Neil kõikvõimelised koodeksid kapsaks loetud-sirvitud ning oskasid peast tsiteerida. Kui väita, et õigusrikkujatel kõrge õigusteadvus, seega peaks ju ise tihti õigust rikkuma mis pole päris õige järeldus, seetõttu kõikvõimalikud muud teadmised, mis õigusteadvuse blokile juurde tulevad ning loovad õigusteadvuse taseme, tänase teema juures nt hoiakud ja väärtused. Väärtusi omavad: üksikisikud, sotsiaalsed grupid, ühiskond, riik (riiklikud väärtused). Siit probleem, ühiskonna väärtused ei pruugi riigi omadega alati kokku sobida. Konkreetset väärtuste loetelu iga omaja pinnalt esitada - väärtus on oluline asi, mille poole püüelda, tuum selles, et mistahes on korrapära, need väärtused on hierarhiliselt reastatud olulised, hästi olulised jne. Riigi, sotsiaalsete gruppide jne dominantsed väärtused nende vahel tekkib
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline ...
Keelavate normide puhul peab hoiduma passiivselt keelatud käitumisest. 2) Õigusnormide kasutamine. Seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises ja selles vormis realiseeritakse õigustavad normid. Normid mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Siin on inimeste teod alati aktiivsed ja neid õigusi võib sageli vormistada juriiliselt vormistatud tegudena, kusjuures subjektideks võivad olla organisatsioonid, üksikisikud, riigiorganid jne. 3) Õigusnormi rakendamine ehk kohaldamine. Õiguse realiseerimise vorm , kus õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid näiteks kohus, politsei, haldusorganid jne. Õiguse rakendamine tekib esiteks, kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita.(sõjaväe teenistusse astumine), õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluste
tööd jätkas Senat, valiti magistraate, loobuti rahvakoosolekutest, riigi juhtimine koondus keisrite kätte, keiser oli tähtsamate provintside asevalitseja, käsutas vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus Senat andis keisrile nõu, magistraadid viisid keisri otsused ellu keiser püüdis Senatiga hästi läbi saada, sest see koosnes mõjukatest ja suursugustest meestest Senatisse said ka Itaalia linnade ja provintside aristrokraadid kodakondsust said nii üksikisikud kui terved linnad Varase keisririigi lõpus said kodakondsuse kõik vabad mehed, kuid kadusid kõik kodanike eelised, kodakondsus kaotas oma tähtsuse princeps kõige auväärsema senaatori tiitel hiljem keisri tiitel imperaator keisri tiitel provintsi asevalitsejana mõiste keiser tuleneb Caesari nimest hääldati ,,kaisar" hilisemad keisrid kasutasid seda, kui valitseja tiitlit Itaalia provintsid:
rõhutati. Sünnib Vene liberaalne ajalookirjutus. Pigem inimene kui riik (sealt saab Ivan Julma valitsemine kriitikat). Terrror. Väga spetsiifiline, ootamatu pööre nõukaajal. Hiljemalt 30ndatel ametlik ajalookirjutus, 50ndate algul täpne skeem kuidas Ivan Julma kajastada. Taas riikliku pildi tulek - - 1550-60ndatel obritsina vajalik keskvõimule ebavajalike aadlike mahasurumiseks. Küsimus isiku rollist ajaloos. Kes teevad ajalugu - massid, klassid (20ndatel, kaubanduslik kapital), üksikisikud? 30ndatel isikute esiletõus (suured isikud, kes teevad Vene riigi suureks Peeter I, Lenin, Ivan Grosnõi). Vastased, reeturid oluline Stalini ajal (lääs, välised jõud ohtlikud, kes valitseja geeniuse kaudu kasutavad õigustatud vahendeid). Robert Vipper (1859 1954) saksa päritolu, Moskva tugevad sidemeed. 1922 ,,Ivan Groznõi" raamat, pisike- annab idealiseeriva vaate tema kohta, vb kuri aga geenius
Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid ei ole konstantne nähtus, nad on seotud konkreetse ajaga ning need huvid võivad koos ajaga muutuda. Mis on avalik huvi? – puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi
- Doktriin Rahvusvahelise õiguse subjektid Riik loomine, ümberkujundamine, õigusjärglus, kadumine Territoorium, rahvas, võim Võime ja tahe täita rahvusvahelisi kohustusi Tunnustamine RV organisatsioonid Loomine, liikmed, organid, staatus Füüsilised ja juriidilised isikud Mittetulundusühingud (NGO-d), transnatsionaalsed äriühingud Ülestõusnud, rahvad; üksikisikud 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? - RVÕ kui avalik õigus, mis käitub nagu eraõigus: - Riigid on võrdsed, nende üle ei ole avalikku võimu - "Rahvusvaheline avalik õigus" - Reguleerib suhteid, kus riik toimib riigina - Riik saab toimida ka "igaühena" - Rahvusvaheline eraõigus - Reguleerib tavalisi eraõiguslikke suhteid, milles on rahvusvaheline element
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
