seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga, kus üks Saksa mark võrdus kaheksa Eesti krooni ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. Eesti majanduse areng toimus fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses toimus tootmise ja ekspordi kiire kasv. Ettevõtted jäid püsima, kui nad ise viisid sisse struktuurilised muutused -- kõrge
Sisend ettevõttesse seisneb informatsiooni ja kogemuste valdamises, võimes seda ühendada ja kasutada. Võimes olla innovaatilised ja intuitiivsed ning luua suhteid. Ilma inimesteta võivad struktuuri elemendid, nii kliendi kui organisatsiooniga seotud, laguneda. Kindlasti ei ole võimalik ilma inimeste poolse panuseta struktuuri elementide kasv. 6 Koos töötades suudavad üksikisikud luua rohkem väärtust, kui üksi tegutsedes, luues sellega organisatsiooni pehmema poole, mille kirjeldamiseks on järgmised terminid (Mayo 2001, 29-30): · Sotsiaalne kapital selle funktsiooniks on usaldus, mis põhineb ühisel arusaamal ärist ja tekitab grupisisest oodatud vastastikkust kasu ja usaldusväärsust. See on gruppide võime ühistööks, jagades teadmisi ja ideid. · Emotsionaalne kapital peegeldab emotsioone (kirg, iha, motiveeritus,
kaheks: mikro- ja makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad selle paikkonna kultuurilised põhiväärtused ning majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. Makrokeskkond koosneb: Rahvusvahelised; Majanduslikud; Sotsiaal-kultuurilised; Poliitilised; Tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus org toimib. On makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ja võistlevad ettevõtted. Seega moodustavad mikrokeskkonna üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses. Mikrokeskkond: Konkurendid; kliendid; tarnijad; regulaatorid; strateegilised liitlased Iseloomustavad tegurid: Keskkonna keerukuse määra- näitab, kui palju on org jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. Keskkonna muutlikkuse määr- kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. Org kavandamine ja paindlikkus on vajalik, kui org töötab kiiresti muutuvates keskkonatingimustes
investeerimisfondide vahendust, paigutades oma säästud investeerimisfondide osatähtedesse. 8.11. RAAMATUPIDAMINE Raamatupidamine seisneb kõigi majandustehingute üle arvestuse pidamises ja nende põhjal koonddokumentide koostamises. Raamatupidamine võimaldab ettevõtjal endal omada ülevaadet oma ettevõtte seisundist, samuti on sellel oluline tähtsus maksustamise seisukohalt. Raamatupidamiskohuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ning ettevõtlusega tegelevad üksikisikud. Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kandma need oma raamatupidamisregistrisse. Lõppenud majandusaasta kohta tule koostada raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja nende koostamispõhimõtete seletusest. Bilanss näitab raamatupidamiskohuslase kapitali päritolu ja kasutamist ning selle üldskeem on järgmine. A. Aktiva 1. K ä i b e v a r a ( vara, mis on kasutuses alla 1 aasta):
Altariristi ja käärkambri õnnistas 13. juulil, eesti sõjameeste kolmanda kokkutuleku ajal piiskop Einar Soone(Lisa 7). Sellest kokkutulekust võtsid osa Riigikogu esimees Toomas Savi, kaitseminister Andrus Höövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert. 1997. aastal moodustati Tori kiriku taastajate ühendus, kuhu kuuluvad Eesti reservohvitseride kogu Pärnu osakond, Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts(Lisa 8), Eesti sõjameese Pärnu Ühendus ning üksikisikud. Juhatuse esimesheks valiti Jüri Kask ja liikmeteks ettevõtja Väino Pruuli ja Eesti kaitseväe erukapten Harald Nugiseks. Samal ajal jätkusid kirikus sisetööd. Käärkamber sai E. Tuksami vitraazi "Maarja Jeesulapsukesega" 1998. aastal valmis kiriku sanitaarsõlm. 1999. aastal paigutati teenistussaali altarivõre ja põlvitus- pingid. Kilingi-Nõmmest toodi pool tonni kaaluv tornikell ja paigutati 22. mail torni. 2000
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. ...
kõikiva inflatsiooni mõju laenajatele selles, et majanduslikke otsuseid on riskantsem teha, kulud lähevad suuremaks ja valikud muutuvad piiratumaks. 9 6.VALUUTA Valuutaturg on maailma üks suurimaid finantsturge, mille kaudu vahendatakse kaupu, teenuseid ja investeeringuid. Samuti maandatakse seal valuutakursside kõikumisest tulenevaid riske. Seal ’turul’ tegutsevad üksikisikud, ettevõtted ja pangad. Välisvaluuta vajadus tekib näiteks välisriiki reisides, kui on vaja reisikoha raha. Kuid muidugi ei toimi tehingud ainult reisimise käigus. Näiteks ka pangad teevad seda väga tihti, kui neil on näiteks üleliia palju USA dollareid või mingi muu maa välisraha, siis nad teevad tehinguid teise pangaga. Nad müüvad need USA dollarid pankadele, kellel seda oma klientide jaoks piisavalt ei jätku.
Üksiktoote puhul? Koguläbimüügis? Kui suurt geograafilist territooriumi turg hõlmab? Kas on olemas ekspordivõimalus? Kui ja, siis kas on olemas viiteid turu suuruse kohta? 3.2.2 Kasvutendentsid Kas on tegemist stabiilse, kahaneva või laieneva turuga? Kui on tegemist laieneva turuga, siis mis faktorid selle põhjustavad? Kuidas need võiksid aja möödudes muutuda? 3.2.3 Kliendi ostuotsuste alused Kellele antud toodet/teenust pakutakse? Kas nad on üksikisikud, teised äriettevõtted, valitsusasutused? Mis on selle turu klientide põhilised vajadused? Kas antud turusektor reageerib enam hinna muutustele või toote muutustele? 3.2.4 Sesoonsus/tsüklilisus Kas on tegemist sesoonse või tsüklilise nõudmise tõusu ja langusega? 3.3. Konkurents 3.3.1 Otsesed konkurendid - iseloomustus Kes on ettevõtte otsesed konkurendid? Kus nad asuvad? Kas nad on kohalikud ettevõtted, välisettevõtete filiaalid või ühisettevõtted? Omandiõigus?
Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) ning organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud). Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul). Õiguse objekt. Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse t...
keskkondades on organisatsioonid erinevaid. Osad organisatsioonid kohanevad väliskeskkonnaga paremini kui teised. Bürokraatlikud organisatsioonid töötavad paremini stabiilsetes keskkondades. Teised organisatsioonid on edukamad ja efektiivsemad konkurentsitihedamates ja tormilistes keskkondades. (Matt 01.12.2008) 1920-1930 aastatest Hawthorne´i uuringutest alates hakkas kujunema organisatsiooniteooria, mis rajanes mõttel, et üksikisikud ja rühmad toimivad, nagu bioloogilised organismidki, kõige tõhusamalt siis kui nende vajadused on rahuldatud. Nii mõnigi juhtimisteoreetik taipas, et tööülesanded ja inimestevahelised suhted võib ümber korraldada, luues inimestele tingimused arenguks ning aidates samas teostada ka organisatsiooni eesmärke ja taotlusi. Erilist tähelepanu pöörati sellele, kuidas panna töötajaid tundma end vajaliku ja olulisena, andes neile tähendusrikkaid ülesandeid ning
ametliku kunsti ideaalskeemidega teravas vastuolus. Veel arvati, et Millet õhutab läbi kunsti lihtrahvas mässumeelsust, kuid see ei olnud nii. Tal oli aga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. ,,Viljapeade korjajad" Tema loomingust hakati eeskuju võtma alles pärast tema surma. H. DAUMIER' põhitegevus jäi graafika valda, kuigi on teinud ka maale ja skulptuure. Tema teostel on sageli üsna ühiskonnakriitiline iseloom. Tegelased on võetud argielust, kuid mitte üksikisikud vaid üldistatud tüübid, kellest peaaegu kõik mõjuvad karikatuursena. Tavainimesi pilkab ta heasüdamlikult, aga võimu esindajaid sünge sarkasmiga. ,,Crispin ja Scapin"(tegelased Moliére'i näidendist). Karikatuursed on ka Daumier' skulptuurportreed, nt ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" G. COURBET oli kõige sihikindlam realist. Tema maalide motiivid olid rõhutatult argipärased, nt ,,Matus Ornans'is". Kuulsam on ka maal ,,Kivilõhkujad", mis aga on paraku
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi ...
nõrk positsioon mitte atraktiivsel turul. Koerte puhul tuleb tugevalt kärpida ja minimeerida turunduse üldisi kulutusi. Vahel eristatakse ka kahte tüüpi koeri: Tõelised koerad. Rahakoerad. Küsimärgid on tooted, mille käekäigu kohta pole veel täit selgust. 7. Jaotus: toote turustamine Turustamise kui tegevusega toimetatakse kaup ostjatele kätte. Turustuskanalisse kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus, kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teise teel tootjalt tarbijale. Vahendajad täidavad mitmesuguseid turundusfunktsioone: 1) vahetusfunktsioonid müümine ostmine 2) füüsilisedfunktsioonid toodete ladustamine transport 3) abistavad funktsioonid informatsiooni kogumine müügi stimuleerimine Tootmisettevõtted vajavad vahendajaid sest:
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
elemente: · aadress; · adressaat; · kasutusmärge; · kontaktandmed; · koostaja; · lisaadressaat; · lisamärge; · pealkiri; · seosviit; · viit; · muud dokumendi elemendid. Dokumentide vormistamine Ametikiri Kõige sagedamini vormistatavaks dokumendiks üldse on kiri, mida kasutatakse informatsiooni edastamiseks kirjasaatjate vahel. Kirjasaatjateks võivad olla nii asutused kui ka üksikisikud. Ametikiri kirjutatakse vähemalt kahes eksemplaris, neist originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis paberilehele. Ärakiri on vajalik selleks, et oleks võimalik kontrollida mida, millest ja kellele kirjutati. Kui ametikiri koostatakse kahe või enama ettevõtte nimel, vormistatakse see puhtale paberilehele, millele trükitakse ettevõtete rekvisiidid paralleelselt, ärinimede tähestikulises järjekorras.
ülehinnatud varasid, sest vastupidiselt toimides tähendaks mahajäämust lühiajalises tootluse võidujooksus · AKTSIATE HINNAD TÕUSEVAD - OSTJAID TULEB JUURDE MÜÜJAD OOTAVAD KÕRGEMAID HINDU NÕUDMINE ÜLETAB PAKKUMISE HINNAD TÕUSEVAD jne. 27. Börsikrahhi teket: Hinnad langevad müüjaid tuleb juurde ostjad ootavad madalamat hinda pakkumine ületab nõudlust hinnad langevad - jne. 28. Valuutaturg üksikisikud, ettevõtted ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Osalevad: valuutamaaklerid; pangad; turistid, importijad, eksportijad. 29. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid: · paindlik vahetuskurss (ujukurss) - kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; · fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte; 30. Hetketehing - valuuta ost või müük hetkekursiga.
kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. ETTEVÕTJA - füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega. SISEMINE ETTEVÕTLUS (intrapreneurship) - ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt ettevõtlusega seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni. SISEETTEVÕTJA (intrapreneur) - üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́ i järgi. 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKROETTEVÕTE - töötajaid 0-9 VÄIKEETTEVÕTE - töötajaid 10-49 KESKETTEVÕTE - töötajaid 50-249
..leida niisugune ühenduse vorm mis ühisel jõul kaitseks kõiki oma liikmeid ja nende vara ning milles iga ühinenu on ikkagi üksnes iseenese alam, jäädes vabaks kui enne" [Du contrat social I, 1762. Ch. VI]. Ühiskondliku lepingu sisu pidi Rousseau järgi seisnema selles, et igaüks loobub oma loomulikest õigusest üldise tahte kasuks, et saada need seejärel tagasi kodanikuõigustena. Rousseau järgi ühiskondliku lepingu osapooleks ühel pool vabad ja sõltumatud üksikisikud ja teisel poolt nende endi üldine tahe, nende endi ühendus [Luts 1997, lk 97]. Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksisiku vabadust, sest üldises tahtes sisaldub ka tema enese tahe. Kodanik allub kõikidele üldisele tahtele otsustele. Vähemus näitab aga üksnes enese piiratus üldise tahte äratundmisel. Üldise tahtena mõistis Rousseau nimelt kodanike ühtsust. Ta leidis, et kodanikureligiooni kindlaksmääramine on
Sanktsioon - näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). 6. Õiguse subjekt Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks: üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud). Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul). 7. Õiguse objekt Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. 14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. · Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra · Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu · Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15
kinnitamine. Paljudel liikmesriikidel on olemas sellekohased õiguslikud raamistikud ja enamik neist on käivitanud pilootprogrammid. Oskuste ja sotsiaalsete pädevuste hindamine ja tunnustamine, hoolimata sellest kus ja kuidas need oskused ja pädevused on omandatud, on eriti oluline baaskvalifikatsioonita isikute ühiskonda integreerimise lihtsustamiseks. Neil on oskused, mida ei saa tõendada. Selle probleemi lahendamine on oluline kõigi sidusrühmade jaoks (tööandjad, valitsused, üksikisikud jne), sest on olemas tõendeid, et mitteformaalse või informaalse hariduse teel omandatud oskuste tunnustamine võib viia olulise aja- ja rahasäästuni. Seetõttu on valitsuste positiivne suhtumine mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamisse oluline. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata sisserändajate pädevuste kinnitamisele ja tunnustamisele, ilma et see piiraks kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva ELi õiguse16 kohaldamist.
poolt saadetud usaldusmehed. Korporatsioonid ühtekokku moodustasid Korporatsioonide Rahvusliku Nõukogu. Kui Mussolini 1930. aastal parlamendi laiali saatis, hakkasid korporatsioonid oma esindajaid parlamendi alamkotta telegeerima. Peale selle „valiti“ saadikud parlamenti veel Fašistliku Suurnõukogu nimekirja järgi. Nii kujuneski tüüpiline korporatiivne riik. Mussolini ise kirjutas: „Fašism mõistab riiki kui absoluuti, millega võrreldes kõik üksikisikud või isikuterühmad on relatiivsed, arvestatavad üksnes nende suhetes riigiga.“ Selle riigi kodaniku kohta ütles ta: „Fašistliku riigi kodanik ei ole enam isekas indiviid, kellel on antisotsiaalne õigus mässu tõsta ühiskonna seaduste vastu. Fašistlik riik oma korporatiivse korraga paneb inimese ühes tema võimetega produktiivsele tööle ja selgitab kohustused mis tal täita.“ Kõrgeimaks valitsusorganiks fašistlikus Itaalias oli Fašistlik Suurnõukogu, mille
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turism...
Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. 14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. • Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra • Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu • Näide: Mesinik ja puuviljaaed Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu 15
Enne vette laskmist tuleb kontrollida, et paadi põhjas olev kork oleks korralikult kinnitatud. FFB Free Full Boat saab kasutada kuni 20 kraadise kreeni puhul. Meekond on kinnitatud rihmadega seljaga sõidu suunas. Ei tohi kanda kiivreid jms, mis võivad vabalangemise korral ohustada end või kaassüitjaid. Kinnised ja poolkinnised päästepaadid 13. Riski haldamine, ergonoomia Riskiga tuleb õppida elama ja neid haldama. Selleks on teoreetiliselt olemas palju meetodeid, mida laialdaselt üksikisikud kasutavad: *riskiga seotud tegevuse vältminie, *teadlik riskimine *riskidega elamine, lootmine heale õnnele ja abile *joolikas kaitse ja kahjude piiramine riski teostudes *riski viimine mujale kindlustuse abiga. Riski haldamine on tegevus, mis sisaldab: *üldist ettekujutust olemasolevatest riskidest *süstemaatilise uurimuse, kuidas riskist tulenevaid kaotuse minimeerida *otstarbekohaste haldusmeetodite valimise ja teostamise.
oli Voltaire (1694-1778), kes naeruvääristas oma töödes füsiokraatide ideid. Füsiokraatide vastu astus välja ka itaalia majandusteadlane F. Galiani (1728-1787), kelle arvates määrab asjade väärtuse kasulikkus. 1.2.4. Liberalism Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkonna üks tähtsamaid esindajaid oli Adam Smith (1723-1790). Majandusteaduse, rahandusteaduse isa. Oma teos "Rahvaste rikkus" (1776) toob ta välja, et turg on nagu nähtamatu käsi, mis juhib majandustegevust (kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurenemisele) ja riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu. Ühiskond on kui üks suur pere ja riigi osa seisneb ainult: · -ühiskonnakaitses, (riigikaitse); · -ühiskonna liikme kaitses (seaduste ja korra tagamine riigis); · -mõnede avalike funktsioonide ülalpidamises. Daivid Ricardo (1772-1823). Teos "Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted" (1817)
haldusasjade apellatsioonikohus, et kuigi maksu tagastamisest keeldumine oleks põhjendatud siseriikliku õiguse alusel, oleks tegemist ELi õiguse rikkumisega, mis keelab ära diskrimineerivad riigimaksud (ELi toimimise lepingu artikkel 110). Seetõttu lükkas haldusasjade apellatsioonikohus riikliku maanteeameti ja maakonna halduskohtu otsuse tagasi.1. Vahetu õigusmõju põhimõte ELi õiguse sätte vahetu õigusmõju põhimõte tähendab, et üksikisikud ja äriühingud võivad selle vaidlustada riiklikes kohtutes või ametiasutustes. Et eeskirjal oleks vahetu õigusmõju, peavad olema täidetud järgmised tingimused: · eeskiri peab olema tingimusteta, st seda saab kohaldada täiendavaid meetmeid võtmata; · eeskirja sisu peab olema selge ja täpne, ning · eeskirja ülevõtmisperiood (ELi direktiivid) peab olema läbi. Enamikul ELi toimimise lepingus sisalduvatel vaba liikumist käsitlevatel eeskirjadel on
4. Mida nimetatakse juhtimiseks? K. Bartol, D. Martin organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni: planeerimine organiseerimine - korraldamine eestvedamine (vahetu juhtimine) kõrvaltegevused mehitamine, motiveerimine kontrollimine ilma kontrollita ei tea kas tulemus on saavutatud Üks oluline kõrvaltegevus on otsustamine H. Weihrich, H. Koontz sellise keskkonna kujundamise ja hoidmise protsess, kus üksikisikud töötavad koos selleks, et tõhusalt teostada püstitatud eesmärke. P.Drucker eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud grupiks. M. Folett millegi saavutamise kunst inimeste kaudu. 5. Mis mõjutab juhtimist organisatsioonis? Juhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond: Makrokeskkond koosneb: rahvusvahelised arengueeldused majanduslikud arengueeldused - sissetulek
suuresti sotsiaalselt tuletatud ja motiveeritud. Õppimine toimub mitte vaid omakogemuse toel, vaid meil on kalduvus õppida ka teiste edu- ja veakogemustest. Sotsiaalse taju teooria kohaselt inimene jälgib ning peegeldab sotsiaalset keskkonda, hindab ning võrdleb oma käitumist ning selle tulemusi teiste käitumise ning tulemustega ning vastavalt sellele kohandab oma toimimisviise ning suhtumusi. Olulisteks mõjugruppideks on üksikisikud või grupid, kellega end identifitseeritakse: perekond, sõbrad ja kaaslased, samuti arvamusliidrid ja teised ühiskonna mõjuisikud (sotsiaalse „prototüübi“ v. eeskuju mudeli kontseptsioon), seda nii soovitud kui ka probleemset käitumist või suhtumist silmas pidades. Lisaks eelnimetatutele saab arvestada ka sotsiaalse hinnangu/Social judgment theory teooriat (D. Granberg), mis seletab, kuidas inimesed omistavad teatud hoiakuid
·Õigusnormide nõuetest kinnipidamine subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega ·Õigusnormide kasutamine subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes ·Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 1. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud. Füüsilised isikud on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud ja välismaa kodanikud. Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektideks olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja riik tervikuna. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusobjekt. Juriidilised isikud jaotuvad eraõiguslikeks (loodud erahuvides), avalik-õiguslikeks (riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muud juriidiline isik). Riigorganite õigussubjektsuse määrab kindlaks nende
traditsiooniliselt ettevõtlusega (uute ettevõtete rajamisega) seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni ning tasustamisja motiveerimismeetodeid juba olemasoleva väljakujunenud organisatsiooni tegevusse. Siseettevõtjaks (intrapreneur) on suurema organisatsiooni töötaja, kellele antakse vabadus ja rahaline toetus uute toodete, teenuste, süsteemide jne loomiseks ning ei pea järgima ettevõtte tavapäraseid rutiine ja reegleid. Seega üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. 3
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon........................................................................................................................ 4 1.2 Visioon........................................................................................................................... 4 2. Väliskeskkonna analüüs...................................................................................................... 5 2.1 Põhiteguri...
Eliidi mudel: postipapa-ajakirjandus (harida, õpetada kultuursemaks) Turu mudel: meedia kui ühiskonna peegel (ajakirjandus ei saa olla parem kui ühiskond) KODANIKEÜHISKOND Kodanikeühiskond ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, et edendada oma huve ja väärtusi Kodanikeühiskonna tasandid 1. Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks 2. Avalikkussfäär inimese ,,paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatia arutelu abil
seadusandlust, viia see teatud süsteemi. Inkorporeerimine - õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks e trükisteks kronoloogilises, tähestikulises õigusharude või muus järjestuses. Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. (ei toimu nende sisulist töötlust) Võib olla ametlik. Pädevad organid annavad välja, nt justiitsministeerium. Õigustloovate organite kontrolli all. Mitteametlik üksikisikud ja asutused. Omal initsiatiivil. Kodifitseerimine - Muudetakse normatiivaktide sisu. Õigusnorme muudetakse. Peab olema saadud seadusandjalt vastav ülesanne. tulemuseks on uus terviklik õigusakt. KrK + HÕS = KarS Õigusaktide tõlgendamine Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: Tõlgendamise ulatuse järgi - sõnasõnaline ehk adekvaatne
Analüüsime poliitilist retoorikat Martin Reisigl Sissejuhatus Pikka aega on vähe uuritud poliitilist retoorikat ja kui, siis kõrvaltööna, poliitteadlaste poolt, kes on huvitatud keelest ja lingvistide ja retoorikute poolt, kes on huvitatud poliitikast. Tagajärjeks on lingvistika, retoorika ja poliitteaduste uuringute sagedane amatöörlikkus nende arengus ja teooriakasutuses, metodoloogias ja meetodites. Oma töös püüan näidata, et puudujääke selles vallas saab parandada poliitlingvistilise lähenemisega ühendades retoorika, kriitilise diskursuse analüüsi ja poliitteaduste kontseptsioonid. Mis on poliitiline retoorika? Poliitilise retoorika analüüsis on esimene küsimus, mida poliitiline retoorika tähendab. Vastata saab kahes järgus- esiteks selgitades retoorika tähendust , teiseks selgitades sõna 'poliitiline' tähendust. Retoorika on ladina keelest pärinev- ars bene dicendi et scribendi- s.t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada,...
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus: küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade
välistab olukorra, kus tarbija on rahul, kuid firma jaoks on turundus raiskav, st turunduskulud kasvavad, kuid tulud kahanevad. Erinevate osapoolte huvid on seega järgmised: tarbija – vajaduste rahuldamine; ettevõte – kasum; ühiskond – üldisem heaolu. 2. TURUNDUSKESKKOND Turg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse ostmiseks. Tarbijateks võivad olla: üksikisikud, pered (kodumajapidamised); organisatsioonid (organisatsiooniturul on vähem ostjaid, kuid ostud on suuremad ja regulaarsemad): o organisatsiooniturg (tootmisvahendite ost ja müük); o kaubandusturg (ost edasimüügiks); o ametkonnaturg. Indiviididest tarbijad ostavad mingit kaupa või teenust, sest nad usuvad, et nad vajavad seda. Tarbijate vajadused ja soovid võib jagada kolme üldisesse gruppi: 1
Rousseau jaoks on mõte selles, et tuleb tagada, et üldine tahe väljendaks ühist huvi. Sellises olukorras pole Rousseau arvates kellelgi alust hääletada rõhuva või tarbetu seaduse poolt, sest kõik seadused mõjutavad kõiki inimesi ühtviisi. Rahvas kui suverään paneb seadused väljendama üldist tahet. Kuidas siis tuleb seadusi rakendada? Lõppude lõpuks nõuavad nad ju tihtipeale ikkagi tegusid, mis eraldavad teiste seast välja teatud rühmad või isegi üksikisikud. Kõige ilmsem näide on siin juriidiline karistus. Rousseau vastab siin järgmiselt: seaduste rakendamine pole suverääni, vaid täidesaatja või valitsuse asi. Täidesaatja korraldab igapäevast administreerimist ning Rousseau meelest oleks absurdne seda ülesannet demokraatlikult korraldada, selles mõttes et nõuda üleüldist aktiivset osalust. Rousseau eelistatud süsteemiks paistab siin olevat "valitud aristokraatia" võiks mõelda, et teistsugune demokraatia, kus "targimad valitsevad
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
Innovaatorid on huvitatud tulemmusest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuida ülesandeid täita, eksperimenteerida Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt ja isegi veidralt Väljakujunematu – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostöös, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid
häired, kurtus, osaline või täielik nägemise kadu jne. Ka inimeste võimele suhelda, informatsiooni edastada ja tajuda tugevalt mõjuvad nende psühholoogilised omadused. Vene psühholoog Parõgin B.D. eraldab tõkked, mis on seotud nii sotsiaal- psühholoogilise koostöö ja vastastikuse mõju inimeste üksteise vastu isikupäratu mehhanismiga, kui kommunikaatoride isikliku eripärade mõjutamisega. Esimeseks näiteks võib olla suhtluspartnerite tajumise stereotüüpid. Teiseks näiteks on üksikisikud isikuomadused, nagu teda introvertsus. (Парыгин 1999: 166-168). Selle kõrval, psühholoogiliste barjääride levinute kujude hulgas on närvipinge, mis võib viia stressile, mõned vaimse seisundi (indiferentsus, apaatia, depressioon) ja psühholoogilised isikliku omadused (kinnisus, suurenenud tundlikkus ja teised). (Соколов 2002: 105-106). Psühholoogilised barjäärid täidavad kaks funktsiooni: 1) psühholoogilise takistuse
üleminekul võimalus esialgne raha väärtus tagasi saada. Tavaliselt sellistes olukordades inimesed investeerivad uutesse ettevõtetesse, väärismetalli, kunstitöödesse või kinnisvarasse. (Pettinger, Policies To Reduce Inflation 2007, Pettinger, Why Printing Money Causes Inflatsion 2008) Kolmandaks võib inflatsioon kaasa tuua indiviidide aktiviseerimise. Inflatsioon mõjutab üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. Selleks peavad üksikisikud rohkem töötama. Isikud otsivad oma päevatööle ka lisaks täiendava töökoha. Samuti võib see kaasa tuua mitteaktiivse tööealise rahvastiku aktiveerimise näiteks üliõpilased ja koduperenaised. (Sepp 1990, :40) Neljandaks teguriks on inflatsiooni võime panna inimesi ökonoomilisemalt tarbimine. Kogedes pikaajalist inflatsiooni, peab isik tahes tahtmata oma kulutusi vähendama. Kokku hoitakse just meelelahutuste ja mugavuste (bussi asemel kasutatakse ühistransporti) pealt
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediak...
Peale buumi otsustavad ettevaatlikud investorid üks hetk mängust välja astuda ning nõudmise ja pakkumise vahekord tasakaalustub. Oma osa mängib ka pank, kes teeb raha saamise eelnevast raskemaks. Hindade ei tõuse enam, vaid hakkavad langema. Mida rohkem on hindade ülesupitamiseks kasutatud laene, seda kiiremini ja suuremalt. 65. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul? Valuutaturg on turg, kus üksikisikud, ettevõte ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile: alumisel astmel on vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad (turistid, importijad, eksportijad), järgmised on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel, kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljaveo
Peale buumi otsustavad ettevaatlikud investorid üks hetk mängust välja astuda ning nõudmise ja pakkumise vahekord tasakaalustub. Oma osa mängib ka pank, kes teeb raha saamise eelnevast raskemaks. Hindade ei tõuse enam, vaid hakkavad langema. Mida rohkem on hindade ülesupitamiseks kasutatud laene, seda kiiremini ja suuremalt. 65. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul? Valuutaturg on turg, kus üksikisikud, ettevõte ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile: alumisel astmel on vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad (turistid, importijad, eksportijad), järgmised on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel, kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljaveo
uuesti õitsele. Andrei mõistab, et tegi Natasale haiget ja suhe purunes tema tõttu, ta mõistab, et armastus on maailmas kõige tähtsam. Natasa abiellub Andrei parima sõbra Pierre Bezuhhoviga (ta püüdis purunemise ajal A ja N lepitada, ei püüdnud olukorda enda kasuka pöörata). Vastandatud poolte väejuhid: Napoleon tema jaoks tähtsad sõda, võimu näitamine, au ja kuulsuse saamine; sõdurid ei tähenda tema jaoks midagi; ta oli seisukohal, et ajalugu teevad üksikisikud. Kutuzov kaitseb isamaad, näeb ka lihtsaimas sõduris inimest; tema arvates teevad ajalugu massid. Andrei (enne Natasaga kohtumist) 30-ndates, kibestunud, elus pettunud, pühendub tööle, tõsine, tunneb, et kõik on lootusetu, õnnetu, puudub armastus, ei usu enam sellesse. Natasa (enne Andreiga kohtumist) 16, emotsionaalne, edev, energiline, meeldib olla tähelepanu keskpunktis, impulsiivne, armus kiiresti, armastas ligimesi, avameelne, aus, siiras. ,,Anna Karenina" vt pilet 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
