Mis on mehhanika põhiülesanne? Mehhanika põhiülesanne-leida keha asukoht mis tahes ajahetkel 2.Nimeta mehhanika harud ja kirjelda neid? Kinemaatika-uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis.Seejuures pole oluline, mis on liikumise põhjuseks Dünaamika-uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika-uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, see tähendab keha on tasakaalus 3. Mida tähendab, et liikumine on suhteline? Liikumine toimub alati millegi suhtes, see tähendab liikumine on suhteline.Erinevate kehade suhtes võib olla liikumine erinev. 4.Liikumiste liigid nii trajektoori kui kiiruse järgi? Liikumiste liikideks on sirgjooneline, kõverjooneline, ringjooneline ning samuti ühtlane , mitteühtlane ja kulgev 5.Mis on punktmass? Punktmass on keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega mõõtmeid. 6.Mis on taustsüsteem? Taustkeha, sellega seotud koordinaadi...
A Ühtlane sirgjooneline liikumine · Mehaanika põhiülesanne on keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. · Kõige lihtsam on asukohta arvutada lihtsaima liikumise korral, milleks on ühtlane sirgjooneline liikumine. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Niisuguse liikumise suund ei muutu ja võrdsete teepikkuste läbimisel sooritatud nihked on võrdsed. Nihke kaudu defineerimisel nimetatakse ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks sellist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Trajektoori kuju pole sel juhul vaja eraldi mainida. Millised on sellise liikumise näited? · Ideaalselt ühtlast sirgjoonelist liikumist me looduse...
10. klassi füüsika töö, töös leidub: nihkevektor, kehade kiirus, teisendamine Lahendamata!...
) Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine Ühtlane liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlane ringjooneline Mehaaniline võnkumine (...on selline liiku- (...on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked)...
Autod sõidavad, tuul puhub, jões voolab vesi, lind lendab, inimene kõnnib. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid Trajektoor Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori järgi liigitatakse liikumist: Sirgjooneline Kõverjooneline Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s Teepikkuse mõõtühikud: 1 m; 1cm; 1km ... Mõõdetakse piki trajektoori A B B A Ajavahemik ehk aeg Ajavahemik näitab liikumise kestust Ajavahemikku tähistatakse tähega t Ajavahemikku ühik on 1 s; 1min; 1h Kiirus Keha kiiruseks nimetatakse füüsik...
Punktmassiks nimetatakse keha,mille mõõtmed antud liikumistingimuste korral võib jätta arvestamata.Trajektooriks nimetatakse seda joont,mida mööda keha liigub.Sirgjooneline liikumine on liikumine,kus trajektooriks on sirge.Kõverjooneline liikumine on liikumine kus trajektoor pole sirge.Ringjooneline liikumine on kõverjoonelise liikumise erijuhtumiks.Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist,kus keha läbib mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused.Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist,kus keha läbib teatud aja järel üha pikema tee.Võnkliikumiseks nimetatakse liikumist,mis kordub kindla ajavahemiku järel.Taustkehaks nimetatakse keha,mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse.Teepikkuseks nimetatakse täpselt piki trajektoori mõõdetud läbitud tee pikkus,tähiseks l.Nihkeks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku.Nihke vektorit tähistatakse .Te...
Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked. Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu / t Kogu 3) Mis on liikumise hetkkiirus, kuidas tuletada seda keskmisest kiirusest? – Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. Hetkkiirus on lühikesel ajavahemikul läbitud tee keskmine kiirus. V = kast s / kast t ÜHTLASELT MUUTUV SIRGJOONELINE LIIKUMINE 1) Millist liikumist nim. ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks l...
Kool Referaat Liikumine Nimi Klass Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Mehaaniline liikumine .............................................................................................................4 Pikkuse mõõtmine..................................................................................................................5 Aja mõõtmine.........................................................................................................................6 Kiirus .....................................................................................................................................7 Kokkuvõte...
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (lk.30) ühtlaselt muutuv liikumine 1) liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35) kiirendus väl...
Ühtlane sirgjooneline liikumine - Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus), x aeg, t kiirus, v Ühtlaselt kiirenev liikumine- Liikumine, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus), x aeg, t kiirus, v kiirendus, a Dünaamika- kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Vastastikmõju: üks keha mõjutab teist keha ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Võimalik muutus: Keha kuju muutub Ruumala muutub Liikumine muutub Newtoni 1.seadus- Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2.seadus- Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3.seadus- Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab es...
Inerts on keha omadus säilitada keha paigalolek või liikumissuund. 2 seadus: jõud, millega keha liigub on võrdne kehamassi ja kiirenduse korrutisega. F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh K=max=mv²/2 =0 Energiamuut: A=K-K0=mV²/2-mV0²/2 Mehaaniline töö on siis, kui keha liigub jõu mõjul jõu suunas. A=F*s*cos A=F*s Võimsus on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse töö. N=A/t Ühtlane sirgjooneline liikumine : keha läbib sirgjoonelisel teel liikudes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad. s=vt ...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
mida nimetatakse ühtlaseks liikumiseks, mida iseloomustab muutuv liikumine , kui kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kuidas, mida kiirendus näitab, kas kiirendus on vektoriaalne suurus, valemid, valemite tähendused, nihke arvutusvalem, mis on vabalangemise kiirendus, kuidas saab kirjeldada liikumisi,...
klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m...
Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalset saab seda kirjeldada trajektoori abil. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid. Trajektoor on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks, kõverjooneliseks, ringjooneliseks jne. Looduses esineb sirgjoonelist liikumist harva, tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. Trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul nimetatakse teepikkuseks. Näiteks kahurist tulistatud kuuli trajektoor vaakumis on raskusjõu mõjul parabooli kujuga. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks...
· Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv...
Maantee ise ei ole auto liikumise trajektoor, sest auto ei liigu mööda kogu maanteed, vaid mööda ühte joont maanteel 2)mehaanika jaguneb kinemaatika, dünaamika ja staatika. K uurib kehade liikumist. D uurib liikumise tekkepõhjuseid. S uurib jõudude tasakaalu 3)*mõlema suund muutub ja kiirus aeglustub ntks pallide veerevad ja põrkuvad kokku *ühe keha kiirus ja teise kuju muutub siis kui haamriga lüüakse naela pihta ja haamer jääb seisma, ning nael läheb kõveraks. 4)leian ühe eseme ja määran tema asukoha millegi suhtes: (1klassi ese)ukse asukoht akende suhtes(vastasseinas). 1 tooli asukoht 1 kindla laua suhtes. 5)gravitatsioon on kõikide kehade omavaheline külgetõmbejõud, mille tugevus sõltub kehade massist ja omavahelisest kaugusest. F= * F-gravitatsioonijõud ühik:N, *mm-kehade mass ü:kg *r-kehade omavaheline kaugus ü:m,G=6,67 *10¹¹ 6)vabalangemisest võib rääkida, kui keha langemist ei takist...
Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Näide: laual lebavale raamatule mõjub raskusjõud. Mehaaniline liikumine Liikumine on keha asukoha või asendi muutus ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev. Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Looduses ei eksisteeri täielikult liikumatut keha. Kui me räägime edaspidi keha liikumisest, siis mõtlemegi selle all tavaliselt vaid ühe punkti, s.o. punktmassi liikumist. Punktmass on selline keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Keha liikumist teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks, nimetatakse suhteliseks liikumiseks. Näiteks, parv liigub vabalt allavoolu. Kalda...
Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve tasakaaluasendist;A-max hälve(võnkumise amplituud);fii-vnkumise faas(fii= t);wnurkkiirus 4variant 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine , kus kiirendus ka muutub. Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim suurus, mis on...