TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pron...
Õiguse alused Õpik Õigusõpetus Kiris, Kukrus, Lunna, Mr X Kirjalik eksam 5 küsimust (teoreetilist) Ühiskond, riik ja õigus Riigi tekkimine perekonnast: selle suurenemise teel Riigi tekkimise lepingu teooria: Algul oli looduslik seisund, inimestel ei olnud eraomandit, kõik olid vabad, oli õnneaeg. Riigi tekkimise aluseks oli eraomandi tekkimine, tekkis kadedus, vaen, kuritegevus. Sõlmiti leping, rahvas valis valitseja. Valitseja on igavene, keegi teda puutuda ei või. Riigi tekkimise evolutsiooniline teooria: Ameerika etnograaf, jurist Louis Henry Morgan oli looja. Sugukonna eesotsas oli vanem, kes valiti mingisuguste tunnuste alusel, mis lõid talle sugukonnas isikliku autoriteedi, näiteks suurepärane kütt või lahendas konflikte või oli füüsiliselt teistest peajagu üle. Tavade rikkuja on ühiskonnale ohtlik, neid karistas sugukond väga karmilt ja halastamatult. Riigi tekiimise põhjustas tootmise ...
Liberaalne-(ainult vaestele,madalad maksud,heaolu eest vastutab igaüks ise, riigi ül.tööhõive/valikuvõim tagamin 4.Sotsiaalne tõrjutus on seisund,mille puhul inim.ei osale ühiskonna hüvede jaotuses,võimusuhetes,kult.elus põhjused:töötus,erivajadused(puue)piirkondlikud erinevused,kuulumine vähemusühiskonda 5.Autoritaarne diktatuur.-põhineb 1 isiku võimul,ei pruugi olla rahvavaenulik,tugineb konservatiivsetele väärtustele Totalitaarne diktatuur.-pol.rez,mille puhul kogu ühiskond on allutatud riiklikule kontrl.riik kontrollib koole,kohtuid,kirikut,perekonda,töökohti jne.Tavaliselt kas paremas v vasakus äärmuses. 6.Polüarhia-pluralistlik valits.võim on hajutatud erakondade,kodanikuorg. ja survegruppide vahel 7.Esindusdemo-rahvas teostab oma võimu esindajate kaudu.Antiik demo-kodanikud peavad enamuse huvides ka ise osaliselt osa võtma otsuse langetamisel ja seaduste vastuvõtmisel. 8.Demolained: 1(1826-1922)IMS,1922 esimene fasistlik dikt
Milliseks kujuneb Eesti koolisüsteemi läbinud nooruk? Iga nooruk peab Eesti Vabariigi seaduste kohaselt käima põhikoolis ja omal valikul on tal võimalus jätkata õppimist gümnaasiumis, kutsehariduskeskuses või ülikoolis. Paljud noorukid on alustanud oma hariduse omandamist juba lasteaias. Igal pool on nad omandanud uusi teadmisi ja kogemusi, mis on neid mingil moel mõjutanud ja muutnud. Milliseks kujuned ikkagi koolisüsteemi läbinud nooruk? Kui laps käib enne kooli minekut lasteaias, siis õpib ta juba varakult arvestama end ümbritsevate inimestega. Mida varem õpib laps korrektselt käituma, seda lihtsam on tal edaspidises elus läbi lüüa, kuna ta on õppinud algusest peale viisakalt käituma. Lasteaias käivad lapsed on just sellises eas, mil nad õpivad maailma avastama ja nad jäljendavad teineteist, et areneda. Selleks ongi oluline, et neid kõiki koos suunatakse õigele teele. Paljud lapsed, kes ei käi lasteai...
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi a...
Kontrolltöö nr 2. 11. Feodaalsuhete kujunemine. Lk 82. Konspekt 13.-14. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked. Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia. Suurbritannia rahvaste kujunemine. Konspekt. 7-9. Araabia ja muhameedlik kultuur. 1.Miks kujunesid feodaalsuhted? (2) Karl Martelli sõjaväereform -> uut tüüpi sõjaväesüsteem, tekkis vajadus stabiilse võimusüsteemi järel. 2. Mida tähendab ``minu vasalli vasall ei ole minu vasall? (1) Seda, et feodaali ei huvitanud mida tema vasalli vasalli käekäik, sest tema vasalli vasall ei ole tema vasall. 3.Mis on benefiits
28. Humanism ja renessanss · Uus kultuur ja maailmavaade tekkis esimesena Itaalias (Firenze, Veneetsia, Genova jt). · Majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. · Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel, kõige tulusam oli kaubavahetus Idamaadega. · Hakkasid kujunema varakapitalistlikud suhted ja selle mõjul ka noor kodanlus. · Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. · Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte --> türannia. · Linnriikide valitsejad ja nende õukonnad ning rikkad kodanikud võistlesid omavahel kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> ...
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond)
10.Meelelahutuse otsimine (kasiinod, kabareed, õnnemängud, loterii) 11. Võimalikult suure kaubahulga tootmine 12. Maa ja linna ning töölise ja kodanlase elustiilides suur erinevus 13. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Sotsiaalse jaotuse muutumine 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllupidajate arv vähenes) 2. Linna- ja maarahvastiku suhtarv (tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia lahutamatu tunnusjoon üks auditoorium
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli „Kuidas üles ehitada agentuuri“ peamine autor on David Kaiser, kes on juhtiv partner „Kaiser Lachance Communications Inc.“ firmale, lisaks töödanud paljudes erinevates suurtes ettevõtetes, näiteks Nova Chemicals. Artikli peamine sisu kirjutas lahti, milline peaks olema edukas agentuur, millest tuleks alustada ja mida arendama peamiselt. Kohe artikli alguses kirjutati kolm peamist komponenti ettevõtlikuks olemisele, need on teadmised, finants ja julgus võtta märkimisväärne kuid läbimõeldud ja kalkuleeritud risk avastamaks erinevaid võimalusi. Pean tunnistama, et see lause võttis kokku kogu artikli mõttekäigu ja idee, mida on vaja, et üks suur ettevõtte oleks edukas. Teadmiste all näen mina, teadmisi - milliseid inimesi ettevõttesse palgata, teadmisi - kuidas neid motiveerida, teadmine - mis on ettevõtte missiooniks, visiooniks, teadmised – kes kliendid. Finantsi all ...
aasta peale siis inimese motivatsioon on kõrgem kuna ta teab täpselt kümne aasta missioone, visioone vms. Võtame maja ostu, ühe aastaga ei suudeta maja ilma kiire pangalaenuta soetada kui juba kümne aasta peale on see võimalik. Inimene pingutab selle peale tunduvalt rohkem, sest mida aeg edasi ja siht juba käega katsutav siis motivatsioon on kõrgel. Muidugi siin juures tuleks välja tuua selle, et tänapäeva ühiskond on nii kärsitu ja enamus kordades minnakse kiirema vastupanu teed ja võetakse pigem pangalaen. Kokkuvõtteks võib siis öelda selle artikli kohta seda, et hakkasin rohkem selle artikliga mõtlema, mis seisus on tegelikkuses edukad naisterahvad karjääri redelil. Muidugi kõik see, mis siin artiklis kirjutati naiste kohta kehtib ka meeste puhul. Lihtsalt naistel on see kordades keerukam tänapäeval.
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaisa-Kirti Niit kirjutas artikli „Eesti tudengite väärtused 1990. aastatel“ , mis peamiselt põhines Schwartsi väärtusteooria uuringu põhjal, mille ta viis läbi aastatel 1990. Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla. Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele. Käesolev uuringu kokkuvõtt...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 „Lean In: Women, Work, and the Will to Lead“ raamatu valguses mille autoriks on Sheryl Sandsberg on kirjutatud „Women in Marketing Communications. Continuing the Conversation in the Wake of Lean In“ artikkel mille valmimisel on osa võtnud viis erinevat ja edukat naist, need on Leslie Zaikis, Meeta Kratz, Renee Appert, Amy Walker Barrs ja Sarah Fromson. Kõik need naised on väga edukad olnud läbi oma elu karjääris. See loetud artikkel valgustas turunduskommunikatsiooni naissugu professionaalide elu, milliseid valikud on need naised pidanud tegema. Artikkel oli ülesehitatud just eespool välja toodud nelja eri inimese arusaamade ja mõtteviiside peale, välja tuues just nende kogemusi ja tegemisi, kuidas nemad asju näevad ja kuidas on nemad toiminud. Peamiselt kirjutati naiste maailma äris. Tänapäeval on järjest enam ja enam naistel võimalus ettevõtlusega tegeleda, see on huvitav...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel on kirjutatud Kaisa-Kitri Niit ´i poolt raamatust „Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis“. Antud artikkel oli siis täpsemalt kirjutatud „Eesti tudengite väärtused 1990.aastal“. Sisu seisnes siis täpselt selles, et millised on erinevate inimeste väärtused. Termin „väärtus“ on omandanud mitmesuguseid üldlevinud tähendusi, isegi teadlased on seda erinevas tähenduses kasutanud. Laiemas plaanis võib pidada väärtusi kogu kultuuri südameks. Nii oli kirjas sissejuhatuses ja see on ka minu jaoks täpselt nii, iga inimese jaoks on termin „väärtus“ täiesti erinev, igaüks tõlgendab seda enda jaoks erinevalt. Artikkel peamiselt on üles ehitatud Schwartz´i väärtusteooria uuringu põhjal, mis tehti 1990. aastatel Eesti tudengitele. Tema arvates väärtused: 1. Teenivad mingit sotsiaalset olemusvormi huve; 2. Võivad motiveerida tegevust, andes sellele suuna ja em...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeele suhtluses ameeriklastega“ on kirjutatud Krista Vogelberg-i poolt raamatust „Eestlaste suhtlemisstiilid“. Artiklis on peamiselt kirjutatud eestlastele tehtud uuringust, kus nad pidid vahekeeles ehk võõrkeeles (inglis keeles) läbi mängima situatsiooni, kus nad taotlevad Ameerika ülikooli sisse saamiseks stipendiumi. Sellel hetkel, kui viidi läbi interviu salvestati seda ning hiljem hinnata kolmele Tartus elavale ameeriklasele ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale (ülekaaluliselt oli tegemist eakamate õpetajatega) 10-palli süsteemis. Uuring oli kokku pandud Brown-i ja Levinson-i mudeli põhjal, mis valiti selline, mis mitte üksnes ei too esile erinevusi eestlaste ja ameeriklaste viisakuskäitumises, vaid ka kõige otsemalt dokumenteerib neist erinevustest tulenevad suhtlushäireid. Uuringu kokkuvõtteks võib öelda,...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Kuidas kohaneda võõras?“ on kirjutatud Hille Pajupuu poolt 2000 aastal. Artikli alguses kirjutas autor kurtuuri tähendust: „Tavaliselt räägitakse kultuurist tema kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu. Need inimesed, kes nii räägivad ja kultuuri nii mõistavad ei ole endid väga harinud ja on sellel teemal suhteliselt kitsa maailmavaatega. Nag...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli autor on professor Gang Chen, prodekaan ajakirjandus ja kommunikatsiooni erialal Pekingi ülikoolis. Tema kirjutatud artikkel põhines seisukohal, et toimunud on suured muutused ehk siis vana „kommunikatsioon on turundamine“ on muutunud uueks „kommunikatsioon on juhtimine“. See on muutunud just peamiselt digitaalsel tasandil. Ehk siis CCM ( Loomingulise Kommunikatsiooni Juhtimine) lubab meedia tasandil teha suuri muudatusi selle juhtimis alal. Tänapäeval turundamine hoolib rohkem ja rohkem uuest meediast kui massimeediast. Internet kui kõige parem meedialiik on muutunud kui uueks elavaks virtuaaleluks. Interneti kasutajad üle maailma kogunevad kokku vastavalt nende hobidele, käitumisviisidele jne luues oma virtuaal kohvikuid, keskuseid vms. See kõik on muutumas kui reaalseks eluks. Selline käitumisviis on muutnud ka massi meedia olemust. Kõik eelnimetatud muutused on ...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel peamiselt seletas lahti mõiste „internet kui teine elav maailm“ ja „korporatsioonid muutuvad teenuse põhisteks ettevõteteks“ tuues näiteid erinevate edukate hiina firmade edulood. Millest olid tingitud nende ettevõtete edu ja arenemine. Autor alustas nende mõistete lahti seletamist, et tänapäeval on ühiskond muutunud täielikult internetist sõltuvaks. Väga hea näide oli aplikatsioonide kasutusest, kui laialt on see levinud. Kui sõltuvuses on juba inimesed interneti kasutamisest. Et tänapäeva äris ellu jääda tuleb järjest enam ja enam välja töötada süsteeme interneti sõbralikumaks kasutamiseks. Mõningaid näited, mida on tehtud internetis: ettevõtted on kasutusel võtnud virtuaalsed kontorid; virtuaalne raha (Q coins, Bitcoin); firmad hakkavad
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli autor on Laura Coy, Seenior ettevõtte sotsiaalse vastutusala juht, Grainger-i ettevõttes. Ettevõtete juhid nagu Henry Ford ja Alexander Graham Bell kasutasid oma ettevõtteid platvormidena parandamaks personaali tähtsust. Globaalset heategevust juhtisid suured juhid nagu Ema Teresa, Mahatma Gandhi ja kuningas Martin Luther. Neid heategusid nähakse tänaseni kui kangelastegudena. Ettevõtted hakkasid heategevusega peamiselt tegelema alates aastatest 1970. Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega. Seda võib isegi nimetada tänapäevase ühiskonna heategevuse rajamiseks. Grainger-i ettevõtte oli üks esimestest firmadest, kes hakkas panema rohkem rõhku inimesse ja tema heaolule. Kuna tegemist on firmaga, kes on tegev just tootmisettevõttena siis leidis Grainger-i juhtkond, et on aeg hakata mõtlema roheliselt. Ehk oma töö...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused ning suhtlust mõjutavad ka kultuurid. Inimene kes pole kultuuride erinevustest teadlikud ja ei oska neid näha, kaldu...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Selle artikli autor on Laura Coy Grainger-i ettevõtte sotsiaalse vastutuse protsessi üks vedajatest. Autor alustas oma artiklit sellest, et milline on olnud läbi aegade ameerika heategevus ja kuidas on see jõudnud tavainimesteni. Mis mind pani üllatama oli see, et kunagi aastatel 1970 hakkasid suur firmad mõtlema heategevusele ja läksid ise kohalikkesse kommuunidesse/küladesse/linnadesse suurte rahaliste tšekkidega. 80-ndatel hakkasid ettevõtjad aru saama, et heategevus ehitab olulisi suhteid ja positiivsed suhted annavad rohkem kui lihtsalt häid firmaväärtuseid. Firmad hakkasid mõistma, et „andmine on saamise rõõm“ ehk siis kui sa saad miskit (kasumit vms) siis tuleb ta tagasi anda (heategevus) ja läbi selle sa saad tagasi veel rohkem (häid suhteid jne). Artikkel kui selline pikemalt, seletas lahti sellise tööstustootmis ettevõte nagu Grainger-i firma poliitika muutmisest ...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud kirjandus kui selline oli võetud Nicky Hayes-i raamatust Sotsiaalpsühholoogia alused. Nagu raamatu pealkiri ka ütleb kirjutatakse lahti põhimõtteliselt suhtlemis-, suhtumis- ja hoiakute aluseid. Kuna lugeda tuli raamatust ainult mingi osa siis peamised teemad olid hoiakud ja eelarvamus. Esimesena käitles autor hoiakuid- selle mõiste, käitumine, milleks on vaja hoiakuid, kuidas need kujunevad, erinevate inimeste teooriad, hoiakute muutmine, jne. Teise peamise teemana käsitleti eelarvamust. Selle teemaga seletati lahti eelarvamus kui mõiste, selle teooriad, kultuuriline seletus, etnilise eelarvamuse põhimõtted ning viis peamist eelarvamuse vähendamise põhitingimuse olemasolu. Tooks välja loetu põhjal kõige enim mind üllatanud fakti, millele ei oleks ise ma ilma seda lugedes mõelnud. Tean, et sellised asjad eksisteerivad kuid siiski pole sellele nii põhjalikult mõelnud....
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see organismi tapab, kui aga sind ümbri...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel kirjutas kultuuri ja demokraatia koostööst. Autoriks on Ronald Ingelhart. Autor tõi sissejuhatuses välja, et on kaks peamist väidet kultuuri mõjutustest demokraatias. Esimeseks, toetudes Weberi traditsioonidele, et kultuuritraditsioonid on äärmiselt vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli „Kultuur ja demokraatia“ autoriks on Ronald Inglehart, kes on poliitteadlane Michigan-i ülikoolis. Autori ideeks oli artikli põhjal välja tuua, kui suurelt on oma vahel seotud kultuur ja demokraatia. Alustas ta oma idee arendamist artiklis kahe erineva väitega kultuuri ja demokraatia kohta. Esimeseks oleks siis: areng on seotud oodatavate muutuste sündroomiga, see väide on siis pigem uuenduslik. Teiseks oleks siis: kultuur sõltub siiski mõtteviisist, see väide on Weberi traditsioonidele põhinedes. Inglehart soovis siis näidata, et mõlemad väited on tõesed, üks üht moodi ja teine veidi teisiti õige. Selle artikli kirjutamisel põhineb ta faktidel, mis on kogutud erinevates kirjandustest vms. Autor kirjutas, et kultuuride vahelised erinevused jäävad kestma isegi juhul, kui majandusareng toob endaga kaasa süstemaatilisi kultuurilisi muutusi. Pean selle väitega igati nõu...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Vaikimine suhtluskäitumises: kultuuride vahelised erinevused artikli autoriks on Piibi-Kai Kivik. Artiklis kirjutas autor peamiselt eestlaste ja kanadalaste suhtlemis erinevusi just „vaikuse“ ja „vaikimise“ kontekstis põhinedes uuringule/küsitlusele, milles osalesid eesti ja kanada üliõpilased ja samuti eestis ka mõningad õppejõud. Küsitluse põhjal võib teha järeldusi, et eestlased aktsepteerivad rohkem vaikimist jutuajamises kui seda teevad põhjaameeriklased. Põhjaameeriklasi tuntakse peamiselt just „small-talk“-i oskustes, nimelt nende jaoks ei ole probleem rääkida kõigest ja kõigist, millest võimalik. Nemad näevad seda kui võimalust inimesega paremini tutvuda ja lähemalt tuttavaks saamist. Ameeriklaste jaoks on vaikimine kui väga ebamugav hetk ja soovitakse igati selliseid hetki vältida. Küsitluse põhjal tuli ka väga selgelt välja, et ameerika üliõpilased eestis tunnista...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikli „Vaikimine suhtluskäitumises: kultuuride vahelised erinevused“ autor on Piibi- Kai Kivik. Artikli peamine rõhk on pandud ameerika ja eesti üliõpilaste poolt täidetud küsitlusele, mille teemaks oli nende kahe rahvuste vaheline vaikimisse suhtumine. Nagu ka artiklis kirjutatud: „Mõne inimesega ei ole meil „Mitte millestki rääkida“ , samas kui teisega suhtlemisel „pole sõnu vaja“. “. Artiklis on välja toodud peamised ja tähtsaimad „vaikiva karakteri“ tunnusjooned, mis on välja toodud Kari Sjavaari ja Jaakko Lehtoneni poolt, et vaadata küsitluse tulemusi: 1. Räägitakse ainult siis, kui on midagi ütelda. Selles punktis tuli selgelt välja, et Eesti vastajad väitsid, et neid ei häiri kui uues seltskonnas tekib vaikus hetki. Samas kui Ameeriklaste jaoks see aga on pigem probleem, et ei ole vabalt võimalik Eesti inimestega teemasid alustada. Mina ...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaiser Lachance Communication Inc on ettevõte mille üks võtme isikuks on David Kaiser, kes on ka artikli „How to Build an Agency:What We Wish Someone Had Written Years Ago“ kaasautor. Nagu siis ka artikli pealkiri siis selle sisu seisnes selles, kuidas peab välja nägema ettevõtlikult suur rahvusvaheline agentuur või isegi ettevõte/firma. Artiklis on toodud peamiseks ettevõtte näiteks eespool nimetatud Kaiser-i firma, mis on loodud Torontos Canadas aastal 2011. Artikli sisu seisnes selles, et kuidas oleks võimalik alustada uut suhtekorraldusfirmat. Kirjutatud oli samm sammult, mida ja kuidas teha. Kindlasti see artikkel on väga paljudele uutele ettevõtetele väga oluline infokild, kuna paljud alustajad ei oska võib-olla vaadata selliste asjade peale, sellise pilguga kuidas see kirjutatud on. Mina kui oma ettevõtte juba alustanud isik tean neid kõiki punkte. Tooks siin kohal v...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Krista Vogelberg kirjutas artikli teemal „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeeles suhtluses ameeriklastega. Artikli sisu seisnes eri keelt suhtlevate isikute vahelisest viisakuste väljendamiste vääriti mõistmisest. Kirjutatud artikkel on kirjutatud autori poolt 1995 aastal läbi viidud Eesti tudengitele mõeldud uuringus, kus pidid õppurid läbi mängima rollimängu interviud läbides ameeriklastega. Uuring viidi läbi Levinsoni ja Browni mudeli põhjal, mis on võimeline kõige selgemalt seletama vääriti mõistmisi eri keelt rääkivate isikute vahel. Uuringus pidid eestlased vastama viiele küsimusele: 1. Miks Te taotlete seda stipendiumi? 2. Kas Teie õpinguleht peegeldab adekvaatselt Teie jõupingutusi õpingute ajal? 3. Milliseid raskusi näete ette õppimisel USAs? 4. Kuidas kujutate ette omaenese panust antud programmi? 5. Milliseid küsimusi Teil on selle prog...
Linnastumine Rahvakoosoleku proletariseerimine Sõjavägi oli ustav oma sõjapealikule aga mitte SPQR Rooma oli muutnujd linnriigist suurriigiks Iseloomustage muutusi valitsemiskorralduses Augustuse ajal. Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus Ratsanikuseisus: Lihtrahvas Orjad 13. Kirjeldage Rooma armee rolli ja arengut vabariigist keisririiki. Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest leegion, kus oli kokku 3000 jalaväelast ja 300 ratsanikku ning kergerelvastuses sõdurid.
Riigi tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel eksisteerib tugev vastastikune sõltuvus, nende konflikt võib viia võimukriisini. Ministrid jäävad täieõiguslikeks parlamendiliikmeteks. Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa jt. Indikaator Eelindustriaalne Industriaalne Postindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond ühiskond ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, informatsioon, teenindamine
Kui mitte järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudmine foonimaadele on Eesti ühiskonnas aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältida stagnatsiooni. Samas tugevdatud areng individuaalse heaolu ja just selle tarbimisele suunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda pidurdavalt nii heaolu enda mõiste evolutsioniseerumisele (üldine suund: kvantiteedilt kvaliteedile) ja tekitada ohte, et individuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste eesmärkide arvel. Sidus ühiskond Esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv) saavutamine on võimalik vaid siis, kui nendest eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib valdav enamik elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne. Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul
Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba kiviajal- lausuti nõiasõnu ning tantsiti jahi õnnestumise eesmärgil. Ka kunst seostus uskumustega- loomakehasse maalitud nooled pidid tooma head jahiõnne. Aja jooksul pole midagi muutunud, religioon on endiselt tähtsal kohal inimeste elus. Usu pärast
Kreeka linnrikkide ühiskond oli tänapäevaga võrreldes rangemalt korraldatud Vana-Kreeka linnriikide ühiskond on meie praegusest maailmakorrast vägagi erinev nagu on seda ka kunagi Ateena linnriigis kehtinud demokraatia. Tänasel päeval oleme kõik seaduse ees võrdsed, sünnist saati ning me ei pea kurja vaeva nägema selleks, et oma seisust mitte kaotada. Mõnes mõttes on meie elu, tuhandeid aastaid Vana-Kreekast hiljem, palju lihtsam. Kõike suurem tolleaegne puudus oli, minu arvates, kodakondsuse mõiste keerukus. Kodanikuõigusi ei saanud sugugi mitte igaüks ning see omakorda kehtestas ka
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
Kuidas on ühiskond võtnud enda kanda perekonna ülesanded Ühiskond on inimeste kooselu vorm, millel on kindlad reeglid ja eesmärgid. Need reeglid ja eesmärgid määravad inimesed ise, võttes eeskujuks endale tähtsad väärtused ja käitumismallid. Võib tõdeda, et ühiskond ehk riik täidab tihtilugu perekonna funktsiooni, kaitseb ja toetab oma kodanikke. Kuidas neid ülesandeid aga täidetakse ja mis on selle head ja halvad küljed? Tuleb esile juhtumeid, kus vanemad leiavad, et ei soovi või ei ole nende võimuses oma laste eest hoolitseda. Edaspidi peab nendega tegelema ühiskond. See on üks otsesemaid näiteid ühiskonna perekonnarollidest, kus ühiskond võtab vahetult üle pere ülesanded, näiteks üritab pakkuda orbudele turvalist keskkonda ja
Kool on koht, kus püütakse lapsest kasvatada korralik noor Eesti kodanik. Muidugi, seda kõike võivad vanemad õpetada kodus, kuid, kas neile jääb siis endale piisavalt aega? Või kas nad suudavad seda teha nii hästi, et lapsest sirguks väärikas inimene? Vahel nii ei juhtu. Kõik oleneb inimesest endast tegelikult ja tema enda tahtest. Kui laps ei soovi midagi teha ja vaidleb vastu, siis ei aita ei kool ega kodu. Siiski ei suuda ühiskond selgeks teha noorukile kõiki kombeid. Iga vanem õpetab oma lapsele, kuidas käituda võõrastega ja viisakalt vastata. Kuid vahel, ei lähe kõik nii nagu peaks. Kui lasta lapsel ,,ise õppida" , siis ei pruugi kõik minna vanemate soovi järgi. Tihti jõuab õpilane nii halvale teele. Sõbrad veenavad teda halvasti käituma, nagu näiteks alkooholi tarvitama, suitsetama, võõra vara lõhkuma, solvavalt ja ülbelt käituma. Muidugi ei ole kõik semud sellised
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hak...
Anna Haritonova 12 a Eesti mees on sama katki kui meie ühiskond 1. Mis aitab inimestel aktiivselt muutustega kaasa minna? Maailm on pidevas muutumises ja inimesed teadvustavad, et haritus seisundina ja haridus protsessina tähistavad valmisolekut nende muutustega toime tulla ning enamasti on meie ühiskond harjunud saama vastuseid väljastpoolt. 2. Miks on eesti mees vastutuskoorma all murdumas? Eesti mees on tänapäeval võtnud endale ühiskonna juhtpositsioonil olles suure koorma ja meie ühiskond pole talle õpetanud paindlikkust ning loobumine ja uuesti valimine tundub olevat neile nõrkus. 3. Mis juhtub, kui inimlikud tunded maha surutakse? Tunded, mida maha surutakse, muutuvad nii öelda kroonilisteks ning tekitavad depressiooni. 4
Uus ühiskond ja uus riik: Ameerika ühendriikide tekkimine Esimese inglasena tahtis kolooniat Põhja-Ameerikasse luua inglasest meresõitja Walter Raleigh aastal 1585, kuid see õnnestus hoopis 1607.aastal Chesapeake’I lahes maabunud Londoni kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, terve koloonia Virginiaks. 1609 rajasid koloonia hollandlased, neid juhtis Henry Hudson (tema järgi nim. Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaal...
SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. ...
kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas kõrgharidusega noored on valmis suunduma tööturule? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline, kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies. Meie kiiresti arenev ühiskond on loonud „illusiooni“, et ainult kõrgharidusega inimesed on elus edukad ning pürgivad kõrgemale, kui keskharidusega kodanikud. Et saavutada soovitut ei pea olema ilmtingimata kõrgelt haritud, kahjuks tihtipeale loeb „hea“ töökoha saamisel ainult tunnistus kõrgema hariduse kohta. Oletame, et noor õpihimuline õpilane omandab kauaoodatud kõrgahriduse. Ta näitab tööintervjuul oma paberit, mis näitab, et tal on vajalikud teadmised antud alal ning saab tööle.
Eelistas modelle kel oli elus halvasti läinud kuid olid säilitanud eneseväärikuse ja andestamisvõime. Suurim maal ,,Öine vahtkond". Rokokoomaal: täitis seinakaunistuse ülesannet. Maalitud peamiselt lõuendile, koloriit oli hele, värvid puhtad, teemad kergemeelsed. Mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid. Peamine maalikunsti esindaja oli Francois Boucher, portreeris palju Louis XV armukest, kellele olid kleidi sitsid-satsid sama tähtsad kui inimene. 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal suure revolutsiooni ajal reformikatsed absolutistliku monarhia raames uus kuningas louis XVI ilmutas valmidust mõnedeks reformideks ja määras ametisse rahandus pea kontrolöri turgot kellel oli võim kogu majanuduse üle ja kes tahtis kaotada tsunftid ja ja maksustada aadli ning kiriku. turgot pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja-ja leivakaubanduse. taheti kaotada tsunftisundus kuid sellevastu protestisid kästitööllased, kartes vaba konkurentsi puhul tööst ilma jääda
Pärimuse järgi valitsesid Roomas seitse kuningat, kolm viimast neist etruskid. Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et just etruski kuningate ajal sai Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum, Kapitooliumi künkale aga kindlus. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, millest suur osa säilis hiljemgi. Milline oli varane ühiskond? Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi teenis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. Kuidas eristusid Rooma kodanikud? Nende õigused ja kohustused. Maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste üks tähtsamaid kohustusi. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena
ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjal lk 11 2 Sissejuhatus Keskkonnaprobleemid ümbritsevad pidevalt meid kõiki. Naftareostused,
Privilegeeritud seisundit ei naudi mitte ainult rikkad vaid ka heal riigipalgal ametnikud. Kartulikoored on ununenud ja mätas on nii kõrgeks kasvanud, et sinna alla enam ei näegi. Kuigi meie vanem põlvkond ja noored ei tohiks olla vastanduvad, mõjutavad just väike pension ja madal noorte perede toetus neid rivaalitsema. Pensionärid on väga vanamoodsad ja neile meeldib see mis oli varem. Nad ei kohane tänapäeva kiire infoühiskonnaga. Nad tahaksid, et ühiskond arvestaks rohkem nende tööpanusega ja võimaldaks väärikamalt nautida pensionipõlve. Aga valitsejad on käitunud nii raha jagades, et kui on saanud juurde lapsed või noored pered, ei jätku raha vanadele pensionitõusuks ja vastupidi. Pensionärid oleks nagu see Eesti, kellest oleks kõige parem võimalikult kiiresti lahti saada. Eesti noored seevastu on valmis kogema kõike uut. Nad tahavad saada head haridust ja head töökohta, et nautida elu
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
Kodanikust algab riik. Riik algab inimesest ehk Eesti Vabariigi kodanikust. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakonsus. Alguse saab koik oma igapaevaseid tegevusi tehes lapsi kasvatades, vanemaid, norgemaid ja haigeid aidates, oppides, tootades, vabatahtlikku panust andes jms. Naiteks paljud hakkajamad naised ja mehed registreerisid end abipolitseinikuks, et vajadusel olla abiks ja toeks turvalisuse tagamisel. Pohjused, miks selline otsus tehti, olid kindlasti erinevad, kuid neid inimesi seob vastutustunne Eesti eest. Kodanikuna peame iseenesestmoistetavaks, et riik hoolib ja kaitseb meid, loob turvatunde. Nagu naiteks see, et sojavae teenistusse voetakse ainult kodanikke. Samas on meil hasti palju kodanikkest noormehi kes, kas lihtsalt viilivad sellest voi hoopis leiavad aega tegeleda alkoholiga, narkootikumidega ja muuga. Aga kas see tagab meile kindlat ja tugevat riigikaitset, vahe usutav. Selleparast ...
Kool arenevas ühiskonnas Kaasaegne ühiskond muutub kiiresti - areneb majandus, teadus, kultuur, toimub erinevate elu valdkondade ning ka ühiskonna terviklik uuenemine. Inimesed, kes ei taha elu kiirest arengust maha jääda, peavad pidevalt arendama oma teadmisi ja oskusi ehk õppima kogu oma elu jooksul. Seega peab kool ise ka muutuvas ühiskonnas arenema ja olema elukestev. Minu nägemuses koolist arenevas ühiskonnas kooli peamaja hoone peaks asuma kas väga moodsas, aga stiilses, hoones
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
