"Tõde ja õigus" V Iga tänapäeva noor, kes peab end vähegi eestlaseks, peaks teadma milline oli tema esivanemate minevik. Tammsaare romaan "Tõde ja õigus" räägib just sellest, kuidas alustasid talupojad oma elu ning kuidas nende arenemise käigus on arenenud välja meie praegune ühiskond. Kuigi võib tunduda, et see oli vana aeg ja meid see ei puuduta, siis tegelikult on kõigi nende tegelaste lugu ka meie lugu. Seda romaani kätte võttes ja lugema hakates on minu arust juba raske peatuda. See teos on põnev ja kaasakiskuv ning väga mõtlemapanev. Kõik need tegelased, keda Tammsaare on kujutanud, on väga tõetruud ning lugeja võib end kellegagi neist samastada. On neil siis raske töö, südamevalu oma laste pärast või on neid omakasude tõttu reedetud
Ühiskonna sotsiaalset jaotust muutis tööstuspööre ja üleminek kapitalismile. · Heaoluriigi peamised meetmed: Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused: * mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv
peame. Ja kui käitume tavatult, normiväliselt, võime halvemal juhul isegi surnuaial või hullumajas lõpetada. Inimesed ei salli "erinevaid", neid kardetakse. Kardetakse, et neil on mingi eelis "normaalsete" ees. Nõidade ja teise rassi esindajate tapmisest on ajaloos liigagi palju näiteid. Kuid nad olid süütud. Nende ainsaks süüks oli erinemine või "veidrus". Ja kus oleme me tänapäeval? Tsiviliseeritud ühiskond peaks olema salliv. Kuid ei ole. Väljalangemine ettekirjutatud raamidest põhjustab halvakspanu. Poliitik ei saa endale lubada kõne ajal naerma hakkamist. Poemüüja ei hakka kliendile anekdooti rääkima. Ajalehe kujundaja ei saa pilti vahelduseks tagurpidi panna. Õpetaja ei tohi kirjandi kirjutamise ajal klassi ees üles-alla hüpata. Ei tohi. Ei saa. Nii ei tehta. Sest see oleks vastuolus "hea tavaga". See oleks veider. Mõelgem hetkeks. Kas eelpooltoodud näited pole siiski teostatavad
- 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme üldine tõus. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer
1. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina,
Ise tunnen osasid inimese, kes mingit eriala õppides üldse ei tea, miks nad selle valisid: otsus minna õppima ülikooli sai tehtud pealgalt hariduse väärtustamise ajendil ühiskonna poolt. Nagu eespool kirjaldatud juhul selgus, on hariduse hindamine kaasa toonud ka negatiivse tendentsi, aga üldiselt on hea, kui siinsed elanikud on kõrgelt haritud. Isiklikult pean väga tähtsaks noorte tervislikku seisundit ning tegelemist spordiga. Antud teemal on ühiskond väga tugevalt mujutanud inimesi. Paljudesse väikestesse linnadesse, suurtematest rääkimata, on rajatud kergliiklusteede võrgustik, terviserajad, staadionid, spordisaalid jne. Samuti toimub hulgaliselt nii kohalikele kui ka suuremale osavõtjaskonnale mõeldud erinevaid võistlusi, alustades judo, suusatamise ja jalgpalliga, lõpetades male ning purjetamisega. Tihti antakse ka spordipisikut edasi põlvest põlve: seega mõjutab noorte väärtuste kujunemist ka väiksem
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3
linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid . Sparta domineeris maa peal kui Ateenalased valitsesid merd. Muidugi ega nende võim igaveseks püsima ei jäänud. Ateena oli demokraatlik linnriik, Ateenas kõik kodanikud olid vabad mehed igal kodanikul oli õigus hääletada, igal kodanikul oli õigus osaleda poliitikas. Sparta oli oligarhilise valitsusega kus väike eliit valitses tervet riiki, Spartiaadid e. Sparta kodanikud.. Rooma ühiskond oli paljiu mõju saanud ja üle võtnud kreeklastelt alustades nende tähestikust, riietest, kunstist, arhitektuurist ja religioonist. Sparta oli tugeva maaväega riik, riik kelle sõdureid peeti parimateks. Sparta saavutas enda positsiooni Kreekas tänu mehele nimega Lykourgos kes viis läbi reformid mis kujundasid ümber terve Sparta ühiskonna süsteemi. Kui Spartiaadi järeltulija tahtis saada Spartiaadiks pidi ta läbima agoge
tööpakkumisi selle ametikoha täitmiseks on palju. Kokaks ei saa hakata ilma kogemusteta, enamikel juhtumitel on nõutud ka kvalifikatsioonitunnistus. Kui varem ei olnud kutseharidus Eestis hea maiguga, siis nüüd on just kutseharidus tõusutrendis. Kutseeriala lõpetanutel on Eesti mõistes kopsakas palk, kuna neil on oskus midagi reaalselt oma kätega ära teha. Akadeemilise hariduse puuduseks on praktika olematus, kuid Eesti tööturg vajab ühaenam just oskustöölisi. Meie ühiskond hakkab alles selles suunas arenema, et hakatakse ka väärtustama kutseharidusega inimesi. Tartu Ülikooli populaarsemad erialad on igal aastal olnud juura ning majandusteadus. Kas tõesti Eesti riik vajab nii suurtes kogustes teadlasi just nendes erialades? Leian, et neid on nn ületoodetud. Paljud lähevad seda eriala õppima lootuses kergelt ning kiirelt rikastuda, enamus neist on ka tasulistel kohtadel. Kindlasti kõik lõpetajad ei asu tööle oma
VII saj, võtsid Roomlased etruskide ja kreeklaste eskujul kasutusse ladina tähestiku. Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast teist olid etruskid.Kapitooliumi künkale rajati kindlus!! Ehitati templeid ja hooneid. Hiljem linnu piirati ka müüridega. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. *Rooma linna rajas Romulus. Kaks venda Romulus ja Remus. Rooma ühiskond oli vist talupoegadeühiskond.Täisväärtuslikeks kodanikeks peeti maaomanikke. *Proletarid vaesed kodanikud. * Rikkaid ja vaesemaid roomalsi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. * Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas,kes võttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla.* * Klient Polled tõotasid 11 toetama. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud
väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosneb kooselavatestinimestest. Ei pruugi olla omavahel sugulased. Ülalpeetav - laps või pensionär, ka puudega tööealine isik, kes palka ise ei saa. Tööjõud - grupp, kes teeb käsul kellegi teise tööd. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus - rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise järgi. Pluralism - arvamuste paljusus. pluralistlik ühiskond - ühiskonnas on sallitud erinevad arvamused. Karistamatu. Identiteet - ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - sallivus teistsuguste arvamuste suhtes. nulltolerants - tolerantsuse täielik puudumine. Kompromiss - vastastikuste järeleandmiste teel kokkuleppele jõudmine. Konsensus - üksmeelse otsuse vastuvõtmine.
INDIA Elu ja ühiskond Aarjalaste tulek Nendelt pärinevad veeda tekstid Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraan...
Jäi samaks Muutus Majandus Endiselt põllumajandusmaa, enamus Eestlased said maaisandad, kelle heaks inimesi põllumajanduses. Vanad, töötada ja kellele makse maksta. Leppida suuremat füüsilist jõudu nõudvad tuli paljude koormisega, millest tähtsaim käsitööalad jäid kuni keskaja lõpuni oli viljakümnis (protsentuaalne andam) eestlaste kätte. Eksport endiselt või hinnus (kindla suurusega andam). suurim teraviljal. Eestlaste jõukus hakkas tasapisi suurenema tänu hansakaubandusele, mis suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus koormiste liik teokohustus. Ü...
Ebavõrdsus suur. See oli iseloomulik keskaegsetele agraarühiskondadele. Tüüp B – sotsiaalse hierarhia igal järgmisel astmel on vähem inimesi. See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A’s Tüüp C – püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik heaoluühiskond. Tüüp D – sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid. Tüüp E – sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond. Enamik koondunud tipu lähedale, madalal on suht vähe. 7. Sooline võrdõiguslikkus – mis see on ja millised probleemid sellega Eesti ühiskonnas seonduvad. naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse
18) Tööstusühiskond 1760/80 1950.a. Tootmisviis mehhaaniline masinad, vabrikud. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti. 19) Teenindusühiskond XX saj. II Pool - ... Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris. 20) Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud. Keskklass e. valgekraed kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria. Polüarhia e. paljude võim Teoreetikud: a. Daniel Bell Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste
Väärtushinnangud läbi aegade Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga?
· Vabariiklik ühikonnakorraldus tähendab, et riiki juhib rahva poolt valitud juht/juhid. · Seadusandlik-parlament, riigikogu; täidesaatev-vabariigi valitsus; kohtuvõim- kohus. Demokraatia · Demokraatlikus riigis eksisteerivad kodaniku õigused ja vabadused. · Riigivõimu teostamine : o Otsene demokraatia kõik osalevad riigiasjades. o Esindusdemokraatia valitakse inimesed riigiasjade tegemiseks, esindajad riigikokku. · Avatud ühiskond = kodaniku ühiskond. · Demokraatia on rahva valitsus, st et valitsemises on igaühel võimalus osaleda ning igal inimesel on teatud põhilised õigused, mille poolest ta on teiste inimestega võrdne. · Avatud ühiskond on selline, kus otsusetegijad annavad rahvale pidevalt aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel. · Demokraatlikus ühiskonnas on kõik protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu. Riigi ülesanded · Luua seaduslikud raamid.
Ühiskond on võtnud omaks eetilised kriteeriumid, mida enamik jälgib. Inimesed, kes neist kinni ei pea või tahtlikult hoiduvad, neist ei peeta lugu. Olgu nendeks siis näiteks inimesed, kes on värvinud oma pea mustaks ning teinud juustesse julgeid rohelisi ja siniseid salke ning kannavad musti riideid, mida enamus ealeski selga ei paneks. Paljudele sellistele inimestele vaadatakse tagasi või öeldakse lausa midagi halvasti. Probleem on selles, et ühiskond ei ole oma eetiliste kriteeriumitega sellist käitumist heaks kiitnud. Mis on õige ja mis vale? Aja jooksul on õige ja vale muutunud. Kui veel sajand tagasi oli naise kohus olla kodus ja hoolitseda pere eest ning teha majapidamistöid, siis nüüdseks on see paljuski muutunud. Tänapäeva naised käivad tööl ja soovivad iga hinna eest teha karjääri, kuid kas see on õige. Naiste suur karjääri tegemise soov on kindlasti üks põhjuseid, miks tänapäeval rahvastiku arv Eestis väheneb
pidevalt kaasas ja annavad edasi oma mõjutusi. Mina arvan, et kõige rohkem ikka saab nooruk oma väärtushinnangud kodunt, kui neid pole olnud terve tema lapsepõlve, siis on väga raske kasvatada teda ümber ka hiljem, kuna teadagi kõige kergem on noorukit kasvatada siis, kui ta on veel laps. Oma eeskuju saab siiski see nooruk oma vanematelt. Kui näiteks üks vanematest on töötu, teisel on probleeme alkoholiga, siis pole loota, et midagi uut tuleb ka koolist. Meie ühiskond on loonud meile ettekujutuse, et me kõik peame iseseisvalt hakkama saama. See on individualismi ühiskond. Kui ühiskond ei toeta meid meie iseseisvaks ja küpseks saamisel peale lapsevanemate, siis ei suuda seda ka üksinda kool. Ma arvan, et ilma koostööta pole ka tulemusi. Inimene, kes soovib olla hea ja õnnelik, peaks oma südametunnistuse järgi tegutsema ning arvestama teiste persoonide tunnetega.
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. Majandusteoorias lähtutakse põhimõttest, et kõik majanduslikud subjektid käituvad ratsionaalselt. Kui ressursid on piiratud ja alternatiive on palju, siis peab iga ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Mida arenenum ja haritum on ühiskond, seda rohkem on alternatiive. Majanduse 3 põhiküsimust on: 1) MIDA TOOTA? Ettevõtte seisukohalt on see olulise tähtsusega. Lihtne vastus sellele on, tuleb toota neid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond ja tarbija vajab ja on nõus nende eest maksma. Avatud turu tingimustes, nagu Eesti majandus seda on, tulevad kõne alla tarbijad nii Eestis kui ükskõik millises välisriigis. Turule ilmuvad need kaubad, millele on ostujõuline nõudmine. 2) KUIDAS TOOTA
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, tooraine...
jõukusest erinev. Mõlemas riigis moodustasid ülemkihi rikkad ja võimukad kodanikud. Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad. Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks teinud, siis me võib-olla ei teaks paljusid asju nende maade ajaloost. Kreeka ja Rooma ühiskond oli orjanduslik. Mõlemas riigis oli orjatöö osatähtsus suur ja neid kasutati pea kõigis eluvaldkondades alates kaevandustest, lõpetades rikaste majapidamistega. Enamik raskeid töid jäeti ikkagi orjade kanda. Enamus orjadest olid võõrsilt sisse toodud. Orjuses leidus ka hulgaliselt võlgade katteks vabaduse kaotanud ja sõdades vangi jäänud inimesi. Orjade tapmine oli enamjaolt keelatud. Orjade olukord oli Roomas parem, sest seal võisid nad omada
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud.
Ühiskond inimeste kooselu korrastatud vorm. Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna.
Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimusuhted ja argielu Vähenes tunnete ja kommete roll Kasvas riigiametnike arv Töösfäär ja puhkesfäär eraldusid teineteisest Tugevnes bürokraatia Muudatused ühiskonna sotsiaalses jaotuses: Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades Muutus linna- ja maarahvastiku suhtarv Muutusid leibkonnad Postindustriaalne ühiskond - ehk tööstusjärgne. Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas. Iseloomustab: Paindlik sotsiaalne kultuur Tehnoloogiline massikultuur Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Teenindussektoris hõivatute ülekaal Põhijooned: Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Ühiskond vajab haritud spetsialiste Keskklassi ilmumine Massitootmine ja massikultuur Massimeedia Tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud
Totalitarismi tunnusjooned · Kogu ühiskond on allutatud ühele ideoloogiale(fasism, kommunism, natsism) · Kunst, kirjandus ja haridus olid allutatud ideoloogilisele kontrollile ja täitsid riigi poolt püstitatud ülesanded · Poliitiline elu on allutatud ühe partei kontrollole, mille eesmärgiks oli mõju saavutamine kogu rahva üle. · Isikukultus.Kogu riik oli ülistatud ühele inimesele. · Salapolitsei on praktiliselt piiramatu võim. Teisitimõtlejad represseeritakse, nende suhtes
Kreeka linnrikkide ühiskond oli tänapäevaga võrreldes rangemalt korraldatud Vana-Kreeka linnriikide ühiskond on meie praegusest maailmakorrast vägagi erinev nagu on seda ka kunagi Ateena linnriigis kehtinud demokraatia. Tänasel päeval oleme kõik seaduse ees võrdsed, sünnist saati ning me ei pea kurja vaeva nägema selleks, et oma seisust mitte kaotada. Mõnes mõttes on meie elu, tuhandeid aastaid Vana-Kreekast hiljem, palju lihtsam. Kõike suurem tolleaegne puudus oli, minu arvates, kodakondsuse mõiste keerukus. Kodanikuõigusi ei saanud sugugi mitte igaüks ning see omakorda kehtestas ka
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul
"Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?" 18. sajandi lõpu tööstuspöördest sai nüüdisühiskonna kujunemise alguse ning keegi ei osanud arvata, et 21. sajandi alguseks on ühiskond välja arenenud postindutriaalseks. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda on
Kas Eesti on multikultuurne riik? Tänapäevases avatud piiridega ühiskonnas on inimestel vaba voli rännata elama ühest riigist teise. Nii satuvad ühe riigi alale kokku mitme erineva kultuurilise taustaga inimesed ja tekib multikultuurne ühiskond. Selline ühiskond peab oluliseks, et need inimrühmad saaksid elada kõrvuti ilma diskrimineerimiseta. Kas ka Eestit saab nimetada multikultuurseks riigiks? Teistsuguse riigi ja kultuuri esindajatest elab eestis alaliselt näiteks palju venelasi, ukrainlasi ja soomlasi aga linnapildis kohtab muuhulgas ka näiteks tumedanahalisi elanikke ning asiaate. Neil kõigil on oma eriline etniline taust ja kultuur, mida Eestis austatakse ja maha ei suruta.
Postmodernne ühiskond TMRG 12. klass Tiina Pirogova Postmodernne ühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik
Varauusaegne ühiskond Varauusajal muutus ühiskond üsna aeglaselt. Enamik inimesi elas oma külas, haris põldu ja sai vaevu enesega hakkama. Inimesed ei lugenuid raamatuid ega reisinud ringi. Vähesed elasid linnas ja teenisid raha lihtsamate ametitega. Jõukamad linnakodanikud ei pidanudki üldse füüsilist tööd tegema, kuna nende sissetulek pärines kaubandusest. Ka aadlikud ei pidanud tegelema füüsilise tööga kuna nemad said oma sissetuleku talupoegade koormistest ja maksudest.
1.1 Ühiskonna sektorid ja valdkonnad MINU LISA 1 Ühiskond- on tervik mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Poliitika- riigi juhtumist ja toimumist korraldav tegevus. Majandus- valdkond, mille moodustab - tootmine ja - kauplemine. Erasektor e. tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks On tulu saamine. Avalik sektror - ühiskonna osa, mille moodustavad - riigi- ja omavalitsused - ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused ...
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud? Antud arutluses arutlen kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud või ei ole. Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud.
vms. Tööjaotus paratamatult toob kaasa selle, et inimesed ei saa teha täisväärtuslikku tööd, vaid osatööd, töötulemust ei tea keegi. Selline inimene on osainimene mitte täisväärtuslik, sest täidab tööst mingi lõigu ja seetõttu on inimene võõrandunud. Kui inimene teeb tööd palga pärast, on töö võõrandunud. Marxist lähtuv Marcuse ütleb: kaldub arvama, et instinktid on muudetavad. Teine Marcuse raamat „Ühedimensiooniline inimene“ – põhisisu: kapitalistlik ühiskond muudab inimese objektiks ka tema enda jaoks. Teadvus on massikultuuri poolt manipuleeritud. „Repressiivne tolerants“ – tolerantsiga muudetakse opositsioon jõuetuks, hinnangud ühiskonnale ei saa olla demokraatlikud – enamuse mõte tuleb maha suruda. Opositsiooniline vähemus on õigemal teel kui rumal enamus, enamusele ei tohi sõna anda. Suur enamus on töödeldud massikultuuri poolt. 1969 ilmus artikkel, mis kutsus üles kunstist loobuma – uskus reaalse
Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö David Ricardo- rikkus jaguneb kolmeks. 1) palk 2) maksud 3) kasum, mida rohkem kasumit tööstusse investeeritakse, sedaa kiiremini see tööstus areneb Max Weber- majandus ja kultuur on omavahel seotud Postindustriaalne ühiskond- Tööstusjärgne ühiskond Tunnused: Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur Mitmekseised väärtushinnangud Vähenes tööstussektori osakaal suurenes teenindussektori osakaal Tähtis pole enam tööstustootmine ja tootmisvõimsus vaid teaduse ja tehnoloogiasaavutuste kasutamine Tööstusühiskond Postindustriaalne Masinad Teadmised Firma Kõrgkool
jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, vähe rikkaid, kesklassi teke, vaeseid vähem, palju vaeseid omanikud rikkad spetsialistid 1) Infoühiskond oluline on suutlikult info hankimine ja selle töötlemine. Oluline on teave, ka argielus. Inimesed haritumad, tarbivad palju infot ja see on kergesti kättesaadav. 2) Teadmusühiskond ühiskond, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ja oskuslikult kasutatakse. Mõjud:looduse ja keskkonnatasakaalu ohustamine tootmise/tehnoloogiaga. Heaoluühiskond saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Püütud on luua võrdsed tingimused heaoluks. Tekkeaeg: Saksamaa 1880 ja põhja-eur. 20. algus. Riigi küllaldane sissetulek(tulumaks+muud maksud,varad,turism). Tekkepõhjused:
,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes näitab üles sallivust teiste vastu, ja ühiskond on muutunud inimlikumaks. Thomas More tuntuks teosega Utoopia- rõhutab õiglast kodaniku ühiskonda, oli seotud oxfordi humanistide ringiga. Martin Luther ketser , tõlkis piibli saksa keelde, oli seotud reformatsiooniga, peakiriku uksele tegi 95 teesi. Antiikaeg- 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana-roomat. Seda aega iseloomustab optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Antiikajal elati polistes need on linnriigid
Mina kui osake ühiskonnast Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga
6)Eesti sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonda. · Varanduslikud rikkad saavd lubada kõike, samas linnas elavad vaesed peavad elama a-la prügimäel. · Regionaalsed kõik tahavad minna elama linnadesse, talud jäävad tühjaks. · Rahvulikud Ida Virumaa. Eestlased ei taha mina sinna elama ja tööle. 7)Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Kas Eesti ühiskond on SM, näited. Jah on. Selline liikumine või olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttööliselt spetsialistiks) 8)Riigivõimu olemus võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Riigivõimu teostamise ressursid. · Ainelised kui ka vaimsed omand ja kapital, teadmised ja kogemused,
Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuur ja ühiskond Ühiskonna mõiste Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel. Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid). Kultuuri mõiste
seksuaalkasvatus kodudes ja koolides, kui rasestumisvastased vahendid on kättesaadavad, kui ennetatakse sugulisel teel levivaid haigusi ning abort on legaalne ja turvaline. Eksitav on müüt, et abortide keelustamine vähendab abortide arvu, sest tulemuseks on mitteturvaline ebaseaduslik abort, nagu näitab nende maade kogemus, kus abort on olnud raskesti kättesaadav (Rumeenia). Abordivaba ühiskond jääb ilmselt pikkadeks aastateks pelgalt unistuseks mitmel põhjusel: ükski rasestumisvastane vahend ei ole sajaprotsendiliselt usaldusväärne, esinevad vägistamine, intsest, sundprostitutsioon, nõustamisteenistuste kättesaamatus, infopuudus ja lihtsalt asjaolude kokkusattumine. Humaanse legaalse turvalise abordi peaks tagama iga maa seadusandlus, milleni jõutakse avaliku diskussiooni teel. Abort on jätkuvasti ühiskonna
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
Ühiskonna KT Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm, mida iseloomustab kihistumine ja pluralism. Mis on ühiskonna valdkonnad? Majandus: tootmine ja kauplemine Poliitika: riigi kordineerimine ja juhtimine Kultuur: inimese poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Millised on ühiskonna sektorid? I avalik sektor, koosneb võimuasutustest ja omavalitsustest, eesmärk on riigi toim. II erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk kasumi teenimine
Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu) o Hobused olid sõjaratsudeks
tõene Kui inimene on mõne riigi kodanik, siis tähendab see seda, et teda ei tohi sellest riigist välja saata. Tõene Inimese õigused ja vabadused sõltuvad eelkõige alati sellest, kes ta on ja kus ta asub. Väär Riigi üheks tunnuseks on rahvas ehk selle riigi kodanikkond. Väär Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia. Tõene Parlamentaarse monarhia korral valib parlament monarhi. Väär Pealinn on riigi kõige tähtsam linn. Tõene USA ühiskond on demokraatlikum kui ühiskond Rootsi kuningriigis, sest USA-s puudub monarh. Väär Referendumist osa võttes on rahvas otseselt seotud võimu ja valitsemisega. Tõene Kui monarhi tegevust piirab põhiseadus, ei saa tegu olla absoluutse monarhiaga.tõene Saksamaa Liitvabariik on unitaarne riik. Väär Riigipeaks nimetatakse riigi eesotsas olevat isikut, kellel on selles riigis otsustav hääleõigus. Tõene Eesti Vabariik on parlamentaarne vabariik.tõene
üleujutustele. 3000 a eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Arvatavasti tegi selle teoks kuningas Menes, kes ka rajas Alam- ja Ülem- Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Umbes samal ajal kujunes välja ka egiptuse hieroglüüfkiri. Hakati kasutama rohkem vaske, kuid see ei asendanud veel pikka aega kivist tööriistu. Nii sai võimalikuks Egiptuses kõrgkultuuri ja tsivilisatsiooni teke. Egiptuse ühiskond jagunes viieks. Kõige suurem ühiskonnakiht olid talupojad. Nende ülesandeks oli harida kas riigi või ülikute maid. Talupojad olid sunnismaised ja pidid täitma rangelt töökohustusi mis neile anti. Kirjutajad hindasid vilja valmimise ajal arvatava saagi ja kehtestasid maksumäära, mis tuli igal talupojal pärast viljakoristust tasuda. Nende kohustuste hulka kuulus ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitistel.
Arusaam inim. Sünnipärasest võrd. muudab klassipiirid ületatavateks. Sots staatus inim. Poolt kujund. ja hinnanguline: omistatud staatus päritud või mille üle puudub kontroll lähtub vanusest, soost, rassist, posits., saavutatud e omandatud staat. teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne). Tänapäeval omab inimene mitut staatust, kuna ta on üheaegselt kaasatud erinevatesse tegevustesse. Inimese sots. staat. tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
